KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) (Prümi otsus) rakendamise kohta

1.           Sissejuhatus

Käesoleva aruande eesmärk on teha kokkuvõte olukorrast rohkem kui neli aastat pärast seda, kui võeti vastu nõukogu otsus 2008/615/JSK, ja enam kui aasta pärast selle täieliku rakendamise tähtaega (26. august 2011). Käesolev aruanne oli algselt mõeldud mitte ainult rakendamise hindamiseks, vaid ka selleks, et meedete edasiseks arendamiseks antud soovituste üle järele mõelda (vt artikli 36 lõige 4). Kuna otsuse rakendamine on märkimisväärselt takerdunud, otsustas komisjon, et ei kaalu enne otsuse täielikku rakendamist selle edasiarendamist. Sedasi püüab komisjon vältida rakendamispüüdluste veelgi suuremat aeglustumist ning lihtsustada õiguslikult stabiilses keskkonnas kiiret rakendamist.

Rakendamine on siiski ebapiisav ning seetõttu kutsub komisjon liikmesriike üles tegema otsuse täielikuks rakendamiseks kõik vajaliku.

Kuigi rakendusvalmis [1] liikmesriikide koostöö kogemused on tõendanud selle lisandväärtust, on tekkinud teatavad probleemid. Seepärast arutletakse käesolevas aruandes ka otsuse elluviimisel tekkinud peamiste raskuste üle, kuigi põhirõhk on otsuse rakendamisel.

Selle aruande koostamiseks saatis komisjon laiali küsimustiku (Prümi küsimustik), millele vastasid 25 liikmesriiki (kõik, välja arvatud Malta ja Portugal). Muud allikad on:

· nõukogu eesistujariigi Poola ja liikuvate ekspertide rühma Ühise Prümi tähtaja-järgse küsimustiku tulemused[2] (dok CM 4285/11);

· poolaastaaruanne Prümi otsuse rakendamise kohta (dok 17761/11);

· arutelud teabevahetuse ja andmekaitse töörühmas[3] ja Prümi töörühmades;

· arutelud Euroopa teabevahetusmudeli (EIXM) arendamiseks;

· suhtlus ja kohtumised juhtivate DNA-, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete andmevahetuse ekspertidega, kui ka liikuvate ekspertide rühma ning Prümi kasutajatoega[4].

2.           Vahend

Konventsioonis piiriülese koostöö tõhustamiseks, mida tuntakse ka Prümi konventsioonina, leppisid 7 Euroopa riiki kokku 27. mail 2005. Hiljem on konventsiooniga ühinenud veel mitmed riigid (Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Ungari, Eesti, Slovakkia).

23. juunil 2008 võeti konventsiooni olulisi osi üle ELi õigusesse, kui võeti vastu nõukogu otsus 2008/615/JSK[5]. Samal ajal võttis nõukogu vastu otsuse 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK[6], (koos nimetatakse neid otsuseid edaspidi nn kaks Prümi otsust).

Island ja Norra ühinesid kahe Prümi otsusega 2009. aasta novembris, kui nimetatud riigid allkirjastasid lepingu nõukogu otsuste teatavate sätete kohaldamise kohta.

Prümi otsuse osad

Prümi otsus koosneb 4 osast:

(a) Andmete automatiseeritud otsing

Sätteid automatiseeritud otsinguks ja riiklikest andmebaasidest pärit DNA- sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete võrdlemiseks käsitletakse peamiselt 2. peatükis. See osa ei ole mitte ainult ulatuslik samm õiguskaitsealase teabevahetuse valdkonnas, vaid ka osa, mida on kõige keerulisem rakendada.

(b) Teabevahetus õigusrikkumiste ennetamiseks

3. ja 4. peatükk kätkevad sätteid, mis käsitlevad õigusrikkumiste ennetamist oluliste piiriülese mõõtmega ja võimalike terroriaktidega seotud sündmuste kontekstis.

(c) Politseikoostöö

5. peatükis nähakse ette piiriülese politseikoostöö parandamine, sealhulgas võimalus teostada täidesaatvat võimu teise liikmesriigi territooriumil.

(d) Andmekaitse

6. peatükk kätkeb otsuse kohaldamiseks konkreetseid andmekaitse eeskirju.

Mõiste „rakendusvalmis” viitab käesoleva aruande tähenduses sellele, et nõukogu on võtnud vastu otsuse, millega lubatakse liikmesriigil vahetada teatavat liiki andmeid ja viitab üksnes andmete automatiseeritud jagamise esialgsele suutlikkusele. Enne kui nõukogu saab nimetatud otsuse vastu võtta, hindavad teised liikmesriikide eksperdid seda liikmesriiki, keda otsus hõlmab[7].

