KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Ühise viisapoliitika arendamine ja rakendamine ELi majanduskasvu hoogustamiseks

Komisjonil tuleb vastu võtta kaks olulist dokumenti viisapoliitika kohta:

– ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse loetelu sellistest kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja sellistest kolmandatest riikidest, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (määrus nr 539/2001), ning

– aruanne kohaliku Schengeni koostöö toimimise kohta.

Sellega seoses tuleb arvesse võtta ka Mehhikos Méridas 16. mail 2012. aastal peetud nn T20 4. kohtumise deklaratsiooni, mille kohaselt tuleb arvesse võtta viisapoliitika majanduslikku mõju ELi majandusele üldiselt, eriti aga turismile, ning uurida, kuidas selle alusel parandada viisapoliitika ja strateegia „Euroopa 2020” kooskõla. Deklaratsiooni on heaks kiitnud ka G20 riikide ministrid.

Arukam viisapoliitika peaks ka tulevikus tagama meie välispiiride turvalisuse ning Schengeni ala hea toimimise, kuid samal ajal lihtsustama seaduslike reisijate, sealhulgas turistide reisimist. Palju on võimalik ära teha kehtiva viisaeeskirja alusel.

Praeguse majanduslanguse ajal peaksime püüdma suurendada turistide voogu Euroopasse. Näiteks julgeolekuküsimustes väga tundlik USA on juba aru saanud, et viisarežiimi lihtsustamine võib olla majanduslikult kasulik, ja võttis hiljuti vastu sellekohase riikliku strateegia[1]. Mis puudutab ELi, siis viimasel ajal on Itaalia ja Iirimaa[2] turismiministrid ning Saksamaa ametiasutused teinud ettepanekuid leevendada viisanõudeid.

Käesoleva dokumendi eesmärk on algatada sellekohane arutelu ELis. Arutelu käigus tuleb välja selgitada praegu kehtivas korras esinevad puudused ning uurida, milliseid algatusi tuleks teha viisaeeskirja rakendamise parandamiseks. Dokumendis on esitatud ka arutelu väärivaid ideid viisaeeskirja võimaliku muutmise kohta.

1.           Viisarežiimi lihtsustamise mõju ELi turismindusele

Turismist on saanud üks Euroopa Liidu suurim töökohtade looja, sissetuleku allikas ning majanduskasvu ja arengu oluline tegur. Reisimise ja turismi valdkond pakkus 2011. aastal 18,8 miljonit töökohta ja see arv suureneb 2022. aastal hinnanguliselt 20,4 miljonini. Välisriikidest pärit reisijad kulutasid 2011. aastal kokku 423 miljardit USA dollarit ja prognoosi kohaselt suureneb see näitaja 2022. aastaks 547 miljardi USA dollarini[3].

Suur, kuid kasutamata kasvupotentsiaal peitub eeskätt just tärkava turumajandusega riikidest lähtuvas turismis. Euroopat külastanud Brasiilia ja Venemaa turistide arv on viimastel aastatel kahekordistunud ning Hiina ja India turistide voog kasvab kiiresti[4]. Sellest annab tunnistust ka viisastatistika: Indias väljastati 2011. aastal ligikaudu 460 000 viisat, kusjuures 2007. aastal oli see näitaja vaid 340 000. Ka Hiinas on antud märkimisväärselt rohkem viisasid: kui 2008. aastal anti 560 000 viisat, siis 2011. aastal väljastati neid juba 1 026 000. Venemaal anti 2011. aastal välja ligikaudu 5 152 000 viisat, kusjuures 2007. aastal väljastati viisasid vaid 3 500 000. Tegemist on üleilmse suundumusega. 2011. aastal esitasid Hiina ja Brasiilia kodanikud 40 % rohkem USA viisa taotlusi kui 2010. aastal[5].

Kuid on ilmne, et ära teha on võimalik veelgi rohkem. Meil tuleb oluliselt suurendada turismivoogusid neist riikidest, kus võimalike turistide arv on suur ning kus üha laiemate elanikkonna kihtide ostujõud üha suureneb. Turu-uuringutest[6] selgub, et 21 % tärkava turumajandusega riikide potentsiaalsetest turistidest loobuvad kavandatud Euroopa-reisist viisanõuete tõttu.

