Sissejuhatus

Käesolev 2011. aasta aruanne on esitatud Euroopa Parlamendile kooskõlas parlamendi 16. detsembri 1981. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu dumpinguvastase tegevuse kohta ning parlamendi tööstuse, väliskaubanduse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni aruandega.

Käesolevas lühiaruandes esitatakse ülevaade 2011. aasta olulisematest sündmustest ning nagu ka eelmistel aastatel, täiendab seda üksikasjalikum komisjoni talituste töödokument koos üksikasjalike lisadega. Selleks et põhjalikku teavet oleks lihtsam leida, on aruandel ja sellele lisatud töödokumendil sama üldine ülesehitus, sealhulgas samad osade pealkirjad.

Aruanne ja täielik komisjoni talituste töödokument on üldsusele kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/trade/issues/respectrules/anti_dumping/legis/index_en.htm.

1.           Õigusaktide ülevaade

Dumpingu- ja subsiidiumidevastased ning kaitsemeetmetega seotud uurimised viiakse läbi nõukogu algmääruste kohaselt. Ülevaade kehtivatest õigusaktidest on esitatud komisjoni talituste töödokumendis. Dumpingu- ja subsiidiumivastastele algtekstidele viidatakse edaspidi kui algmäärus(t)ele.

2.           Põhimõisted

Töödokumendi 2. jaotises on esitatud ülevaade kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistes kasutatavast terminoloogiast ja töökorrast.

3.           Kaubanduse kaitsemeetmete moderniseerimine

Komisjon käivitas 2011. aasta oktoobris kaubanduse kaitsemeetmete moderniseerimise algatuse, et uurida kõnealuste meetmete praeguse süsteemi täiustamise võimalusi. Viimasel aastakümnel on majandustingimused märkimisväärselt muutunud, kuid Euroopa Liidus kehtivaid kaubanduse kaitsemeetmete eeskirju ei ole pärast algmääruste viimast 2004. aastal toimunud muutmist oluliselt muudetud. Võttes arvesse seda olukorda ja raskeid majandustingimusi, milles äriühingud praegu tegutsema peavad, on komisjon otsustanud analüüsida kehtivate kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevate eeskirjade tugevaid ja nõrku külgi, et neid kõigi asjaomaste sidusrühmade heaks tasakaalustatult kohandada ja täiustada.

Täiustamist vajavate valdkondade väljaselgitamiseks korraldas komisjon 2012. aasta kevadel avaliku arutelu. Avaliku arutelu ettevalmistamisel kasutas komisjon lisaks ELi kaubanduse kaitsemeetmete hindamise uuringu (vt allpool) tulemustele ka mitmel ekspertide küsitlemisel saadud teavet. Moderniseerimisalgatus on praegu elluviimisel ja komisjoni ettepanekuid enne 2012. aasta novembrit või detsembrit vastu ei võeta.

Aastal 2011 jätkas ELi kaubanduse kaitsemeetmete hindamise uuringu kallal tööd sõltumatu konsultatsioonifirma. Lõpparuanne avaldati 2012. aasta algul. Hindamise eesmärk oli aidata komisjonil kavandada või parandada oma poliitikameetmeid ja jälgida nende tõhusust. Samuti leiti, et see aitaks kodanikel kasutada oma õigust kontrollida, kritiseerida ja mõjutada poliitikat ja tegevust, mida komisjon korraldab nende nimel.

4.           Riigi turumajanduslik staatus

Dumpinguvastaste uurimiste seisukohast võib pidada riiki täiesti turumajanduslikuks, kui ta vastab käesolevale aruandele lisatud töödokumendis üksikasjalikult kirjeldatud viiele kriteeriumile.

Aastal 2011 jätkati kuuest riigi turumajandusliku staatuse saamise taotlusest (Hiina, Vietnam, Armeenia, Kasahstan, Mongoolia ja Valgevene) nelja hindamist. Kõik riigid, välja arvatud Valgevene ja Armeenia, andsid terve aasta jooksul oma taotluste toetamiseks lisainfot ning nende taotluste läbivaatamine on erinevas järgus. Juba 2010. aastal katkestati arutelud Valgevene Vabariigi ametiasutustega selles riigis valitseva poliitilise olukorra tõttu. Juunis 2010 saadeti Armeeniale täiendavad küsimused turumajandusliku staatuse saavutamisel tehtud edusammude kohta. Armeenia ei olnud aga komisjonile 2011. aasta lõpuks uut teavet esitanud. Neli ülejäänud taotlejariiki on turumajandusliku staatuse taotlemist jätkanud ja on viie kriteeriumi täitmisel eri kaugusel.

