15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/49

1.1

Käesolevas arvamuses käsitletakse raudteel toimuva reisijateveoga seonduvaid meetmeid. Arvamus on koostatud ja seda tuleb lugeda Lissaboni lepingu artiklis 14 ja protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta sätestatud eesmärkide taustal. Selles järgitakse transpordipoliitika valge raamatu prioriteete, milles kinnitatakse vajadust saavutada kasvuhoonegaasiheite vähendamise eesmärgid ning tagada säästev keskkonnahoidlik liikuvus.

1.2

Lisaks ettevõtjatele seatud liikuvuseesmärkide täitmise ning asjaomaste osapoolte õiguste ja kohustuste kontrollile on kõnealuse arvamuse eesmärk käsitleda küsimust, mis seondub Euroopa kodanike juurdepääsuga raudteetranspordi üldhuviteenustele ELis ning kõnealuste teenuste kvaliteediga.

1.3

Kuna raudteetransporditeenuste kvaliteet on vajalik tingimus selle transpordiliigi arenguks, kuid sellest üksi ei piisa, peab komitee vajalikuks parandada tulemuslikkust, et suurendada kõnealuste transporditeenuste atraktiivsust tähelepanekute põhjal, mis on tehtud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalike tegurite kohta.

1.4

Komitee kutsub üles koostama taristusse investeerimiseks ja selle korrashoiuks vajalike vahendite kohta mitmeaastased kavad ning sätted, et tagada kõnealuste vahenditega kindlustatus. Samuti tuleb arvesse võtta maakasutuse planeerimist, vajadust tagada sellise taristu ning selliste vahendite kättesaadavus, mida on võimalik kasutada lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

1.5

Komitee kutsub samuti ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi ametiasutusi üles taristu eri osade rahastamise tingimusi ümber sõnastama, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning piirkondadevahelise solidaarsuse tugevdamise eesmärki. Seetõttu teeb komitee ettepaneku piirkondliku poliitika raames transpordi jaoks eraldatud vahendid ümber suunata, et tagada võimendavat mõju maakasutuse planeerimisel.

1.6

Komitee soovib reisijate rahulolu käsitleva, objektiivsetel faktidel (täpsus, sagedus, hinnad, puhtus, juurdepääs jms …) põhineva uuringu koostamist sõltumatu asutuse poolt ELi tasandil. Selles hinnangus tuleks kasutada meetodeid, mille on välja töötanud juhtkomitee, millesse kuuluvad kõik asjaomased sidusrühmad (kasutajad, vastutavad ametiasutused, ettevõtjad, töötajad jms.) ja. Millel on järelevalvepädevus.

1.7

Komitee väljendab kahtlust komisjoni kavatsuse suhtes läbi vaadata määrus 1370/2007/EÜ (reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel), mis sündis paljude institutsioonide vahelise keerulise kompromissi tulemusel. See määrus tagab liikmesriikidele kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega suure vabaduse raudteetranspordi korraldamisel; kõnealuse määrusega loodud tasakaalu tuleks hinnata vastavalt artikli 8 lõikele 2 saadud kogemuste põhjal. lõikes.

1.8

Seoses määruse 1371/2007/EÜ sätetega ning edasiste arenguvõimalustega, kutsub komitee komisjoni üles analüüsima järgmisi muudatusettepanekuid:

1.9

Lisaks sellele kutsus komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles uurima ühiselt võimalusi järgmiste muudatuste tegemiseks:

1.10

Arvestades subsidiaarsuse põhimõtet kutsub komitee liikmesriike üles uurima võimalusi järgmiste muudatuste tegemiseks:

2.1.1

Raske on hinnata reisijate rahulolu ning määratleda asjaomaste osalejate ühist seisukohta, kuna analüüsi jaoks vajalikud andmed kuuluvad raudteeettevõtetele ning ettevõtted määravad ise ühepoolselt kindlaks teenuste kvaliteedinormid ja hindavad oma tegevust vastavalt nendele (vt määruse 1371/2007/EÜ artikkel 28). See kehtib nt nende kohustuste täitmise järelevalve kohta, mis on võetud täpsuse, korrapärasuse, puhtuse, reisijatega suhtlemise, teabe, hinnakujunduse jms …) kohta.

2.1.2

Suur osa reisijatest, kellel on olnud probleeme raudteeteenuste kasutamisel, kurdavad rongiliikluse häirete paljude põhjuste üle ja ettenägematute liiklusolukordade üle, mida ei ole võimalik kontrollida reaalajas, ning teabe puudulikkuse üle liiklushäirete korral. Nende arvates halveneb olukord üksikutes liikmesriikides pidevalt. Raudtee-ettevõtjad ei võimalda reisijatele asjakohast juurdepääsu sätetele, mis tagavad õiguse hüvitusele raudteeteenuste puhul vastavalt määrusele 1371/2007/EÜ.

