KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, läbivaatamise kohta (uuesti sõnastatud) 2012. aasta ülevaade /* COM/2012/0765 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri
2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist
energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, läbivaatamise kohta
(uuesti sõnastatud) 2012. aasta ülevaade (EMPs kohaldatav tekst) 1. Sissejuhatus Ökodisaini direktiivi artikli 21
kohaselt peab komisjon ökodisaini direktiivi ja selle rakendusmeetmed läbi
vaatama hiljemalt 2012. aastal ning hindama direktiivi reguleerimisala
laiendamise asjakohasust energiamõjuta toodetele. 2. Direktiivi tõhusus 2011. aastal käivitas komisjon eriuuringu
(edaspidi „hindamisuuring”), mille eesmärk oli hinnata i) direktiivi ja selle
rakendusmeetmete tõhusust, ii) ökodisaini metoodikat, iii) direktiivi
artiklis 15 osutatud rakendusmeetmete taset, iv) turujärelevalvet ja v)
eneseregulatsiooni meetmeid[1].
Eraldi uuring korraldati selleks, et
ajakohastada ökodisaini metoodikat ning uuringust lähtudes koostati
energiamõjuga toodete ökodisaini metoodika[2].
Hindamisuuringus jõuti järeldusele, et
üldiselt on ökodisaini direktiiv saavutanud oma poliitilised eesmärgid (kaupade
vaba liikumine ja keskkonnakaitse) ning direktiivi läbivaatamine, et suurendada
direktiivi ja selle rakendusmeetmete tõhusust, ei ole praegu asjakohane ega
vajalik. Eelkõige selgus uuringu tulemusena, et ·
direktiiv on põhimõtteliselt saavutanud oma
poliitilised eesmärgid. Alates 2005. aastast on rakendusmeetmete peamine
eesmärk olnud energiatõhusus. Kättesaadavad andmed osutavad, et kõik ökodisaini
rakendusmeetmete reguleerimisalasse kuuluvad tooted on muutunud
energiatõhusamaks[3];
·
direktiivi, kohustuslike rakendussätete ja
eneseregulatsiooni meetmete täielikku mõju ei saa veel õiglaselt hinnata, sest
nende rakendusperiood ei ole olnud piisavalt pikk. Hindamise ajaks oli
kaheteistkümnest vastu võetud ökodisaini käsitlevast määrusest vaid ühe puhul
veel jõustamata 1. taseme nõuded ning kaheksa rakendusmeetme puhul olid
veel jõustamata 2. taseme nõuded; komisjon ei ole ametlikult kumbagi
kavandatud vabatahtlikku kokkulepet heaks kiitnud[4]. ·
Leitakse, et soovituslikud kriteeriumid ökodisaini
rakendusmeetmete vastuvõtmiseks, mis on määratletud ökodisaini direktiivi
artiklis 15, on endiselt asjakohased. ·
Energiamõjuga toodete ökodisaini (uut) metoodikat
käsitlevas uuringus käsitleti mitut metoodikaga seotud probleemi. Uuringu käigus määratleti mitu probleemi,
millega EL ja liikmesriigid ökodisaini direktiivi ja selle rakendusmeetmete
kohaldamisel silmitsi seisavad, sealhulgas: ·
keerukad ja aeganõudvad ettevalmistavad menetlused; ·
andmete vähesus poliitiliste otsuste tegemiseks (nt
turusuundumused ja tehnoloogilised muutused, turuteave, turujärelevalve
tulemuslikkuse andmed jne); ·
ökodisaini meetmete ebapiisav kooskõlastamine muude
ELi õigusaktidega (nt elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv,
direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja
elektroonikaseadmetes, ehitiste energiatõhususe direktiiv); ·
vahendite vähesus, et tulla toime üha kasvava
õigusloomealase, teavitamis- ja standardimistegevusega; ·
mõnede nõuete, eriti esimese taseme nõuete,
ambitsioonikus; ·
kasutamata võimalused energiamõjuga toodete
selliste omaduste käsitlemisel, millel puudub energiamõju (nt materjalitõhusus,
ringlussevõetavus jne); ·
viivitused sobivate ühtlustatud standardite
väljatöötamisel; ·
puudulik ja ebatõhus turujärelevalve[5]. Uuringule tuginedes on komisjon teinud
võetavate meetmete kohta mitu järeldust. Eelkõige on komisjonil kavas võtta
meetmed, mis aitavad parandada direktiivi ja selle rakendusmeetmete