Hiina turumajandusliku staatuse taotlusega jätkati tööd turumajandusliku staatuse töörühma üheteistkümnendal temaatilisel koosolekul Brüsselis 2011. aasta novembris. Töörühma koosolekul arutasid mõlemad pooled Hiina edusamme intellektuaalomandiõiguse ja monopolidevastase seaduse vallas. Aastal 2011 viidi lõpule uuring Hiina Rahvavabariigis järgitavate raamatupidamistavade kohta. Kahjuks andis uuring vaid osalisi tulemusi, millest ei piisa usaldusväärsete järelduste tegemiseks Hiinas kõnealuses valdkonnas tehtud edusammude kohta.

ELi-Vietnami turumajandusliku staatuse töörühma koosolek toimus 2011. aasta detsembris Brüsselis. Vietnami ametiastused vastasid komisjoni küsimustele nelja täitmata kriteeriumi kohta. Lepiti kokku, et Vietnam esitab lisateabe koosolekul tõstatatud küsimuste kohta. Vietnam ei olnud aga komisjonile 2011. aasta lõpuks lisateavet esitanud.

Kasahstani ametiasutustele esitati 2011. aasta veebruaris verbaalnoot, milles toodi välja põhiprobleemid turumajandusliku staatuse viie kriteeriumi täitmisel. Kuigi 2010. aastal lepiti kokku töötada Kasahstaniga ühiselt välja tegevuskava, milles on kirjas järgmised sammud turumajandusliku staatuse saamiseks, ei tehtud 2011. aastal selles vallas edusamme.

Mongoolia ametiasutustega peeti töörühma koosolek septembris 2011 Ulaanbaataris. Jagati ja arutati teavet selle kohta, milliseid edusamme on Mongoolia teinud turumajandusliku staatuse kriteeriumide täitmisel.

5.           Teabe- ja kommunikatsioonitegevus / kahepoolsed kontaktid

5.1.        Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

Komisjon avaldas 2011. aastal dokumendi VKE-del kaubanduse kaitsemeetmete puhul tekkinud probleemide lahendamiseks võetavate meetmete kohta. Dokument sisaldab mitut konkreetset meedet, mida saab hõlpsasti rakendada, et toetada VKEsid kõigis kaubanduse kaitse aspektides, milles on saavutatud teatav kooskõla liikmesriikidega. Liikmesriigid arutasid seda sõltumatu töövõtja tehtud uuringu tulemustel põhinevat dokumenti ja kiitsid selle heaks 2011. aastal. Võttes arvesse VKEde tähtsust ELi majanduse jaoks ja nende kogetavaid raskusi kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistes osalemisel, püüti uuringu käigus välja selgitada ELi 27 liikmesriigi VKEde vajadused kaebuste esitamisel või nende osalemisel importija või kasutajana kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistes või eksportijana kolmandate riikide algatatud uurimistes.

Kuna kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetlused on eelkõige VKEde jaoks (arvestades nende väiksust ja killustatust) keerukad, loodi nende tarbeks kaubanduse kaitsemeetmete kasutajatugi. Kasutajatoe eesmärk on lahendada just VKEsid puudutavaid üldisi ja juhtumipõhiseid kaubanduse kaitsemeetmetega seotud küsimusi. Üks osa kaubanduse kaitsemeetmete veebisaidist on mõeldud VKEdele ning seal on märgitud kaitsemeetmete kasutajatoe kontaktpunktid.

Kontaktpunktidele esitati 2011. aastal palju teabetaotlusi, mis ka kiiresti rahuldati. Teabetaotlused hõlmasid nii kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluste korda kui ka nende sisu.

5.2.        Kahepoolsed kontaktid tööstusharu ja kolmandate riikidega ning nendega korraldatavad teabeüritused

Olulise osa kaubanduse kaitsemeetmete eest vastutavate talituste tööst moodustab ELi kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevate õigusaktide ja nende meetmetega seotud tavade selgitamine. 