Ajakirja „Tourism Economics”[7] 2012. aasta mais koostatud uuring, mis tugineb mitmes riigis[8] tehtud poliitikamuudatustest saadud kasu kajastavatele andmetele ning käsitleb viisarežiimi lihtsustamise mõju töökohtade loomisele G20 riikides, jõudis järeldusele, et viisarežiimi lihtsustamine on aidanud suurendada asjakohastel turgudel välisturistide arvu 5–25 %. See omakorda aitab suurendada sissetulekuid ja mõjutab vahetult tööhõivet.

Ajakirja eri stsenaariumidest lähtuvate hinnangute kohaselt võimaldaks viisaeeskirja paindlik rakendamine 2015. aastaks suurendada ELi ja Schengeni alale[9] saabuvate välisturistide arvu 8–46 miljonit välisturisti võrra. See aga annaks rahvusvaheliselt turismilt ekspordi näol 11–60 miljardit eurot täiendavat sissetulekut ja aitaks üksnes turismisektoris luua 100 000–500 000 uut töökohta. Vastavalt sama ajakirja hinnangule võib 2015. aastaks muu hulgas kaudse ja ergutava mõju tõttu lisanduda kokku 200 000 kuni 1,1 miljonit töökohta.

Tähelepanu väärib ka ristlusturismindus. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele suurenes üleilmse ristlusturismi osatähtsus Euroopa majanduses 2011. aastal rekordilise 36,7 miljardi euroni (2010. aastal oli see näitaja 35,2 miljardit eurot)[10]. Ainuüksi Euroopas osales ristlusel hinnanguliselt 5,6 miljonit reisijat, mida on 7,1 % rohkem kui aasta varem. Ristluslaevadel saabus Euroopa sadamaisse hinnanguliselt ka 14,3 miljonit laevapere liiget, kellest umbes 5,7 miljonit maabus ja kulutas ostudele kokku umbes 120 miljonit eurot. Tuleks tagada, et liikmesriigid annaksid ka edaspidi mitmekordseid viisasid kruiisituristidele ja laevapere liikmetele. Selle tulemusel suureneksid veelgi nende kulutused Euroopa sadamates ja kasvaks kogu ristlusturisminduse panus Euroopa majandusse.

Komisjon teatas juba 2010. aastal, et uurib võimalusi paremini ära kasutada erinevaid viisapoliitika ja välispiiri ületamisega seotud võimalusi ja vahendeid[11]. Aasta hiljem palus Euroopa Parlament komisjonil esitada ettepanekud viisamenetluse lihtsustamiseks ja selle koordineerimise parandamiseks. ELi turismivaldkonna eest vastutavad ministrid käsitlesid viisapoliitika mõju turismivoogudele 2010. aastal Madridis ja 2011. aastal Krakowis.

Viimati oli see teema päevakorras nn T20 (G20 riikide turismivaldkonna eest vastutavate ministrite) kohtumisel, mis toimus Mehhikos Méridas 16. mail. Kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles käsitleti turismi mõju töökohtade loomisele. Selles osutatakse, et viisarežiimi lihtsustamine võimaldaks saada 206 miljardit USA dollarit täiendavat tulu ning luua G20 riikides 5,1 miljonit töökohta. Seetõttu kutsutakse T20 deklaratsioonis muu hulgas üles edendama kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd viisarežiimi ja reisimise lihtsustamise valdkonnas, et muuta riigist riiki reisimine lihtsamaks ja tõhusamaks. Schengeni ala raames on sellekohased meetmed juba ette nähtud, kuid majandustegevuse ja töökohtade loomise hoogustamise nimel tuleks selles valdkonnas teha uusi algatusi.

Viisarežiimi lihtsustamine ei anna ainult majanduslikku kasu, vaid aitab kaasa ka mittekodanikest pereliikmete taasühinemisele ELi kodanikega ning nende ELis reisimisele.

Tuleb uurida, milliseid meetmeid saaks EL selles valdkonnas võtta.

2.           Viisarežiimi lihtsustamine vastavalt viisaeeskirjale

Viisaeeskirja[12] vastuvõtmisega parandati oluliselt viisade andmise korda.

