KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus

Lihtsustatult tähendab pilvandmetöötlus andmete salvestamist, töötlemist ja kasutamist kaugemalasuvates arvutites, millele pääseb ligi interneti kaudu. See tähendab, et kasutajad saavad vastavalt vajadusele kasutada peaaegu piiramatut andmetöötlusvõimsust, nad ei pea oma vajaduste rahuldamiseks tegema suuri kapitaliinvesteeringuid ja nad saavad oma andmetele ligi pääseda igal pool, kus on internetiühendus. Pilvandmetöötlus võimaldab oluliselt vähendada kasutajate IT-kulusid ja välja töötada palju uusi teenuseid. Pilvandmetöötlust kasutades saavad ka kõige väiksemad ettevõtted jõuda järjest suurematele turgudele ning valitsused saavad isegi kulusid koomale tõmmates muuta oma teenused paremaks ja tõhusamaks.

Kui veeb muudab kõikjal ja kõigile kättesaadavaks teabe, siis pilvandmetöötlus muudab kõikjal ja kõigile kättesaadavaks andmetöötlusvõimsuse. Nagu veebi, nii on ka pilvandmetöötluse näol tegu juba mõnda aega toimunud tehnoloogiaarenguga, mis jätkub ka edaspidi. Erinevalt veebist on pilvandmetöötlus alles suhteliselt varases arengujärgus, mis annab Euroopale võimaluse kindlustada endale koht selle tehnoloogia eesrindlikumate arendajate hulgas ning tuua pilveteenuste laialdase kasutuse ja pakkumise kaudu kasu nii kasutajatele kui ka teenuseosutajatele.

Seepärast on komisjoni eesmärk võimaldada ja hõlbustada pilvandmetöötluse kiiremat kasutuselevõttu kõigis majandussektorites, mis võib aidata vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kulusid ning koos uute digitaalsete äritavadega[1] suurendada tootlikkust, majanduskasvu ja tööhõivet. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete väljaselgitamiseks analüüsiti üldist poliitikat, õigusnorme ja tehnoloogia arengusuundi ning korraldati ulatuslik konsultatsioon sidusrühmadega. Sellest lähtuvalt on käesolevas dokumendis esitatud kõige olulisemad ja pakilisemad lisameetmed. Dokumendiga on ellu viidud üks e-kaubanduse ja internetiteenuste teatisega ette nähtud põhimeede;[2] ühtlasi näitab dokument komisjoni poliitilist tahet ja sellega kutsutakse kõiki sidusrühmi üles kõnealuste meetmete rakendamises osalema, mis tähendab, et 2020. aastal võidakse ELis pilvandmetöötlusele otse kulutada täiendavalt 45 miljardit eurot ning 2020. aastaks on kumulatiivne üldmõju SKP-le 957 miljardit eurot ja loodud on 3,8 miljonit uut töökohta[3].

Mitme esiletoodud meetme eesmärk on muuta paljude võimalike pilvandmetöötluse kasutajate arusaama, et selle tehnoloogia kasutamisega kaasnevad lisariskid[4]. Selleks püütakse meetmetega suurendada selgust ja teadmisi kohaldatava õigusraamistiku kohta, teha lihtsamaks õigusraamistiku järgimise teatamine ja kontrollimine (nt standardite ja sertifikaatide abil) ning täiustada õigusraamistikku (nt peatse küberturvet käsitleva seadusandliku algatuse kaudu).

Kui otsitaks lahendusi pilvandmetöötlusega seotud eriprobleemidele, saaksid Euroopa ettevõtjad, organisatsioonid ja avaliku sektori asutused selle tehnoloogia kiiremini kasutusele võtta ja see protsess oleks ühtlasem, mis tooks nõudluse poolel kaasa tootlikkuse kiirema kasvu ja suurema konkurentsivõime kõigis majandusvaldkondades ning pakkumise poolel suurema turu, kus Euroopa oleks kaalukas üleilmne tegija. Euroopa IKT-sektorile avanevad siinkohal olulised uued võimalused – õigetes oludes saaks Euroopa traditsiooniliselt tugevaid külgi telekommunikatsiooniseadmete, -võrkude ja -teenuste valdkonnas väga tõhusalt rakendada pilvandmetöötlustaristute tarbeks. Peale selle võib suurem nõudlus tuua Euroopas kasu nii suurtele kui ka väikestele rakenduste arendajatele.

2.           Pilvandmetöötluse tunnused ja eelised

Pilvandmetöötlusel on terve hulk põhitunnuseid (mistõttu on üldmääratlust raske luua[5]):

· riistvara (arvutite, salvestite) omanik ei ole mitte seda interneti kaudu kasutav kasutaja, vaid pilveteenuse osutaja;

· riistvara kasutus on arvutite võrgus dünaamiliselt optimeeritud, nii et kasutaja ei pea põhimõtteliselt teadma, kus täpselt andmed salvestatud on või kus neid töödeldakse või millist riistvara kasutaja mingil kindlal ajahetkel kasutab, kuigi siit võib tuleneda oluline mõju sellele, millised on kohaldatavad õigusnormid;

· olemasoleva riistvara optimaalsemaks kasutamiseks liigutavad pilveteenuste osutajad sageli kasutajaga seotud koormust (nt ühest arvutist või andmekeskusest teise);

· kaugriistvara salvestab ja töötleb andmeid ning teeb need nt rakenduste kaudu kättesaadavaks (nii saavad ettevõtjad kasutada oma pilveteenust sama moodi nagu tarbijad kasutavad juba praegu oma veebimeili kontosid);

· organisatsioonid ja üksikisikud saavad oma infosisule ligi pääseda ja oma tarkvara kasutada millal ja kus nad soovivad, nt laua- või sülearvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni kaudu;

· pilvandmetöötlus koosneb mitmest kihist: riistvara, vahevara ehk platvorm ja rakendustarkvara. Eelkõige keskmise tasandi standardimine on oluline, sest nii saavad arendajad luua tooteid suurele hulgale võimalikele klientidele ja kasutajatele pakutakse valikuvõimalusi;

· kasutajad maksavad tavaliselt kasutamise pealt ning väldivad seega suuri alg- ja püsikulusid, mis on vajalikud keerukate andmetöötlusseadmete sisseseadmiseks ja käigushoidmiseks;

· ühtlasi saavad kasutajad väga hõlpsasti muuta kasutatava riistvara hulka (nt suurendada interneti kaudu salvestusmahtu vaid mõne sekundi ja hiireklõpsuga).