Aastal 2011 toimus kaitsemeetmeid käsitlev seminar kolmandate riikide ametnikele. Lisaks oli kõnealusel aastal palju kahepoolseid kontakte mitme kolmanda riigiga (sh Hiina, Korea, Türgi ja Austraalia), et arutada mitmesuguseid kaubanduse kaitsemeetmetega seotud küsimusi.

Samal aastal toimus ka mitu kohtumist tähtsamate sidusrühmade liitude ja äriühingutega, sh ühendusega Business Europe ja organisatsiooniga Eurocommerce.

6.           Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Kaubanduse peadirektoraadis töötava ärakuulamise eest vastutava ametniku jaoks, kes alustas tööd 2007. aasta aprillis, oli 2011. aasta viies tööaasta. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on tegevuses sõltumatu, kuid kuulub haldusküsimustes nüüd kaubandusvoliniku alluvusse. 2011. aastal kuulus ta kaubanduse peadirektoraadi peadirektori haldusalluvusse. Ärakuulamise eest vastutava ametniku ametlikud volitused avaldati 2012. aasta algul[1].

Kõnealuse ametniku põhiülesanne on tagada, et Euroopa Komisjoni kaubandusega seotud menetlustes kohaldataks õigust kaitsele igakülgselt. Õigus kaitsele ei hõlma mitte üksnes õigust ärakuulamisele ja toimikuga tutvumisele, vaid laiemaid Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kirja pandud õigusi, st igaühe õigust i) tema ärakuulamisele enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada, ii) tema küsimuste käsitlemisele erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul ning iii) tutvumisele teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve. Vajaduse korral nõustab ametnik kaubanduse peadirektoraadi peadirektorit menetlustega seotud küsimustes ning samuti kõikides kaubandusmenetluse käigus esilekerkivates küsimustes.

Alates ärakuulamise eest vastutava ametniku tööleasumisest 2007. aastal on tema sekkumiseks esitatud järjest rohkem taotlusi. Aastal 2011 sekkus ärakuulamise eest vastutav ametnik 81 korda 35sse kaubanduse kaitsemeetmega seotud juhtumisse ning pidas 26 ärakuulamist, millest neli olid sarnaste huvidega poolte ühised ärakuulamised. Sekkumisi taotlesid kolmandate riikide eksportivad tootjad, ELi tootjad, kasutajad ja importijad ning kolmandate riikide valitsused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik sekkus kõigis uurimisetappides ja esitas komisjoni talitustele terve hulga soovitusi, mida suures osas ka järgiti. Kõnealuse ametniku soovituste põhieesmärk on tugevdada sidusrühmade õigust kaitsele.

Põhilised küsimused, millega ärakuulamise eest vastutav ametnik 2011. aastal tegeles, võib rühmitada järgmiselt: i) sisu ja avalikustamise kvaliteet, ii) juurdepääs toimikutele ja mittekonfidentsiaalsete toimikute kvaliteet ning iii) eriarvamus otsuste, tulemuste ja järelduste suhtes.

7.           Ülevaade dumpingu- ja subsiidiumidevastastest ning kaitsemeetmetega seotud uurimistest ja meetmetest

7.1.        Üldteave

ELis kehtis 2011. aasta lõpuks 117 dumpinguvastast meedet (vt lisa O) ja 10 subsiidiumidevastast meedet (vt lisa P).

Aastal 2011 mõjutasid dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed 0,25 % ELi koguimpordist.

Allpool nimetatud teemasid on üksikasjalikumalt käsitletud käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Viited komisjoni talituste töödokumendi lisadele on esitatud pealkirjades.

7.2.        Uued uurimismenetlused (vt lisad A–E ja lisa N)

Aastal 2011 algatati 21 uurimist[2]. 10s menetluses määrati ajutised tollimaksud. 13 juhtumi puhul kehtestati lõplik tollimaks. Üheteistkümne uurimise tulemusel meetmeid ei kehtestatud. 21 meedet aegusid automaatselt pärast nende viieaastast kehtivusaega.

7.3.        Läbivaatamisega seotud uurimised

Läbivaatamisega seotud uurimised moodustavad jätkuvalt suurema osa kaubanduse kaitsemeetmete eest vastutavate talituste tööst. Need moodustasid 63 % kõigist aastatel 2007–2011 algatatud uurimistest. Komisjoni talituste töödokumendi tabelis 2 on esitatud statistiline teave aastate 2007–2011 kohta.