3.           Rakendamine

DNA-andmed

Lisaks lisas loetletud 18 liikmesriigile (31. oktoobri 2012. aasta seisuga) on veel 5 liikmesriiki märkinud, et nad on teinud märkimisväärseid edusamme, mis on vajalikud automatiseeritud DNA-andmete vahetamiseks ja on tõenäoline, et 2013. aasta algusest on nad rakendusvalmid. Olukord oli murettekitav õigusakti rakendamiseks ette nähtud lõpptähtajal 2011. aasta augustis, kuid on sellest ajast saadik märkimisväärselt paranenud. Kuid 4 liikmesriiki (Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Ühendkuningriik) peavad pingutama oluliselt rohkem.

Sõrmejäljed

Sõrmejälgede andmed on valdkond, kus oluliselt mahajäänud liikmesriikide arv on kõige suurem. 31. oktoobri 2012. aasta seisuga olid ainult 14 liikmesriiki valmis võimaldama teistel liikmesriikidel teha otsinguid oma automaatses sõrmejälgede tuvastamise süsteemis. Eeldatavalt viib veel 7 liikmesriiki lõpule oma tehnilise rakendamise ja on valmis hindamiseks 2013. aasta alguses. 6 liikmesriigi (Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Poola, Portugal, Ühendkuningriik) puhul on endiselt ebaselge, millal nad komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt rakendusvalmiks muutuvad.

Sõidukite registreerimisandmed

31. oktoobri 2012. aasta seisuga olid ainult 13 liikmesriiki sõidukite registreerimisandmete valdkonnas rakendusvalmid. Aga veel mitme liikmesriigi puhul võib eeldada kiiret arengut. Veel 4 liikmesriiki on hindamise edukalt läbinud või on valmis nõukogu hindamiseks ja 7 liikmesriigi puhul on täheldatud tõsiseid jõupingutusi. Ainult kolm liikmesriiki (Kreeka, Portugal, Ühendkuningriik) ei ole kas astunud ühtegi märkimisväärset sammu või nad seisavad silmitsi püsivate raskustega. Kokkuvõttes on sõidukite registreerimisandmete üldpilt paljulubav, kuna seda on rakendusvalmi liikmesriigi puhul tehniliselt kõige lihtsam ühendada kõigi teiste rakendusvalmite partneritega.

3., 4. ja 5. peatüki rakendamine

Kõik peale ühe liikmesriigi on 3. ja 4. peatüki kohaselt (artiklid 15 ja 16) määranud riiklikud kontaktpunktid. Seega võib lugeda, et nad on nimetatud peatükid rakendanud. Seoses 5. peatükiga vastas Prümi küsimustikule 5 liikmesriiki, et õigus- või haldusnorme ei ole veel kehtestatud[8].

Kõnealuste peatükkide rakendamisega on jõutud märkimisväärselt kaugemale võrreldes automatiseeritud andmevahetuse sätetega, kuna selleks ei ole vaja kulukaid ja ajamahukaid tehnilisi seadmeid. Arvestades, et nende peatükkide tähtaeg möödus juba 26. augustil 2009, peaksid liikmesriigid, kes seda veel teinud ei ole, niipea kui võimalik kehtestama riiklikud nõuded ning teatama sellest nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile.

Andmekaitse sätted

Prümi otsuse alusel võib andmete vahetamine toimuda vaid siis, kui kõiki 6. peatüki andmekaitse sätted on riigi õigusesse üle võetud. Seda uurivad teiste liikmesriikide eksperdid hindamise ühe osana küsimustiku kaudu[9]. Oma otsusega lubada liikmesriigil isikuandmeid vahetada tunnistab nõukogu, et see liikmesriik on täitnud kõik nõutavad andmekaitse sätted.

31. oktoobri 2012. aasta seisuga ei olnud järgmised liikmesriigid veel küsimustikule vastanud: Taani, Kreeka, Iirimaa, Itaalia. Selleks ajaks ei olnud üksnes Itaalia ja Kreeka veel täitnud nõuet[10] määrata Prümi andmevahetuse eest vastutav sõltumatu andmekaitseasutus.