Tarbijad saavad pilveteenuste abil salvestada teavet (nt pilte või e-kirju) ja kasutada tarkvara (nt suhtlusvõrke, mänge ning voogvideot ja -muusikat). Organisatsioonid, sh haldusasutused, saavad pilveteenustega järk-järgult asendada organisatsiooni hallatavad andmekeskused ning IKT-osakonnad. Tänu pilveteenusele saavad ettevõtjad klientidele pakutavat kiiresti katsetada ja selle mahtu suurendada, sest neil ei ole vaja investeerida füüsilisse taristusse ega sellist taristut luua. Üldkokkuvõttes industrialiseerib (standardimine, mahu suurendamine, suurem kättesaadavus) pilvandmetöötlus andmetöötlusteenuste pakkumist (nn utility computing ehk maksmine vaid kasutatu eest) samal moel, nagu elektrijaamad industrialiseerisid elektrienergia tootmise. Tänu standardsetele liidestele (mis on võrreldavad elektripistikutega) saavad kasutajad jätta üksikasjad (andmekeskuse ehitamine, energiaga varustamine, käitamine ja turve) asjatundjate hooleks, kes saavutavad paljusid kasutajaid teenindades üksikkasutajatest palju suurema mastaabisäästu. Pealegi on pilveteenuste võimaldatav mastaabisääst väga suur, mis tähendab, et riigi tasandil omapäi võetavad meetmed saavad vaevalt kaasa tuua optimaalset kulutõhusust. Pilvandmetöötluse kasutuselevõtu eeliseid ilmestab komisjonile 2011. aastal tehtud uuring, millest selgus, et pilvetehnoloogia kasutuselevõtu tulemusel vähendab 80 % organisatsioonidest kulusid 10–20 %. Pilvandmetöötlus on kasulik ka selle poolest, et võimaldab mobiilsemalt töötada (46 %), suurendada tootlikkust (41 %), laiendada turge (32 %) ning luua standardimis- (35 %) ja ettevõtlusvõimalusi (33 %)[6]. Kõik kättesaadavad majandusuuringud annavad samuti kinnitust sellele, et pilvandmetöötlus on tähtis ja kogu maailmas on oodata selle sektori kiiret kasvu[7].

Enneolematu andmevoogude ja teabe töötlemise kasv internetis mõjutab energia- ja veetarbimise ning kasvuhoonegaaside heite tõttu oluliselt keskkonda. Pilvandmetöötluse abil võib neid probleeme leevendada tänu riistvara tõhusamale kasutamisele, ning eelkõige tänu vähese energiakasutusega servereid ja keskkonnahoidlikke energiaallikaid kasutavate andmekeskuste ehitamisele[8]. Näiteks võivad Ameerika Ühendriikide suurettevõtted mõningate hinnangute kohaselt säästa pilvandmetöötluse kasutuselevõtuga tänu väiksemale energiatarbimisele 12,3 miljardit USA dollarit aastas[9].

Seepärast võib tõhusus kõigis majandusvaldkondades oluliselt suureneda, kui ettevõtjad ja muud organisatsioonid, eriti VKEd, hakkavad kasutama pilvandmetöötlust. Pilvandmetehnoloogia võib eriti just rasketes majandusoludes või kõrvalistes või maapiirkondades tegutsevatele väikeettevõtjatele olla hüppelauaks, et jõuda tugevama majandusega piirkondade turgudele. Näiteks on tänu lairibataristule võimalik üle saada pikkade vahemaade probleemist ning terve rida ettevõtjaid alates vastloodud kõrgtehnoloogiaettevõtetest kuni väikekaupmeeste või -käsitöölisteni võib kasutada pilvetehnoloogiat, et pääseda ligi eemalasuvatele turgudele. Nii avanevad uued majandusarenguvõimalused kõigile piirkondadele, kus on ideid, andekaid inimesi ja kiire lairiba taristu. Samuti saab tänu pilvandmetöötlusele luua töökohti IKT-oskustega inimestele, selle asemel et nad peaksid tööotsingute tõttu kodukohast lahkuma. Nii suureneks tööhõive ja loodaks sissetulekuid ka ebasoodsamate tingimustega piirkondades. Paljud pealtnäha kohalikud tooted ja teenused võivad jõuda ka mujale maailma, need saab veebis silmatorkavamaks (ja interneti otsingumootorite abil hõlpsamini leitavaks) muuta ning nende puhul võib eriti väikeettevõtjate koostöö tulemusel saavutada kriitilise massi, mis võimaldab oluliste äripartneritega (nt tarne-, transpordi, turismi- ja finantsettevõtetega) kokku leppida soodustingimused. Ka avaliku sektori asutustele võib pilvetehnoloogia kasutuselevõtt väga kasulik olla, kuna suureneb tõhusus ning saab osutada paindlikumaid ja kodanike ja ettevõtjate vajadustele paremini vastavaid teenuseid. Kõige otsesem säästmisvõimalus oleks aga IT-kulude vähendamine tänu väiksematele kapitali- ja tegevuskuludele ning suuremale riistvara kasutamise koormusele, mis praegu võib avaliku sektori taristus jääda vaid 10 % piirile[10]. Kasu võib saada ka protsesside ümberkujundamisest, sest väheneksid kulud, süsteeme oleks võimalik sagedamini ajakohastada ja asutused saaksid taristuid ühiselt kasutada.

Lisaks puhtakujulisele kulude kokkuhoiule võib pilvandmetöötlus hõlbustada üleminekut 21. sajandi avalik-õiguslikele teenustele, mis oleksid koosvõimelised, mida oleks võimalik mahult suurendada ja mis vastaksid Euroopa digitaalsest ühtsest turust kasu saada soovivate liikuvate kodanike ja ettevõtjate vajadustele. Esimene edusamm oleks tõhusamad teenused, nt turvalisemad ja kasutajasõbralikumad teenused ning võimalus töötada uusi teenuseid välja odavalt, kiirelt ja paindlikult, luua tänu pilvandmetehnoloogiale suhteliselt hõlpsalt kodanike kaasamise või konkreetsete kampaaniate platvorme ning saada parem ülevaade tulemustest. Kuid kümne aasta perspektiivis võib pilvetehnoloogia aidata tuua digitaalsed tooted ja teenused kõigi eurooplasteni ning võimaldada neil kasutada täiesti elektroonilisi avalik-õiguslikke teenuseid ja vältida seega bürokraatlikku paberimajandust. Pilvandmetöötlus võib vähendada avaliku sektori kulusid ja suurendada nende kasu ning laiendada kogu elanikkonna kaasamise kaudu majandustegevuse baasi.

