23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/17

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (COM(2006)0567),

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa kõikehõlmava rahvusvahelise investeerimispoliitika poole” (COM(2010)0343),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema” (COM(2010)0612),

—

võttes arvesse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay läbirääkimistevooru raames 1994. aastal vastu võetud lepingut tehniliste kaubandustõkete kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine (2) (kaubandustõkete määrus),

—

võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) 2011. aasta aruannet investeeringute kohta maailmas,

—

võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) raporteid G20 kaubandus- ja investeerimisalaste meetmete kohta (2010. aasta oktoobri keskpaigast 2011. aasta aprillini),

—

võttes arvesse OECD investeeringute raampoliitikat,

—

võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta seisukohtaettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklikult toetatavate ekspordikrediitide suuniste rakendamise kohta (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone, eriti 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina vaheliste kaubandussuhete väljavaadete kohta (4), 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (5), 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga (6), 12. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheliste majandus- ja kaubandussuhete kohta piirkondadevahelise assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks (7), 22. mai 2007. aasta resolutsiooni globaalse Euroopa ja konkurentsivõime välisaspektide kohta (8), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni ELi majandus- ja kaubandussuhete kohta Venemaaga (9), 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi strateegia kohta turulepääsu tagamiseks Euroopa äriühingutele (10), 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta (11), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Hiinaga (12), 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu kohta (13), 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerikaga (14), 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (15), 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (16), Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud investeeringuid käsitlevate kahepoolsete lepingute jaoks (17), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja India vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste seisu kohta (18), 11. mai 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Jaapani kaubandussuhete kohta (19), 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta (20) ja 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa uue kaubanduspoliitika kohta Euroopa 2020. aasta strateegia raames (21),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „2011. aasta kaubandus- ja investeerimistõkete aruanne. Strateegiliste majanduspartnerite kaasamine turulepääsu parandamisse: tegevusprioriteedid kaubandustõkete kõrvaldamiseks” (COM(2011)0114),

—

võttes arvesse oma 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni kaubandus- ja investeerimistõkete kohta (22),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” (COM(2011)0702),

—

võttes arvesse komisjoni teatist tegevuskava kohta VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks (COM(2011)0870),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „2012. aasta aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta” (COM(2012)0070),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni/Maailmapanga aruannet „Doing Business 2012: Doing Business in a More Transparent World” („Äritegevus 2012. aastal. Äritegevus läbipaistvamas maailmas”, edaspidi „äritegevuse 2012. aasta indeks”),

—

võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta (23),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A7-0367/2012),

A.

arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist hõlmab ühine kaubanduspoliitika Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt otseseid välisinvesteeringuid ja kuulub ELi ainupädevusse; arvestades, et liikmesriigid võivad pidada läbirääkimisi ja sõlmida kahepoolseid investeerimiskokkuleppeid üksnes siis, kui liit on andnud neile sellekohased volitused; arvestades, et Euroopa Parlamendi nõusolekut on vaja kõigi kaubandus- ja investeerimiskokkulepete jaoks, mille üle komisjon peab Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi;

B.

arvestades, et ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi 2011. aasta aruande kohaselt on EL endiselt otseste välisinvesteeringute peamine sihtkoht; arvestades, et seevastu Eurostati andmed näitavad, et EL-27st lähtunud otseste välisinvesteeringute maht vähenes 2008. aastal 30 % võrra, seejärel 2009. aastal 28 % võrra ja 2010. aastal veel 62 % võrra;

C.

arvestades, et äritegevuse 2012. aasta indeksi kohaselt annavad ELi liikmesriigid maailma esimese 35 riigi ettevõtluse kogumahust ainult 40 % ja euroala liikmed ainult 26 %;

D.

arvestades, et komisjoni hinnangul on 99 % kõigist ELi ettevõtjatest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning et 92 % neist VKEdest on mikroettevõtjad, kes annavad tööd 1 kuni 9 töötajale, 6,7 % on väikeettevõtjad, kes annavad tööd 10 kuni 49 töötajale ja 1,1 % keskmise suurusega ettevõtjad, kes annavad tööd 50 kuni 249 töötajale; arvestades, et VKEsid on 23 miljonit ja nad moodustavad liidu majanduse selgroo, andes kaks kolmandikku erasektori töökohtadest;