kohaldamist. Kõige olulisemad meetmed on järgmised: ·
delegeerida õigusloomega mitteseotud tegevus
(eelkõige teabevahetus) välisasutustele, et komisjoni vahendid oleksid suunatud
õiguslikult siduvate aktide väljatöötamisele ja rakendamisele. Komisjon
kavatseb kasutada portaali EUROPE DIRECT,[6]
et vastata üldsuse päringutele ökodisaini, energiamärgistuse ja rehvide
märgistamise kohta. Lisaks loob komisjon koos Konkurentsivõime ja
Uuendustegevuse Täitevasutusega asjakohase teavitamise kasutajatoe, et toetada
i) ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevate teabekampaaniate
ettevalmistamist ning ii) kodanike, huvirühmade ja teiste asjaosaliste esitatud
küsimustele vastamist; ·
kasutada jätkuvalt ELi teiste asutuste, sealhulgas
Teadusuuringute Ühiskeskuse ning Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse
Täitevasutuse tehnilisi eriteadmisi. Näiteks peaks Teadusuuringute Ühiskeskust
rohkem kaasama tehniliste nõuannete väljatöötamisse uute rakendusmeetmete jaoks
ja sellele järgnevasse valitud tooterühmi käsitlevasse standardimistegevusse,
samuti peaks ühiskeskus aitama kujundada terviklikku õigusloomeprotsessi, mis
hõlmaks mitmesuguseid poliitikavahendeid (ökodisain, energiamärgistus,
ökomärgis, keskkonnahoidlikud riigihanked, elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmete direktiiv, direktiiv teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise
kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes jne); ·
toetada jätkuvalt sidusrühmade (liikmesriigid,
tööstusharud ja valitsusvälised organisatsioonid) kogemuste kasutamist,
eelkõige kehtivate rakendusmeetmete läbivaatamisel ja muutmisel[7]; ·
lisaks on loomisel andmebaas ELi turule lastavate
toodete energiatõhususe ja muude keskkonnanäitajate kohta; ·
kasutada välisekspertide (sealhulgas uue
lähenemisviisi konsultantide) abi, et jälgida üksikasjalikumalt Euroopa
standardiasutuste standardimistegevust, mis on seotud ökodisaini
rakendusmeetmetega. Lisaks on vaja toetada valitsusväliseid organisatsioone, et
võimaldada nende aktiivset kaasamist standardimistegevusse; ·
käivitada iga-aastane turujärelevalve andmete
kogumine ja turujärelevalve ühismeede, mis kaasaks riikide ametiasutusi
programmi „Arukas energeetika – Euroopa” 2013. aasta töökava raames, et
tõhustada ökodisaini ja energiamärgistust käsitlevate õigusaktide jõustamist.
Loomisel on andmebaas ELi turule lastavate toodete energiatõhususe ja muude
keskkonnanäitajate kohta. 3. Direktiivi reguleerimisala laiendamine Vastavalt direktiivi artiklile 21 hinnati
uuringu käigus ka, kas on asjakohane laiendada direktiivi reguleerimisala
energiamõjuta toodetele. Uuringule toetudes jõudis komisjon
järeldusele, et praegu puudub vajadus laiendada ökodisaini direktiivi
reguleerimisala energiamõjuta toodetele. Uuring tõi esile eelkõige järgmised aspektid: ·
puuduvad piisavad kogemused kehtiva direktiivi
reguleerimisala kohta, mida 2009. aastal direktiivi uuestisõnastamisel
laiendati energiamõjuga toodetele. Seni hõlmasid kõik komisjoni koostatud
rakendusmeetmed energiat tarbivaid tooteid. Ökodisaini töökava ajavahemikuks
2012–2014 hõlmab esmakordselt energiamõjuga tooteid nagu näiteks aknad ja
soojusisolatsioon; ·
esimese prioriteedina on vaja täiendada
õigusloomealast tööd 2005. aasta ökodisaini direktiivi ja ökodisaini
esimese töökava (2009–2011) raames. Vastasel korral on oht, et kasvava
töökoormuse tõttu, mis on tingitud vajadusest rakendada olemasolevat töökava[8] ja käivitada ettevalmistavad
uuringud uute tooterühmade kohta, ning võttes arvesse piiratud vahendeid,
lükkub energiamõjuta tooteid hõlmav õigusloomealane töö edasi (vähemalt 2015.