Märkimisväärseimad edusammud olid järgmised: kehtestati peamiste etappide selged tähtajad, ühtlustati menetlusi, reguleeriti väliste teenuseosutajate kasutamine, nähti ette võimalus rajada ühiseid viisataotluskeskusi, määrati kindlaks juhtumid, mil antakse välja mitmekordne viisa, kehtestati nõue viisa väljaandmisest keeldumist põhjendada ja õigus selline otsus edasi kaevata ning sätestati kohustus teha taotlusvormid kättesaadavaks asukohariigi keeles ja juriidiline kohustus teha kohalikku Schengeni koostööd.

Viisaeeskirja õige rakendamine aitaks viisamenetlust oluliselt ajakohastada ja ühtlustada. Kuid kuna kohati ei rakendata viisaeeskirja veel täielikult, on selles valdkonnas veel küllaga arenguruumi.

ELi turismisektor loetles järgmised viisaeeskirjaga seotud meetmed, mis tuleb võtta viisade väljastamise korra edasiseks lihtsustamiseks. Enamiku takistuste kõrvaldamiseks piisab viisaeeskirja nõuetekohasest rakendamisest liikmesriikide konsulaatides ja komisjonipoolsest seirest.

1. Taotlejate vastuvõtu tähtaeg

→ jõustada viisaeeskirja artikli 9 lõike 2 kohane 15 päeva pikkune taotlejate vastuvõtu tähtaeg.

2. Kaubanduslike vahendajate esitatud taotlused

→ kasutada paremini ära võimalus esitada viisataotluseid kaubanduslike vahendajate (näiteks usaldusväärsed reisibürood) kaudu, ilma et see mõjutaks viisainfosüsteemi (VIS)[13] rakendamist vastavalt viisaeeskirja artikli 9 lõikele 4.

3. Otsuse tegemise tähtaeg

→ tagada, et ka puhkusteperioodide eelse tippkoormuse ajal tehakse otsus viisataotluse kohta viisaeeskirja artiklis 23 ettenähtud 15päevase tähtaja jooksul.

4. Dokumendivormide nõutavates keeltes kättesaadavaks tegemine

→ tagada, et kõigis konsulaatides oleksid olemas taotlusvormid asukohariigi keeles vastavalt viisaeeskirja artikli 11 lõikele 3.

5. Tõendavad dokumendid

→ hinnata vajadust leppida kokku kohaliku Schengeni koostöö raames nõutavate tõendavate dokumentide hulga vähendamises.

6. Kehtivusaeg ja mitmekordsed viisad

Alates viisaeeskirja jõustumisest on oluliselt suurenenud väljastatud mitmekordsete viisade arv (2010. aastal oli suurenemine 34 %, 2011. aastal peaaegu 39 %). Kuid edusammud võiksid olla veelgi suuremad. Selleks tuleks muuta kohustuslikuks anda mitmekordsed viisad välja pikemaks perioodiks (6 kuud kuni 5 aastat) viisaeeskirja artikli 24 lõike 2 punktides a ja b kindlaksmääratud tingimustel ning väljastada lühema kehtivusajaga mitmekordseid viisasid vastavalt artikli 24 lõikele 1.

7. Külastajate kohtlemine

→ parandada büroode juurdepääsetavust, eelkõige täiustades konsulaaresinduste võrku kolmandates riikides. Selleks tuleks hoogustada uute ühiste viisataotluskeskuste rajamist.

Mõned liikmesriigid ja paljud kolmandad riigid on juba võtnud viisalihtsustusmeetmeid, et hõlbustada viisade väljaandmist (vt lisa).

Selles valdkonnas kuulub eriti oluline roll kohalikule Schengeni koostööle, kuna see võimaldaks ühtlustada ELi ühise viisapoliitika rakendamist, ja ELi delegatsioone kaasamisele, mis tagaks järjepidevuse ja sidususe liikuvuse valdkonnas, mille tähtsus välissuhetes üha suureneb.

Esimeses kohalikku Schengeni koostööd käsitlevas aruandes ja sellega koos vastu võetud aruteludokumendis on kohaliku Schengeni koostöö arendamiseks esitatud soovitusi kõigile sidusrühmadele – liikmesriikide keskasutustele ja nende konsulaartöötajatele, ELi delegatsioonidele ning komisjonile.

