Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskharidusjärgne kutseharidus ja -koolitus atraktiivse alternatiivina kõrgharidusele” (omaalgatuslik arvamus)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee otsustas 20. jaanuaril 2011 vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Keskharidusjärgne kutseharidus ja -koolitus atraktiivse alternatiivina kõrgharidusele”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 16. detsembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 477. istungjärgul 18.–19. jaanuaril 2012 (19. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 208, vastu hääletas 7, erapooletuks jäi 10.

1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Komisjoni üles innustama liikmesriike saavutama Brugge kommünikees kehtestatud pika- ja lühiajalised eesmärgid ning parandama kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ja tõhusust eesmärgiga suurendada selle atraktiivsust ja asjakohasust. Kõigi tasandite sotsiaalpartnerid peavad jätkuvalt täitma aktiivset rolli Kopenhaageni protsessis ning aitama saavutada lühiajalisi eesmärke.

1.2 Komitee kutsub komisjoni üles koondama Bologna protsessi ja Kopenhaageni protsessi ühe integreeritud lähenemisviisi alla. See sünergia aitab inimestel omandada oskusi, mida nad vajavad selleks, et kasutada ära oma arengu ja tööalase konkurentsivõime potentsiaal.

1.3 Komitee arvates peab komisjon toimima statistikapõhiste tõendite platvormina, et jälgida olukorda liikmesriikides, ning looma heade tavade tutvustamise platvormi.

1.4 Komitee tervitab komisjoni püüdlust rakendada uusi vahendeid ja käivitada uusi algatusi. Siiski on ennekõike vaja kiiresti hinnata seni toimunud arenguid, et vältida vahendite dubleerimist ja tagada, et olemasolevaid programme ja meetmeid rakendatakse õigesti ja täies ulatuses.

1.5 Seada hariduspoliitika sõnastamisel ainsaks näitajaks ülikooli minevate noorte arv on eksitav ning vastab vaid osaliselt tööturul nõutavate kutseoskuste vajadusele. Haridus- ja koolitussüsteemid tuleb tasakaalu viia.

1.6 Liikmesriigid peavad Brugge kommünikeed ja Kopenhaageni protsessi tõhusalt rakendama ja aitama saavutada ELi peamine eesmärk, mille kohaselt omandaks 40 % kolmanda taseme või võrdväärse hariduse, mis hõlmab kõrgema tasandi kutseharidust ja -koolitust.

1.7 Rahalised ja mitterahalised stiimulid tuleks luua nii ettevõtete – eriti VKEde ning mikro- ja käsitööettevõtete – jaoks, et suurendada nii kutsealusõppe kui ka täiendkutseõppe atraktiivsust ja mobiliseerida ettevõtteid, kui ka haridusasutuste jaoks, ergutamaks neid tegema ettevõtetega koostööd.

1.8 Vaja on võtta kõikehõlmavaid propageerimismeetmeid, mille eesmärk on süstemaatiliselt suurendada keskkoolijärgse kutsehariduse sotsiaalset tunnustust.

1.9 Pakkuda tuleks tõhusamaid nõustamisteenuseid, mis on kohandatud tööturu ja noorte vajadusele, ning individuaalset nõustamist puuetega inimestele. Oluline on avardada noorte, nende perede ning nõustajate arusaama, kes kalduvad arvama, et töö saamise võti on ülikoolis käimine.

1.10 Ettevõtete organisatsioonid peaksid koostöös teiste sotsiaalpartneritega aktiivselt osalema nõuande- ja juhendamissüsteemides, sest nemad saavad anda teavet kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu võimaluste kohta. Nad võiksid aidata hariduse pakkujatel arendada välja tööd integreeriva õppe ja uued meetodid.

1.11 Tööstussektorid ja ettevõtted peavad pakkuma rohkem praktikakohti ja võimalusi töökohal õppimiseks ning innustama töötajaid andma oma teadmisi ja kogemusi edasi praktikantidele ja töökohal õppijatele või ajutistele kutsehariduse ja -koolituse õpetajatele.

1.12 Haridusasutused peaksid suurendama oma usaldust sidemete loomisel ettevõtetega ning tunnustama vajadust konstruktiivse koostöö järele, samuti välises keskkonnas omandatud kogemuste väärtust.

1.13 Nad peaksid tegema tihedamat koostööd tööstussektoritega ning töötama välja laiema valiku tööd integreeriva õppe meetodeid. Siinkohal on vajalik paindlikum suhtumine kutseharidusse ja -koolitusse.

1.14 Tagatud peab olema õpetajate ja koolitajate kvaliteet. Nad peaksid tundma töökeskkonna muutuvaid vajadusi. Innustada tuleks õpetajate ja koolitajate praktikat ettevõtetes.

1.15 Komitee kutsub sotsiaalpartnerite organisatsioone üles täitma oma kohustusi ning tegutsema selles protsessis proaktiivselt kõiki meetodeid ja vahendeid kasutades, et suurendada keskharidusjärgse kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust (nt tööhõive ja oskustega tegelevate sektoriliste nõuandekogude jms kaudu).