2.1.3

Seoses avalike teenuste tagamise kohustuse alla kuuluvate raudteeteenustega, mis moodustavad tänaste transporditeenuste suurima osa, leidub mitmeid näiteid olukordade kohta, kus transporti korraldavad või selle eest vastutavad ametiasutused on pidanud sekkuma teenuse taseme säilitamise eesmärgil.

2.1.4

Suur valik teenuseid, mida pakuvad eri osalejad tegevust omavahel kooskõlastamata sellises organisatsioonilises keskkonnas, mis on läbi teinud suuri struktuurimuutusi, ning kus puudub stabiilsus ja ülevaatlikkus, on põhjustanud kohalike ettevõtjate reageerimise olukordadele ilma vahetu ligipääsuta teabele reaalajas. See toob endaga kaasa teatud tõrkeid teenuste toimimisel, mis omakorda põhjustab reisijate rahulolematust. Kõnealusel taustal näib olevat vajalik analüüsida kõnealuse sektori olukorda igas liikmesriigis, et määratleda arenguteed.

—

raskendatud juurdepääs teabele, teade tabloode puudulikkus või ebaasjakohasus;

—

ebaselge ja läbipaistmatu hinnakujundus;

—

reise ei ole võimalik kavandada piisavalt vara enne rongi väljumist broneerimisaja piirangute tõttu;

—

ülebroneerimisega seonduvad probleemid;

—

rongides, rongipeatustes, raudteejaamades ja perroonidel valitsevad sobimatud (ummikud ootesaalides) või hügieeninormidele mittevastavad tingimused, tualettruumide puudus;

—

puuetega inimeste halb juurdepääs perroonidele, raudteejaamadele, rongipeatustele, teenusepunktidele, rongidele, liiga pikk aeg (48 tundi) abiteenuste broneerimiseks, või liiga ranged kriteeriumid abiteenuste osutamisel (üldkaal);

—

ebaturvalised tingimused rongides, raudteejaamades ja rongipeatustes;

—

vajalike seadmete hiline käsutusseandmine, erinevate perroonidega mittearvestamine ümberistumisega transpordiühenduste korral;

—

kahe rongi peaaegu samaaegne väljumine samalt perroonilt, samal ajal kui paljud perroonid on kasutamata;

—

piisava pagasiruumi puudumine;

—

mitmeliigilise transpordiga mittearvestamine (raskused jalgrataste paigutamisel rongis, halb või puudulik korraldus transpordiliigi vahetamise alal, puudulik teave ja ühtse hinnakujunduse ning integreeritud teenuste puudumine);

—

ebatäpsus, ebapiisavsagedus, rongide käigust ärajätmine ilma eelneva hoiatuseta;

—

reisijate puudulik edasisuunamine liiklushäirete korral; ebapiisav hüvitamine või hüvitamisest keeldumine;

—

transpordi ja transporditeenuste ärajätmine või ümberkorraldamine ilma, et kasutajate, nende esindajate või asjaomaste piirkondlike omavalitsustega eelnevalt oleks konsulteeritud (nt öiste rongide ärajätmine, sõidugraafikute muutmine, uued intervallid);

—

kahe peatuse vahelise sõiduaja pikenemine;

—

halb juurdepääs müügi- ja jaotuspunktidele.

—

halvad ilmastikuolud: puuduvad tehnilised tingimused või menetlused, mida eelnevalt rakendades saaks teenuste kvaliteedi tagada;

—

tehniliste seadmetega seonduvad probleemid: seadmete kasutamise, elutsükli ja aegumise ebaasjakohase kontrolli ning pikaajalise hoolduseelarve puuduliku kavandamise tagajärjel;

—

inimestega seotud probleemid: enesetapud, sündmused, mis tulenevad juurdepääsust tundlikesse rajatistesse, mille mõju ja põhjuseid komitee ei soovi analüüsida kõnealuses arvamuses.

—

isikute ja liikluse kõrge turvatase;

—

professionaalsed töötajad;

—

raudteede võimalik panus piirkondade maakasutusse ja arengusse.

3.1

Komisjon järgib aluslepingus sätestatud kodanike vaba liikumise põhimõtet ning toetab säästva liikuvuse põhimõtet. Raudteetransporti vaadeldakse üldiselt kui tõhusat avaliku transpordi liiki reisijateveoks. Raudteed on võimalik kohandada pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustele, raudteetransport on keskkonnasäästlik ning selle puhul võib kasutada olemasolevaid ja hästi korras hoitud või kergesti taaskasutusse võetavaid taristuid.