4.           Rakendamisel tekkinud viivituste põhjused

4.1.        Tehnilised raskused

Eesistujariik Poola kogus põhjalikke andmeid 2011. aastal rakendamisel tekkinud viivituste põhjuste kohta. Tulemusi kajastati 28. novembri 2011. aasta eesistujariigi poolaastaaruandes. Kokkuvõttes olid viivituste peamised põhjused tehnilist laadi ja tekkisid inimressursside ja rahaliste vahendite vähesus tõttu liikmesriikides.

Kuigi mitmed liikmesriigid on suutnud nimetatud probleemid vahepeal lahendada, võib eeldada, et probleemi olemus ei ole alates 2011. aastast oluliselt muutunud. Seda kinnitati ka teabevahetuse ja andmekaitse töörühma arutelude käigus ja kahepoolsete kontaktide kaudu komisjoni ning liikmesriikide ja juhtivate ekspertide vahel.

4.2.        Rahastamine

Poolaastaaruande kohaselt oli rakendamisel rahastamine tõsine probleem 10 mitterakendusvalmis liikmesriigis. Nendest liikmesriikidest 6 on esitanud taotlused „Kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise” (ISEC) programmi raames ELi-poolseks rahastamiseks. Samas ei ole mitmed liikmesriigid ikka veel taotlenud rahalist toetust, sealhulgas need, kes on rakendamisel maha jäänud.

ISECi Prümiga seotud taotluste arv saavutas 9 projektidega seotud lepinguga haripunkti 2011. aastal, ning 30. septembri 2012. aasta seisuga on veel 6 projekti hindamisel.

Kuni 2012. aasta augustini rahastas Euroopa Liit ISECi Prümiga seotud projekte kokku 6,2 miljoni euro ulatuses, ning veel 5,7 miljoni euro ulatuses meetmeid, mis on juba seotud lepingutega, kuid mida ei ole veel lõpuni viidud. Alates 2011. aasta lõpust on menetluses veel taotlused projektidele, mida võidakse potentsiaalselt veel rahastada 4,9 miljoni euro ulatuses.

2013. aastal jätkab komisjon ISEC programmi raames rakendamise ELi-poolset rahastamist.

4.3.        Kokkuvõte

Kahe Prümi otsuse rakendamisega kaasneb mitmeid haldus-, tehnilisi ja finantsprobleeme. Samal ajal on vajaduse korral võimalik saada toetust mitmest allikast: lisaks ELi rahastamisele on veel ka liikuvate ekspertide rühm ja Europolis paiknev Prümi kasutajatugi ning, sugugi mitte vähemtähtsana, ka teatud arv operatiivseid liikmesriike, kellel on nüüdseks märkimisväärsed kogemused Prümi meetme rakendamisel ja kellelt võib nõu küsida.

Pidades silmas nimetatud tehnilisi probleeme ja piiratud ressursse, on üllatav, et mitterakendusvalmid liikmesriigid ei ole tahtnud liikuvate ekspertide rühmalt abi paluda.

Arvestades erinevaid toetuse saamise võimalusi ja pikka ajavahemikku, mis on möödunud Prümi otsuse vastuvõtmisest, on raske leida kas või ühte põhjust, mis võiks õigustada otsuse rakendamata jätmist. Tundub, et takistuste ületamiseks riiklikul tasandil on eelkõige vaja poliitilist tahet ja asjakohast prioriseerimist.

Prümi otsus võeti vastu endise kolmanda samba raames, mis tähendab, et tavapäraseid riikliku rakendamise kontrolli eeskirju ei kohaldata üleminekuperioodi jooksul. Alates 2014. aasta detsembrist võib komisjon siiski kasutada rikkumismenetlusi[11].

5.           Vahendi kasutamine

5.1       Automatiseeritud teabevahetus vastavalt 2. peatükile

Üha enamate liikmesriikide jaoks on Prümist saanud rutiinne vahend, millega uuritakse kuritegusid , millel võib olla piiriülene mõõde.

Kaks aastat pärast komisjoni poolt koos riiklike ja ELi ekspertidega läbi viidud kaardistamist, et uurida, kuidas teabevahetus praktiliselt toimib, ilmnes, et enamik liikmesriike suhtusid Prümi küllaltki positiivselt, mida kinnitasid ka vastused Prümi küsimustikule. Kuid nimetatud järeldus ei vasta mõningates liikmesriikides alati otsuse rakendamise kiirusele.