1.16 Kõigi tasandite sotsiaalpartnerid peaksid täitma asjakohaselt oma kohustusi, mis tulenevad nende ühistest tööprogrammidest, ning andma panuse kõigi ELi kutsehariduse ja -koolituse vahendite väljatöötamisse ja rakendamisse riigi tasandil.

1.17 Inimestele tuleb teadvustada, et kõrgharidus ei ole ilmtingimata töö saamise tagatis ning et kaaluda tuleks tõhusaid alternatiive. Seepärast peavad nad tunnistama oma vastutust õpingu- ja koolitusvalikute eest, mida nad saadud teabe põhjal teevad. Neil peaks olema piisavalt enesekindlust, et otsustada keskharidusjärgse kutsehariduse kasuks.

1.18 Õppurite eelistused ja nende perekondade ootused tuleks kõrvutada tööandjate vajadustega. Tulevikus võiksid nad kasutada hiljuti loodud ülevaadet oskuste kohta Euroopa Liidus ning selle prognoose oskuste pakkumise ja tööturgude vajaduste kohta.

2.1 Juunis 2010 toimunud ülemkogu kevadisel tippkohtumisel võeti vastu uus majanduskasvu ja tööhõive strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia, mis hõlmab seitset juhtalgatust ja strateegiadokumente ELi ühtse turu tugevdamiseks (ühtse turu akt).

2.2 Peamine juhtalgatus „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, mille keskmes on inimestele tööhõiveks õigete kutseoskuste pakkumine ja kutseoskuste pakkumise kohandamine tööturu vajadustele, loob tugeva sünergia teiste algatustega (tööstuspoliitika, digitaalne tegevuskava, innovatiivne liit, noorte liikuvus, Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm jne).

2.3 Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke toetatakse väljapakutud mitmeaastases finantsraamistikus (1). Euroopa 2020. aasta strateegia eelarvest toetatakse andekaid eurooplasi, suurendades haridusele, koolitusele, teadusele ja innovatsioonile eraldatavaid summasid.

3.1 Euroopa tööturu arengut mõjutavad praegu finants- ja majanduskriis, globaliseerumine, demograafiline surve, uued tehnoloogiad ja palju muid tegureid.

3.2 Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud viie horisontaalse eesmärgi hulka kuuluvad

3.3 29.–30. novembri 2002. aasta Kopenhaageni deklaratsiooniga käivitati Euroopa strateegia koostöö tugevdamiseks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas; seda nimetatakse Kopenhaageni protsessiks.

3.4 12. mail 2009 võttis nõukogu vastu strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (ET 2020).

3.5 Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist” (2) tuuakse välja peamised teemad, millega on vaja tegeleda, et hoogustada Kopenhaageni protsessi, ning tõstetakse esile kutsehariduse ja -koolituse võtmerolli elukestva õppe ja liikuvuse jaoks.

3.6 Detsembris 2010 vastuvõetud Brugge kommünikees võtsid ELi kutsehariduse ja -koolituse valdkonna ministrid ja Euroopa sotsiaalpartnerid endale selge kohustuse. Kommünikees vaadatakse läbi ja kehtestatakse alljärgnevad prioriteedid ELi koostööle kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas aastani 2020:

3.7 Brugge kommünikees võetud kohustusele tuginedes töötab komisjon välja tipptasemel kutsehariduse ja -koolituse tegevuskava, keskendudes nii kutsealusõppele kui ka täiendkutseõppele. Protsess peaks lõpule jõudma ülemkogu järeldustega (2012. aasta lõpp).

4.1 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) prognoosid kutseoskuste vajaduse kohta tulevikus näitavad suuremat nõudlust keskmise ja kõrgema taseme kvalifikatsioonide järele kuni 2020. aastani ning langevat nõudlust vähese kvalifikatsiooniga töötajate järele. Siiski kuulub Euroopa tööeas elanikkonna hulka praegu 78 miljonit vähese kvalifikatsiooniga töötajat.

4.2 Cedefopi Euroopa kutsehariduse ja -koolituse uuringu neljas aruanne „Modernising vocational education and training” pakub faktipõhist alust tugevdatud koostööprotsessile kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Samuti määratakse selles prioriteedid kutsehariduse ja -koolituse reformimisele, mille eesmärk on anda panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse.

4.3 Kutsehariduse ja -koolituse moderniseerimine on tungivalt vajalik, arvestades suurenenud globaalset konkurentsi, rahvastiku vananemist, survet tööturule ja eesmärki tugevdada Euroopa sotsiaalset ühtekuuluvust.