3.           Vajalikud meetmed

Komisjoni ettevalmistava töö tulemusel selgusid põhivaldkonnad, kus on vaja meetmeid võtta.

•           Digitaalse ühtse turu killustatus, mis tuleneb liikmesriikides kehtivate õigusraamistike erinevusest ja kohaldatavate õigusnormide ning digitaalse infosisu ja andmete asukoha suhtes valitsevast ebakindlusest, valmistas pilveteenuste võimalikele kasutuselevõtjatele ja osutajatele kõige rohkem muret. Eriti puudutab see seda, kui keeruline on hallata teenuseid ja kasutustavasid, mis hõlmavad mitut õigusruumi, aga ka usalduse ja turvalisuse küsimusi andmekaitse, lepingute, tarbijakaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas.

•           Lepingutega seotud probleemid hõlmasid küsimusi andmete kättesaadavuse ja porditavuse kohta ning selle kohta, milline on kontroll muudatuste tegemise üle ja kes on andmete omanik. Näiteks tuntakse muret selle üle, kuidas hüvitatakse vastutus teenusetõrgete (nt rikkeaeg või andmekadu) eest, millised on kasutaja õigused teenuseosutaja ühepoolselt tehtavate süsteemi ajakohastamiste korral, kes on pilvetehnoloogia rakendustes loodud andmete omanik ning kuidas lahendatakse vaidlused.

•           Standardite rägastik tekitab segadust, kuna ühest küljest kasvab erinevate standardite hulk ja teisest küljest ei ole sugugi selge, milliseid standardeid tuleks järgida, et tagada andmete porditavuse võimaldamiseks piisav andmevormingute koosvõime. Küsimusi on ka isikuandmete kaitse meetmete ulatuse, andmetega seotud rikkumiste ja küberrünnakute vastase kaitse kohta.

Käesoleva strateegia kohaselt ei ole kavas luua nn Euroopa superpilve ehk spetsiaalset riistvarataristut üldiste pilveteenuste osutamiseks kogu Euroopa avaliku sektori kasutajatele. Üks eesmärk on siiski luua üldsusele kättesaadavad pilveteenused (avalik pilv[11]), mis vastavad Euroopa standarditele ja seda mitte üksnes õigusnormide seisukohast, vaid ka konkurentsivõime, avatuse ja turvalisuse poolest. See ei tähenda, et avaliku sektori asutused ei võiks luua spetsiaalseid privaatpilvi tundlike andmete töötlemiseks, kuid üldiselt peaks ka avalik sektor valima pilveteenuseid võimaluse korral turukonkurentsi tingimustes, et saada oma raha eest parim teenus, täites ühtlasi õiguslikke kohustusi või laiemaid riikliku poliitika eesmärke seoses oluliste tegevuskriteeriumidega nagu turvalisus ja tundlike andmete kaitse.

3.1.        Pilvandmetöötlus ja digitaalarengu tegevuskava (digitaalne ühtne turg)

Kuna pilvandmetöötlus on juba oma olemuselt vaba asukohapiirangutest, võib ta aidata digitaalse ühtse turu uuele tasandile viia. See saab aga juhtuda vaid juhul, kui ühtse turu eeskirju tõhusalt rakendatakse. Võimalikud eelised on tohutud. Komisjonile tehtud ettevalmistava uuringu kohaselt SKP pilvetehnoloogiat soodustavate poliitikameetmete võtmise korral võiks 2020. aastal olla pilvetehnoloogia panus SKPsse 250 miljardit eurot (meetmete võtmatajätmise korral aga vaid 88 miljardit eurot). Ajavahemiku 2015–2020 kumulatiivne lisamõju ulatuks veel 600 miljardi euroni. See on samaväärne 2,5 miljoni uue töökoha loomisega[12].

Paljud Euroopa pilvandmetöötluse-sõbralikuks muutmise jaoks vajalikud sammud toodi esile juba Euroopa digitaalarengu tegevuskava ühtse turu samba ja ühtse turu akti meetmetena[13]. Enamik neist meetmetest on jõudnud seaduseandjate kätte. Nende ettepanekute kiire vastuvõtmine ja rakendamine aitaks suuresti kaasa pilvandmetöötluse majandusliku kasu saavutamisele.

Digitaalarengu tegevuskava meetmed infosisu kättesaadavaks muutmiseks

Euroopa digitaalarengu tegevuskavas seadis komisjon endale eesmärgi lihtsustada lubade saamist teoste kasutamiseks, autoriõiguste haldamist ja piiriülest litsentsimist[14]. Digitaalarengu tegevuskavas nende eesmärkide saavutamiseks esitatud põhimeetmete rakendamine kulgeb plaanipäraselt. Nende meetmete abil luuakse Euroopale paremad tingimused pilvandmetöötlusega kaasnevate põnevate uute võimaluste ärakasutamiseks nii digitaalsisu tootjate kui ka tarbijate huvides.

Selleks et pilvetehnoloogia saaks digitaalsisuteenuste (sh mobiilteenuste) platvormina hästi toimida, on vaja infosisu levitamise mudeleid, mis parandaksid kõikvõimaliku infosisu (muusika, audiovisuaalse materjali või raamatute) kättesaadavust ja kasutatavust eri seadmetel ja riikides. Pilveteenuste osutajad ja õiguste omajad võivad kokku leppida litsentside kaubanduslikud tingimused, mis võimaldaksid kasutajatel pääseda oma isiklikule kontole ligi eri seadmete kaudu ja eri riikides. Selliseid paindlikke litsentsilepinguid sõlmitakse turul juba praegu, kuigi mõningatel juhtudel on jõutud kokkuleppele raskustega. Teenuseosutajatel on tarvis lihtsaid viise kõnealuste teenuste jaoks litsentside saamiseks. Tarbijatel peaks olema võimalik tarbida infosisu seaduslikult kogu ELis, kaotamata juurdepääsu teenustele, mille eest nad mõnes muus liikmesriigis maksnud on. Õiguste omajate seisukohast soodustaksid sellised litsentsikokkulepped teenuste innovatsiooni, mis omakorda looks neile uusi tuluallikaid. Võttes kiirelt vastu komisjoni ettepaneku autoriõiguse kollektiivset haldamist käsitleva direktiivi kohta, luuakse eeltingimused paljude pilvepõhise infosisu piiriülese litsentsimisega seotud küsimuste lahendamiseks muusika valdkonnas. Komisjon kaalub ka audiovisuaalteoseid käsitleva rohelise raamatu[15] täiendavaid järelmeetmeid, nt selleks et edendada ja hõlbustada audiovisuaalteoste litsentsimist eelkõige piiriüleseks internetis levitamiseks. Pilveteenus võib võimaldada ka sisu salvestamist pilves. Tarbija võib kasutada pilvetehnoloogiat nii infosisu digitaalse hoiukapi kui ka sünkroniseerimisvahendina, mis võimaldab sisule juurde pääseda eri seadmete kaudu. Seetõttu tekivad küsimused seoses võimalusega koguda isiklikuks tarbeks kopeerimise makse materjali isiklikuks tarbeks kopeerimise eest pilve, pilvest või pilve sees.