3.           Viisaeeskirja võimalik muutmine tulevikus

Komisjon esitab 2013. aastal aruande viisaeeskirja esimese kolme aasta jooksul rakendamise kohta. See annab võimaluse täiendavalt uurida võimalusi parandada ja hõlbustada heausksete reisijate suhtes kohaldatavat menetlust ning ühtlasi vähendada julgeolekuohte ja ebaseaduslikku rännet, mida põhjustavad mõned reisijad:

– lihtsustada ja lühendada menetlust (läbi tuleb vaadata menetluse etapid, sealhulgas viisataotluste esitamine vahendajate/reisibüroode kaudu ja eelnev nõustamine),

– selgitada viisataotluse läbivaatamise eest vastutava pädeva konsulaadi mõistet,

– lihtsustada taotlusvormi,

– leevendada tõendavatele dokumentidele esitatavaid nõudeid,

– muuta selgemaks viisalõivudest vabastamise eeskirju,

– muuta selgemaks mitmekordse viisa andmise eeskirju,

– konsulaaresinduste võrgu parandamiseks täiustada esinduste töökorraldust ja koostööd, näiteks kehtestades ühiste viisataotluskeskuste õigusraamistiku ning hõlbustades nende keskuste rajamist ja tegutsemist,

– tihendada ja tõhustada kohalikku Schengeni koostööd.

Selliste täiustuste kasuteguri kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka kasu, mida VISi rakendamine annab konsulaatidele ja viisataotlejaile.

Kõige tõhusam viisarežiimi lihtsustamise viis on loomulikult konkreetse kolmanda riigi kodanike suhtes kehtestatud viisanõudest loobumine, kandes selle riigi määruse (EÜ) nr 539/2001 lisas esitatud negatiivsest loetelust positiivsesse loetellu.

Määruse (EÜ) nr 539/2001 loetelude omal algatusel läbivaatamisel on komisjon tavaliselt vaadelnud iga juhtumit eraldi vastavalt mitmesugustele kriteeriumidele, mis käsitlevad muu hulgas ebaseaduslikku sisserännet, avalikku korda ja julgeolekut ning Euroopa Liidu välissuhteid kolmandate riikidega, võttes arvesse ka piirkondlikku olukorda ja vastastikkuse põhimõtet. Kuigi kriteeriumide loetelu ei ole ammendav, ei ole seni arvesse võetud viisapoliitika majandusmõju. Kui EL soovib suurendada kasu, mida annab kiiresti areneva majandusega riikidest lähtuv turism, tuleb olukorda muuta. Komisjon töötab välja meetodi, mis võimaldab järgmisel riikide loetelude läbivaatamisel (arvatavasti 2013. aastal) täielikumalt arvesse võtta majanduslikke kaalutlusi. Kokkuvõttes tuleb aga leida hea tasakaal, kuna unustada ei tohi ka ühise viisapoliitika eesmärki tagada sisepiirideta Schengeni ala hea toimimine.

Paljude kolmandate riikide puhul on viisarežiimi lihtsustamine suure poliitilise mõjuga kaugem eesmärk, milleni jõudmine nõuab suurt pühendumist. Selliste juhtude puhul, kui viisanõudest ei ole võimalik loobuda kohe, tuleb tähele panna nii viisalihtsustuslepingutest saadavat kasu kui ka vajadust kohandada selliste lepingute struktuur ja sisu vastavalt asjaomase kolmanda riigi olukorrale ja suurendada nende kasutegurit sihtrühmade jaoks. Tuleb märkida, et määruse nr 539/2001 muutmise ettepanekus, mida kaasseadusandjad praegu arutavad, on ette nähtud uus viisavabaduse peatamise mehhanism, mis võimaldab ajutiselt peatada kolmanda riigi kodanike suhtes kehtestatud viisavabastuse hädaolukorras, kui on tarvis kiiresti lahendada probleeme, mis ühel või mitmel liikmesriigil tekivad viisavaba reisimise korra kuritarvitamise tagajärjel.

Viisapoliitika raames tuleks arvesse võtta ka tehnoloogia arengut. Nii näiteks on ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon seisukohal, et elektrooniline viisasüsteem, kui seda järjekindlalt rakendada, on väga kasulik nii julgeoleku kui ka viisarežiimi lihtsustamise seisukohalt[14]. Vastavalt T20 kohtumise deklaratsioonile võib suurt kasu anda selles valdkonnas kehtivate tehniliste nõuete edasiarendamine.