4.4 Cedefop tegeleb ka küsimusega, kuidas parandada kutsehariduse ja -koolituse mainet ja atraktiivsust. ELi kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse näitajate analüüsist saadav üldmulje on negatiivne. Teatud uuringute põhjal on olnud võimalik määratleda peamised tegurite rühmad, mis mõjutavad haridusvormide atraktiivsust:

4.5 Väljaandes „A bridge to the future” keskendub Cedefop ühiste Euroopa põhimõtete (juhendamine ja nõustamine, informaalse ja mitteformaalse õppe määratlemine ja tunnustamine) ja vahendite (EQF, ECVET, EQAVET, Europass) (3) arendamisel ja rakendamisel tehtud edusammudele. Nende põhimõtete ja vahendite eesmärk on aidata edendada töötajate, õppijate ja koolitajate liikuvust erinevate haridus- ja koolitussüsteemide ja riikide vahel ning nende arendamine ja rakendamine soodustab kõigi hariduse ja koolituse liikide ja tasemete õpitulemuste parandamist, et toetada elukestvat õpet.

4.6 Cedefopi uus uuringuaruanne, (4) milles analüüsitakse kõrgemate kvalifikatsioonitasemete kutseharidust ja -koolitust 13 riigis ja 6 sektoris, näitab, et kutseharidust ja -koolitust ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid 6–8 puudutavaid seisukohti ja kontseptsioone mõjutavad riiklikud kontekstid.

4.7 Euroopa Koolitusfond rõhutab tungivat vajadust anda teavet erinevate kutsealade kohta ja faktidel põhinevate meetmete järele, millega luua side haridusvaldkonna ja kutsealade vahel. Keskharidusjärgse kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsuse suurendamiseks annab Euroopa Koolitusfond järgmised soovitused:

4.8 Euroopa Komisjoni tellitud uurimuses mikro- ja käsitööettevõtetes tulevikus vajalike kutseoskuste määratlemiseks ja analüüsiks (5) soovitatakse, et koolitusprogrammid peaksid praegusest rohkem hõlmama kutseoskuste vajaduste tulevasi suundumusi ja arenguid. Luua on vaja rohkem tööpõhiseid õppeprogramme ning vahendeid mitteformaalselt omandatud praktiliste teadmiste tunnustamiseks, sh Euroopa tasandil.

4.9 Jaanuaris 2007 Kopenhaagenis toimunud OECD mitteametlikul ministrite kohtumisel kutsehariduse ja -koolituse teemal tuvastati kutsehariduse ja -koolituse maine suur tõus ja käivitati analüütiline uuring, mille tulemusel koostati 2010. aastal lõpparuanne „Learning for jobs” (6). 2010. aasta lõpul käivitati valdkonna järgmine ülevaade „Skills beyond School”, milles keskenduti keskharidusjärgsele kutseharidusele ja -koolitusele.

5.1 Demograafiliste muutuste ja prognooside tõttu, mille kohaselt suureneb vajadus parema kvalifikatsiooniga töötajate järele, seisab Euroopa vaatamata majanduskriisile silmitsi tööjõu vähenemise ning tööjõupuudusega mõnes sektoris.

5.2 Kvalifitseeritud tööjõu struktuuriline puudus ELis on tõsisasi. Euroopa ettevõtjate jaoks on selle puuduse vahetu tagajärg kasutamata jäävad võimalused kasvuks ja tootlikkuse suurendamiseks. Eelseisvatel aastatel on kvalifitseeritud tööjõu puudus peamiseid majanduskasvu takistusi.

5.3 Töökohtade keskkonnahoidlikumaks muutmine ja nn hõbedase majanduse, sh sotsiaalsete ja tervishoiuteenuste arendamine pakub võimalusi uute inimväärsete töökohtade loomiseks kõigi vanuserühma töötajate jaoks, samuti kogu Euroopa majanduse konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali parandamiseks. Samuti tähendab see suuremat nõudlust uute elukutsete, ajakohastatud ja täiendatud kutseoskuste järele.

5.4 Kutseharidus ja -koolitus saab anda panuse eespool nimetatud Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärgi saavutamisse, 1) pakkudes võimalusi liikuda kutsehariduselt ja -koolituselt edasi spetsialiseerumisele või kõrghariduse omandamisele, 2) arendades kutseharidust ja -koolitust Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõrgematel tasemetel, tuginedes tugevatele kutsehariduse ja -koolituse süsteemidele keskhariduse tasemel, 3) aidates kehtestada sobivat korda kõigi tasemete informaalse õppe tulemuste tunnustamiseks ja akrediteerimiseks ja 4) arendades kutseõppepraktikaid, mis noorte edukuse tagamiseks hõlmavad täiskasvanuid.

5.5 Euroopa äriühingute ja ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline, et Euroopal oleks liikuv tööjõud, kellel on oskused ja võimed, mis vastavad tööturu vastava ajalõigu vajadustele. Ettevõtted vajavad läbipaistvaid ja võrreldavaid kvalifikatsioone, sõltumata sellest, mil viisil need oskused omandati.