3.2

EL on kavandanud Euroopa rahvusvahelise transpordivõrgu. Kõnealuse võrgu täiendamiseks on tehtud ja tehakse suuri investeeringuid. See ELi algatus peab põhinema liikmesriikidega ühistel investeerimisotsustel, et Euroopa reisijatele oleks võimalik tagada transport uksest ukseni ilma liigsete ümberistumisteta.

3.3

Piirkondlike liiklusteenuste valiku ja piirkondliku arengu kavandamise analüüs näitab siiski, et strateegilised valikud tehti meelevaldselt, võtmata arvesse vajadust korraldada transport selliselt, et vähendada ümberistumiste arvu, millel on negatiivne mõju ühistranspordi kasutamisele.

3.4

Eelnev analüüs enne tähtsate otsuste tegemist muutub vastutavate ametiasutuste jaoks üha tavalisemaks, kuid siiski on asutustel probleeme ebaselge ning keskpikas ja pikas perspektiivis ebastabiilse rahastamisega.

3.5

Transport moodustab siiski olulise osa riikide ja piirkondade eelarvetest. Kodanikud on sellest teadlikud, eelkõige käimasoleva kriisi taustal, ning soovivad avatust ja usaldusväärset teavet. Üldsus on jätkuvalt mures liiga väheste eksperthinnangute pärast uute suurte projektide kohta. Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutas oma arvamuses TEN/479, on ametiasutuste ja kodanikuühiskonna dialoog väga oluline küsimus, eelkõige seoses transporditaristu projektide rahastamisega.

4.1

Käesolevas omaalgatuslikus arvamuses jätkatakse küsimuste arutamist, mida on varem käsitletud järgmistes arvamustes:

4.2

Soov luua Euroopa ühtne transpordivõrgustik on toonud endaga loomulikult kaasa ELi vahendite kasutamise suurte rongiliinide jaoks. See on mõnikord toimunud teiste olemasolevate liinide moderniseerimise arvel, ning seda eelarvepiirangute tõttu. Avalikud asutused peaksid suurendama raudteetransporditeenuste pakkumise osatähtsust avalike transporditeenuste hulgas ning tegema raudteetranspordist teatud juhtudel isegi sidusa mitmeliigilise transpordisüsteemi tugisamba. Kõnealusel taustal on vajalik säästva liikuvuse kooskõlastatud poliitikameetmete ühine Euroopa rahastamine (kasutades ära regionaalpoliitika peadirektoraadi käsutuses olevaid transpordi rahastamise vahendeid).

4.3

Komitee soovib seega objektiivset hinnangut raudteetranspordi praeguse olukorra kohta (eelised/puudused). Komisjon peaks koostama selle hinnangu igati läbipaistvalt, tagades vajaliku teabe ning kutsudes kodanikke üles väljendama oma ootusi raudtee-transpordile, kuna see puudutab suurt enamust inimesi (sõidud tööle ja koju, üksikud tööreisid, perereisid, puhkused …).

5.1

Praeguse kriisi ajal, mil avalikke vahendeid üha enam napib, oleks säästva arengu strateegial põhinevatel elavdamismeetmetel soodne mõju tööhõivele ja selle kvaliteedile; keskkonnahoidlikele transpordivahenditele ülemineku eesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele ning ELi kodanike juurdepääsu tagamiseks üldist huvi pakkuvatele transporditeenustele. Komitee meenutab seega, et suured ehitusprojektid tuleks kavandada sellise üldstrateegia raames.

5.2

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et kui teatud muutused sõiduplaanides või rongide vahetused halvendavad kõnealuse teenuse kvaliteeti, siis võivad kodanikud selle tagajärjel muuta elu- või töökohta. Selline sunniviisiline liikuvus ei vasta meie kodanike soovitud liikuvusele. Komitee rõhutab, et muudatused tingivad sageli teisele transpordiliigile (autole või lennukile) ülemineku, mis on vastuolus soovitatavate poliitikameetmetega.

5.3

Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma ja kavandama ELi programmi raudteevõrgustiku ajakohastamiseks ja/või toetama selliseid programme liikmesriikides. Euroopa programmi, mille eesmärk on raudteetranspordi kasutajate ootuste täitmine, võiks hõlpsasti kaasata ELi strateegiate (säästva arengu strateegia, Horisont 2020 jms) hulka. Üldsus hindaks kõrgelt transpordipoliitika teemalist dialoogi kodanikuühiskonnaga. Regionaalpoliitika raames transpordi jaoks eraldatavate vahendite ümbersuunamisel oleks suur võimendav mõju sellele strateegiale.