KOMISJONI ARUANNE

KOMITEEDE TEGEVUSE KOHTA 2011. AASTAL

Vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikides läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes,[1] edaspidi „komiteemenetluse määrus”) artikli 10 lõikele 2 esitab komisjon aastaaruande komiteede tegevuse kohta 2011. aastal.

Käesolevas aruandes esitatakse ülevaade komiteemenetluse arengust 2011. aastal ja kokkuvõte komiteede tegevusest. Aruandega koos esitatakse komisjoni talituste töödokument erinevate komiteede töö üksikasjaliku statistikaga.

1.           Ülevaade komiteemenetluse arengust 2011. aastal

Komiteemenetluse määruse võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 16. veebruaril 2011 ja see jõustus 1. märtsil 2011. Sellega tunnistati kehtetuks 1999. aasta komiteemenetluse otsus[2] ja asendati selles otsuses sätestatud menetlused vaid kahe menetlusega (nõuande- ja kontrollimenetlus).

1.1.        Uus komiteemenetlus

Komiteemenetluse määruse artikli 2 kohaselt kasutatakse kontrollimenetlust eelkõige i) üldmeetmete ja ii) potentsiaalselt suure mõjuga meetmete puhul (nt maksustamises või ELi põllumajanduspoliitikas), samas kui nõuandemenetlust kasutatakse üldiselt kõikide teiste rakendusmeetmete puhul.

1.1.1      Kontrollimenetlus (komiteemenetluse määruse artikkel 5)

Kui alusaktis osutatakse kontrollimenetlusele, esitab komitee oma arvamuse rakendusakti eelnõu kohta kvalifitseeritud häälteenamusega.

· Kui rakendusakti eelnõu saab kvalifitseeritud häälteenamuse (positiivne arvamus), võtab komisjon selle vastu.

· Kui rakendusakti eelnõu ei saa kvalifitseeritud häälteenamust (negatiivne arvamus), ei saa komisjon seda vastu võtta[3]. Sellisel juhul saab komisjon:   

1) võtta rakendusakti eelnõu täielikult tagasi, juhul kui seda ei peeta vajalikuks;

2) juhul, kui seda peetakse vajalikuks, muuta rakendusakti eelnõu ning esitada eelnõu läbivaadatud versioon (samale) komiteele kahe kuu jooksul pärast negatiivse arvamuse esitamist, või          

3) juhul, kui seda peetakse vajalikuks, suunata nimetatud eelnõu apellatsioonikomiteele (vt allpool) ühe kuu jooksul pärast negatiivse arvamuse esitamist.

· Kui rakendusakti eelnõu poolt või vastu ei saavutata kvalifitseeritud häälteenamust (arvamus puudub), võib komisjon otsustada rakendusakti eelnõu vastu võtta, võtta rakendusakti eelnõu tagasi või seda muuta ning pöörduda uuesti (sama) komitee poole. Teatavatel juhtudel ei saa komisjon rakendusakti eelnõu siiski vastu võtta,[4] nimelt:

(1)          juhul, kui see käsitleb järgmisi tundlikke valdkondi: maksustamist, finantsteenuseid, inimeste, loomade või taimede tervise või ohutuse kaitset või lõplikke mitmepoolseid kaitsemeetmeid; või

(2)          kui alusaktis nähakse ette, et rakendusakti eelnõu ei või vastu võtta, kui arvamust ei ole esitatud; või

(3)          kui komitee liikmed on lihthäälteenamusega selle vastu.

Nimetatud kolmel juhul on komisjonil samad valikuvõimalused kui negatiivse arvamuse puhul.

1.1.2      Nõuandemenetlus (komiteemenetluse määruse artikkel 4)

Nõuandemenetluse kohaselt esitab komitee oma arvamuse rakendusakti eelnõu kohta vajaduse korral komitee liikmete lihthääletusenamusega. Komitee arvamus ei ole nõuandemenetluse alusel õiguslikult siduv, aga komisjon peab enne rakendusakti eelnõu suhtes otsusele jõudmist võtma võimalikult suurel määral arvesse komitees toimunud arutelude põhjal tehtud järeldusi ja esitatud arvamust.