5.6 Tegelikel õpitulemustel põhinevad ainepunkti- ja kvalifikatsioonisüsteemid muudavad lihtsamaks konkreetse inimese oskuste hindamise. See aitab Euroopa tööturgude pakkumise ja nõudluse omavahel paremini vastavusse viia. Tööandjad ei väärtusta mitte kvalifikatsiooni, vaid tulemusi. Samuti peaks haridussüsteem väärtustama järjest enam tegelikke õpitulemusi, mitte näiteks kursusele kulunud nädalate arvu.

5.7 Võimalused liikuda kutsehariduse ja -koolituse tasemelt edasi kõrghariduse tasemele on olulised ja neid võimalusi saaks parandada tulemuste suurema läbipaistvuse abil. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik võib olla kasulik vahend ülekantavuse suurendamiseks kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ainepunktisüsteemide vahel, sest selle abil saab õpitulemused teisendada vastava kvalifikatsioonitaseme ühikuteks.

5.8 Keskharidusjärgset kutseharidust ja -koolitust ei saa paigutada halli tsooni teise taseme ülemise astme kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse vahel. Keskharidusjärgset kutseharidus ja -koolitus on oluline Euroopa 2020. aasta strateegia raames, sest see on viis muuta kutseharidus ja -koolitus noorte jaoks atraktiivsemaks karjäärivõimaluseks ning toetada oskuste täiendamist ja kõrgema haridustaseme saavutamist. Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seisukohast on tehtud teatavaid edusamme, et suurendada kutsehariduse ja -koolituse ning kõrgema taseme kutsehariduse ja -koolituse tähtsust ja atraktiivsust. Siiski on kõikidel tasanditel – Euroopa, riigi, piirkondlikul, kohalikul ja sektori tasandil – vaja teha rohkem selleks, et mitmekesistada kutsehariduse ja -koolituse pakkumist kõrgematel tasemetel, parandada üleminekut ühest õppevormist teise, reformida kutsehariduse ja -koolituse süsteeme ja luua finantsstiimuleid eesmärgiga innustada nii ettevõtteid kui ka üksikisikuid kõrgema kutsehariduse ja -koolituse pakkumise ja omandamise osas.

5.9 Kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsemaks muutmisel on otsustava tähtsusega kvaliteet ja tipptase. Ent kutsehariduse ja -koolituse kvaliteet ei ole odav. Sellest tulenevad VKEde jaoks konkreetsed väljakutsed: 1) nemad on suurimad kutsealusõppe pakkujad, 2) nad peavad ajakohastama kõigi oma töötajate, mitte ainult parima kvalifikatsiooniga töötajate oskusi. Viimase rühma puhul on VKEdes oskuste ajakohastamisel otsustava tähtsusega koolitus töö käigus.

5.10 Õppimisega seotud piiriülene liikuvus on peamine valdkond, mida ettevõtted on pikka aega toetanud, sh eriti kutseharidust või -koolitust omandavate noorte või praktikantide puhul. Praegu on kutsehariduse ja -koolituse valdkonna töötajate, õppurite ja õpetajate liikuvuse määr Euroopas jätkuvalt ebapiisav. Nende liikuvust saab parandada vaid siis, kui osatakse hästi vähemalt üht võõrkeelt.

6. Kutsehariduse ja -koolituse, eriti keskharidusjärgse kutsehariduse ja koolituse vähese atraktiivsuse põhjused

6.1 Mõistet „kõrgharidus” kasutatakse sageli akadeemilise suunitlusega ülikoolihariduse sünonüümina. Sageli vastandatakse kõrgharidust kutseharidusele ning viimast peetakse madalamaks tasemeks.

6.2 Kõrghariduse arendamise ja laiendamise meetmetes ei ole kutseharidusele ja -koolitusele pööratud piisavalt tähelepanu. Kutsealase (või erialase/tööturu) suunitlusega haridus ja koolitus on juba kõrghariduse oluline, kuigi nö nähtamatu osa.

6.3 Üle Euroopa on kutseharidus ja -koolitus äärmiselt mitmekesine. Institutsiooniliste lahenduste erinevused tekitavad segadust. Mõne riigi puhul ei ole mõtet viidata sellele kui süsteemile.

6.4 Riiklikud haridus- ja koolitussüsteemid ise on mõnevõrra läbipaistmatud ning vähe on võimalusi üleminekuks ühest õppevormist teise. Keskharidusjärgse hariduse ja koolituse pakkujate valik on lai: ülikoolid, kolmanda taseme kutsehariduse ja -koolituse asutused, keskkoolid, täiskasvanute haridusasutused, sotsiaalpartnerid ja eraettevõtted.

6.5 Kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonid on vahel raskesti mõistetavad ja neid ei ole lihtne teistes riikides tunnustada. Kutsehariduse ja -koolituse programmid ei vasta Bologna kolme tsükli mudelile (bakalaureus, magister, doktor). Jätkuvalt puudub selge visioon selle kohta, kuidas ja millisel tasemel määratleda kutsekvalifikatsioonid riiklikus kvalifikatsiooniraamistikus või Euroopa kvalifikatsiooniraamistikus.