7.3.1.     Aegumise läbivaatamised (vt lisa F)

Algmääruste artikli 11 lõikes 2 ja artiklis 18 on sätestatud meetmete aegumine viie aasta möödudes, välja arvatud juhul, kui aegumise läbivaatamise käigus selgub, et meetmed tuleks säilitada algkujul.

Aastal 2011 algatati kaheksa aegumise läbivaatamisega seotud uurimist. Kaheksa aegumise läbivaatamisega seotud uurimist lõppes tollimaksu kehtestamisega veel viieks aastaks. Neli aegumise läbivaatamist lõppes meetmete lõpetamisega.

7.3.2.     Vahepealsed läbivaatamised (vt lisa G)

Algmääruste artikli 11 lõikes 3 ja artiklis 19 on sätestatud meetmete läbivaatamine nende kehtivuse ajal. Läbivaatamine võib piirduda dumpingu/subsideerimise või tekitatud kahju küsimustega.

Aastal 2011 algatati kokku üheksa vahepealset läbivaatamist. Seitsme vahepealse läbivaatamise tulemusel otsustati tollimaks kinnitada või seda muuta. Viis vahepealset läbivaatamist lõppes meetmete lõpetamisega.

7.3.3.     Muud vahepealsed läbivaatamised (vt lisa H)

Aastal 2011 algatati kaks muud vahepealset läbivaatamist, mis ei kuulunud algmääruste artikli 11 lõike 3 ega artikli 19 reguleerimisalasse.

7.3.4.     Uut eksportijat käsitlevad läbivaatamised (vt lisa I)

Algmääruste artikli 11 lõikes 4 ja artiklis 20 on sätestatud vastavalt uut eksportijat käsitlev läbivaatamine ja kiirendatud korras läbivaatamine individuaalse dumpingumarginaali või individuaalse tasakaalustava tollimaksu kehtestamiseks asjaomases ekspordiriigis asuvatele uutele eksportijatele, kes ei eksportinud toodet uurimisperioodi jooksul. Sellistel eksportijatel tuleb tõendada, et nad on tegelikud uued eksportijad ja alustasid ELi eksportimist pärast uurimisperioodi. Sellisel juhul saab nende puhul arvutada individuaalse tollimaksu, mis on üleriigilisest tollimaksust tavaliselt madalam.

Aastal 2011 algatati kaks uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist.

7.3.5.     Absorbtsiooni käsitlevad uurimismenetlused (vt lisa J)

Kui on piisavalt teavet, mis kinnitab, et pärast esialgset uurimisperioodi ja enne või pärast meetmete kehtestamist on ekspordihinnad langenud või ELi imporditud toote edasimüügihinnad või hilisemad müügihinnad ei ole muutunud või ei ole muutunud piisavalt, võib algatada absorbtsiooni käsitleva uurimise, et kontrollida, kas meede on mõjutanud eespool nimetatud hindu. Dumpingumarginaale võib uuesti arvutada ja tollimaksu võib suurendada, et võtta arvesse selliseid madalamaid ekspordihindu. Absorbtsiooni käsitlevate läbivaatamiste võimalus on sätestatud algmääruste artiklis 12 ja artikli 19 lõikes 3.

Aastal 2011 ei algatatud ega lõpetatud ühtegi absorbtsiooni käsitlevat läbivaatamist.

7.3.6.     Kõrvalehoidmisega seotud uurimismenetlused (vt lisa K)

Algmääruste artiklitega 13 ja 23 on ette nähtud uurimismenetluse taasalustamise võimalus juhul, kui on esitatud tõendid meetmetest kõrvalehoidmise kohta.

Aastal 2011 algatati kolm sellist uurimist. Neli kõrvalhoidmist käsitlevat uurimist lõppes meetmete pikendamisega ja kaks lõppes meetmeid pikendamata.

7.4.        Kaitsemeetmetega seotud uurimised (vt lisa L)

Aastal 2011 ei algatatud ühtegi kaitsemeetmetega seotud uurimist. Üks kaitsemeetmetega seotud uurimine, mis algatati 2010. aastal, lõppes ilma meetmeid kehtestamata.

