KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta) rakendamise kohta

1.           SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse nr 1297/2008/EÜ (Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta; edaspidi „programmi MEETS käsitlev otsus”) artikli 6 kohaselt esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2010 ja seejärel igal aastal kuni 2013. aastani Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi MEETS rakendamise aruande.

Esimeses aruandes pöörati põhitähelepanu meetmetele, mille rakendamist alustati ja/või jätkati 2009. ja 2010. aasta töökavade alusel. Teises aruandes käsitleti selleks ajaks saavutatud esialgseid peamisi tulemusi ning 2010. aastal vastuvõetud 2011. aasta töökavas sisalduvaid suuremaid algatusi. 2011. aastal oli programmi MEETS tegevusassigneeringute rakendamise tase 97 %[1].

Käesolevas kolmandas aruandes antakse ülevaade liikmesriikide ja komisjoni (Eurostat) edusammudest programmi MEETS meetmete rakendamisel 2012. aastal.

Kõik programmi MEETS meetmed on kooskõlas strateegiaga, mis on sätestatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile”[2].

2.           EESMÄRGID, TEGEVUSED JA PRIORITEEDID

2011. aastal pöörati erilist tähelepanu programmi MEETS tõhustamisele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemi (ESS) negatiivseid prioriteete käsitlevast laiemast arutelust. Selle tulemusena võeti programmi MEETS raames mitmesuguseid meetmeid.

Programmi MEETS eesmärkide saavutamise peamiseks rakendusvahendiks on jätkuvalt Euroopa statistikasüsteemi koostöövõrgustikud (ESSnets). ESSnet on keskkond uute projektide väljatöötamiseks, mille raames teevad kindlast valdkonnast huvitatud liikmesriigid aktiivset koostööd ühiste ülesannete lahendamiseks ning jagavad seejärel tulemusi liikmesriikidega, kes projektides ei osalenud. See võimaldab kasutada sünergiat, säästa kulusid ja jagada parimaid tavasid, et töötada välja erimeetmed, mis on kasulikud kogu Euroopa statistikasüsteemile tervikuna.

Kõik programmi MEETS raames toimivad võrgustikud loodi programmi esimese kolme aasta jooksul. 2012. aasta tööprogrammiga jätkati nende võrgustike algatatud meetmeid ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamiseks. Lisaks algatati 2012. aastal täiendavaid meetmeid, et aidata liikmesriikidel saavutada ettevõtete koormuse vähendamise eesmärki ning tagada samal ajal, et Euroopa statistikasüsteem vastaks uutele vajadustele statistilise teabe järele.

Kokku nähti ELi eelarves 2012. aasta töökava jaoks ette peaaegu 9 miljonit eurot ja selle summaga kaetakse 17 meedet ning programmi rakendamiseks vajalik tehniline ja haldusabi. Meetmete rahastamise kõige tavapärasem viis oli jätkuvalt toetuse andmine võrgustike või konkreetsete toetuslepingute (umbes 82 %) raames.

2.1.        Eesmärk 1: prioriteetide läbivaatamine ja eesmärgiks seatavate näitajate väljatöötamine uutes valdkondades

Vähemtähtsate valdkondade tuvastamine

Pärast seda, kui Euroopa statistikasüsteemi komitee (ESSC) võttis 2010. aasta novembris vastu uue strateegiapõhise lähenemisviisi, on tuvastatud ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vähemtähtsad valdkonnad Eurostati prioriteetide iga-aastase strateegilise läbivaatamise raames. 2010. aasta läbivaatamise tulemusena ühtlustati programmi MEETS ja tuvastati mitu negatiivset prioriteeti, millest lähtuvalt tuleks koostada konkreetsed ettepanekud olemasolevate õigusaktide muutmiseks. 2012. aasta negatiivsed prioriteedid käsitlevad ettevõtluse struktuurstatistika määruse[3] II ja IV lisas nimetatud kohaliku tegevusalaüksuse ning kiirstatistika määruse[4] A lisas nimetatud uute tööstustellimuste muutuja statistilisi andmeid / andmete sarju. Lisaks sellele algatati arutelu Intrastatile esitatavate nõuete leevendamisest ning kaupu ja teenuseid käsitleva rahvusvahelise kaubandusstatistika tasakaalustamisest teenuste kasuks.