Muu hulgas neid küsimusi uuritakse praegu hr Antonio Vitorino juhitava vahendusmenetluse käigus[16]. Nimetatud menetluse tulemustest lähtuvalt hindab komisjon muu hulgas vajadust täpsustada isiklikuks otstarbeks kopeerimist käsitleva erandi ulatust ja maksude kohaldatavust, eriti seda, millises ulatuses jäävad õiguste omajatele otse tasumist võimaldavad pilveteenused välja isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude reguleerimisalast.

Digitaalarengu tegevuskava meetmed piiriüleste internetitehingute lihtsustamiseks

Hiljutine e-kaubanduse direktiivi läbivaatamine digitaalarengu tegevuskava meetmena andis kinnitust sellele, kui oluline on Euroopa digitaalteenuste kasvu jaoks nimetatud direktiiv, milles on sätestatud erandid, mis tehakse infoühiskonna teenuseosutajatele juhul, kui nad majutavad või edastavad kolmandalt isikult saadud ebaseaduslikku teavet. Paljud sellised internetiteenused viiakse nüüd üle pilvetaristutesse, mis võimaldab osutada paremini lõimitud teenuseid. Selle tulemusel sünnivad keerukamad, tihtipeale mitut õigusruumi hõlmavad väärtusahelad, mis omakorda tekitab küsimusi seoses kohaldatavate õigusnormide kindlaksmääramisega (nt tegevuskoht) ning (väidetavast) ebaseaduslikust teabest ja tegevusest teatamise menetluste kohaldamisega kõnealuste uute teenuste suhtes. Neid küsimusi käsitletakse e-kaubanduse ja internetiteenuste digitaalset ühtset turgu käsitleva teatise järelmeetmena komisjoni algatuses teavitamise ja meetmete võtmise korra kohta[17].

Digitaalse ühtse turu väljakujundamiseks on hädavajalikud ka turvalised e-autentimise meetodid internetitehingute jaoks. Paljude pilveteenuste keerukamate väärtusahelate ja läbipõimituse tõttu on usaldusväärseid autentimismeetodeid vaja nii usalduse tagamiseks kui ka teenuste kasutamise lihtsustamiseks. Näiteks hõlbustab ühekordne sisselogimine paljude teenuste kasutamist, nõuab aga asjaomaste teenuseosutajate vastu usalduse suurendamiseks lihtsast iseloodud paroolist keerukamaid ja usaldusväärsemaid autentimisviise. Pilvetehnoloogia kasutuselevõtule aitaks oluliselt kaasa usaldusväärseid autentimis- ja autoriseerimismeetodeid nõudvaid teenuseid turvaliselt ja sujuvalt kasutada võimaldavate ühiste standardite vastuvõtmine. Selliseid lahendusi on palju hõlpsam pakkuda, kui võetakse vastu komisjoni ettepanekud e-identimise ja e-autentimise kohta[18].

Lähikuudel käsitleb komisjon üldisi küberturbega seotud probleeme küberturbestrateegias, mis hõlmab kõiki infoühiskonna teenuseosutajaid, sh pilveteenuste osutajaid. Strateegiaga nähakse muu hulgas ette turvariskide juhtimiseks võetavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed ning pädevatele asutustele tõsistest juhtumitest teatamise kohustused.

Digitaalarengu tegevuskava meetmed usalduse suurendamiseks digitaalse keskkonna vastu

Konsultatsioonist ja komisjoni korraldatud uuringutest tuli välja, et andmekaitse on üks keskne probleemvaldkond, mis võib pidurdada pilvetehnoloogia kasutuselevõttu. Eelkõige on 27 riigi osaliselt erinevate õigusraamistike olemasolu tõttu väga keeruline leida kulutõhus pilvandmetöötluslahendus digitaalse ühtse turu tasandil. Pilveteenuste üleilmset laadi silmas pidades sooviti lisaks selguse loomist selles osas, kuidas hakataks reguleerima rahvusvahelist andmeedastust. Komisjon käsitles neid küsimusi digitaalarengu tegevuskava meetme elluviimiseks 25. jaanuari 2012. aastal tehtud ettepanekus tugeva ja ühtse õigusraamistiku kohta, millega tagatakse andmekaitsealane õiguskindlus. Määruseettepanekus käsitletakse pilvandmetöötlusega seotud probleeme. Väga oluline on, et kohaldatavate õigusnormide küsimuse lahendamiseks tagatakse määrusega ühtsete eeskirjade otsene ja ühesugune kohaldamine kõigis 27 liikmesriigis. See on kasulik ettevõtjatele ja ka kodanikele, kuna nii tagatakse kogu Euroopas ettevõtjatele võrdsed tingimused ning vähendatakse nende halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid, isikutele tagatakse aga kõrgetasemeline kaitse ja neile antakse suurem kontroll nende andmete üle. Läbipaistvam andmetöötlus aitab suurendada ka tarbijate usaldust. Ettepanekuga hõlbustatakse isikuandmete edastamist väljaspool ELi ja EMPd asuvatesse riikidesse ning tagatakse samas asjaomaste isikute pidev kaitse. Uue õigusraamistikuga luuakse tingimused, et võtta vastu pilvandmetöötlusega seotud tegevusjuhendid ja standardid olukorras, kus sidusrühmad peavad vajalikuks sertifitseerimiskavasid, millega tõendatakse, et teenuseosutaja rakendab andmeedastusel asjakohaseid IT-turvastandardeid ja turvameetmeid.