6.6 Puudub seos õpingutega omandatud kvalifikatsioonide ja oskuste ning riikliku kutsealade klassifitseerimise süsteemi vahel.

6.7 Meedias sageli tööstusest esitatav pilt ja praegune kriis on tööstuse mainet on kahjustanud. See põhjustab kasvavat usaldamatust Euroopa ettevõtete vastu.

6.8 Kutsehariduse ja -koolituse läbinute stigmatiseerimine ja madal ühiskondlik tunnustus hoiab suurt hulka noori valimast kõnealust haridusteed.

6.9 Vähesed matemaatikaoskused esimese taseme hariduses tekitavad osades noortes vastumeelsust, nii et nad ei vali oma karjääriplaanides selliseid valdkondi nagu loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika või praktilise suunitlusega õpinguid.

6.10 Vähene on suutlikus vastata pidevalt muutuvale kutseoskuste vajadusele, mida tingivad muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias ning järkjärguline üleminek madala CO2-heitega majandusele.

6.11 Haridusalaste ja tööturuväljavaadete puudumist tajutakse valdkondades, nagu juurdepääs edasiõppimise võimalustele, eriti kolmanda taseme hariduses, tööhõivevõimalused, sissetulekud, tööga rahulolu ja tõenäosus leida haridusele vastav töö.

6.12 Inimestele ja nende peredele pakutakse liiga vähe teavet ja abi noore inimese tulevase karjääri esmakordsel arutamisel. Kooli ja tulevase töö valimisel on lõpliku otsuse tegemisel sageli peamised tegurid lapsevanemate elukogemus ja karjääri käik. Liiga sageli on karjäärinõustamine killustatud, ei ole proaktiivne ja on reaalsest elust kaugel.

6.13 Mõnedes liikmesriikides on puudu riigipoolsetest rahalistest ja mitterahalistest stiimulitest tööandjatele investeerida kutseharidusse ja -koolitusse ja tegutseda selles valdkonnas.

6.14 Ettevõtete esindajate ja haridusasutuste koostööraamistik on ebapiisav, et töötada välja programme, kus oleksid tasakaalus teooria ja kutseoskused. Jätkuvalt puudub koolidel ja ülikoolidel usaldus sidemete loomiseks ettevõtetega. Haridusasutuste hulgas tunnustatakse vähe väliskeskkonnas omandatud kogemuste väärtust.

6.15 Praegune tööjõuline elanikkond vananeb. Paljudes riikides on probleem õpetajate ja koolitajate puudus kutsehariduse ja -koolituse asutustes. Samuti puudub mõnedel õpetajatel ja koolitajatel viimase aja praktiline kogemus töökohalt.

6.16 Kutsehariduse ja -koolituse rolli sotsiaalsete vajakajäämistega võitlemisel alahinnatakse. Ebasoodsates tingimustes inimeste puhul on kooli poolelijätmine tõenäolisem.

6.17 Kutseharidust ja -koolitust, eriti keskharidusjärgset kutseharidust ja -koolitust kahjustavad soolised stereotüübid, mis mõjutavad karjääri arengut.

6.18 Õppimisega seotud piiriülene liikuvus on kutsehariduse ja -koolituse ja praktika valdkonnas suur probleem. Praegu on kutsehariduse ja -koolituse valdkonna töötajate, õppurite ja õpetajate liikuvuse määr Euroopas jätkuvalt ebapiisav.

6.19 Et muuta liikuvus nii võimalikuks kui ka kasulikuks, on vaja paremat keelteoskust.

6.20 Kolmanda taseme haridust, eriti keskharidusjärgset kutsehardust ja –koolitust, ei peeta piisaval määral globaalseks väljakutseks. Toetada tuleks selle integreerimist teadmiste globaalsesse ringlemisse.

7.1 Modernsuse ja progressi saavutamise ainsaks vahendiks ei saa enam pidada ülikoolis õppijate protsenti. Ülikoolid üksi ei suuda tagada majanduskasvu ja sotsiaalseid edusamme. Vaja on määratleda ja edendada alternatiivseid haridusvorme.

7.2 Kopenhaageni protsess, mille eesmärk on tagada kutsekvalifikatsioonide läbipaistvus ja kvaliteet, tuleb tihedalt siduda kõrghariduse reformiga. Mõlema – Bologna ja Kopenhaageni – protsessi ühendamine integreeritud lähenemisviisi kaudu on otsustava tähtsusega noorte edukaks ja jätkusuutlikuks integreerimiseks tööturule.

7.3 Euroopa tööstuse mainet tuleb parandada. Vajalik on värske lähenemisviis tööstuspoliitikale, sest see annab olulise panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse ja innovatsiooni arengusse. Selline lähenemisviis aitaks tööstusel panna rõhu säästvusele, innovatsioonile ja inimeste oskustele, mida on vaja selleks, et tagada ELi tööstuste konkurentsivõime maailma turgudel.