2013. aasta töökavas loetletud vähendamist ja lihtsustamist käsitlevad meetmed hõlmavad ettevõtlusstatistikas paranduste tegemise põhimõtete lihtsustamist/ühtlustamist, töö jätkamist ühtsete mehhanismide väljatöötamiseks (nt seoses heitgaasitagastusega) ning arutelu taasalustamist struktuurstatistika määruse II ja IV lisas nimetatud mitut aastat kajastavate andmeseeriate läbivaatamise kohta.

Kavas on ettevõtlusstatistika põhjalikult läbivaatamine ja integreerimine ühise õigusraamistiku – ettevõtlusstatistika integreerimist käsitleva raammääruse abil, mis käsitleks ettevõtete majandustegevuse statistika kogumist, koostamist, edastamist ja levitamist. Kõiki valdkondi hõlmavad ühised nimetajad on NACE (tegevusalad) ja CPA (tooted) klassifikaatorid. Eeldatavasti vähendab kõnealune lähenemisviis ettevõtete ja riiklike statistikaasutuste statistilist koormust. Lisaks on Eurostatil kavas reformida Intrastati[5] nn rahvusvahelise kaubanduspaketi SIMSTAT kaudu, mis hõlmab nii Intrastati lihtsustamist, seotud statistiliste andmete kvaliteedi hädavajalikku parandamist kui ka vajadust edendada rahvusvahelise teenuskaubanduse statistikat. Praegu on Intrastat kõige koormavam statistikavaldkond. Selle süsteemiga seotud nõuded moodustavad ettevõtete statistikaalasest koormusest üle 50%.

Uute valdkondade väljatöötamine (kontsernid, globaliseerumine, ettevõtlus, innovatsioon)

Üleilmastumine ja ettevõtlus on kaks poliitikavaldkonda, mida kajastav statistika vajab veel arendamist. Töö jätkub 2013. aastal, et jälgida metoodikaga tehtud edusamme ja testida saadud tulemusi.

Pärast 2011. aastal läbiviidud ühtlustamist jätkati kahe ESSneti raames metodoloogilist tegevust ning majanduse globaliseerumise näitajate ja kontserne käsitleva statistika kogumiseks väljatöötatud metoodika hindamist. Seoses ülemaailmsete väärtusahelate mõõtmisega tegeles ESSnet eesmärgiks seatavate globaliseerumise näitajate kindlaksmääramise ja arendamisega ning lisaks hindas ESSnet suurte ja keerukate rahvusvaheliste kontsernide profileerimise raames kontsernidega seotud uusi näitajaid käsitlevat metodoloogilist tegevust.

2012. aastal jätkus koostöö OECDga ühise, ettevõtluse näitajaid käsitleva programmi edasiarendamiseks. Eelkõige pöörati tähelepanu innovaatiliste ettevõtete suure kasvu näitajate väljatöötamisele, mis on aluseks hiljuti loodud „innovaatilise liidu peamisele näitajale”. Samaaegselt käivitati algatus, et luua õiguslik alus andmete kogumiseks tööandjate ettevõtlusalase demograafia kohta, et tagada kõigi ELi liikmesriikide kogutud ühtlustatud andmete võrreldavus ettevõtluse näitajaid käsitleva programmi raames kogutavate rahvusvaheliste andmetega. Jätkuvalt toetati tegevust, mille eesmärk on edendada ja töötada välja uusi näitajaid, mis kirjeldavad selliste valdkondade kindlaksmääramise raamistikku nagu „juurdepääs rahastamisele”, „teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja tehnoloogia”, „võimed/oskused” ja „ettevõtluskultuur”.