1.1.3      Viivitamata kohaldatavad rakendusaktid (nn kiirmenetlus)

Komiteemenetluse määrusega antakse komisjonile alusakti alusel valikuvõimalus võtta tungiva kiireloomulisuse tõttu vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Nimetatud kiirmenetlus ei ole eraldiseisev komiteemenetlus, vaid pigem üks kontrolli- või nõuandemenetluse versioon.

Kiirmenetluse kohaselt võib komisjon ilma eelnevalt komiteega arutamist võtta vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti, mis jääb jõusse ajavahemikuks, mis ei ületa tavaliselt kuut kuud. Alles pärast akti vastuvõtmist (hiljemalt 14 päeva pärast akti vastuvõtmist), esitab komisjon nimetatud akti vastavale komiteele arvamuse saamiseks kooskõlas asjaomase komiteemenetlusega (nõuande- või kontrollimenetlusega). Kontrollimenetluse puhul peab komisjon, juhul kui komitee esitab negatiivse arvamuse, viivitamata nimetatud rakendusakti kehtetuks tunnistama.

1.2         Viide varasemale komiteemenetlusele

Selleks, et tagada sujuv üleminek komiteemenetluse otsusega ettenähtud korralt uuele komiteemenetlusele, nähakse komiteemenetluse määrusega ette, et varasemat menetlust kohandatakse automaatselt uute menetlustega (Artikkel 13). Selle tulemusel tuleb kõiki viiteid komiteemenetluse otsuses (nõuandev, korralduskomitee, regulatiivkomitee ja kaitsemeetmete menetlus) käsitada viidetena määruse vastavatele menetlustele (1. märtsil 2011 asendus varasem nõuandemenetlus uue nõuandemenetlusega, varasemad korraldus- ja regulatiivkomitee menetlused asendusid kontrollimenetlusega ning varasem kaitsemeetmete menetlus asendus kiirmenetlusega).

Ainuke erand on kontrolliga regulatiivmenetlus. Nimetatud menetluse kohaldamist jätkatakse ajutiselt (kooskõlas komiteemenetluse otsuse artikliga 5a) sellele viitavates alusaktides seni, kuni need õigusaktid on ametlikult muudetud ja Lissaboni lepinguga kohandatud.

Seega, alates 1. märtsist 2011 tegutsevad komiteemenetluse komiteed komiteemenetluse määruses sätestatud menetluste alusel: nii nõuandemenetluse (komiteemenetluse määruse artikkel 4) ja kontrollimenetluse (komiteemenetluse määruse artikkel 5) kui ka kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt (nagu sätestatakse „vana” komiteemenetluse otsuse artikliga 5a).

1.3         Apellatsioonikomitee roll

Kontrollimenetluse osana hõlmab komiteemenetluse määrusega loodud kontrollimehhanism võimalust edastada küsimus apellatsioonikomiteele. Apellatsioonikomitee on ka komiteemenetluse komitee, s.t. see koosneb liikmesriikide esindajatest, selle eesistuja on komisjon ning selles kehtivad samad hääletamiseeskirjad (kvalifitseeritud häälteenamus). Aga erinevalt teistest komiteemenetluse komiteedest ei ole tegemist alalise organiga; pigem on tegemist töökorraldusliku vahendiga, mis annab ELi liikmesriikidele võimaluse asja kõrgemal tasemel veel kord arutada Apellatsioonikomitees hääletamise tulemused on järgmised:   

1) juhul, kui esitatakse positiivne arvamus, võtab komisjon rakendusakti vastu;      

2) juhul, kui arvamust ei esitata, võib komisjon rakendusakti vastu võtta[5];  

3) juhul, kui esitatakse negatiivne arvamus, ei saa komisjon rakendusakti vastu võtta.

1.4         Euroopa Parlamendi ja nõukogu roll

Mõlemat seadusandjat peab komiteemenetlustest nõuetekohaselt ja regulaarselt teavitama komiteemenetluse dokumentide registri kaudu, kusjuures registrit on kohandatud uute menetlustega. Komiteemenetluse määruse artikkel 10 sätestab, millised dokumendid peab saatma Euroopa Parlamenti ja nõukogusse samal ajal, kui need saadetakse komitee liikmetele.