Küsimustiku põhjal näevad liikmesriikides rohkem kui pooled pädevad asutused sõidukite registreerimis- ja DNA valdkonna andmete vahetamises tohutut lisandväärtust õigusrikkumiste ennetamiseks ja uurimiseks. Ligikaudu 40 % vastanutest leidis, et sõrmejälgede andmete jagamine kätkeb endas tohutut väärtust, samas kui üle 50 % olid seisukohal, et sellel on vähemalt teatav väärtus.

Sõidukite registreerimisandmete puhul pidasid peaaegu kõik sellele küsimusele vastanud mehhanismide menetluse tõhusust väga heaks või heaks. DNA- ja sõrmejälgede andmete osas nii ühisel arvamusel ei olda: ligikaudu 30 % vastanutest peab mõlema tõhusust üksnes rahuldavaks või isegi ebapiisavaks (vt 5.2.2).

Statistika

Paljudes liikmesriikides registreerivad ja kasutavad uurimisel Prümi kohaseid andmeid eri asutused. Ja sageli saab üksnes kolmas asutus, nagu näiteks prokuratuur, hinnata Prümi vahetusest saadud teabe väärtust. Sellegipoolest on asjakohased statistilised andmed põhjaliku hindamise jaoks olulised. Prümi otsuste tegelikku mõju ei ole ilma selliste andmeteta võimalik hinnata.

Teabevahetuse ja andmekaitse töörühmas arutati erinevaid võimalusi statistilisteks mudeliteks. Eespool mainitud haldusprobleemidest tingituna on enamik liikmesriike valinud mudeli, milles keskendutakse andmekogumite vaheliste vastete arvule. Kuigi tegemist on mõistliku vahelahendusega, tuleb tulevikus teha täiendavaid jõupingutusi, et nende vastete kasutamine uurimistes paremini kajastuks.

2011. aasta oli esimene aasta, mille kohta koguti võrreldavaid statistilisi andmeid. Kogutud andmed näitasid, et kõigi kolme liiki andmete puhul tuleb statistika täpsust parandada. Siiski on praegu olemasolevatel andmetel põhinevad tulemused paljulubavad ja näitavad, et rakendusvalmid asutused kasutavad Prümi juba olulisel määral[12]:

· 2011. aastal sõrmejälgede kohta saadud kontrollituid kokkulangevusi kokku: 2 553

· Vastavalt praegusele mudelile 2011. aastal saadud DNA kokkulangevusi kokku: 20 719

· 2011. aastal sõidukite, mille kohta andmeid leiti, registreerimisandmete taotlusi kokku: 260 253[13]

Üksikud juhtumid, kus viidi läbi DNA või sõrmejälgede automatiseeritud otsingud ei asendada kindlasti täpseid arvandmeid. Siiski loovad need kujutluse sellisest uurimisest, mille edule saab Prüm oluliselt kaasa aidata. Järgmine Saksamaalt pärit näide iseloomustab Prümi väärtust piiriüleses kontekstis:

2011. aasta suve lõpul leiti ühes Saksamaa loodepiirkonna linnas surnuks pussitatud mehe keha. Kuriteopaigas leidsid politseieksperdid sõrmejälje ühelt ukseraamilt selles korteris, kust mees leiti. Kuigi puudus ilmne seos teise riigiga, leiti automatiseeritud Prümi otsingu tulemusel kokkulangevus Bulgaaria automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi andmebaasist. Bulgaariale esitatud täiendava teabe päringule saadeti vastus järgmisel päeval kolme tunni jooksul misjärel sisestati see viivitamatult Schengeni infosüsteemi. Juba järgmisel päeval vahistati asjaomane isik Austrias.

5.2       Arenguruum

Vaatamata uurijate üldisele heakskiidule kerkisid tegutsemise algusetapis esile mitmed probleemid. Kõige olulisemaid probleeme käsitletakse selles jaos.

5.2.1    Lisateabevahetus

Artiklis 5 (DNA) ja artiklis 10 (sõrmejäljed) on sätestatud, et „(…) lähtutakse olemasolevate täiendavate isikuandmete edastamisel (…) taotluse saanud liikmesriigi siseriikliku õigusest, sealhulgas õigusabi eeskirjadest.”

Kuigi Prümi otsustes ei ole üksikasjalikke sätteid andmekogumites leitud kokkulangevusega seotud lisateabe vahetamise kohta, on see osutunud eriti oluliseks. Automatiseeritud otsingu võimalus on tohutu edusamm. Kuid ilma asjakohase lisateabeta ei ole leitud vastetel uurijate silmis peaaegu mingisugust tähendust.