2.2.        Eesmärk 2: luua ettevõtlusega seotud statistika ühtlustatud raamistik

Põhimõtete ja meetodite hõlmamine õigusraamistikuga

Ettevõtlusstatistikat koostatakse vastavalt ühenduse õigusele, mis on välja töötatud mitmete aastate jooksul ning selle mõisted, reguleerimisala, määratlused ja metoodikad ei ole alati omavahel kooskõlas. Nagu eespool mainitud, on programmi MEETS raames kavas õigusakte ajakohastada, et ühtlustada ettevõtlusstatistika raamistikku. Kõnealune läbivaatamine on vajalik selleks, et kasutajad saaksid eri allikatest pärit statistikat kasutada ja võrrelda. Teine hoob ühtsemate õigusaktide ja metoodika saavutamiseks on ettevõtlusstatistika integreeritud koostamissüsteemi loomine. Kõnealune integratsioon ei saa toimuda ilma mõistete, määratluste ja meetodite edasise ühtlustamiseta. Selle küsimusega tegelemiseks loodi ESSnet, mille ülesandeks oli tagada ettevõtlus- ja kaubandusstatistika põhimõtete ja meetodite kooskõla. 2010. ja 2011. aastal algatati kaks tööpaketti, et analüüsida võimalikku järjekindluse puudumist erinevate uuringute puhul seoses statistiliste üksuste (nt populatsiooniloendid), klassifikaatorite ja nende rakendustega. Töö eespool nimetatud valdkondades jätkus ka 2012. aastal. Lisaks käivitati 2012. aastal kolmas tööpakett, et analüüsida karakteristikute ja mõistete järjepidevusega seotud probleeme.

Kontserne käsitleva statistika arendamine

Suuri edusamme on tehtud seoses EuroGroups registriga (EGR)[6], mille eesmärk on luua järjepidev ja kooskõlastatud uurimistegevuse raamistik, et tagada globaliseerumist käsitleva statistika kõrge kvaliteet.

2008. aastal loodi EuroGroups registri metoodika väljatöötamiseks ESSnet. 2009. ja 2010. aastal koostati EGRi üldkogum, mis hõlmas 5000 rahvusvahelist kontserni. 2011. aastal suurendati EuroGroups registri üldkogumit 10 000 rahvusvahelise ettevõtteni. 2012. aastal arendati edasi keskse EuroGroups registri ja riiklike registrite toimimise metoodikat ja andmemudelit (EGRi 2. versioon) ning EGRi edasise majandamise kava. Veebiplatvormi avamisega paranes ka EuroGroups registriga seotud dokumentide levitamine. 2012. aastal käivitati uus ESSnet ja jätkati tööd, et EGRi üldkogum hõlmaks täielikult välisriigi äriühingute filiaale ja välismaiseid otseinvesteeringuid, ning selleks, et kaasata riikide keskpangad EGRi tegevusse nii andmetootjate kui ka -kasutajatena. Eesmärk on luua 2013. aasta lõpuks stabiilne süsteem, mille ulatus rahuldaks äriühingute välisriigis asuvaid filiaale ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva statistika vajadusi. Lisaks peaks selleks ajaks olema loodud riiklike statistikaametite ja liikmesriikide keskpankade kasutajatele kaugjuurdepääs registrile. Peamine eesmärk on integreerida EGRi ning äriühingute välisriigis asuvaid filiaale ja välismaiseid otseinvesteeringuid käsitleva statistika üldkogumid.

2009. aasta lõpus loodi suurte ja keerukate rahvusvaheliste kontsernide profileerimise ESSnet, et töötada välja profileerimise metoodika ja seda rakendada. 2012. aastal jätkas kõnealune ESSnet tööd metoodika koostamisel, võttes arvesse 2011. aasta testide tulemusi. Töötati välja suunised ja dokumentatsioon ning alustati profileerimismudelite koostamismeetodite rakendamist liikmesriikides. 2012. aastal alustati kontsernidega seotud statistikat käsitleva metoodika testimist ja hindamist nendes liikmesriikides, kes ESSneti töös ei osalenud.

Ühenduse uuringute tegemine, et vähendada ettevõtete koormust

Pärast 2011. aastal tehtud ettevalmistusi viidi 2012. aastal läbi uuring, mille eesmärk oli töötada välja metoodika, kuidas kasutada andmete kogumisel ELi valimite moodustamise kavasid.

2.3.        Eesmärk 3: toetada tõhusama meetodi rakendamist ettevõtlus- ja kaubandusstatistika koostamisel

Statistikasüsteemis olemasolevate andmete, sh hindamisvõimaluste parem kasutamine

2010. aasta teisel poolel loodud ESSneti teemad hõlmasid andmeaidandust ja andmete kasutamist ettevõtlusstatistika koostamisel. ESSnet keskendus 2011. aastal ettevõtlust kajastavate integreeritud andmesüsteemide praeguse kasutamise läbivaatamisele ESSi töös osalevates liikmesriikides ja peamiste ühiste probleemide kindlaksmääramisele selles valdkonnas. 2012. aastal keskenduti kolmele olulisele valdkonnale, mis hõlmasid teemasid, mida liikmesriigid statistiliste andmete ladustamisel kõige olulisemaks pidasid – statistilise andmekogude metaandmeid ning kaht olulist aspekti (st metodoloogilist ja arhitektuurilist/tehnilist aspekti) statistilise andmekogude loomisel ja rakendamisel. Esialgseid tulemusi tutvustati ESSi töös osalevatele liikmesriikidele ja neid arutati 2012. aasta mais korraldatud seminaril. See töö jätkub 2013. aastal ja järgmine arutelu on kavas korraldada 2013. aasta veebruaris.