LISA

Liikmesriikide ja kolmandate riikide viisa väljaandmise hea tava

Itaalia

Selleks et suurendada Itaaliasse suunduvaid turismivoogusid, sõlmisid Itaalia riiklik turismiamet ENIT ja välisministeerium 2011. aasta veebruaris koostöölepingu, et suurendada oma diplomaatiliste ja konsulaaresinduste suutlikkust vaadata viisataotlused läbi kiiresti ja tõhusalt. Prioriteetseteks asukohtadeks tunnistati Moskva, Peking, New Delhi, Peterburi, Guangzhou, Shanghai ja Mumbai.

Vastavalt teabeagentuuri ANSA 2011. aasta oktoobri pressiteatele anti nõuete lihtsustamise ja ooteaja lühendamise tulemusel ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. augustini 2011 Hiinas välja kaks korda rohkem viisasid kui samal ajavahemikul aasta varem.

Itaalia turismiseirekeskus teatas Itaalia keskpanga andmetele toetudes, et positiivsest suundumusest annavad tunnistust järgmised esialgsed andmed:

- reisijate arv (tuhandetes):        2010: 149        2011: 225

- ööbimiste arv majutusasutustes (tuhandetes):   2010: 1 768     2011: 1 971

- reisijate kulutused (miljonites eurodes):            2010: 199        2011: 249

- muutus (2010/2011. aasta, protsentides)                     reisijad: 51 %

            ööbimised:        11,5 %

            reisijate kulutused:         25,1 %

Poola

Näide lihtsustamisest, millest saadava kasu täielikuks mõistmiseks on küll vaja täiendavat analüüsi, on 2012. aasta juunis-juulis Poolas ja Ukrainas toimunud Euroopa jalgpallimeistrivõistluste puhul Poola ametiasutuste poolt rakendatud kiirmenetlus.

Võistlustel osalenud Ukraina ja Venemaa mängijad, kohtunikud, arstid, aktivistid, samuti FIFA, UEFA ja riikide alaliitude esindajad ning UEFA akrediteeritud ajakirjanikud said mitmekordse viisa võistluste ajaks. Viisade väljastamise korda lihtsustati, kusjuures loobuti nõudest, et taotlejal tuleb isiklikult ilmuda konsulaati, ning konsulaartasud kaotati.

Ukraina ja Venemaa võistkondade toetajad said viisa mängu originaalpileti või dokumendi alusel, mis kinnitas staadioniväravas pileti saamise õigust. Neil oli võimalik esitada viisataotlus elektrooniliselt ametliku veebilehe kaudu ja saada kiiremini konsulaadi vastuvõtule. Neile, kel ei olnud võimalik vastuvõtu aega veebi teel kokku leppida, nähti ette eelisjärjekord, et vähendada nende ooteaega (allikad: Poola valitsuse ametlik veebisait ja välisministeeriumi Venemaa talitus).

Hiina heakskiidetud sihtkoha staatuse süsteem

Heakskiidetud sihtkoha staatus on Hiina Riikliku Turismiameti ja välisriigi kahepoolsel turismilepingul rajanev kava. Selle alusel saavad ELi suunduvad Hiina reisijad taotleda rühmaviisat reisibüroode kaudu, kes esitavad ühe viisataotluse klientide rühma kohta. Hiina Rahvavabariigi Riikliku Turismiameti ja EÜ vahelisele lepingule kirjutati alla 2004. aastal.

ELi Hiina-delegatsiooni uusimate andmete kohaselt suureneb Hiinas pidevalt heakskiidetud sihtkoha staatuse kava alusel Schengeni asutuste poolt väljastatavate viisade arv.

Heakskiidetud sihtkoha staatuse kava alusel anti 2009. aastal 96 093 viisat ja 2010. aastal juba 209 981 viisat. 2011. aasta septembriks olid liikmesriigid heakskiidetud sihtkoha staatuse kava alusel välja andnud 170 141 viisat, st rohkem kui 80 % eelmise aasta viisade koguarvust.

Viimaste aastate jooksul on keeldumise määr püsinud väiksena – ligikaudu 5 % kõigi liikmesriikide lõikes.

Hispaania ja Prantsusmaa korraldasid ELi delegatsiooni kaasabil 2010. aastal teatavatele heakskiidetud sihtkoha staatuse kavas osalevatele reisibüroodele kursuse Pekingis, mis aitas viisataotluste läbivaatamist kiirendada.

Austraalia

Austraalia väljastab erinevaid viisasid sõltuvalt riigis viibimise eesmärgist ja ajast. Turistidele on ette nähtud kolm liiki e-viisasid:

(1) elektrooniline reisiluba ETA;

(2) E-visitor (e-külastaja);

(3) E-676.