Prümi küsitluses viitasid 18 liikmesriiki 24st üldiselt vajadusele parandada Prümi leitud kokkulangevusega seotud lisateavet, üks kolmandik neist keskendus riiklikele struktuuridele, samas kui enamik nägi vajadust ELi tasandil toimivate meetmete järele.

Mõned eksperdid kritiseerisid olematut standardiseerimist. Lisateabe taotluste haldamisel kasutatakse enam-vähem võrdselt Europoil ja Interpoli kanaleid, samas kui vaid vähesed liikmesriigid eelistavad SIRENE büroosid või kahepoolseid kontaktametnikke. Mõnes liikmesriigis sõltub valik andmete laadist; muudel juhtudel sõltub see kuritegevuse laadist. Igal juhul ei tegutseta väga korrapärastelt, mis ekspertide sõnul toob mõnikord kaasa viivitusi.

Teine probleem on kontaktpunktide loomine: ettepanekud varieeruvad Prümi leitud vastete järelmeetmete jaoks konkreetsete kontaktpunktide loomisest kuni, vastavalt Euroopa teabevahetusmudeli teatises sätestatule, ühtsete riiklike kontaktpunktide siseselt mehhanismide integreerimiseni.

Arutatud on ka lihtsustamisvõimalusi tehniliste lahenduste kaudu. Siinkohal väärib märkimist, et Prümi leitud kokkulangevusi käsitlevad lisaandmed on valitud UMF II programmi[14] raames Belgia, Saksamaa ja Poola vaheliseks katseprojektiks. Nimetatud programmi rahastab suures osas komisjon ja haldab Europaol ning selle eesmärk on kehtestada piiriüleste struktureeritud õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse ühine raamistik, sealhulgas ühine semantilise teabe mudel ja vahetusvorming.

Komisjoni teatises Euroopa teabevahetusmudeli (EIXM) kohta käsitletakse neid probleeme ning tehakse asjakohased soovitused.

5.2.2    Rakendamise tehnilised ja haldusnõuded

Muud Prümi kasutamist takistavad aspektid on seotud mitme automatiseeritud andmevahetuse nõudega, mis on sätestatud Prümi rakendusotsuses 2008/616/JSK.

Märkimisväärne arv liikmesriike leiab, et vastavuseeskirjad, eriti DNA-andmete puhul, ei ole täielikult rahuldavad ning neid peaks parendama, et vältida olukorda, kus juba kindlaks tehtud kokkulangevus osutub järelkontrollimisel valeks.

Teine probleem, mille eksperdid sageli tõstatasid, on seotud nõudega, milles käsitletakse liidese juhenddokumenti sõrmejälgede andmete vahetamiseks, mis jätab praegusel kujul liiga palju tõlgendusruumi ning võib seega põhjustada tehnilisi ühildamatusi. Lisaks sellele soovitasid mõned liikmesriigid sõrmejälgede andmete valdkonnas piiratud otsingsuutlikkuse tõhusamat kasutamist, et vähendada liikmesriikide süsteemide ülekoormamise ohtu. Nad tegid ettepaneku, et otsingusuutlikkus, mida üks liikmesriik ei kasuta, peaks olema kättesaadav teistele liikmesriikidele, kusjuures taotluse saanud liikmesriik teavitab teisi sellest, kui on saavutatud nimetatud liikmesriigi otsingusuutlikkuse ülempiir.

Mõned liikmesriigid on väljendanud muret liikmesriikide suutlikkuse üle sõrmejälgede andmete taotluse saamise järgselt edastatud võimalikke kokkulangevusi kinnitada. Mida rohkem liikmesriike muutuvad selles valdkonnas operatiivseks, seda rohkem on vaja töötajaid, kes vasteid n-ö käsitsi kinnitaksid, et vältida olukorda, kus nimetatud nõue pärsib sõrmejälgede andmete vahetust.

Kuigi nad ei õigusta Prümi otsuste rakendamata jätmist, võivad nimetatud probleemid takistada mõne veel mitte operatiivse liikmesriigi rakendamispüüdlusi. Süsteemi parem toimimine annaks veelgi suurema stiimuli otsuste kiireks rakendamiseks (soovitusi vt allpool).

5.2.3    Liikuvate ekspertide rühm ja Prümi kasutajatugi Europolis

Nii liikuvate ekspertide rühm kui ka 2012. aasta jaanuarist Europolis sisse seatud Prümi kasutajatugi toetavad liikmesriike rakendamisel ja süsteemi töös hoidmisel. Liikuvate ekspertide rühm keskendub peamiselt DNA- ja sõrmejälgede andmete vahetamise rakendamise esmatoele, samas kui kasutajatugi toetab operatiivseid liikmesriike.