aastani); ·
energiamõjuta toodete puhul on vaja teistsugust
käsitlust. Erinevalt energiat tarbivatest toodetest on paljudel energiamõjuta
toodetel (näiteks toit, joogid, tekstiil) märkimisväärne mõju keskkonnale, mis
esineb peamiselt toote olelusringi kõige varasemas etapis (nt tooraine tootmisel
kariloomade ja põllukultuuride kasvatamisel) ja seetõttu ei oleks tootega
tehtavad katsed vastavushindamise tegemiseks enam asjakohased; ·
ökodisaini jõustavate nõuete koostamisel kõrgeima
säästupotentsiaaliga energiamõjuta toodete jaoks esineb suuri probleeme[9]. 4. Kokkuvõte Komisjon arutas 19. aprillil 2012
ökodisaini nõuandefoorumil nii hindamisuuringu soovitusi kui ka oma esialgseid
järeldusi. Sidusrühmad toetasid igati komisjoni seisukohti edasise tegevuse
osas, et aidata parandada direktiivi ja selle rakendusmeetmete tõhusust, ja
seoses direktiivi reguleerimisalaga[10]. Seega on komisjon arvamusel, et ökodisaini
direktiivi ei ole vaja kohe läbi vaadata ega selle reguleerimisala
energiamõjuta toodetele laiendada ning teeb ettepaneku toimida järgmiselt: ·
ökodisaini direktiivi konkreetseid aspekte, mida
käesoleva läbivaatamise käigus hinnati, võib vajaduse korral uuesti hinnata
energiamärgistuse direktiivi läbivaatamisel 2014. aastal. Ökodisaini
rakendusmäärused ja energiamärgistuse delegeeritud õigusaktid, mida
kohaldatakse samade energiamõjuga toodete suhtes, on sageli seotud ja üksteist
täiendavad; ·
kõik hindamisuuringud, mis käsitlevad ökodisaini
direktiivi konkreetseid aspekte peavad ·
võtma arvesse 2011. aasta hindamisuuringu
tulemusi ja vajaduse korral neid soovitusi ajakohastama; ·
võtma arvesse viimatisi tõendeid ja pöörama erilist
tähelepanu nendele aspektidele, mida 2011. aasta hindamisuuringus
igakülgselt ei käsitletud (näiteks rakendusmeetmete ja ühtlustatud standardite
tõhusus ning tihedam koostöö kahe direktiivi rakendamisel). Komisjon jätkab koos liikmesriikide ja
sidusrühmadega tööd, et parandada ökodisaini direktiivi ja selle
rakendusmeetmete kohaldamist. [1] Lõplik aruanne (mis on avaldatud märtsis 2012), vt http://cses.co.uk/ecodesign_evaluation [2] Uue metoodika kohta vt http://www.meerp.eu/ [3] Kolmes valdkonnas
(kodumajapidamistes kasutatav valgustus, ooterežiim, ringluspumbad) on
ökodisaini nõuded avaldanud otsest mõju. Ühe valdkonna puhul (telerid) jõuti
järeldusele, et suurim mõjutaja oli tehnika areng. Ühe valdkonna puhul
(välistoiteallikad) puudusid piisavad andmed rakendusmeetmete mõju hindamiseks. [4] Keerukaid digimuundureid käsitleva vabatahtliku
kokkuleppe heakskiitmine on kavandatud veel 2012. aastaks, kuid
kuvaseadmeid käsitleva kokkuleppe heakskiitmine on kavas 2013. aastal. [5] Hinnanguliselt ei vasta nõuetele 10 – 20%
rakendusmeetmetega hõlmatud toodetest. [6] Vt http://europa.eu/europedirect/index_et.htm. [7] 2014. aasta lõpuks vaadatakse
läbi 11 rakendusmeedet (kaheksa ökodisaini ja kolm energiamärgistuse meedet). [8] Peamiselt rakendamine, teavitamine
ja õigusalane tegevus ning 35 standardi koostamine. [9] Tundub, et toodetele esitatavad
nõuded sobivad energiamõjuta toodetele nagu mööbel, puhastusvahendid,
madratsid, mänguasjad. Kõnealused tooted moodustavad väikest osa energiamõjuta
toodete keskkonnamõjust. [10] Vt ökodisaini nõuandefoorumi protokoll, 19. aprill 2012,
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sustainable-business/ecodesign/consultation-forum/files/20120419_minutit_en.pdf.