E.

arvestades, et VKEd ja mikroettevõtjad on olemuselt mitmesugused ja nende vajadused erinevad sõltuvalt selle tööstus- või teenindussektori eripärast, kus nad tegutsevad, liikmesriigist või isegi piirkonnast, kus nad tegutsevad, nende suurusest, ettevõtlusmudelist, ettevõtluskultuurist ja ettevõtluskeskkonnast (kas rahvusvaheline või ühtne turg); arvestades, et nende vastavate majandustsüklitega seotud probleemid on täiesti erisugused;

F.

arvestades, et ELi ettevõtjate konkurentsivõime ja ettevõtluse üheks peamiseks probleemiks jääb rahaliste vahendite puudumine ning teiste tööstusriikidega võrreldes väiksem ettevõtlikkus, ning et jätkuv regulatiivne killustatus ja bürokraatia piiravad jätkuvalt VKEde, eeskätt väike- ja mikroettevõtjate võimet kohaneda energia- ja ressursitõhusa majandusega ja laieneda oma asukohariigist väljapoole, nii ühtsele kui ka maailmaturule;

G.

arvestades, et 44 % VKEdest on nimetanud asjakohase teabe puudumist olulise takistusena rahvusvahelistumisele;

H.

arvestades, et põhjus, miks VKEd ei soovi arendada oma tegevust rahvusvahelisel tasandil, on eelkõige nende ekspordivõimaluste analüüside või eelanalüüside puudumine;

I.

arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa VKEdest (kokku 25 %) tegeleb rahvusvahelise ekspordiga, aga ainult 13 % Euroopa VKEdest tegutseb väljaspool siseturgu ning ainult 4 %-l VKEdest, kes rahvusvaheliselt ei tegutse, on konkreetne kava alustada ettenähtavas tulevikus rahvusvahelist tegevust; arvestades, et teatavad VKEd ei suuda rahvusvaheliseks muutuda ettevõtte profiili ja suuruse tõttu;

J.

arvestades, et ainult 10 % mikroettevõtjatest kasutab rohkem kui 300 juba olemasolevat riiklikku toetusprogrammi ning arvestades, et toetusprogrammide suure hulga tõttu on VKEdel kättesaadavat toetust keeruline leida ja kasutada;

K.

arvestades, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis mõjutab eriti Euroopa VKEsid ning nende rahvusvahelistumist ühtse turu piiride taha tuleks samuti edendada;

L.

arvestades, et ligikaudu kolmandik VKEdest, kes viimase kahe aasta jooksul taotlesid pangalaenu, ei saanud seda või said soovitust vähem; ning arvestades, et kõige rohkem lükati tagasi mikroettevõtjate taotlusi;

M.

arvestades, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on aastatel 2007–2013 võimaldanud finantseerimisasutustel anda 30 miljardi euro ulatuses uusi rahalisi vahendeid rohkem kui 3 15  000 VKEle; arvestades, et Euroopa Investeerimispank laenas VKEdele umbes 40 miljardit eurot, millest said aastatel 2008–2011 osa üle 2 10  000 VKE;

N.

arvestades, et komisjoni pakutud uues ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmis (COSME) nähakse ettevõtjatele ja VKEdele ette laenutagamisrahastu, mis pakub tavaliste ja allutatud laenude, osaluslaenude ja liisingu abil tagatisi laenude rahastamiseks, et vähendada raskusi, millega VKEd silmitsi seisavad oma kasvuks vajaliku rahastamise saamisel, ning pakub VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamist eesmärgiga anda VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks; rahastu toimimisajaks on kavandatud aastad 2014.–2020. ja selle eelarveks 2,5 miljardit eurot;

O.

arvestades, et liikmesriikide ja ka kodanikuühiskonna institutsioonide (kaubanduskojad, tööandjate liidud jne) kogemus VKEde ja mikroettevõtjate rahvusvahelistumist toetavas poliitikas on väärtuslik materjal, millele toetuda selles valdkonnas tõhusa ja tulemusliku poliitika väljatöötamisel;