Arvestades, et andmekaitseküsimused tunnistati üheks suuremaks pilvandmetöötluse kasutuselevõtu tõkkeks, on seda olulisem, et nõukogu ja parlament töötaksid usinalt selle nimel, et määruseettepanek võetaks 2013. aastal vastu võimalikult aegsasti.

Kuna pilvandmetöötlus hõlmab terveid teenuseosutajate ja muude osalejate, nagu taristute või sideteenuste pakkujate ahelaid, võib vaja minna suuniseid ELi praeguse andmekaitsedirektiivi kohaldamise kohta, eelkõige selleks, et teha kindlaks, millised on pilveteenuste osutajate ning teiste pilvandmetöötluse väärtusahelas osalejate kui vastutavate ja volitatud töötlejate andmekaitsealaseid õigused ja kohustused ja kuidas need jagunevad. Lisaks on pilvandmetöötluse spetsiifika tõttu tõstatatud küsimusi ka selle kohta, milliseid õigusnorme kohaldatakse juhul, kui pilveteenuse osutaja asjaomast tegevuskohta võib olla raske kindlaks määrata, nt juhul, kui tegemist on ELi välise kasutajaga, kellele pakub teenust ELis asuvaid seadmeid käitav ELi väline teenuseosutaja. Siinkohal märgib komisjon heameelega ära ELi kehtiva andmekaitsedirektiivi kohaldamist käsitlevad suunised, mille esitas andmekaitse töörühm ehk artikli 29 töörühm 1. juuli 2012. aasta arvamuses pilvandmetöötluse kohta[19]. Komisjoni hinnangul on artikli 29 töörühma kõnealune arvamus hea alus kehtivalt ELi andmekaitsedirektiivilt uuele ELi andmekaitsemäärusele üleminekuks. Sellest arvamusest peaksid oma töös lähtuma liikmesriikide ametiasutused ja ettevõtjad, et seeläbi saavutada kehtivale õigusraamistikule tuginedes võimalikult suur selgus ja õiguskindlus.

Kui määrus on vastu võetud, pakub komisjon selles sätestatud uute mehhanismide kaudu ja tihedas koostöös riikide andmekaitseasutustega vajalikke lisajuhtnööre Euroopa andmekaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta pilveteenuste suhtes.

Ka lepinguõigus oli mureküsimus, mis kärpis kasutajate usaldust digitaalteenuste vastu, kuna nad ei olnud oma õigustes kindlad ega tundnud ennast piisavalt kaitstuna. Samuti vajasid kauplejad raamistikku, mis aitaks neil hõlpsamini oma tooteid internetis pakkuda. Selle küsimuse lahendamiseks on komisjon juba teinud Euroopa ühist müügiõigust käsitleva määruse ettepaneku[20].

3.2.        Pilvandmetöötlusega seotud põhimeetmed

Digitaalse ühtse turu väljakujundamine digitaalarengu tegevuskava raames esitatud ettepanekute võimalikult kiire vastuvõtmise ja rakendamise kaudu on väga tähtis esimene samm Euroopa pilvandmetöötlussõbralikuks muutmise suunas. Kuid selleks et minna samm veelgi kaugemale ja muuta pilvetehnoloogia kasutamine laialt levinuks, tuleb suurendada kindlustunnet ja usaldust, et soodustada Euroopas pilveteenuste innukat kasutuselevõttu.

Usalduse loomiseks pilvandmetöötluslahenduste vastu on vaja tervet usalduse loomise meetmete ahelat. Selle ahela alguses tuleb kindlaks määrata niisugused standardid, mille järgimist saab sertifitseerida, et nii riiklikud kui ka eraõiguslikud hankijad võiksid olla kindlad, et nad on pilveteenuste kasutuselevõtmisel täitnud nõuetele vastavuse kohustused ja valinud sobiva, nende vajadustele vastava lahenduse. Neile standarditele ja sertifikaatidele saab omakorda viidata lepingutingimustes, et teenuseosutajad ja -kasutajad võiksid olla kindlad, et sõlmitud on õiglane leping. Eespool mainitud ettevalmistava töö tulemusel ilmnes, et pilvandmetöötluse valdkonnas on vaja konkreetseid raamistikke nii standardite ja sertifitseerimise kui ka lepingutingimuste jaoks.

Usaldusväärse pilvekeskkonna loomisel on avaliku sektori asutustel etendada oluline roll. Nad saavad kasutada oma mõjujõudu suurhankijatena, et edendada avatud tehnoloogial ja turvalistel platvormidel põhineva pilvandmetöötluse arendamist ja kasutuselevõttu Euroopas. Selge ja kaitsva raamistiku loomine pilvetehnoloogia kasutuselevõtu jaoks avalikus sektoris tagab, et rahvusvahelistel kasutajatel on sellele tehnoloogiale usaldusväärne juurdepääs ja Euroopast saab seega pilveteenuste innovatsiooni keskpunkt. Peale selle võib usaldusväärsete pilvandmetöötluslahenduste kasutuselevõtt avaliku sektori hankijate hulgas julgustada ka VKEsid neid kasutusele võtma.

Valitseb ka arusaam, et pilvandmetöötluse täit majanduslikku mõju saab saavutada vaid siis, kui selle tehnoloogia võtavad kasutusele nii avaliku sektori asutused kui ka VKEd. Mõlemate hulgas on pilvetehnoloogia kasutus seni olnud vähene, kuna selle kasutuselevõtuga seotud riske on raske hinnata.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võtab Euroopa Komisjon kolm pilvandmetöötlusega seotud meedet.

(1) 1. põhimeede: standardite rägastiku korrastamine.

(2) 2. põhimeede: kindlad ja õiglased lepingutingimused.

(3) 3. põhimeede: Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse loomine, et hoogustada innovatsiooni ja majanduskasvu avaliku sektori kaudu.

3.3.        1. põhimeede: standardite rägastiku korrastamine

Pilvandmetehnoloogia kasutuselevõtule aitab kaasa ulatuslikum standardite kasutamine, pilveteenuste sertifitseerimine, millega kinnitatakse teenuste vastamist standarditele, ning reguleerivate asutuste heakskiit sellistele sertifikaatidele kui õiguslike kohustuste täitmise tõendusele.

Praegu on üksikmüüjatele kasulik püüda turgu valitseda, sidudes oma kliendid endaga ja takistades standardseid tööstusharuüleseid lähenemisviise. Vaatamata mitmele, peamiselt pilveteenuste osutajate algatatud standardimispüüdlusele võivad pilved areneda nii, et need ei ole koosvõimelised ning puudub andmete portimise ja pööramise võimalus. Just nende võimaluste olemasolu on aga esmatähtis, et vältida kasutajate sidumist.