7.4 Teenused on Euroopa majanduse jaoks otsustava tähtsusega. Need moodustavad umbes 70 % ELi SKPst ja umbes kaks kolmandikku kõigist töökohtadest. Kümnest uuest töökohast üheksa luuakse teenustesektoris. Teenustesektor pakub uusi võimalusi keskharidusjärgse kutsehariduse ja -koolituse seisukohast.

7.5 Euroopa, kes on silmitsi tööjõupuudusega mitmetel kutsealadel, peab rohkem keskenduma haridus- ja koolitussüsteemide tasakaalustamisele ja sellele, et leida õige üld-, kutse- ja akadeemilise hariduse vahekord. Selles osas on problemaatiline keskharidusjärgne kutseharidus ja -koolitus. Selle eesmärk on kasutada täiel määral ära töökohad kui väärtuslik õpikeskkond.

7.6 Kutsehariduse ja -koolituse süsteemide jaoks võivad olla väga kasulikud kvalifikatsiooniraamistikud. Kvalifikatsiooniraamistikel on potentsiaali kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ühtlustamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks, nii et õppuritel, tööandjatel ja muudel sidusrühmadel on võimalik paremini tuvastada eri kvalifikatsioonide väärtust, elukestva õppe lihtsustamiseks ning kõigi jaoks kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks. Kvalifikatsiooniraamistikega tehtav töö on toonud kaasa uue arutelu kutsehariduse ja -koolituse profiili ja staatuse ning selle üle, kuidas määratleda ja mõista kutseharidust ja -koolitust.

7.7 Haridusasutuste, ettevõtete esindajate ja VKEde vahel tuleb arendada tõelist koostööd, mis peab tuginema vastastikusele mõistmisele ja usaldusele. Komitee usub hiljutisse ettepanekusse luua nn teadmusühendusi, (7) mis hõlmavad projekte ettevõtete ning haridus- ja koolitusasutuste koostöö toetamiseks, et valmistada ette uued õppekavad lünkade täitmiseks innovatsioonialaste oskuste pakkumisel ja tööturu vajaduste rahuldamisel. Selles kontekstis on paljulubav uus algatus komisjoni ettepanek korraldada 2012. aastal esimene kutsehariduse ja -koolituse valdkonna ettevõtlusfoorum.

7.8 Tööstussektorid ja ettevõtted ise peavad investeerima sisekoolitusse, pakkuma rohkem võimalusi praktikaks ja töökohal õppimiseks, lubama huvitatud ja selleks sobivatel töötajatel hakata kohapealseteks praktikate ja töökohal õppijate juhendajateks, edendama sobivate töötajate huvi tegutseda ajutiste kutsehariduse ja -koolituse õpetajatena, lubama töötajatel tegeleda tööajal kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpingutega ning tegema koostööd haridusasutustega, et korraldada kursusi, mis vastaksid tööturu vajadustele teatud oskuste osas.

7.9 Haridusasutused peaksid edasi arendama tööd integreeriva õppe meetodeid (st töökohal peaks toimuma suurem osa õppest, mitte ainult praktika), nad peaksid suhtuma paindlikumalt kutseharidusse ja -koolitusse (paindlikumad õppemeetodid), kaasama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kogu kutseharidusesse ja -koolitusse ning tegema tihedat koostööd tööstussektoritega, et määratleda uued õppevajadused.

7.10 Kuna elukutsed mitmekesistuvad, siis muutub tõhus karjäärinõustamine järjest raskemaks, aga samas ka üha olulisemaks, mistõttu esitatakse sellele suuremaid nõudmisi. Eriti just noortel on vaja selget pilti oma õpingutest ja võimalustest. Ei kehti enam vana kontseptsioon, et kutsealusõpe valmistab õppurid ette üheks elukutseks terveks eluks. Karjäärinõustamine peab olema sidus, piisavate finantsvahenditega, objektiivne ja tugevalt faktidel põhinev. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega inimeste nõustamisele, mis peab olema individuaalselt kohandatud ja võtma arvesse eri liiki puudeid, samuti puudest tulenevaid võimalikke liikumispiiranguid ja takistusi teatud kvalifikatsioonide omandamisel.

7.11 Alahinnata ei saa perekonna rolli. Teave, nõustamine ja juhendamine peab olema ka perekonnale suunatud, sest lapsevanematel ja pereliikmetel on inimeste õpingute ja karjääri planeerimisel sageli otsustav roll. Vaja on rohkem teabe-, teadlikkuse suurendamise ja faktidel põhinevaid meetmeid, et näidata kõrgema kutsehariduse ja -koolitusega seotud võimalusi tööturul.

7.12 Siiski peavad kutsehariduse ja -koolituse pakkumisel olema tasakaalus õppurite eelistused ja tööandjate nõudmised. Õppurite eelistused on olulised, kuid ainuüksi neist sageli ei piisa. Tööandjate vajadused on olulised, kuid alati ei ole lihtne neid vajadusi määratleda. Tasakaal sõltub ka rahalistest vahenditest, mis tulevad valitsuselt, õpilastelt ja tööandjatelt.