P.

arvestades, et üleeuroopaline VKEsid toetav poliitika peab olema olemasolevat poliitikat toetav, sellest eraldi ja seda täiendav ja andma Euroopa lisandväärtust, selles tuleks vältida kordusi ja kattumist olemasolevate riiklike, piirkondlike või kohaliku tasandi programmidega ning optimeerida programmide ja tegevuse koordineerimist;

Q.

arvestades, et komisjoni kaubandus- ja investeerimistõkete aruandes loetletakse näiteid selle kohta, kuidas ELi pääsu erinevate maailma riikide, sealhulgas WTO liikmetest tööstusriikide ja peamiste tärkava turumajandusega riikide turgudele piiravad rohkem mitmesugused mittetariifsed tõkked kui tollid, millest üleilmastumise käigus suures osas loobutakse; arvestades, et WTO eeskirjad ei luba põhjendamatuid mittetariifseid tõkkeid;

R.

arvestades, et EL peaks vajadusel alati toetama oma sektoreid ja ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, kui kaubanduspartnerid rikuvad kokkulepitud eeskirju, WTO standardeid ja põhimõtteid, ning kasutama selleks kõiki sobivaid ja proportsionaalseid abinõusid; arvestades, et mitme- ja kahepoolseid vaidluste lahendamise mehhanisme ning eelkõige WTO nõuetele vastavaid kaubanduse kaitsemeetmeid tuleks kasutada viimase võimalusena;

S.

arvestades, et investeeringute õiguslik ebakindlus takistab VKEde rahvusvahelistumist kõige enam ning et õiguskindlust tagavad õiguslikud raamistikud on suhetes meie kaubanduspartneritega absoluutselt vajalikud; arvestades, et EL peab kaitsma ELi ettevõtjate ja eelkõige VKEde huve investeeringute õiguskindluse rikkumise korral kolmandatesse riikidesse investeerimisel;

1.

nõuab tungivalt, et komisjon ja vajaduse korral ka liikmesriigid soodustaksid VKEde ja vajaduse korral ka mikroettevõtjate osalemist ülemaailmsetel turgudel, rakendades asjakohaseid meetmeid nende rahvusvahelistumiseks ja eelkõige nende põhjalikumaks integreerimiseks ELi ühtsesse turgu, sealhulgas kapitalil kättesaadavamaks muutes ja ajakohastades korrapäraselt teavet äritegevuse võimaluste kohta välismaal, ning rakendades tõhusaid kaubanduse kaitsemeetmeid, et tagada nende õiguspärane kaitse ebaõiglase dumpingu ja toetuste eest ning kaitsta ausat konkurentsi kolmandate riikidega, tagades seejuures neis riikides inim-, töötajate ja sotsiaalsete õiguste ning keskkonna kaitse;

2.

märgib, et VKEde probleeme põhjustab ka majanduskriisist tingitud sisenõudluse langus;

3.

rõhutab vajadust parandada andmete kogumist ettevõtete tasandil, et suurendada teadlikkust mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustest, jagada parimaid tavasid ja toetada neid sihipärasemalt nii riiklikul kui ka ELi tasandil; nõuab korrapäraseid tasuvusanalüüse, et hinnata sellise toetuse tõhusust, keskendudes mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uuenduslikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele nii ühtsel turul kui ka ülemaailmselt;

4.

rõhutab vajadust teha kõigepealt kindlaks olemasolevad ja puuduvad riiklikud ja ELi tasandi toetusprogrammid, et vältida kattumisi ja puudujääke, ning kaasata koostöös riiklike agentuuridega praegused teenusepakkujad ja toetusstrateegiad; julgustab liikmesriikide ametiasutusi looma sarnased ühtsed veebipõhised andmebaasid riiklike ja piirkondlike rahastamisvahendite kohta;

5.

rõhutab vajadust hinnata praegust turgu kasvava rahvusvahelistumise seisukohast ja edendada veelgi VKEde arengut siseturul ning käsitleda VKEde arengut siseturul sama tähtsana kui nende arengut välismaal;