Lisaks sellele tehti suuri edusamme seoses kolme projektiga, mis käsitlesid mikroandmete seostamist teatava konkreetse statistika koostamisel.

Jätkati projekti, mis käsitleb rahvusvaheliste mikroandmete seostamist ettevõtlusstatistikas. Üleilmse väärtusahela mõõtmisega tegelev ESSnet, mis alustas tegevust 2011. aastal, jätkas metoodika väljatöötamist, et koguda andmeid ettevõtete üha enam globaliseeruva töökorralduse kohta ning selle mõju kohta töökohtade loomisele ja säästvale majanduskasvule. Samuti püütakse selle projekti kaudu aidata poliitikutel teha teadlikumaid otsuseid ning jälgida majanduse globaliseerumist/rahvusvahelistumist, töötades välja majandusliku globaliseerumise näitajad ja täiustades neid.. 2012. aastal sõlmiti mikroandmete seostamist käsitlevad toetuslepingud. 2013. aastal hindavad ja testivad osalevad liikmesriigid mikroandmete kasutamise metoodikat ning koostavad seotud mikroandmete rühmi, et analüüsida rahvusvaheliselt killustatud tootmisahelate mõju.

– 2013. aastal taasalustatakse projektiga, mis käsitleb ettevõtluse ja kaubanduse statistiliste andmete seostamist. Enne 2011. aastat korraldati välisuuring metoodikaraamistiku koostamiseks, mis võimaldaks koguda statistilisi näitajaid väliskaubanduse kohta ettevõtete tunnuste järgi. Teostatavuse kontrollimiseks korraldati katsetuslik andmekogumine. 2013. aastal töötavad liikmesriigid välja ja koostavad kaubandus- ja ettevõtete mikroandmetel põhinevate näitajate laiendatud kogumi. Seejärel lisatakse näitajad TEC (kaubandusstatistika ettevõtte tunnuste lõikes) andmebaasi.

– Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist käsitlevate mikroandmete seostamisega tegelev ESSnet lõpetas töö 2012. aastal. Seostades andmeid, mis saadakse äriregistritest, statistilistest vaatlustest info- ja sidetehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise kohta ettevõtetes, struktuurilisest ettevõtlusstatistikast ja innovatsiooniuuringutest, töötati selle ESSneti raames välja uued statistilised näitajad. Info- ja sidetehnoloogia mõju analüüsimiseks ettevõtluse tulemuslikkusele laiendati vahendite valikut, sh moodustati metaandmete repositoorium ja loodi tarkvara väikeste andmekogude seostamiseks ja analüüsimiseks. Lisaks seotud ettevõtlusandmetele analüüsiti ESSneti raames ka osalevate riikide strateegiaid ettevõtlusstatistikaga seotud uuringute korraldamisel ja valimite koostamisel ning koostati soovitused, et parandada seotud andmete representatiivsust. ESSneti raames koostati ja kiideti heaks protokoll, milles sätestati andmete analüüsi tulemuste laiemale üldsusele tutvustamise kord ja tingimused.

ESSnet „Nüüdisaegse ettevõtlusstatistika metoodika (optimaalne valimi moodustamine, mudelipõhine hinnangute koostamine, andmete lisamine)” käivitati 2010. aastal ja 2012. aasta lõpus algas programmi teine etapp. Võrgustiku peamine eesmärk oli koostada metoodilised juhised, et toetada Euroopa statistikasüsteemi ajakohastamist ja integreerimist. Lisaks konkreetsete tootmisetappidega (kujundamine, andmekogumine ja hindamine) seotud metoodika arendamisele koostati projekti raames elektroonilise käsiraamatu vormis kokkuvõte ettevõtlusstatistika meetoditest. Käsiraamat on nii viiteallikas kui ka koolituse käsiraamat. ESSneti teises ja viimases etapis koostatakse järeldused tehtud töö kohta seoses konkreetsete tootmisetappidega ja täiendatakse käsiraamatut, et see hõlmaks statistika koostamise protsessi kõiki etappe ning aitaks seeläbi optimeerida Euroopa statistikasüsteemi raames tehtavat ettevõtlusstatistikat.