Esimest liiki viisa, mille hind on 20 Austraalia dollarit, võimaldab mitmekordset riiki sisenemist ühe aasta jooksul kuni kolmeks kuuks korraga. Seda e-viisat saavad klientidele väljastada ka lennuettevõtjad ja reisibürood koos lennupiletitega ning seda võivad taotleda ELi kodanikud, välja arvatud mõne uue liikmesriigi kodanikud.

Teist liiki viisa on samasugune kui esimest liiki viisa. Nende ainus erinevus seisneb selles, et seda viisat võivad taotleda kõik ELi kodanikud ning see väljastatakse tasuta. ELi kodanikul, kellel on õigus taotleda teist liiki viisat, võib olla vaja taotleda esimest liiki viisat põhjusel, et teave veebisaidil on esitatud ainult inglise keeles, kuid kõigil ei tarvitse olla võimalik esitada taotlus inglise keeles ja lisada skaneeritud dokumendikoopiaid.

Kolmandat liiki viisa on ette nähtud Euroopa kodanikele ja muude riikide kodanikele, kes soovivad jääda kauemaks kui kolmeks kuuks korraga, samuti üle 75 aasta vanustele Euroopa kodanikele ning kriminaalkorras karistatud isikutele.

Kõiki kolme liiki viisasid saab taotleda interneti kaudu ja nende läbivaatamine võib kesta mõnest minutist kuni 10 päevani.

Ameerika Ühendriigid

19. jaanuaril 2012 kirjutas president Obama alla korraldusele, millega loodi konkurentsivõime- ja reisiküsimustega tegelev töörühm riikliku reisi- ja turismistrateegia väljatöötamiseks. Muu hulgas on töörühma ülesanne esitada ettepanek selle kohta, kuidas suurendada aasta jooksul 40 % võrra Hiinas ja Brasiilias esitatavate muude kui immigrandiviisade läbivaatamise suutlikkust.

Strateegia avaldati alles äsja. Sellega soovivad Ameerika Ühendriigid parandada Ameerika Ühendriikidesse ja Ameerika Ühendriikides toimuvat reisimist ja turismi, julgustades reisijaid reisima Ameerikasse kui maailma populaarseimasse turismi sihtkohta.

Turismistrateegias on väidetud, et 2011. aastal läbivaadatud viisataotluste arv suurenes 1,1 miljoni võrra. Hiina puhul oli kasv 46 % ja Brasiilia puhul 34 %. 2012. aasta esimese kuue kuu jooksul aga suurenes näitaja võrreldes 2011. aastaga vastavalt 46 % ja 59 %.

Viisa väljastamise suutlikkuse parandamiseks suurendati 2012. aastal töötajate arvu Hiinas 50 % ja Brasiilias rohkem kui kahekordseks. Kavas on avada ka uusi konsulaate. See on võimaldanud kõrvaldada mahajäämuse viisataotluste läbivaatamisel nii Hiinas kui ka Brasiilias ning paljudes esindustes on ooteaeg jäänud lühemaks kui 10 päeva.

Ameerika Ühendriikide kongressis toimub arutelu seaduseelnõude üle, mille eesmärk on viisade väljastamise protsessi veelgi parandada. Ameerika Ühendriikidesse suunduva rahvusvahelise turismi stimuleerimise seaduseelnõus (VISIT USA Act) nähakse ette järgmist:

(a) viieaastane mitmekordne viisa Hiina kodanikele;

(b) eelisviisamenetlus (Premium Visa Process), millega antakse oluliselt suurema viisatasu tasunud reisijaile võimalus saada viisaintervjuule kolme tööpäeva jooksul. Menetlus on ette nähtud nii turisti- kui ka äriviisade jaoks. Viisataotluste eelisjärjekorras läbivaatamise eest laekuvaid vahendeid kasutatakse lisapersonali tasustamiseks, kuid selle eest võib hankida ka uuenduslikke vahendeid, näiteks videokonverentsitehnoloogiat, ja rakendada liikuvaid intervjuumeeskondi vastavalt konkreetse riigi olukorrale;

(c) viisavabadusprogrammi (mille raames kasutatakse Ameerika Ühendriikidesse reisimisel elektroonilist reisiloasüsteemi ESTA) hakatakse kohaldama uute riikide suhtes, kelle kodanikel ei tule enam läbida tavapärast Ameerika Ühendriikide turistiviisa taotlemise menetlust;

(d) luuakse videokonverentside katseprogramm, et testida viisaintervjuu läbiviimist videokonverentsina, säilitades seega viisaintervjuu teostamise nõude, kuid parandades selle läbiviimise võimalusi, kasutades videokonverentsitehnikat.