6.

on seisukohal, et ELi konkurentsivõime ja majanduskasvu jaoks on oluline luua võrgustik, mis oleks osa digitaalsest platvormist ja ühendaks VKEde kasutajatugesid, kaubanduskodasid, ekspordikrediidi agentuure, ettevõtjate ühendusi ja komisjoni, et pakkuda ELi ettevõtjatele, eriti eksportijatele ja importijatele, täpset, ajakohast ja lugejale arusaadavat teavet ühtse kontaktpunkti kaudu, mille tulemusel nad saavad täiel määral kasu liidu uuest ühisest kaubanduspoliitikast;

7.

rõhutab, et pidevad probleemid kapitali kättesaadavusega on üks peamisi põhjuseid, mis takistavad VKEde rahvusvahelistumist; kutsub riikide valitsusi üles toetama VKEsid riiklikult toetatava ekspordikrediidi abil nii, et see ei moonutaks ELi sisest konkurentsi, ning samuti eraldama VKEdele piisavalt vahendeid (nt erilaenud, kaasrahastamine ja riskikapital), et saada üle investeeringute kahanemisest ja finantsvõimenduse (pangalaenude) vähendamisest; rõhutab, et neid rahalisi vahendeid tuleb pakkuda juba eksportivatele VKEdele, kes suudavad esitada elujõulise äriplaani oma praeguse turuosa parandamiseks või tugevdamiseks ning töökohtade loomiseks, eelkõige noortele;

8.

on seisukohal, et ELi majanduse tugevdamiseks ei tohi jätta tähelepanuta uuenduslikke kaupu ja teenuseid pakkuvate idufirmade ja esialgset või järgnevaid investeeringuid vajavate VKEde toetamist nii seal, kus nad tegutsevad ühtsel turul või seal, kus nad tahavad rahvusvahelistumise kaudu kasvada;

9.

kutsub seepärast liikmesriikide valitsusi üles VKEde abistamiseks uurima võimalust muu hulgas luua VKEde investeerimisfondid, kuhu kõik Euroopa kodanikud võiksid oma sääste investeerida;

10.

nõuab, et ametliku toega ekspordikrediitide juures järgitaks OECD suuniseid ja nendega toetataks rahvusvaheliste töö- ja keskkonnanormidega kooskõlas olevaid projekte;

11.

nõuab, et VKEdele kapitali saamiseks kättesaadavaks tehtud toetust tuleb tasandava suhtumise vältimiseks kohandada kooskõlas vastavate VKEde konkreetsete nõudmistega; märgib sellega seoses, et ELi tööstus kajastab erinevaid ettevõtete profiile ja vajadusi, mis kajastavad VKEde suurust, struktuuri, tegevusvaldkonda ja geograafilist asukohta;

12.

peab hädavajalikuks terviklikku strateegiat kaubanduse rahastamiseks, mille eesmärk on soodustada VKEde rahvusvahelistumist; on seisukohal, et EL peaks ennetavalt edendama ja toetama stiimuleid VKEde arendamiseks strateegilistes sektorites, eriti suure lisandväärtusega töötlevas tööstuses, millel on konkurentsieelis tärkava turumajandusega riikide ees ning kui tegemist on kõrgelt kvalifitseeritud töökohtadega Euroopa kodanike jaoks; rõhutab seepärast vajadust teha kindlaks paljutõotavad nišiturud ning edendada nende arendamist;

13.

palub komisjonil uurida Euroopa nn äriinglite turgu ja teisi samasuguseid turge, et nendest õppust võtta ja suurendada ELis äriinglite võrgustike haldajate suutlikkust; õhutab panku ja teisi finantseerimisasutusi varustama oma VKEdest kliente korrapäraselt ajakohastatava teabega kättesaadavate finantseerimisvahendite, sealhulgas ka VKEde tugivõrgustike ja äriinglite kohta; palub ka komisjonil jagada vastavat asjakohast teavet;

14.

