23.12.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 434/34

P7_TA(2012)0476

Patendivaidluste lahendamise kohtusüsteem

Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta resolutsioon patendivaidluste lahendamise kohtusüsteemi kohta (2011/2176(INI))

(2015/C 434/04)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (1),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekut võtta vastu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (COM(2011)0215),

—	võttes arvesse nõukogu määruse ettepanekut tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas (COM(2011)0216),

—	võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. märtsi 2011. aasta arvamust 1/09 (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—	võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0009/2012),

A.	arvestades, et Euroopa Liidu tõhus patendisüsteem on vajalik eeldus majanduskasvu edendamiseks innovatsiooni abil ning aitab Euroopa Liidu ettevõtjatel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKE) tulla toime majanduskriisi ning globaalse konkurentsiga;

arvestades, et nõukogu otsusega 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, lubati Belgial, Bulgaarial, Tšehhi Vabariigil, Taanil, Saksamaal, Eestil, Iirimaal, Kreekal, Prantsusmaal, Küprosel, Lätil, Leedul, Luksemburgil, Ungaril, Maltal, Madalmaadel, Austrial, Poolal, Portugalile Rumeeniale Sloveenial, Slovakkial, Soomel, Rootsil ja Ühendkuningriigil teha tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, kohaldades aluslepingute asjakohaseid sätteid;

arvestades, et 13. aprillil 2011. aastal võttis komisjon nõukogu loaandmisotsuse alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja ettepaneku, mis käsitleb nõukogu määrust tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas;

D.	arvestades, et 8. märtsil 2011. aastal esitas Euroopa Kohus arvamuse Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohtu ettepaneku kohta, tõstatades küsimuse selle vastavuse kohta liidu õigusele;

E.	arvestades, et tõhusa ühtse patendikaitse saab tagada ainult toimiva patendivaidluste lahendamise süsteemi abil;

F.	arvestades, et Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt on tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid kaasatud ühtse patendivaidluste kohtu loomisse rahvusvahelise kokkuleppe kaudu;

arvestades siinjuures, et tavaliste rahvusvaheliste kokkulepete ja Euroopa Liidu aluslepingute vahel on oluline erinevus, sest aluslepingutega kehtestatakse uus õiguskord oma institutsioonidega, mille nimel on riigid piiranud oma suveräänseid õigusi üha rohkemates valdkondades ja millele on allutatud mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud, ning seda õiguskorda kaitsevad Euroopa Liidu Kohus ning liikmesriikide kohtud;

H.	arvestades, et ühtne patendikohus peab täielikult järgima ja kohaldama liidu õigust koostöös Euroopa Liidu Kohtuga ning sama kehtib ka mis tahes liikmesriigi kohtu kohta;

I.	arvestades, et ühtne patendikohus peaks tuginema Euroopa Kohtu kohtupraktikale, küsides eelotsuseid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267;

J.	arvestades, et tagatud peaks olema liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte järgimine ja nõuetekohane kohaldamine ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel;

K.	arvestades, et ühtne patendikohus peaks olema osa lepinguosaliste liikmesriikide kohtusüsteemist koos ainupädevusega ühtse mõjuga Euroopa patendi ja ühes või mitmes lepinguosalises liikmesriigis kehtiva Euroopa patendi osas;

L.	arvestades, et tõhusa kohtusüsteemi toimimiseks on vaja detsentraliseeritud esimese astme kohut;

M.	arvestades, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

N.	arvestades, et peaksid olema ühed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse menetlustele kõikides kohtu talitustes ja astmetes;