Pilvandmetööstuse standardid mõjutavad ka muid kui IKT-sektori sidusrühmi, eriti VKEsid, avaliku sektori kasutajaid ja tarbijaid. Sellised kasutajad ei oska sageli hinnata teenusepakkujate väiteid standardite järgimise, pilvede koosvõime või andmete ühelt teenusepakkujalt teisele ülekandmise hõlpsuse kohta. Selleks on vaja sõltumatut ja usaldusväärset sertifitseerimist.

Pilvandmetöötluse standardimise ja sertifitseerimisega tegeletakse juba praegu. USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (NIST) on avaldanud mitu dokumenti koos laialdaselt tunnustatud määratlustega. Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) on loonud pilvandmetöötlusrühma, kes uurib pilvandmetöötluse standardimise vajadusi ja vastavust koosvõimestandarditele. Kahtlemata on aga vaja muidki standardite kehtestamise algatusi. Praegu on siiski kõige tähtsam rakendada olemasolevaid standardeid, et suurendada võrreldavate teenusepakettide ning koosvõimeliste ja mitmekesiste pakkumiste kaudu usaldust pilvandmetöötluse vastu. Lisaks asjaomaste standardite kindlaksmääramisele tuleb sertifitseerida nende järgimist.

Paljudel, kindlasti kõigil suurematel organisatsioonidel tuleb sertifitseerida oma IT-süsteemide kooskõla õigusnormide ja auditinõuetega ning tagada rakenduste ja süsteemide koosvõime. Komisjon võtab järgmised meetmed.

· Toetab usaldusväärsete ja kindlate pilveteenuste pakkumist. Selleks annab ta ETSI-le ülesande kooskõlastada sidusrühmadega läbipaistval ja avatud viisil aastaks 2013 üksikasjalik ülevaade vajalikest standarditest (sh turvalisuse, koosvõime, andmete porditavuse ja pööratavuse jaoks).

· Suurendab pilveteenuste usaldusväärsust seeläbi, et tunnustab ELi tasandil kooskõlas Euroopa standardimist käsitleva uue määrusega[21] IKT-valdkonna tehnilisi spetsifikatsioone, milles käsitletakse isikuandmete kaitset.

· Aitab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ning muude asjakohaste asutuste kaasabil luua kogu ELi hõlmavad vabatahtlikud sertifitseerimiskavad pilvandmetöötluse valdkonnas (sh andmekaitse kohta) ja koostab 2014. aastaks selliste kavade loetelu.

· Lepib pilvandmetöötluse suureneva kasutuse keskkonnamõju piiramiseks tööstusharuga 2014. aastaks kokku pilveteenustega seotud energia- ja veetarbimise ning CO2-heite ühtsed parameetrid[22].

3.4.        2. põhimeede: kindlad ja õiglased lepingutingimused

Traditsioonilistele IT valdkonna allhankelepingutele eelnesid reeglina läbirääkimised, mille käigus määrati kindlaks andmete salvestamise ning andmetöötlusseadmete ja -teenustega seotu ning kirjeldati seda üksikasjalikult. Pilvandmetöötluse lepingutega luuakse aga raamistik, mis võimaldab kasutajal kasutada paindlikke IT-teenuseid, mida ta saab vastavalt vajadusele lõputult lisada. Pilvandmetöötluse suuremale paindlikkusele võrreldes tavapäraste allhankekokkulepetega on aga praegu sageli vastukaaluks kasutaja väiksem kindlustunne, kuna pilveteenuste pakkujatega sõlmitud lepingud ei ole piisavalt täpsed ega tasakaalustatud.

Kuna pilveteenuste osutajatele kehtiv õigusraamistik on keerukas ja selle suhtes valitseb ebakindlus, kasutavad nad tihtipeale keerulisi lepinguid või teenustaseme kokkuleppeid,[23] mis sisaldavad põhjalikke vastutuse välistamise sätteid. Läbirääkimisi välistavate standardlepingute kasutamine võib küll säästa teenusepakkuja kulusid, kuid ei ole tihtipeale soovitav kasutajale, sh lõpptarbijale. Selliste lepingutega võidakse samuti ette näha kohaldatavad õigusnormid või takistada andmetaastet. Isegi suurematel ettevõtetel on läbirääkimistel vähe mõju ning lepingutega ei nähta sageli ette vastutust andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ega teenuse järjepidevuse eest[24].

Üks olulisemaid konsultatsiooni käigus ilmnenud küsimusi oli pilvandmeside teenustaseme kokkulepete näidistingimuste väljatöötamine ametialaste kasutajate jaoks. Teenustaseme kokkulepetes määratakse kindlaks pilveteenuse osutaja ja ametialase kasutaja vaheline suhe ja seega luuakse põhimõtteliselt alus pilveteenuse kasutaja usaldusele, et teenuseosutaja suudab teenuseid pakkuda.

Seoses tarbijate ja väikeettevõtetega on komisjon näinud Euroopa ühist müügiõigust käsitleva määruse ettepanekuga[25] (mis on üks digitaalarengu tegevuskava meede usalduse suurendamiseks digitaalse keskkonna vastu) lepinguosalistele ette ühtsed eeskirjad, et seeläbi kõrvaldada paljud sellised tõkked, mis tulenevad liikmesriigiti erinevatest müügiõiguse normidest. Ettepanek sisaldab digitaalsisu pakkumisele kohandatud eeskirju, mis hõlmavad pilvandmetöötluse mõningaid aspekte[26].

Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja jäävate küsimuste osas on vaja teha täiendavat tööd, et ka muud pilvandmeteenuste lepingutega seotud küsimused hõlmataks sarnase vabatahtliku õigusvahendiga. See täiendav töö peaks hõlmama järgmisi küsimusi: andmete säilitamine pärast lepingu lõppemist, andmete avalikustamine ja terviklus, andmete asukoht ja edastamine, otsene ja kaudne vastutus, andmete omandiõigus, pilveteenuse pakkuja poolne teenuse muutmine ning alltöövõtt.