Parlamendil ja nõukogul on ka nende rakendusakti eelnõude kontrollimise õigus, mis põhinevad kaasotsustamismenetluse korras vastu võetud õigusaktidel. See tähendab, et nad võivad komisjonile menetluse kõikides etappides teatada, kui rakendusakti eelnõu ületab alusaktis sätestatud rakendamisvolitusi. Sellisel juhul peab komisjon kõnealuse eelnõu läbi vaatama ning teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kas ta kavatseb eelnõu juurde jääda, seda muuta või selle tagasi võtta (komiteemenetluse määruse artikkel 11).

1.5         Komiteede töökorra uued standardeeskirjad

Komiteemenetluse määrusega nähakse ette komisjonipoolse töökorra standardeeskirjade vastuvõtmine (Artikkel 9). Komisjon võttis komiteemenetluse komiteede töökorra uued standardeeskirjad vastu 8. juulil 2011[6]. Selle alusel peavad komiteed komitee eesistuja ettepanekul komiteeliikmete lihthäälteenamusega võtma vastu oma töökorra eeskirjad. Vajaduse korral peavad olemasolevad komiteed kohandama oma töökorraeeskirjad standardeeskirjadega.

2.           Ülevaade tegevusest

2.1         Komiteede ja kohtumiste arv

Oluline on teha vahet komiteemenetluse komiteede ja muude üksuste, eelkõige komisjoni enda moodustatud eksperdirühmade vahel. Eksperdirühmad annavad komisjonile ekspertnõu poliitika ettevalmistamises ja rakendamises,[7] samal ajal kui komiteemenetluse komiteed abistavad komisjoni sellele alusaktidega antud rakendusvolituste kasutamises. Käesolev aruanne keskendub üksnes komiteemenetluse komiteedele. Komiteemenetluse komiteede arv on esitatud tegevusvaldkondade kaupa (vt I tabel) 31. detsembri 2011. aasta seisuga. Võrdluseks on toodud ka eelmise aasta arvnäitajad (seisuga 31. detsember 2010).

I TABEL – Komiteesid kokku (2011)

Poliitikavaldkond || 2010 || 2011

Põllumajandus ja maaelu areng (AGRI) || 14 || 14

Pettustevastane Amet (OLAF) || 1 || 1

Eelarve (BUDG) || 2 || 2

Kliimameetmed (CLIMA) || 4 || 4

Teabevahetus (COMM) || 1 || 1

Arengu ja koostöö peadirektoraat – EuropeAid (DEVCO) || 6 || 6

Majandus- ja rahandusküsimused (ECFIN) || 1 || 1

Haridus ja kultuur (EAC) || 7 || 7

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus (EMPL) || 4 || 4

Energeetika (ENER) || 14 || 15

Laienemine (ELARG) || 4 || 4

Ettevõtlus ja tööstus (ENTR) || 30 || 31

Keskkond (ENV) || 32 || 30

Välispoliitika vahendite talitus (FPI) || 4 || 4

Tervise- ja tarbijaküsimused (SANCO) || 22 || 24

Siseasjad (HOME) || 10 || 11

Humanitaarabi ja kodanikukaitse (ECHO) || 2 || 2

Informaatika (DIGIT) || 1 || 1

Infoühiskond ja meedia (INFSO) || 6 || 7

Siseturg (MARKT) || 13 || 13

Õigusküsimused (JUST) || 13 || 13

Merendus- ja kalandusasjad (MARE) || 4 || 5

Liikuvus ja transport (MOVE) || 29 || 29

Regionaalpoliitika (REGIO) || 1 || 1

Teadusuuringud (RTD) || 6 || 6

Peasekretariaat (SG) || 0 || 2*

Statistika (ESTAT) || 8 || 8

Maksundus ja tolliliit (TAXUD) || 10 || 11

Kaubandus (TRADE) || 10 || 11

KOKKU || 259 || 268

* Sealhulgas apellatsioonikomitee (komiteemenetluse registri jaoks on apellatsioonikomitee registreeritud peasekretariaadi vastutuse alla kuuluva komiteena, aga praktikas juhivad seda kõik asjaomased talitused).