7.13 Kõikide õppurite võrdne kohtlemine peab olema tagatud kõikide õppevormide puhul, samuti tuleb tagada võrdne ligipääs rahalisele toetusele majutuse, transpordi, tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

7.14 Oluline on õpetajate ja koolitajate kvaliteet ning nad peavad olema tuttavad vastava töökeskkonnaga. Nende probleemide lahendamiseks tuleks innustada paindlikke värbamisvorme, mis oleksid kavandatud nii, et need lihtsustaksid asjaomase valdkonna töökogemusega inimeste tööleasumist kutsehariduse ja -koolituse asutustesse. Luua on vaja programme õpetajate liikuvuse suurendamiseks.

7.15 Kutsehariduse ja -koolituse asjakohasemaks ja paindlikumaks muutmisel on oluline roll sotsiaalpartneritel. Kutsehariduse ja -koolituse tipptaseme edendamiseks peaksid sotsiaalpartnerid osalema rohkem kutsehariduse ja -koolituse valdkonna meetmete kavandamisel ja rakendamisel, eriti õppekavade koostamisel, tagamaks, et õpetatavad oskused on tööturu jaoks vajalikud. Tõendid näitavad, et üldiselt on edukad riigid, kes koordineerivad sidemeid koolide ja tööturu vahel ning kaasavad tööturu osalejaid kutseoskuste ja -kvalifikatsioonide jälgimisse, järelevalvesse ja tunnistuste väljastamisse. Komitee on juba palju kordi tõstnud esile tööhõive ja oskustega tegelevate sektoriliste nõuandekogude (8) tähtsust tööturu kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete vajaduste analüüsimisel ning tervitab Euroopa sotsiaalpartnerite ühiseid jõupingutusi keskenduda oma ühistes tööprogrammides hariduse ja koolituse teemale (9).

7.16 Kriis on näidanud, et ettevõtete tasandil on välja töötatud palju arukaid ja tõhusaid lahendusi töökohtade säilitamiseks ja erinevate haridus- ja koolituskavade käivitamiseks. Komitee arvamuses kriisist väljumise strateegiate (10) kohta on välja toodud mitmed asjaomased head tavad.

7.17 Õppimisega seotud liikuvus aitab võtmeoskuste omandamise kaudu suurendada eriti just noorte tööalast konkurentsivõimet. Seepärast tervitab komitee komisjoni väljapakutud õppimisega seotud liikuvuse kaugeleulatuvat, ent poliitiliselt vajalikku eesmärki. Selle kohaselt peaks vähemalt 10 % ELi kutsealusõppe lõpetajatest läbima teatud õppe- või koolitusperioodi välismaal. See peaks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas parandama liikuvust nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt, asetades kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse võrdsele alusele.

7.18 Hiljutine roheline raamat kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise (11) kohta käivitas avaliku arutelu selle üle, kuidas vähendada ja lihtsustada kutsekvalifikatsioonide valdkonna piiravaid reegleid, et parandada siseturu toimimist ja hoogustada piiriülest liikuvust ja ettevõtlust. Hiljuti väljapakutud Euroopa kutsekaardi edukus sõltub peamiselt ettevõtete ja liikmesriikide vastastikusest usaldusest ja koostööst.

7.19 Komitee on veendunud, et kõikidele õpetajatele ja koolitajatele, eriti kutsehariduses ja -koolituses, on oluline omada kõrgetasemelist keeloskust, mida on vaja võõrkeelse aineõppe edendamiseks (ET 2020). Komitee toetab ettevõtluse mitmekeelsusplatvormi (12) ja mitmekeelsust käsitleva kodanikuühiskonna platvormi tegevust selles valdkonnas, mille eesmärk on tagada kõigi jaoks elukestva õppe võimalused. (13)

7.20 21. sajandil on eluliselt oluline kõrvaldada stereotüübid, mis levivad juba algkoolis, ja edendada naiste ja meeste võrdseid võimalusi kõikidel hariduse- ja koolituse tasemetel, toetades kultuurilisi meetmed noorte naiste juhtimiseks teadus- ja tehnoloogiaõpingute juurde, nagu märgitud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis (14).

7.21 Viimasel aastakümnel on riigid arendanud ja rakendanud erinevaid kulude jagamise lähenemisviise. See on muutnud riikide, tööandjate ja eraisikute antavate finantsvahendite tasakaalu. Finantsmeetmed hõlmavad rahalisi vahendeid koolituseks, maksusoodustusi, koolitusvautšereid, õppekontosid, laene ja säästukavasid. Nende eesmärk on suurendada erainvesteeringuid ja osalemist Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemis.

7.22 ELi eelarvest eraldab kõige rohkem vahendeid inimestesse investeerimiseks Euroopa Sotsiaalfond. Oskuste parandamiseks ja selleks, et võidelda mitmes liikmesriigis esineva noorte töötuse kõrge määraga, tugevdatakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus praegu Leonardo programmist toetatavaid meetmeid (15).