Juba olemasolevate majandusandmete parem kasutamine

2009. aastal loodud administratiiv- ja raamatupidamisandmete kasutamist käsitlev ESSnet jätkas praktiliste küsimuste uurimist, mis on seotud selliste andmete kasutamisega ettevõtlusstatistika koostamiseks. Kolmel tegevusaastal tehtud uurimistööst ja analüüsitulemustest lähtudes koostati soovitused ja levitati head tava. Saavutatud tulemustest on olulisemad ülevaate koostamine haldusandmete kasutamise tavade kohta liikmesriikides, liikmesriikide tavade kirjeldus eri meetodite kasutamisel mittetäielike andmekogude hindamiseks, kui haldusandmeid kasutatakse kiirstatistika jaoks, ja nimekirja koostamine näitajatest, mille abil saab haldusandmete põhjal hinnata ettevõtlusstatistika kvaliteeti.

Selleks et aidata liikmesriikidel kasutada haldusandmeid statistilistel eesmärkidel kõige tõhusamal moel, jätkati programmi MEETS raames riiklike statistikaametite toetamist nende süsteemide arendamisel, mille eesmärk on integreerida statistika koostamisel eri allikatest pärit andmeid. See aitab vähendada ettevõtete aruandluskoormust ja parandab statistiliste andmete kvaliteeti.

Liikmesriigid said 2012. aasta aprillis kutse osaleda projektis „Ettevõtetelt saadavate andmete lihtsustatud edastamine riiklikele statistikaametitele”. Toetust anti ettevõtetelt statistika kogumiseks ettenähtud infotehnoloogiasüsteemide arendamiseks, riiklike statistiliste taksonoomiate arendamiseks ja riiklike statistiliste XBRL-taksonoomiate loomiseks.

Tõhusamate vahendite väljatöötamine andmetest väljavõtete tegemiseks, andmete edastamiseks ja töötlemiseks

Projekti „Tolliasutustelt saadavate andmete parem kasutamine väliskaubandusstatistika koostamisel (Extrastat)” raames sõlmiti liikmesriikidega 2012. aastal uued toetuslepingud. See toetus aitab liikmesriikidel kohandada Extrastati jaoks andmete kogumise süsteeme uute tollisüsteemidega, mis kehtestati ajakohastatud tolliseadustikuga[7].

2.4.        Eesmärk 4: ajakohastada Intrastat

Meetodite ühtlustamine kvaliteedi parandamiseks lihtsustatud Intrastati süsteemis

Ühtlustamise tulemusena ühendati programmid „Andmete kvaliteedi tõstmine lihtsustatud Intrastati süsteemi raames” ja „Intrastati süsteemi ebasümmeetria vähendamine” 2010. aasta lõpus üheks projektiks „Ühtlustamismeetodid ELi-sisese kaubandusstatistika kvaliteedi parandamiseks”. 2012. aastal kuulutati välja hankemenetlus ELi kaubandusstatistika koostamisega seotud meetodite ja tavade arendamiseks. Selle eesmärk oli asjakohase dokumentatsiooni ajakohastamine ja soovituslike tavade väljaselgitamine. Lisaks toetati liikmesriike, et nad saaksid rakendada ühtlustatud meetodeid ja tavasid, mis on vajalikud ELi sisekaubanduse statistika kvaliteedi parandamiseks. Jätkati liikmesriikide toetamist kahe- või mitmepoolsete uuringute läbiviimisel, et vähendada asümmeetriat üksikasjalike ja koondandemete tasandil.

Haldusandmete parem kasutamine

2012. aastal allkirjastati ka toetused, et edendada liikmesriikides haldusandmete kasutamist ELi sisekaubanduse statistika koostamisel. Toetuste eesmärk on vähendada vastamisega kaasnevat koormust ja parandada ELi sisekaubanduse statistika kvaliteeti. Lisaks mitmes liikmesriigis toimuvale ühiste andmekogumissüsteemide (edasi)arendamisele Intrastati, käibemaksu andmebaaside ja käibemaksualase teabevahetuse süsteemi (VIES) jaoks oli tähelepanu keskmes haldusandmete kasutamine Intrastati süsteemis kogutud andmete valideerimiseks ning statistiliste vaatluste asendamine.