2011. aastal võib komiteemenetluse komiteesid üldjoontes rühmitada menetluse liigi järgi (nõuandev menetlus, kontrollimenetlus, kontrolliga regulatiivmenetlus – vaata II tabel). Kuna teatavad komiteed kohaldavad mitut menetlust, ei ole neid arvestatud ühte menetlust kohaldavate komiteede arvu määramisel.

II TABEL – Komiteede arv menetluste liikide kaupa (2011)

|| Menetluse liik ||

Nõuande-menetlus || Kontrollimenetlus || Kontrolliga regulatiiv-menetlus || Mitut menetluse liiki kasutavad komiteed || KOKKU

AGRI || || 11 || || 3 || 14

BUDG || 1 || 1 || || || 2

CLIMA || || || || 4 || 4

COMM || || 1 || || || 1

DEVCO || || 5 || || 1 || 6

DIGIT || || 1 || || || 1

EAC || 1 || 2 || || 4 || 7

ECFIN || 1 || || || || 1

ECHO || || 1 || || 1 || 2

ELARG || 1 || 3 || || || 4

EMPL || 1 || || 2 || 1 || 4

ENER || 1 || 8 || 1 || 5 || 14

ENTR || 7 || 4 || 5 || 15 || 31

ENV || || 5 || 4 || 21 || 30

ESTAT || || 2 || || 6 || 8

FPI || || 4 || || || 4

HOME || 1 || 4 || || 6 || 11

INFSO || || 3 || || 4 || 7

JUST || 2 || 1 || 4 || 6 || 13

MARE || || 5 || || || 5

MARKT || || 1 || 4 || 8 || 13

MOVE || 3 || 4 || 4 || 18 || 29

OLAF || || 1 || || || 1

REGIO || || || || 1 || 1

RTD || || 5 || || 1 || 6

SANCO || 1 || 10 || 1 || 12 || 24

SG || || 2 || || || 2*

TAXUD || 1 || 9 || || 1 || 11

TRADE || 2 || 6 || || 3 || 11

KOKKU || 23 || 99 || 25 || 121 || 268

* Sealhulgas apellatsioonikomitee

Arvud näitavad, et umbes 37 % komiteedest (99 komiteed 268-st) töötasid vaid kontrollimenetluse alusel, samas kui umbes 8 % komiteedest (23 komiteed 268-st) töötasid vaid nõuandemenetluse alusel. Kuid enamik komiteesid (121 komiteed 268-st ehk 45 %) töötasid mitme menetluse alusel. Poliitikavaldkondade võrdlemine näitab, et eri poliitikavaldkondades kasutatakse eri menetlusliike eri ulatuses.

Komiteemenetluse alusel tegutsemise aktiivsust ei näita üksnes komiteede arv. Nii 2011. aastal peetud koosolekute arv kui ka 2011. aastal kasutatud kirjalike menetluste arv[8] peegeldavad töö üldist intensiivsust, samuti töö intensiivsust valdkonniti ja ka üksikute komiteede tasandil (III tabel).

III TABEL – Koosolekute ja kirjalike menetluste arv (2011)