8.1 Seoses vahendite kasutuselevõtuga Euroopa koostöö tihendamiseks kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on saanud selgeks, et eri struktuuride vahel on vaja tihedamat koostööd, et parandada nende struktuuride endi toimimist.

8.2 Kopenhaageni ja Bologna protsesside puhul ei saa jätkuda nende teineteisest sõltumatu areng. Suurendada tuleks vastavate vahendite koostalitusvõimet ja võrreldavust. Tunnistada tuleks asjaolu, et Kopenhaageni protsess protsessiga on tehtud vähem edusamme ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) (16) ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) korraliku toimimiseni kulub veel aastaid.

8.3 EQF, ECVET, EQAVET peaksid aitama edendada õppimist kõigil tasanditel ja igat tüüpi hariduse ja koolituse puhul. EQFi peaks riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes hindama tasemetega 6–8, st võrdselt kõrgharidusega. ECVETi kui Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi puhul on nõutav sidus ja ühtne rakendamine ECTSiga, (17) kuna ECVET ei ole praegu veel toimiv süsteem.

8.4 Euroopa vahendeid võib täiendada riiklike vahenditega (nt riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud) või need võib võtta üle riiklikesse eeskirjadesse (nt riiklikesse ainepunktide süsteemidesse), kui see osutub vajalikuks riiklike reformide puhul. Vajalik on suurem vastasmõju eri tasandite (ELi, riiklik, piirkondlik tasand) vahel.

8.5 Edusamme tuleb teha programmi „Erasmus praktikantidele” rakendamisel. See programm võimaldab käsitleda kutseharidust ja -koolitust võrdsel tasemel kõrghariduse algatustega ning aitab seega kaasa kutsehariduse ja-koolituse propageerimisele. See annab kutsharidusele ja -koolitusele rahvusvahelise mõõtme, aitab võidelda vähese liikuvusega ja suurendada keskharidusjärgse kutsehariduse nähtavust ja atraktiivsust.

8.6 Komisjon peaks siiski hoiduma uute vahendite loomisest enne, kui ei ole hinnatud olemasolevate vahendite potentsiaalset lisaväärtust. Parandada tuleb olemasolevate vahendite sisest ja omavahelist teabevahetust ja koostööd, et nende eesmärke oleks võimalik ellu viia.

8.7 Komitee on koostanud mitmed põhjalikke arvamusi asjaomaste vahendite – ECVETi (18) ja EQAVETi (19) ning liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (20).

(1) „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, KOM(2011) 500 lõplik, osad I ja II, 29.6.2011.

(3) EQF (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik), ECVET (Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem), EQAVET (Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas), EUROPASS (dokumendikaust, mis toetab tööalast ja geograafilist liikuvust).

(4) Cedefopi uuringuaruanne nr 15 „Vocational education and training at higher qualification levels”.

(5) Lõpparuanne „Idendification of future skills needs in micro and craft (-type) enterprises up to 2020”, FBH (Forschungsinstitute für Berufsbildung in Handwerk an der Universität zu Köln, jaanuar 2011).

(6) OECD ülevaade projektist „Learning for Jobs”, mille keskmes oli kutseharidus ja -koolitus. http://www.oecd.org/dataoecd/41/63/43897561.pdf.

(9) Pädevuste ja kvalifikatsioonide elukestva arendamise tegevuskava (2002) ja autonoomne kokkulepe kaasavate tööturgude kohta (2010).

(11) KOM(2011) 367 lõplik, roheline raamat „Kutsekvalifikatsioonide direktiivi ajakohastamine”, 22.6.2011.

(14) Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 3073. istung, 7. märts 2011

(15) Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500 (lõplik), 29.6.2011.

(16) Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem hõlbustab tööga seotud oskuste ja teadmiste hindamist, tunnustamist ja akumuleerimist.

LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletusel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 54 lõige):

Punkt 1.10

Muuta järgmiselt:

„Ettevõtete organisatsioonid peaksid aktiivselt osalema nõuande- ja juhendamissüsteemides, sest nemad saavad kõige paremini anda teavet kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu võimaluste kohta. Nad võiksid aidata hariduse pakkujatel arendada välja tööd integreeriva õppe ja uued meetodid.”

[Tõlkija märkus: muudatusettepanek ei puuduta eestikeelset versiooni.]

Hääletuse tulemus

Poolt	:	81
Vastu	:	100
Erapooletuid	:	20

Punkt 1.18

Muuta järgmiselt:

„Õppurite eelistus ja nende perekondade ootus tuleks tööandjate vajadustega . Tulevikus võiksid nad kasutada hiljuti loodud ülevaadet oskuste kohta Euroopa Liidus ning selle prognoose oskuste pakkumise ja tööturgude vajaduste kohta.”

Hääletuse tulemus:

Poolt	:	75
Vastu	:	127
Erapooletuid	:	18