O.	arvestades, et ühtne patendikohus peaks püüdma vastu võtta kõrgekvaliteedilisi otsuseid ilma põhjendamatute protseduuriliste viivitusteta ning peaks abistama eeskätt VKEsid oma õiguste kaitsel või enda kaitsmisel põhjendamatute nõuete või tühistamisele kuuluvate patentide vastu;

nõuab ühtse Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemi loomist, kuna killustatud patenditurg ning õiguskaitse erisused takistavad siseturu innovatsiooni ja arengut, muudavad patendisüsteemi kasutamise keerulisemaks, on kulukad ning takistavad eelkõige VKEde patendiõiguste tõhusat kaitset;

ergutab liikmesriike viima lõpule läbirääkimised ja ratifitseerima põhjendamatute viivitusteta asjaomaste liikmesriikide (edaspidi „lepinguosalised liikmesriigid”) vahelise rahvusvahelise kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”) ühtse patendikohtu (edaspidi „kohus”) loomise kohta ning julgustab Hispaaniat ja Itaaliat arutama võimalust ühineda tõhustatud koostöö menetlusega;

rõhutab, et Euroopa Kohus kui liidu õiguse kaitsja peab antud kontekstis tagama liidu õiguskorra ühetaolisuse ning Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse;

on seisukohal, et liikmesriigid, kes ei ole veel otsustanud osaleda ühtse patendikaitse loomise alases tõhustatud koostöös, võivad osaleda ühtses Euroopa patendivaidluste lahendamise süsteemis, kui tegemist on nende territooriumil kehtiva Euroopa patendiga;

rõhutab, et ühtse patendikohtu põhieesmärk peaks olema õiguskindluse suurendamine ja patentide jõustamise parandamine, tagades samas õige tasakaalu õiguste valdaja ja teiste asjaosaliste huvide vahel;

rõhutab, et vaja on kulutõhusat vaidluste lahendamise süsteemi, mida rahastatakse viisil, mis tagab kõigile patendiomanikele, eeskätt VKEdele, üksikisikutele ja mittetulundusühingutele juurdepääsu õiguskaitsele;

Üldpõhimõtted

tunnistab, et tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides tuleks patendivaidluste lahendamise süsteem luua kokkuleppe alusel;

sellest tulenevalt rõhutab, et:

i)	ainult Euroopa Liidu liikmesriigid saavad olla lepinguosalised liikmesriigid;

ii)	kokkulepe peaks jõustuma, kui selle on ratifitseerinud vähemalt kolmteist lepinguosalist liikmesriiki, sealhulgas kolm liikmesriiki, kus kokkuleppe allkirjastamise diplomaatilise konverentsi toimumise aastale eelneval aastal kehtis kõige suuremal arvul Euroopa patente;

iii)	kohus peaks olema lepinguosalistele liikmesriikidele ühine ning selle suhtes peaksid kehtima samad kohustused kui mis tahes siseriikliku kohtu suhtes, võttes arvesse vastavust liidu õigusele; seega teeb kohus koostööd näiteks Euroopa Kohtuga, kohaldades ELi toimimise lepingu artiklit 267;

iv)

kohus peaks tegutsema kooskõlas liidu õigusega ning pidama kinni selle ülimuslikkuse põhimõttest; juhul kui apellatsioonikohus rikub liidu õigust, peaksid lepinguosalised liikmesriigid olema ühiselt vastutavad antud menetluse käigus osapooltele tekitatud kahjude eest; ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaseid rikkumismenetlusi tuleks kohaldada kõigi lepinguosaliste liikmesriikide suhtes;

toetab vahendus- ja vahekohtukeskuse loomist kokkuleppe raames;

Patendivaidluste lahendamise süsteemi struktuur

10.

on seisukohal, et tõhus kohtu- ja vaidluste lahendamise süsteem peab olema detsentraliseeritud, ning on arvamusel, et:

i)	kohtuvaidluste lahendamise süsteem peaks koosnema esimesest astmest (esimese astme kohus) ning apellatsiooniastmest (apellatsioonikohus); ebatõhususest ja pikkadest menetlustest hoidumiseks ei peaks muid kohtuastmeid lisama;

ii)	detsentraliseeritud esimene aste peaks koosnema lisaks kesktalitusele ka kohalikest ja piirkondlikest talitustest;

iii)

lepinguosalise liikmesriigi taotlusel tuleks luua täiendav kohalik esimese astme talitus, kui selles liikmesriigis on kas enne või pärast kokkuleppe jõustumise kuupäeva kolme järjestikuse aasta jooksul algatatud rohkem kui 100 patenti käsitlevat kohtuasja kalendriaastas; lisaks teeb ettepaneku, et talituste arv ühes lepinguosalises liikmesriigis ei tohiks olla suurem kui neli;

iv)	piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotlusel;