Kehtivate ELi õigusaktidega kaitstakse pilveteenuste kasutajaid, kuid tarbijad ei tea tihtipeale oma vastavaid õigusi, eriti seda, milliseid õigusnorme ja millist jurisdiktsiooni kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, eriti lepinguõigusega seotud küsimustes[27]. Konsultatsiooni tulemusel selgus, et nende probleemide lahendamiseks soovitakse lepingute näidistingimuste väljatöötamist[28]. Ärikasutajad ja teenuseosutajad soovivad eneseregulatsioonil põhinevaid lepinguid või standardimist. Selleks et tarbijate ja väikeettevõtjatega sõlmitaks läbipaistvad ja õiglased pilveteenuste lepingud, võib vaja minna vabatahtlikul lepinguõiguse vahendil põhinevat Euroopa lepingutingimuste näidist.

Kui selgitatakse välja parimad lepingutingimuste näidistega seotud tavad ja neid levitatakse, suureneb võimalike tarbijate usaldus ning seega kiireneb ka pilvandmetöötluse kasutuselevõtt.

Asjakohased lepingutingimustega seotud meetmed võivad olla abiks ka esmatähtsale andmekaitsevaldkonnale. Nagu eespool märgitud, tagatakse kavandatava isikuandmete kaitset käsitleva määrusega isikute kõrgetasemelise kaitse, st andmete kaitse ka pärast nende edastamist väljaspool ELi ja EMPd asuvatesse riikidesse ning seda tänu rahvusvahelist andmeedastust käsitlevatele lepingute tüüptingimustele ja pilvandmetöötlussõbralike siduvate ettevõtluseeskirjade vastuvõtmiseks vajalike tingimuste loomisele. Nende muudatustega kindlustatakse pilvandmetöötluse geograafiliste ja tehniliste iseärasuste arvessevõtt ELi andmekaitse-eeskirjades. Komisjon võtab 2013. aasta lõpuks järgmised meetmed.

· Töötab koos sidusrühmadega välja pilveteenuste osutajate ja professionaalsete kasutajate vaheliste pilvandmeside teenustaseme kokkulepete näidistingimused, võttes arvesse ELi õigustiku arengut selles valdkonnas.

· Teeb kooskõlas Euroopa ühist müügiõigust käsitleva teatisega[29] ettepanekud tarbijate ja väikeettevõtjatega sõlmitavate lepingute Euroopa näidistingimuste kohta Euroopa ühist müügiõigust käsitleva ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes. Eesmärk on standardida lepingute põhitingimused, et pilveteenuseid käsitlevate lepingute digitaalsisu pakkumise aspektid põhineksid parimatel tavadel.

· Seab spetsiaalselt moodustatud eksperdirühmale, kuhu kuuluvad ka tööstusharu esindajad, ülesande töötada enne 2013. aasta lõppu välja kindlad ja õiglased lepingutingimused tarbijate ja väikeettevõtjate jaoks ning sarnase vabatahtliku õigusvahendi kaudu ka Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja jäävate küsimuste jaoks.

· Loob Euroopale paremad tingimused pilvandmetöötluse üleilmses kasvus osalemiseks ning vaatab selleks läbi isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamist puudutavad lepingute tüüptingimused, kohandab neid vajaduse korral pilvandmetöötlusele ja kannustab riikide andmekaitseasutusi kiitma heaks pilveteenuste osutajatele mõeldud siduvad ettevõtluseeskirjad[30].

· Teeb tööstusharuga koostööd, et leppida pilveteenuste osutajate jaoks kokku andmekaitse-eeskirju ühtselt kohaldada võimaldav tegevusjuhend, mille võib esitada artikli 29 töörühmale heakskiitmiseks, et tagada õiguskindlus ning tegevusjuhendi ja ELi õigusnormide vaheline kooskõla.

3.5.        3. põhimeede: avaliku sektori ühise juhtrolli edendamine Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse kaudu

Avalikul sektoril on pilvandmetöötlusturu kujundamisel oluline roll. ELi suurima IT-teenuste ostjana võib see sektor esitada rangeid nõudmisi funktsioonide, jõudluse, turvalisuse, koosvõime, andmete porditavuse ja tehnilistele nõuetele vastavuse kohta. Samuti võib ta ette näha sertifikaatide kasutamise nõuded. Mitmes liikmesriigis on tehtud riigisiseseid algatusi, nagu Andromede Prantsusmaal, G-Cloud Ühendkuningriigis ja Trusted Cloyd Saksamaal[31]. Kuna avaliku sektori turg on aga killustatud, siis on selle nõudmistel väike mõju, teenused on vähe integreeritud ning kodanikud ei saa oma raha eest parimat teenust. Avaliku sektori nõudeid koondades saaks tõhusust suurendada ning ühiste valdkondlike nõuete (nt e-tervis, sotsiaalhoolekanne, toetatud elamine ja e-valitsuse teenused, nagu avatud andmete algatus[32]) abil saaks vähendada kulusid ja tagada koosvõime.

Ka erasektor saaks kasu kvaliteetsematest teenustest, suuremast konkurentsist, kiirest standardimisest, paremast koosvõimest ja kõrgtehnoloogia valdkonnas tegutsevatele VKEdele loodud turuvõimalustest.

Seepärast loob komisjon käesoleval aastal Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse, et tuua ühe katuse alla liikmesriikides tehtavad võrreldavad algatused. Partnerluse kaudu ühendatakse tööstusharu asjatundjad ja avaliku sektori kasutajad, et selgitada avatult ja täiesti läbipaistvalt välja ühised hankenõuded. Partnerluse eesmärk ei ole luua füüsilist pilvandmetöötlustaristut. Pigem püütakse hankenõuetega, mille kasutamist kogu ELis edendavad osalevad liikmesriigid ja avaliku sektori asutused, tagada Euroopas saadaoleva kaubandusliku pakkumise vastamine Euroopa vajadustele. Lisaks aitab pilvandmetöötluspartnerlus vältida killustatust ning tagada, et avaliku sektori asutused kasutavad pilveteenuseid koosvõimeliselt, ohutult, turvaliselt, keskkonnahoidlikult ning täielikus kooskõlas nt andmekaitset ja turvalisust käsitlevate Euroopa eeskirjadega. Euroopa pilvandmetöötluspartnerlusel, mida juhib juhtorgan ja mis koondab koostöös osalevad avaliku sektori asutused, kes töötavad koos tööstusharu konsortsiumidega kommertskasutusele eelnevaid hankeid käsitleva meetme rakendamise nimel, on järgmised eesmärgid:

· selgitada välja avaliku sektori nõuded pilvandmetöötlusele; koostada IT-teenuste hankimise spetsifikaadid ning hankida teostusnäidised nõuetele vastavuse ja tulemuslikkuse demonstreerimiseks[33];

· töötada selle nimel, et avalik-õiguslikud asutused hangiksid pilveteenuseid ühiselt vastavalt uutele ühistele kasutajanõuetele;

· töötada välja ja viia ellu muud käesolevas dokumendis kirjeldatud, sidusrühmadega koostööd eeldavad meetmed.