võtab teadmiseks, et riikide tasandil toimivad hästi kohandatud ja sisse töötatud VKEde tugisüsteemid ekspordikrediidi kättesaadavaks muutmiseks ekspordikrediidi agentuuride kaudu, ning peab mõistlikuks sellise abi jätkamist; on siiski seisukohal, et keskpikas perspektiivis tuleb jätkata arutelu süstemaatilise ekspordikrediiditoe loomiseks ELi tasandil, moodustades selleks VKEde ekspordi-impordistruktuuri, et VKEsid täiendavalt toetada ekspordikrediidi agentuuride kaudu ja liikmesriikide parimatele tavadele tuginedes; märgib, et kõnealune lisatoetus võiks hõlmata sooduslaene ja fikseeritud intressiga laene, lühiajalist käibekapitali ja refinantseerimist, omakapitali rahastamist ja äritegevuse kindlustuslahendusi;

15.

juhib tähelepanu regulatiivsetele ja õiguslikele meetmetele, mida tuleb võtta, et parandada VKEde juurdepääsu tagatisvaradele, näiteks:

16.

juhib tähelepanu vajadusele anda VKEdele finants- ja tehnilist abi, mis keskendub turu-uuringutele, projektide ja ekspordi rahastamise nõustamisele, õigusnõustamisele (nt vabastusklauslid või viivised hilinenud maksete või makseviivituse korral), tollimaksu- ja maksukohustustele, võltsimise vastasele võitlusele ning ettevõtete esindatusele kaubandusmessidel ja ettevõtlusvõrgustike üritustel (nt kolmandatesse riikidesse turustajate leidmiseks);

17.

nõuab, et samuti tuleb keskenduda mikroettevõtjate krediidivajaku katmisele; rõhutab väikelaenude kasulikkust selliste ettevõtete asutamise ajal; kordab, et isegi nišiturgude puhul võivad väikesemahulised otsesed välisinvesteeringud ergutada kohalikke ettevõtlusalgatusi majanduskasvu ja jätkusuutliku arengu tekitamisega (nt käsitöösektori arendamine) kohalikul tasandil;

18.

nõuab suuremal määral avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist stardiraha ja riskikapitali pakkumisel mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ELis koos äririskide jagamisega; juhib sellega seoses tähelepanu mikrokrediidiasutuste ja sotsiaalettevõtlusfondide võimalikule positiivsele rollile ärivõimaluste loomisel koos tugevate sotsiaalsete, eetiliste ja keskkonnaalaste eesmärkidega;

19.

nõuab riiklikul ja ELi tasandil samme VKEde ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks, konsulteerides tihedalt ELi VKEde ühenduste, kaubandus-tööstuskodade ning teiste asjaomaste sidusrühmadega, et toetada nii bürokraatia vähendamist kui ka VKEde rahvusvahelistumist;

20.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid kohalikul tasandil ühtsed ettevõtluse abiliinid, mida juhitaks koostöös ELi ettevõtjatega, et VKEd saaksid emakeeles ja koheseks kasutamiseks teavet ekspordi- ja impordivõimaluste, kehtivate tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete, investeeringute kaitse, vaidluste lahendamise tingimuste ja konkurentide kohta ning teadmisi ja arusaamist kolmandate riikide turgudel valitsevatest inimlikest ja kultuurilistest kommetest;

21.

nõuab VKEde ja Euroopa suurte ettevõtjate vahelise võrgustiku loomist, et VKEd saaksid kasu suurettevõtjate asjatundlikkusest ning ekspordi- ja innovatsioonivõimekusest;

22.

palub komisjonil toetada ELi ja välisriikide VKEde juhtide vahetust praegu Euroopa Liidu tasandil toimiva programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” eeskuju põhjal;

23.

rõhutab vajadust toetada ELi VKEde ja kolmandate riikide ettevõtete vahelist koostööd, et hõlbustada turulepääsu ja integreerumist kolmandate riikide turgudel;

24.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tõsta Euroopa VKEde teadlikkust läbirääkimiste staadiumis olevatest kaubanduslepingutest ning VKEdele avanevatest rahvusvahelistest investeerimisvõimalustest;

25.