Kohtu koosseis ja kohtunike kvalifikatsioon

11.

rõhutab, et patendivaidluste lahendamise süsteemi tõhusus sõltub ennekõike kohtunike kvaliteedist ja kogemustest;

12.

sel eesmärgil:

tunnistab, et apellatsioonikohtu ja esimese astme kohtu koosseis peaks olema rahvusvaheline; rõhutab, et nende koosseisu puhul tuleb arvesse võtta olemasolevaid kohtustruktuure, pidades siiski silmas, et peamine eesmärk on luua uus tõeliselt ühtne kohus; teeb seepärast ettepaneku, et kohalike talituste koosseisud peaksid võimalikult kiiresti muutuma rahvusvaheliseks, kõnealuse põhimõtte põhjendatud erandeid võib lubada pärast halduskomitee heakskiitu maksimaalselt viieaastase üleminekuperioodi jooksul, samal ajal peab olema tagatud, et olemasolevate struktuuride kvaliteedistandardid ja tõhusus ei väheneks; on seisukohal, et viieaastast perioodi peaks kasutama kohtunike intensiivseks koolituseks ja ettevalmistuseks;

ii)

usub, et kohus peaks koosnema nii õiguslikult kui ka tehniliselt kvalifitseeritud kohtunikest; kohtunikud peaksid tagama patendivaidluste ning monopolivastaste seaduste alal kõrgeimad pädevusstandardid ja tõendatud suutlikkuse; kvalifikatsiooni tuleks tõendada muu hulgas ka asjakohase töökogemuse ja ametialase koolitusega; õiguslikult pädevatel kohtunikel on kvalifikatsioon, mis on lepinguosalises liikmesriigis kohtunike puhul nõutav; tehniliselt kvalifitseeritud kohtunikel peaks olema tehnoloogiavaldkonna-alane kõrgharidus ning asjatundlikkus, samuti teadmised tsiviil- ja tsiviilkohtumenetlusõigusest;

iii)

teeb ettepaneku, et kord jõustunud kokkuleppe sätteid, mis käsitlevad kohtu koosseisu, peaks muutma ainult juhul, kui vaidluste lahendamise süsteemi eesmärgid, nt kõrgeim kvaliteet ja tõhusus, ei ole täidetud nende sätete tõttu; teeb ettepaneku, et kohtu koosseisu puudutavad otsused võtaks pädev organ vastu ühehäälselt;

iv)	on seisukohal, et kokkuleppega tuleks tagada, et kohtunikuks saab ainult siis, kui tema neutraalsus on väljaspool kahtlust, eriti juhul kui ta on olnud riigi patendiameti või Euroopa Patendiameti apellatsiooninõukogu liige;

Menetlus

13.

on seisukohal, et seoses menetlusega seotud küsimustega:

i)	peaksid olema ühed menetluseeskirjad, mida kohaldatakse menetlustele kõikides kohtu talitustes ja astmetes;

ii)	kohtumenetlustes, mis koosnevad kirjalikust, vahe- ja suulisest menetlusest, peaks olema ette nähtud asjakohased paindlikkuselemendid, võttes arvesse menetluste kiiruse ja tõhususega seotud eesmärke;

iii)