Mõlemad on välja töötanud rida tegevusi ülalpool (vt jagu 5.2.2) kirjeldatud raskustega toimetulemiseks. Sel eesmärgil loodi mitteametlikud ekspertide rühmad (nn erirühmad). DNA-andmete vastavuseeskirjade ja sõrmejälgede liidese juhtdokumentide tõlgendamisega tegeletakse vastavat valdkonda käsitlevates erirühmades. Ühelt tarkvaralt teisele ülemineku haldamine, katsemenetluste lihtsustamine ning operatiivsete liikmesriikide seas süsteemi katsetamine ja töös hoidmine on Prümi kasutajatoe jaoks asjaomased koordineerimisvaldkonnad. Samuti on vaja parendada vaste leidmise järelmeetmeid. Lisaks sellele on kasutajatugi loonud Europoli ekspertide platvormi, et lihtsustada asjakohaste teadmiste jagamist. Kõik praegused liikuvate ekspertide rühma tegevused kavatsetakse üle viia kasutajatoe pädevusse pärast liikuvate ekspertide rühma projekti lõppemist 2013. aasta juulis, juhul, kui nende tegevuste järgi siis veel vajadus peaks olema.

5.3       Politseikoostöö ja teabevahetus (3.–5. peatükk)

Üldiselt andsid liikmesriigid nimetatud peatükkides sätestatule kõrge hinnangu. Oma vastustes Prümi küsimustikule väljendasid liikmesriigid järgmisi arvamusi:

3. peatükk (suursündmused) on liikmesriikide arvates

väga kasulik   13

kasutu            3

teatava kasuteguriga   5 (4 liikmesriiki ei vastanud nimetatud osale)

4. peatükk (meetmed terroriaktide ärahoidmiseks) on liikmesriikide arvates

väga kasulik   8

kasutu            5

teatava kasuteguriga   6 (6 liikmesriiki ei vastanud nimetatud osale)

5. peatükk (muud koostöövormid) on liikmesriikide arvates

väga kasulik   14

kasutu            1

teatava kasuteguriga   6 (4 liikmesriiki ei vastanud nimetatud osale)

Silma torkab see, et 4. peatükis käsitletud terroriaktide ärahoidmise meetmeid peetakse suhteliselt vähekasulikuks. Kuigi 4. peatükis sätestatule on 15 liikmesriigis olemas alternatiivsed õiguslikud alused, ei põhjenda see nimetatud peatüki sätete madalamat hinnangut, kuna taoliste liikmesriikide arv on sarnane ka 3. peatüki (17 liikmesriiki) ja 5. peatüki (15 liikmesriiki) puhul. Seoses nimetatud peatükkide tegeliku kasutamisega võib näha küllaltki erinevaid arvamusi.

Sätete kasutamine || 3. peatükk (olulised üritused) || 4. peatükk (terroriaktid) || 5. peatükk (muud koostöövormid)

Sageli || 8 || 5 || 5

Mõnikord || 7 || 2 || 10

Mitte kunagi || 6 || 15 || 8

Praktikas leiavad politsei operatiivkoostöö vormidest kõige sagedamini kasutust ühispatrullid, ühiseid liikluskontrollid ja politseitugi olulistel suurtel üritustel, millele järgnevad isiku- ja dokumentide kontroll ning erivarustusega politsei tugi. Muid koostöövorme kasutati ainult vähestel juhtudel.

Kokkuvõte

Olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et selge enamus liikmesriikidest pooldab nimetatud sätteid isegi siis, kui praktikas kasutavad nad neid ainult aeg-ajalt.

Komisjonil puudub teave üldist laadi probleemide kohta nende peatükkide rakendamisel. Seoses artiklite 21 ja 22 (milles käsitletakse tsiviil- või kriminaalvastutust) rakendamisega ei ole teatatud ühestki juhtumist. Aga Prümi küsimustikus vastati nimetatud peatükkide läbivaatamise vajadusele siiski ühemõtteliselt: 20 liikmesriiki leidsid, et selleks puudub vajadus, samas kui 1–2 liikmesriiki pooldasid läbivaatamist.