Lisaks on arutusel 2011. aasta seaduseelnõu, mis käsitleb ärireisijate ja turistide Ameerika-poolse vastuvõtu parandamist, ja eelnõu rahvusvahelise turismi soodustamise kohta. Neist esimese eesmärk on vähendada Ameerika Ühendriikide viisasüsteemis esinevaid takistusi, kehtestades nõude, et välisministeeriumil tuleb viisataotlus läbi vaadata 12 päeva jooksul, ja rakendada viisaintervjuude läbiviimine videokonverentsitehnika abil. Teise seaduse eesmärk on saavutada, et välisministeerium kasutaks konsulaarülesannete täitmiseks ettenähtud vahendeid otstarbekamalt, et pidada sammu rahvusvahelise reisimise kasvuga.

Ameerika Ühendriigid kavatsevad kiirendada viisataotluste läbivaatamist ning jätkata protsesside, tehnoloogia, personali ja infrastruktuuri uuendamist ja täiustamist, et muuta sujuvamaks seaduslike reisijate viisataotluste läbivaatamist ning nende piiripunktide ja sadamate kaudu riiki lubamist.

[1]               President Obama 19. jaanuari 2012. aasta korraldus. Ameerika Ühendriikide kongressis arutatakse praegu seaduseelnõu, mille eesmärk on parandada Ühendriikidesse suunduva rahvusvahelise turismi suhtes kohaldatavat viisarežiimi.

[2]               Iirimaa ei osale siiski ELi ühises viisapoliitikas.

[3]               Maailma reisi- ja turisminõukogu koostatud ülevaade reisimise ja turismi majanduslikust mõjust Euroopa Liidule 2012. aastal.

[4]               Nende nelja areneva majandusega riikide seas on Brasiilia ainuke, kelle kodanikud ei vaja Schengeni alale sisenemiseks viisat. Viisalihtsustuslepingu alusel on hõlbustatud ka Venemaa kodanike suhtes kohaldatavat viisarežiimi. Leping on praegu uuendamisel.

[5]               Valge Maja 19. jaanuari 2012. aasta pressiteade.

[6]               ETOA lähteturu 2010. aasta aruanne „Europe: Open for Business?”.

[7]               Tourism Economics'i aruanne „The Impact of Visa Facilitation on Job Creation in the G20 Economies”, mai 2012. Aruanne on koostatud T20 riikide turismivaldkonna eest vastutavate ministrite 4. kohtumiseks, mis toimus 15.–16. mail 2012 Mehhikos.

[8]               USA viisanõudest loobumise programmi laiendamine, Austraalia ETA-programm, Ühendkuningriigi viisapoliitika Taiwani ja Lõuna-Aafrika Vabariigi suhtes, India riiki saabumisel viisa väljastamise programm, Kanada viisapoliitika Mehhiko suhtes, Korea Vabariigi viisapoliitika Hiina suhtes.

[9]               EL ja Schengeni ala: AT, BE, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HU, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, SE, SI ja SK ning 4 ELi mittekuuluvat assotsieerunud riiki: CH, NO, IS ja LI.

[10]             Euroopa ristlusturismi nõukogu aruanne „The Cruise Industry, Contribution of Cruise Tourism to the Economics of Europe”, 2012.

[11]             KOM(2010) 352 (lõplik), Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava, punkt 5.4.

[12]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). Eeskiri jõustus 5. aprillil 2010.

[13]             Kuna sellised vahendajad ei saa koguda biomeetrilisi tunnuseid, tuleb taotlejal VISi kaudu esmakordse taotluse esitamisel tulla isiklikult konsulaati või teenuseosutaja juurde, kellele on antud õigus koguda liikmesriikide konsulaatide nimel viisataotlejate biomeetrilisi tunnuseid.

[14]             Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 37. assambleel (2010) esitatud Maailma Turismiorganisatsiooni töödokument „eVisas: A pressing need for global standards, specifications and interoperability”.