Intrastatis andmete vahetamise täiustamine ja hõlbustamine

Tehtud uuringute ja liikmesriikidele antud toetuste tulemusel suurenes elektrooniliste vahendite ja tehnoloogiate kasutamine andmete automaatseks ja turvaliseks kogumiseks, tootmiseks, vahetamiseks ja valideerimiseks ning sagenes täiustatud statistiliste põhimõtete rakendamine vigade avastamiseks ja automaatseks parandamiseks.

3.           KOKKUVÕTE

Programmi MEETS käsitlevas otsuses kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb programmiga hõlmatud ajavahemikul rahastada. See õigustab programmi esimesel kahel aastal rakendatud algatuste suhteliselt suurt arvu. 2008. aasta majandus- ja finantskriisi üks tulemusi oli siiski rahastamisvõimaluste üleküllus riiklikes statistikaametites, mis tulenes inimressursside vähesusest. Seepärast oli vaja programmi ühtlustada, liites teatavad algatused ja/või suunates nende põhitähelepanu kuuele ESSneti kaudu korraldatavale põhivaldkonnale: kontseptsioonide ja meetodite järjepidevus, EuroGroupsi register, suurte ja keeruliste rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kindlakstegemine (profileerimine), mikroandmete seostamine ja andmeaidandus statistika koostamisel, ettevõtlusstatistika meetodid ning haldus- ja raamatupidamisandmete kasutamine.

2009. aastal ja 2010. aasta alguses tegevust alustanud võrgustike raames tehti tublit tööd, eelkõige EuroGroupsi registri metoodika, profileerimise ja haldusandmete kasutamise valdkonnas. Ka programmi MEETS muud olulised valdkonnad (õigusaktide järjepidevus, andmeaida algatus ja andmete seostamise algatus) edenevad praegu jõudsasti. Kui 2011. aastal toimus ettevalmistustöö, põhiinfrastruktuuri loomine (ESSnet võrgustike käivitamine, mitme toetusesaajaga toetuslepingute allkirjastamine jne) ja riikide ekspertide võrgustike moodustamine, siis 2012. aastal on võrgustike tegevus hakanud andma juba konkreetseid tulemusi.

Lisaks jätkati rahastamist üksiktoetuste kaudu, peamiselt selleks, et pidada sammu metoodika arenguga ja katsetada teatavaid metoodikaalaseid soovitusi, kuid samuti andmetest väljavõtete tegemise ning andmete edastamise ja töötlemise tõhusamate vahendite arendamiseks. Paljud tulemused on juba kättesaadavad, kuid enamik meetmeid on veel rakendamisel.

Selleks et muuta ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kogumise menetlused liikmesriikides tõhusamaks, tuleb kõikidesse meetmetesse suhtuda kui üksteisega seotud algatustesse. See nõuab pikaajalisi kohustusi ja pidevat jälgimist.

2012. aasta aruanne on programmi MEETS viimane aastaaruanne, 2013 on programmi viimane tegevusaasta. Kõik meetmed on lõpetatakse ja kõik konkreetsed lõpptulemused peavad olema kättesaadavad 31. detsembriks 2013. Programmi MEETS rakendamise lõpparuanne, mis tuleb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. juuliks 2014 peab seega sisaldama kõiki andmeid 2013. aasta meetmete ja tulemuste kohta. Kõnealuses lõpparuandes hinnatakse ühenduse tehtud kulusid silmas pidades ühenduse, liikmesriikide ning statistilise teabe esitajate ja kasutajate saadud kasu, et kindlaks määrata täiustamist vajavad valdkonnad.

[1]               Sealhulgas 2011. aasta septembris tehtud tasaarvestus, mille maht oli 15% eelarvest.

[2]               KOM(2009) 404.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine). ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

[4]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta. EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004, 31. märts 2004, liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 1), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 222/2009, (ELT L 87, 31.3.2009, lk 160).

[6]               Õiguslik alus sätestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93). ELT L 61, 5. 3.2008, lk 6.

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik), . ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.