6.           Soovitused

Esiteks peaksid liikmesriigid, kes on rakendamisega märkimisväärselt hilinenud, olemasolevaid võimalusi paremini ära kasutama. See hõlmab rahastamist komisjoni programmide raames ning samuti toetust, mida pakuvad liikuvate ekspertide rühm ja kasutajatugi Europolis. Jääb arusaamatuks, miks liikmesriigid, kellel on probleeme vahendite või tehnilise oskusteabega, ei kasuta olemasolevaid tugiteenuseid. Seetõttu kutsutakse veelkord probleemidega silmitsi seisvaid liikmesriike üles võtma ühendust liikuvate ekspertide rühma (seni, kuni see projekt veel tegutseb) või kasutajatoega. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid kaaluma taotluse esitamist ISEC programmi raames rahastatud rakendusprojektidele enne, kui see võimalus pärast 2013. aastat kaob. Samal ajal kutsutakse rakendusvalmis liikmesriike üles säilitama ja vajaduse korral suurendama oma valmisolekut toetada rakendamisjärgus liikmesriike, näiteks ekspertide lähetamise teel hindamismissioonidele.

Seoses kõnealuse vahendi toimimisega ja võimalike parendustega, mis ei ole veel õiguslikud muudatused, tuleks jällegi mõelda liikuvate ekspertide rühma ja kasutajatoe peale. Nimetatud erirühmad on hea lähtepunkt leppimaks kokku pragmaatilistes lahendustes, kus õiguslikes sätetes esinevad ebamäärasused ja kus praeguse mehhanismi tõhususe suurendamiseks on veel arenguruumi. Samuti soovitatakse liikmesriikidel, kes veel ei ole rakendusvalmis, tegutseda rakendamisel vastavalt erirühmade soovitustele.

Sisuline statistika on jätkuvalt oluline, kuna see on parim viis Prümi otsuste lisaväärtuse hindamiseks. Seepärast palutakse liikmesriikidel vajaduse korral parendada praeguseid statistikamudeleid. Eesmärgiks peaks olema tuvastada pärast lisateabetaotluse esitamist veelgi täpsemalt neid kokkulangevusi, millest saadud teavet ka tegelikult kriminaaluurimises kasutatakse. DNA-andmete vahetamise filtreerimise statistika dokumendi 12226/11 2. valiku[15] kohaselt oleks kasulik samm õiges suunas. Selles suunas tuleks tegutseda olenemata sellest, millises filtreerimata statistika mudelis teabevahetuse ja andmekaitse töörühmas kokku lepiti.

Ilma et see piiraks ilmselget ja tungivat vajadust olemasolevaid vahendeid täielikult rakendada ning kooskõlas komisjoni 2010. aasta teatises „Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal”[16] sätestatuga, kohaldab komisjon täielikult nimetatud teatises sätestatud materiaalseid ja menetluslikke põhimõtteid alati, kui tulevikus rakendatakse muid süsteeme (nagu näiteks SIS II), mis on seotud Prümi otsustes sätestatud tehnoloogia kasutamise või eesmärkide saavutamisega. Arvestades praegust majanduskliimat, tuleks rõhutada eelkõige võimalikult suure tasuvuse vajalikkust.

Kuigi kokkulangevustega seotud lisateabe vahetus ei kuulu nimetaud otsuste reguleerimisalasse, on see osutunud oluliseks. Selles kontekstis tuleks samuti arvesse võtta käimasolevaid meetmeid riiklike järelmenetluste kaardistamiseks[17] ja nendega seotud kasutajatoe toiminguid standardse sõnumivormingu loomiseks. Komisjoni teatis Euroopa teabevahetuse mudeli kohta avaldatakse koos käesoleva aruandega ning selles on edasisi asjakohaseid soovitusi.

LISA

Ülevaade rakendusvalmis liikmesriikide tegevusest

Selgitus:

Tabelid peegeldavad rakendamise edenemist erinevat liiki andmete (DNA-, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete) puhul. Mõnel juhul ei vaheta liikmesriigid veel praktikas teavet, kuigi neid peetakse n-ö rakendusvalmiks, mis tähendab, et nõukogu on vastu võtnud otsuse, mis võimaldab liikmesriikidel vahetada asjaomaseid andmeid.

Rakendusvalmis liikmesriigid on

· DNA-andmete puhul: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome

· sõrmejälgede andmete puhul: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaa, Austria, Sloveenia, Slovakkia

· sõidukite registreerimisandmete puhul: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Rumeenia, Rootsi, Sloveenia, Soome

Hallid väljad viitavad sellele, et kaks liikmesriiki on alustanud tabelis esitatud andmete vahetamist.