|| Komiteede arv || Koosolekud || Kirjalik menetlus

2010 || 2011 || 2010 || 2011

AGRI || 14 || 148 || 142 || 1 || 3

BUDG || 2 || 4 || 4 || 0 || 0

CLIMA || 4 || 15 || 14 || 3 || 0

COMM || 1 || 2 || 1 || 3 || 4

DEVCO || 6 || 28 || 17 || 44 || 55

DIGIT || 1 || 1 || 2 || 0 || 0

EAC || 7 || 17 || 18 || 50 || 52

ECFIN || 1 || 1 || 0 || 0 || 0

ECHO || 2 || 5 || 5 || 29 || 12

ELARG || 4 || 5 || 8 || 15 || 12

EMPL || 4 || 4 || 3 || 10 || 9

ENER || 14 || 19 || 13 || 3 || 2

ENTR || 31 || 56 || 56 || 35 || 32

ENV || 30 || 48 || 41 || 18 || 16

ESTAT || 8 || 16 || 14 || 8 || 6

FPI || 4 || 5 || 4 || 2 || 3

HOME || 11 || 23 || 24 || 23 || 27

INFSO || 7 || 24 || 20 || 13 || 20

JUST || 13 || 6 || 6 || 16 || 15

MARE || 5 || 11 || 9 || 6 || 11

MARKT || 13 || 34 || 18 || 14 || 12

MOVE || 30 || 60 || 53 || 13 || 12

OLAF || 1 || 2 || 3 || 1 || 1

REGIO || 1 || 9 || 5 || 0 || 5

RTD || 6 || 60 || 61 || 174 || 201

SANCO || 24 || 131 || 146 || 278 || 314

SG || 2 || - || 6* || - || 1

TAXUD || 11 || 107 || 81 || 0 || 7

TRADE || 11 || 18 || 15 || 7 || 6

KOKKU || 268 || 859 || 783 || 766 || 838

* Sealhulgas apellatsioonikomitee 5 koosolekut.

2.2         Arvamuste arv ja rakendusaktid/-meetmed

Nagu eelmistes aruannetes, esitatakse ka käesolevas aruandes ülevaade komiteede esitatud ametlikest arvamustest ja rakendusaktidest/-meetmetest, mis komisjon on nende tulemusena vastu võtnud[9]. Need näitajad kirjeldavad komiteede töö konkreetset „tulemust” (vt IV tabel). 2011. aastal esitasid komiteed kokku 1 868 arvamust (2010. aastal 1 904 arvamust); Komisjonis vastu võetud rakendusaktide/-meetmete arv oli 1 788 (2010. aastal 1 812).

IV TABEL – Arvamuste ja vastuvõetud rakendusaktide/-meetmete arv (2011)

|| Arvamused || Vastuvõetud aktid || Vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vastuvõetud meetmed

AGRI || 271 || 271 || 1

BUDG || 1 || 1 || 0

CLIMA || 10 || 6 || 10

COMM || 6 || 5 || 0

DEVCO || 128 || 128 || 0

DIGIT || 1 || 1 || 0

EAC || 100 || 85 || 0

ECFIN || 0 || 0 || 0

ECHO || 15 || 16 || 0

ELARG || 58 || 58 || 0

EMPL || 11 || 3 || 0

ENER || 15 || 7 || 5

ENTR || 59 || 34 || 25

ENV || 55 || 14 || 35

ESTAT || 11 || 7 || 12

FPI || 2 || 1 || 0

HOME || 33 || 15 || 1

INFSO || 41 || 40 || 1

JUST || 14 || 4 || 0

MARE || 23 || 22 || 0

MARKT || 13 || 3 || 3

MOVE || 65 || 49 || 24

OLAF || 0 || 0 || 0

REGIO || 6 || 6 || 0

RTD || 206 || 200 || 0

SANCO || 625 || 574 || 46

SG || 9* || 1 || 0

TAXUD || 84 || 69 || 0

TRADE || 6 || 5 || 0

KOKKU || 1 868 || 1 625 || 163

* Sealhulgas apellatsioonikomitee esitatud 8 arvamust.

2.3         Apellatsioonikomitee koosolekud

29. märtsil 2011 toimus apellatsioonikomitee esimene koosolek, et võtta vastu töökorra eeskirjad[10] vastavalt komiteemenetluse määruse artikli 3 lõikele 7. 2011. aastal toimus veel neli apellatsioonikomitee kohtumist, kus oli arutlusel kokku kaheksa komisjoni osutatud rakendusakti eelnõu (tervise- ja tarbijaküsimuste (SANCO) valdkonnas). Kahe juhtumi puhul esitas apellatsioonikomitee positiivse arvamuse, viie juhtumi puhul arvamust ei esitatud ning ühe puhul esitati negatiivne arvamus. Viie juhtumi puhul, mille kohta arvamust ei esitatud, otsustas komisjon rakendusaktid vastu võtta.