kohaliku või piirkondliku talituse menetlustes kasutatav keel peaks olema talituse asukohajärgse lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide poolt määratud ametlik keel; osapooltel peaks olema võimalus vabalt valida menetlustes kasutatavaks ametlikuks keeleks see keel, milles patent on väljastatud, juhul kui selle kiidab heaks pädev talitus; kesktalituse menetlustes kasutatav keel peaks olema see keel, milles antud patent on välja antud; apellatsioonikohtu menetlustes kasutatav keel peaks olema esimese astme kohtu menetlustes kasutatav keel;

iv)	kohtul peaks olema õigus seada eeltõkendeid, et hoida ära võimalikke rikkumisi ning keelata väidetava rikkumise jätkamine; selline õigus ei peaks siiski võimaldama ebaõiglast meelepärase kohtualluvuse valimist ning

v)	osalisi peaksid esindama ainult juristid, kellel on õigus esineda lepinguosaliste liikmesriikide kohtus; osaliste esindajaid võivad abistada patendiadvokaadid, kellel peaks olema lubatud kohtuistungil esineda;

Pädevus ja kohtuotsuste mõju

14.

rõhutab, et:

i)	kohtul peaks olema ainupädevus ühtse mõjuga Euroopa patentide osas ning ühes või mitmes lepinguosalises liikmesriigis kehtivate Euroopa patentide osas; selleks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 44/2001 (3);

ii)

hageja peaks esitama hagi selles lepinguosalises liikmesriigis tegutsevale kohalikule talitusele, kus rikkumine toimus või võib toimuda või kus on kostja alaline elu- või asukoht, või piirkondlikule talitusele, milles osaleb asjassepuutuv lepinguosaline liikmesriik; kui lepinguosalises liikmesriigis ei ole kohalikku talitust ja ta ei ole osaline piirkondlikus talituses, peab hageja esitama hagi kesktalitusele; pooltel peaks olema vabalt võimalik kokku leppida, millisele esimese astme kohtu talitusele (kohalikule, kesk- või piirkondlikule talitusele) hagi esitatakse;

iii)	juhul kui esitatakse vastuhagi patendi tühistamiseks, peaks kohalikul või piirkondlikul talitusel olema õigus algatada rikkumismenetlus, sõltumata sellest, kas talitus võtab vastuhagi menetlusse või edastab vastuhagi kesktalitusele;

iv)	kord jõustunud kohtupädevuse eeskirju tuleks muuta ainult juhul, kui vaidluste lahendamise süsteemi eesmärgid, nt kõrgeim kvaliteet ja tõhusus, ei ole täidetud nende sätete tõttu; teeb ettepaneku, et kohtupädevust puudutavad otsused võtaks pädev organ vastu ühehäälselt;

v)	esimese astme kohtu kõikide talituste otsused, samuti apellatsioonikohtu otsused, peaksid olema jõustatavad igas lepinguosalises liikmesriigis ilma täitmisotsuseta;

vi)	lepingus peaks selgitama lepingu ja määruse (EÜ) nr 44/2001 vahelist seost;

Materiaalõigus

15.

on arvamusel, et kohtuotsused peaksid põhinema liidu õigusel, kokkuleppel, Euroopa patendikonventsioonil ja siseriiklikul õigusel, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa patendikonventsiooniga, patentidele kohaldatavate rahvusvaheliste lepingute sätetel, mis on siduvad kõikidele lepinguosalistele liikmesriikidele, ning lepinguosaliste liikmesriikide siseriiklikul õigusel, võttes arvesse liidu õigust;

16.

rõhutab, et ühtse mõjuga Euroopa patendid peaksid andma valdajale õiguse takistada leiutise otsest ja kaudset kasutust lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil kolmandate osapoolte poolt ilma valdaja nõusolekuta, valdajal peaks olema õigus saada kahjuhüvitist leiutise ebaseadusliku kasutamise eest, et korvata kas rikkumise tõttu saamata jäänud tulu või muud kahju, saada asjakohast litsentsitasu või tulu, mis saadi leiutise ebaseaduslikust kasutamisest;

o o

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 76, 22.3.2011, lk 53.

(2) ELT C 211, 16.7.2011, lk 2.

(3) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I) (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1).