Tabelid on lisatud nõukogu dokumendile 5086/7/12 ja neid ajakohastatakse umbes iga kuue nädala tagant. Praegused tabelid on REV 7, välja antud 12. oktoobril 2012.

DNA-andmed – rakendusvalmis teabevahetus

|| Olema || BG || CZ || DK || DE || EE || EL || ES || FR || IE || IT || CY || LV || LT || LU || HU || MT || NL || AT || PL || PT || RO || SI || SK || FI || SE || UK

BE || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

BG || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

CZ || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DK || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DE || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EE || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EL || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ES || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

FR || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IE || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IT || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || ||

CY || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || ||

LV || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || ||

LT || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || ||

LU || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || ||

HU || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || ||

MT || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || ||

NL || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || ||

AT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || ||

PL || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || ||

PT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || ||

RO || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || ||

SI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || ||

SK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || ||

FI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || ||

SE || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x ||

UK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x

Sõrmejälgede andmed – rakendusvalmis teabevahetus

|| BE || BG || CZ || DK || DE || EE || EL || ES || FR || IE || IT || CY || LV || LT || LU || HU || MT || NL || AT || PL || PT || RO || SI || SK || FI || SE || UK

BE || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

BG || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

CZ || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DK || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DE || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EE || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EL || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ES || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

FR || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IE || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IT || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || ||

CY || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || ||

LV || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || ||

LT || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || ||

LU || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || ||

HU || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || ||

MT || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || ||

NL || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || ||

AT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || ||

PL || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || ||

PT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || ||

RO || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || ||

SI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || ||

SK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || ||

FI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || ||

SE || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x ||

UK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x

Sõidukite registreerimisandmed – rakendusvalmis teabevahetus

|| Olema || BG || CZ || DK || DE || EE || EL || ES || FR || IE || IT || CY || LV || LT || LU || HU || MT || NL || AT || PL || PT || RO || SI || SK || FI || SE || UK

BE || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

BG || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

CZ || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DK || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

DE || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EE || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

EL || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

ES || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

FR || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IE || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || || ||

IT || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || || ||

CY || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || || ||

LV || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || || ||

LT || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || || ||

LU || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || || ||

HU || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || || ||

MT || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || || ||

NL || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || || ||

AT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || || ||

PL || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || || ||

PT || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || || ||

RO || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || || ||

SI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || || ||

SK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || || ||

FI || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x || ||

SE || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x ||

UK || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || x

[1]               Termini „rakendusvalmis” tähenduse kohta vt 2. alapunkt d.

[2]               Liikuvate ekspertide rühm on komisjoni poolt rahastatud saksa projekt, mille eesmärk on toetada mitterakendusvalmeid liikmesriike Prümi otsuse rakendamisel (aastatel 2011 – 2013).

[3]               Nõukogu andmekaitse ja teabevahetuse töörühm.

[4]               Liikuvate ekspertide rühma kohta vt joonealust märkust nr 2; Prümi kasutajatoe kohta vt punkt 5.2.3.

[5]               ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

[6]               ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.

[7]               Nimetatud säte ei kehti nendele liikmesriikidele, kus isikuandmeid edastatakse juba Prümi konventsiooni alusel.

[8]               Liikmesriikide avaldustest saadud teave koostöö praktiliste aspektide kohta on mõnel juhul sätestatud „Piiriüleste operatsioonide käsiraamatus” (dok 10505/4/09).

[9]               Nõukogu dokument 6661/1/09.

[10]             Vt Prümi otsuse artikli 30 lõiget 5.

[11]             ELi toimimise lepingu protokoll nr 36.

[12]             Dok. 11367/12.

[13]             Nimetatud näitajate vahelised ebakõlad ei kajasta üksikute andmetüüpide üldist tähtsust vaid asjaolu, et kasutatakse erinevalt politseitavasid.

[14]             II UMF tähistab universaalne sõnumivormingu teist projekti (dok 7753/10).

[15]             See valiku võimaldaks filtreerida välja kokkulangevusi, mida kas tehnilistel põhjustel või riikliku korrakaitse lähenemisviisi tõttu uurimises ei kasutata.

[16]             KOM(2010) 385.

[17]             Teine meetmete loetelu eelnõu infohaldusstrateegia rakendamiseks, dok. 12002/1/11 ja dok. 5113/12.