8.           Dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete jõustamine

8.1.        Järelmeetmed

Kehtivate meetmete järelmeetmete puhul keskenduti neljale põhivaldkonnale: 1) pettuste ennetamine, 2) kaubavoogude ja turuarengu jälgimine, 3) tõhustamine asjakohaste meetmetega ning 4) eeskirjade eiramisele reageerimine. Need meetmed võimaldasid kaubanduse kaitsemeetmete eest vastutaval talitustel tagada koostöös liikmesriikidega kaubanduse kaitsemeetmete nõuetekohane täitmine Euroopa Liidus.

8.2.        Kohustuste jälgimine (vt lisad M ja Q)

Kohustuste jälgimine on jõustamistoimingute osa, kuna kohustused on dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete osa. Komisjon kiidab need heaks tingimusel, et nende abil on võimalik tõhusalt kõrvaldada dumpingu või subsideerimise kahjulik mõju.

2011. aasta alguses kehtisid 22 äriühingu poolt võetud kohustused. Kõnealuse aasta jooksul toimusid kohustuste osas järgmised muudatused: meetmete aegumise/kehtetuks tunnistamise tõttu lõppesid viie äriühingu kohustused ja heaks kiideti ühe äriühingu kohustus. See tähendab, et 2011. aasta lõpus oli kokku 18 kehtivat kohustust.

9.           Tollimaksude tagastamine (vt lisa U )

Algmääruste artikli 11 lõike 8 ja artikli 21 lõike 1 alusel on importijatel lubatud taotleda asjakohaste kogutud tollimaksude tagastamist, kui tõendatakse, et see dumpingu-/subsiidiumimarginaal on kõrvaldatud või alandatud kehtivast tollimaksust madalamale tasemele.

2011. aasta jooksul esitati 26 uut tollimaksu tagastamise taotlust. Kõnealuse aasta lõpus oli pooleli 12 uurimist, mis hõlmasid 18 taotlust. Aastal 2011 võeti vastu 24 komisjoni otsust: 12s otsuses sätestati osaline tagastamine ja 12 otsusega lükati tagastamistaotlused tagasi. Tagasi võeti seitse taotlust.

10.         Kohtulik kontroll: Euroopa Kohtu/Üldkohtu otsused

Aastal 2011 tegid Euroopa Kohus ja Üldkohus üheksa dumpingu- või subsiidiumivastast otsust. Teatavate kohtuotsuste kokkuvõtted on esitatud komisjoni talituste töödokumendis.

Aastal 2011 esitati 16 uut hagi, neist 12 Üldkohtule ja 4 Euroopa Kohtule.

Loetelu Üldkohtule ja Euroopa Kohtule esitatud dumpingu- ja subsiidiumidevastastest hagidest, mis olid 2011. aasta lõpu seisuga menetluses, on esitatud komisjoni talituste töödokumendi lisas S.

11.         Tegevus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames

11.1.      Vaidluste lahendamine dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ning kaitsemeetmete valdkonnas

WTO on sätestanud range korra WTO lepingute kohaldamisega seotud vaidluste lahendamiseks WTO liikmete vahel.

WTO apellatsioonikogu esitas 2011. aasta juulis aruande vaidluse kohta, mille Hiina algatas seoses ELi dumpinguvastaste meetmetega Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes. See on esimene vaidlus, mille Hiina algatas WTOs ELi suhtes pärast WTOga liitumist 2001. aastal. Vaekogu edastas oma aruande WTO liikmetele 2010. aasta detsembris ja 2011. aasta märtsis esitas EL kaebuse aruande teatavate aspektide kohta. Apellatsioonikogu esitas oma aruande 2011. aasta juulis ja vaidluste lahendamise organ võttis selle vastu sama aasta 28. juulil toimunud koosolekul. Vaekogu ja apellatsioonikogu lükkasid tagasi enamiku Hiina kaebusi kinnitusdetailide määruse kohta, kuid teatavad kõnealuse määruse aspektid leiti olevat WTO eeskirjadega vastuolus. Samuti leidsid vaekogu ja apellatsioonikogu, et algmääruse artikli 9 lõige 5 ei ole kooskõlas Euroopa Liidule WTO dumpinguvastasest lepingust tulenevate kohustustega. Euroopa Liit teavitas 2011. aasta septembris WTO vaidluste lahendamise organit kavatsusest rakendada kõnealuse vaidluse puhul vaidluste lahendamise organi soovitusi ja otsuseid sellisel viisil, millega täidetakse WTO pandud kohustusi. Veebruaris 2012 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule dumpinguvastase algmääruse muutmise ettepaneku, milles võetakse arvesse vaidluste lahendamise organi otsust[3].