julgustab ELi ettevõtteid ja eksportijaid aktiivselt kasutama kaubanduse kaitsemeetmeid, näiteks kaubandustõkete määruse kaebusi või turulepääsu andmebaasi kaebuste registrit, et teavitada komisjoni kaubandustõketest tingitud olulisest kahjust ning võimaldada vajadusel tihedas koostöös tööstusettevõtetega vastumeetmete ohu minimeerimiseks automaatseid dumpinguvastaseid algatusi ja tasakaalustavate tollimaksude uurimisi komisjonis;

26.

on seisukohal, et sama tähtis kui rahvusvaheliseks muutuda soovivate VKEde abistamine on VKEde tõhus kaitsmine ELi partnerriikide ebaausate kaubandustavade eest; peab rahvusvahelistumist ja kaitset sama üleilmastumisprotsessi kaheks tahuks;

27.

palub komisjonil ELi kaubanduse kaitsemeetmete reformimisel pöörata piisavalt tähelepanu vajadusele parandada VKEde jaoks dumpinguvastaste ja subsideerimisvastaste menetluste kättesaadavust;

28.

kutsub komisjoni üles kaasama VKEsid rahvusvaheliste standardite (nt ISO) kehtestamisse, kuna reguleeriva korra muutmine mõjutab otseselt VKEde kasumlikkust; nõuab, et põhjendamatute mittetariifsete tõkete vastu võitlemine, eelkõige asjaomastel ülemaailmsetel standarditel põhinevate tehniliste eeskirjade ühtlustamise kaudu, peab olema üks komisjoni peamisi prioriteete;

29.

kutsub komisjoni üles käsitlema neid laialtlevinud ja püsivaid probleeme kõigis mitme- ja kahepoolsetes kaubanduslepingutes ja eelkõige vabakaubanduslepingutes nii tööstusriikide kui ka tärkava turumajandusega riikidega ning tagama, et Maailma Kaubandusorganisatsioonis pöörataks mittetariifsetele kaubandustõketele lõpuks vähemalt niisama palju tähelepanu kui praegu tariifide kõrvaldamisele;

30.

kahetseb, et ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde käsutuses on vähe vahendeid tulemuslikuks võitluseks intellektuaalomandiõiguste rikkumise vastu; toetab komisjoni otsust teha ettepanek intellektuaalomandiõiguste jõustamise direktiivi läbivaatamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama intellektuaalomandiõiguste kaitset kõigis asjaomastes mitmepoolsetes organisatsioonides (Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon ja Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon);

31.

juhib tähelepanu sellele, et VKEd on tundlikud hinnakõikumiste suhtes; kutsub seepärast komisjoni nii ELi tasandil kui ka rahvusvahelistel foorumitel (nt G20) aktiivselt tegutsema toidu- ja toorainetega sooritatavate kahjulike finantsspekulatsioonide tõkestamiseks;

32.

kutsub liitu üles täiel määral kasutama ELi SMEdele Euroopa naabruspoliitikast tulenevaid investeerimisvõimalusi, pöörates eriti tähelepanu piiriülestele investeeringutele Vahemere ida- ja lõunapiirkonna partnerriikides; juhib tähelepanu sellele, et investeerimisvõimalused neis piirkondades peaksid oluliselt aitama rahuldada asjaomaste riikide elanike sotsiaalmajanduslikke vajadusi ning edendama jätkusuutlikku majandusarengut, tihedamat piirkondlikku koostööd ja piirkondlikku stabiilsust;

33.

on seisukohal, et komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid tekitama sünergiat liidu kaubandusdiplomaatia tugevdamiseks kogu maailmas;

34.

palub, et ELi konkurentsivõime säilitamiseks uute oluliste tööstuses ja teadustegevuses osalejate suhtes töötaks EL välja ühtse ambitsioonika tööstuspoliitika, mis põhineks teadus- ja uuendustegevuse tugevdamisel, mida toetaksid uuenduslikud rahastamisvahendid, nt projektivõlakirjad, ning mis toetaks VKEde arengut, eelkõige riigihangetele juurdepääsu kaudu;

35.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.