2.4         Kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine

Nagu sätestatakse punktis 1.2, ei mõjuta komiteemenetluse 2011. aasta reform kontrolliga regulatiivmenetlust. Seda menetlust enam uute õigusaktide puhul ei kasutata, kuid see on seotud mitme olemasoleva alusaktiga ning kuulub asjaomaste õigusaktide puhul kohaldamisele kuni nende ametliku muutmiseni.

Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt võeti 2011. aastal vastu 163 rakendusmeedet (vt IV tabel).

2011. aastal kasutati vetoõigust kahel korral.

– 2011. aasta mais oli nõukogu vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite direktiivi 98/79/EÜ muutva komisjoni direktiivi eelnõule. Selle tulemusel meetme eelnõu vastu ei võetud. Muudetud meede võeti komisjonis vastu 20. detsembril 2011 (ELT L 341/50, 22.12.2011).

– 2011. aasta oktoobris oli nõukogu vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaitseotstarbeliste toodete nimekirja käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ muutva komisjoni direktiivi eelnõule. Selle tulemusel meetme eelnõu vastu ei võetud. Muudetud meede võeti komisjonis vastu 22. märtsil 2012 (ELT L 85, 24.3.2012, lk 3).

Võrdluseks kasutas 2010. aastal Euroopa Parlament oma vetoõigust seoses meetmete eelnõudega ainult ühel juhul ja nõukogu kahel juhul.

V TABEL – Vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vastuvõetud rakendusmeetmete arv (2011)

|| Vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele vastuvõetud meetmed || EP oli vastu kontrolliga regulatiivmenetluse kohase meetme eelnõu vastuvõtmisele || Nõukogu oli vastu kontrolliga regulatiiv-menetluse kohase meetme eelnõu vastuvõtmisele

AGRI || 1 || 0 || 0

BUDG || 0 || 0 || 0

CLIMA || 10 || 0 || 0

COMM || 0 || 0 || 0

DEVCO || 0 || 0 || 0

DIGIT || 0 || 0 || 0

EAC || 0 || 0 || 0

ECFIN || 0 || 0 || 0

ECHO || 0 || 0 || 0

ELARG || 0 || 0 || 0

EMPL || 0 || 0 || 0

ENER || 5 || 0 || 0

ENTR || 25 || 0 || 1

ENV || 35 || 0 || 0

ESTAT || 12 || 0 || 0

FPI || 0 || 0 || 0

HOME || 1 || 0 || 0

INFSO || 1 || 0 || 0

JUST || 0 || 0 || 0

MARE || 0 || 0 || 0

MARKT || 3 || 0 || 0

MOVE || 24 || 0 || 0

OLAF || 0 || 0 || 0

REGIO || 0 || 0 || 0

RTD || 0 || 0 || 0

SANCO || 46 || 0 || 1

SG || 0 || 0 || 0

TAXUD || 0 || 0 || 0

TRADE || 0 || 0 || 0

KOKKU || 163 || 0 || 2

3.           Üksikasjalik teave komiteede tegevuse kohta

Käesolevale aruandele lisatud töödokumendis on esitatud üksikasjalik teave eri komiteede tegevuse kohta 2011. aastal, mis on liigitatud komisjoni asjaomaste talituste alusel.

[1]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[2]               Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23), mida on muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ (ELT C 255, 21.10.2006, lk 4).

[3]               Välja arvatud komiteemenetluse määruse artiklis 7 sätestatud erandjuhud.

[4]               Aga vt allmärkus nr 3.

[5]               Välja arvatud lõplikud mitmepoolsed kaitsemeetmed (komiteemenetluse määruse artikkel 6 lõige 4).

[6]               ELT C 206, 12.7.2011, lk 11.

[7]               Lisateavet leiate veebisaidilt: http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/faq.cfm?aide=2.

[8]               Hääletamine komitees võib toimuda komitee korrapärasel koosolekul või, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kirjaliku menetluse teel, vastavalt komiteemenetluse määruse artikli 3 lõikele 5.

[9]               Tuleb tähele panna, et aastate lõikes võib esineda arvamuste ja rakendusaktide/-meetmete arvu lahknevusi. Lahknevuste põhjuseid selgitatakse komisjoni talituste töödokumendi sissejuhatuses.

[10]             ELT C 183, 24.6.2011, lk 13.