Oktoobris 2011 esitas WTO vaekogu aruande, milles käsitleti teatavate Hiinast pärit nahast jalatsite suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmega seotud vaidlust. Mais 2010 moodustatud vaekogu järeldas, et valdava enamiku uuritud küsimuste puhul vastas ELi tegevus täielikult WTO eeskirjadele. Vaekogu kinnitas kinnitusdetaile käsitleva vaidluse tulemusel tehtud järeldust algmääruse artikli 9 lõike 5 kohta. Kuna määrused, millega kehtestati meetmed jalatsite impordi suhtes, kaotasid kehtivuse 2011. aasta märtsis, otsustas vaekogu, et ei ole põhjust esitada soovitust [aegunud] meetme[te] kooskõlla viimiseks vastavalt vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 19 lõikele 1. Siiski soovitas vaekogu Euroopa Liidul viia algmääruse artikli 9 lõige 5 kooskõlla Euroopa Liidule WTO lepingutest tulenevate kohustustega.

 

11.2.      Muu tegevus WTO raames

Doha arengukava läbirääkimiste eeskirjadega tegeleva rühma eesistuja algatas 2011. aastal mitteametlikud mitmepoolsed arutelud selliste küsimuste üle, milles liikmete vahel esinevaid erinevusi peeti vajalikuks täiendavalt käsitleda. Selle tulemusena esitati uus dokument dumpinguvastaste meetmete kohta, milles toodi esile ühtlustamise valdkonnad ja lahendamist vajavad probleemid. Subsiidiume ja kalandussubsiidiume käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusamme käsitleti eraldi aruandes (WTO dokument TN/RL/W/254, 21. aprill 2011). Nimetatud dokumentides käsitleti küll täpselt kõnealustes valdkondades peetavate läbirääkimiste seisu, kuid 2011. aastal ei olnud võimalik läbirääkimistel edu saavutada, seda osaliselt Doha arengukava läbirääkimiste ülddünaamika tõttu. Pärast eeskirjadega tegeleva läbirääkimiste rühma eesistuja hr Francise tagasiastumist nimetasid liikmed üksmeelselt eesistujaks Jamaica suursaadiku hr McCooki. Ta kinnitati ametisse 2012. aasta veebruaris toimunud ametlikul koosolekul. Pärast seda toimus 2012. aasta veebruaris ja aprillis kaks tehnilise rühma (läbirääkimisrühma allrühma) koosolekut.

Paralleelselt nimetatud tegevusega jätkus komisjoni talituste osalemine dumpinguvastaste, subsiidiumide, tasakaalustamise ja kaitsemeetmete komiteede igapäevases töös. Komiteed korraldasid kaks tavakohtumist, et vaadata läbi märkused ja käsitleda erilist huvi pakkuvaid küsimusi.

Järeldused

Eelnenud aastaga võrreldes suurenesid 2011. aastal nii algatatud juhtumite arv kui ka kehtestatud lõplike meetmete arv. Mõnevõrra suurenes ka selliste uurimiste arv, mille tulemusena meetmeid ei kehtestatud, samas aga vähenes peaaegu veerandi võrra eelnenud aastal ajutiselt kehtestatud meetmete arv. Läbivaatamised moodustavad jätkuvalt olulise osa talituste tööst, kuid võrreldes 2010. aastaga algatati läbivaatamisi peaaegu kuuendiku võrra vähem. Lõpetatud läbivaatamisi oli 2010. aastaga võrreldes oluliselt rohkem.

Kokkuvõttes tasub märkida, et 2011. aastal kehtinud kaubanduse kaitsemeetmed mõjutasid vaid 0,25 % koguimpordist, mis annab tunnistust sellest, et EL kasutab neid meetmeid mõõdukalt ja eeskirjade kohaselt. 

[1]               ELT L 107, 19.4.2012, lk 5.

[2]               Komisjoni talituste töödokumendi tabelis 1 on esitatud statistiline teave aastatel 2007–2011 algmääruste artiklite 5 ja 10 kohaselt teostatud uute uurimismenetluste kohta.

[3] KOM (2012) 41 (lõplik).