4.           Täiendavad poliitikameetmed

Kolme põhimeetme toetamiseks rakendab komisjon ka terve hulga kõrvalmeetmeid. Lisaks aitavad muud nt lairibaühenduse kättesaadavuse, rändlusteenuse ja avatud andmetega seotud algatused luua tingimusi, mis soodustavad pilvandmetöötluse kiiremat kasutuselevõttu eelkõige tarbijate ja VKEde seas.

4.1.        Stimuleerivad meetmed

Komisjon uurib, kuidas kasutada täielikult ära muid olemasolevaid vahendeid, eelkõige algatuse Horisont 2020 raames antavaid teadus- ja arendustegevuse toetusi, et lahendada pilvandmetöötlusega seotud pikaajalisi probleeme ning toetada pilvepõhistele lahendustele üleminekut, nt sellise tarkvara arendamist, mille abil saaks üle minna vanematelt süsteemidelt pilvandmetöötlusele, hallata pilvepõhiseid ja muid süsteeme ühendavaid hübriidteenuseid ning vältida klientide sidumist[34].

Ta plaanib kavandatud Euroopa Ühendamise Rahastu[35] raames lasta 2014. aastal käiku digitaalteenuste taristud kui kõikjal kasutatavad avalik-õiguslikud teenused nt internetis ettevõtete asutamiseks, piiriüleste hangete tegemiseks ja e-tervise teenuste pakkumiseks ning avaliku sektori teabega tutvumiseks. Lisaks rakendab ta e-komisjoni strateegia raames oma pilvandmetöötluskava, sh tegevuskava muude ühenduse programmide raames pakutavate avalik-õiguslike teenuste üleviimiseks pilve.

Peale selle võtab komisjon meetmeid (nt uuringud, juhendamis- ja nõustamiskavad ning teadlikkuse suurendamine), et edendada pilvandmetöötlusega seotud e-oskusi ja digitaalset ettevõtlust.

4.2.        Rahvusvaheline dialoog

Kuna ei ole tehnilisi tõkkeid, mis hoiaksid pilveteenuseid riigipiire ületamast, siis tuleb lisaks digitaalse ühtse turu võimaluste täielikule ärakasutamisele suunata pilk ka EList kaugemale laiemale rahvusvahelisele olukorrale nii õigusraamistiku (nt kohaldatavate õigusnormide) kui ka pilvetehnoloogia kasutuselevõttu toetavate meetmete küsimuses.

Pilvandmetöötlus on juba algusest peale globaalne nähtus ning seepärast eeldab selle turvaline ja sujuv piiriülene kasutamine tõhusamat rahvusvahelist dialoogi. Näiteks tuleb nii kaubandust, õiguskaitset, turvalisust kui ka küberkuritegevust käsitlevates rahvusvahelistes aruteludes kõigiti arvesse võtta pilvandmetöötlusega kaasnevaid uusi probleeme[36].

Järjest rohkem kolmandaid riike teadvustab endale, kui oluline on pilvandmetöötlus. Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ning Kagu-Aasia riikides, nagu Lõuna-Koreas, Malaisias ja Singapuris on koostamisel või juba koostatud pilvandmetöötlusstrateegiad. Nende keskmes on partnerlused pilvandmetöötluse kasutuselevõtu soodustamiseks avaliku sektori asutustes, tehnoloogiaarengu ja standardimise toetamine ning rahvusvaheline dialoog ja koordineerimine õiguslikes ja tehnilistes küsimustes. Seetõttu peab EL süvendama struktureeritud koostööd rahvusvaheliste partneritega. Seda mitte üksnes kogemuste vahetamiseks ja ühiseks tehnoloogia arendamiseks, vaid ka õigusnormide kohandamiseks, et soodustada tõhusamat ja tulemuslikumat pilveteenuste kasutuselevõttu[37]. Kõnealuseid dialooge peetakse mitmepoolsetel foorumitel, nagu WTO ja OECD, et edendada pilvandmetöötlusega seotud ühiste eesmärkide saavutamist, samuti lisatakse pilvandmetöötluse küsimused India, Singapuri ja teistega peetavate vabakaubandusläbirääkimiste päevakorda.

Samuti arutab komisjon USA, India, Jaapani ja muude riikidega toimuva rahvusvahelise dialoogi käigus muu hulgas järgmisi eespool käsitletud olulisi pilveteenustega seotud küsimusi: andmekaitse; õiguskaitseasutuste juurdepääs andmetele ja vastastikuse õigusabi kokkulepete kasutamine, et ettevõtjad ei saaks avaliku sektori asutustelt omavahel vastuolus olevaid taotlusi; andmeturbe kooskõlastamine üleilmsel tasandil; küberturvalisus ja vahendusteenuste osutajate vastutus; eelkõige avalik-õiguslikele teenustele kehtivad standardid ja koosvõimenõuded; maksuõiguse kohaldamine pilveteenuste suhtes ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarengu vallas tehtav koostöö.

5.           Kokkuvõte

Pilvandmetöötlus puudutab väga paljusid poliitikavaldkondi. Tehtud poliitikaalgatused, nagu andmekaitsereform ja ühine Euroopa müügiõigus, aitavad vähendada pilvandmetöötluse kasutuselevõtu tõkkeid ELis ning need tuleks kiiresti vastu võtta.

Lisaks viib komisjon 2013. aastal ellu käesolevas teatises esitatud põhimeetmed, mis on eelkõige seotud pilvandmetöötluse standardimise ja sertifitseerimise, kindlate ja õiglaste lepingutingimuste väljatöötamise ning Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse loomisega.

Komisjon jälgib hoolikalt uusi poliitilisi küsimusi, mis võivad osutuda oluliseks pilvandmetöötluse majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali seisukohast (nt maksustamise, riigihangete, finantseeskirjade ja õiguskaitse valdkonnas) ning toovad pilvandmetöötluse piiriülese olemuse tõttu esile nõuetele vastavuse ja aruandluskohustustega seotud küsimused.

2013. aasta lõpuks esitab komisjon aruande kõigi käesolevas strateegias esitatud meetmete vallas tehtud edusammude kohta ning teeb vajaduse korral täiendavad poliitikameetmete ja õigusaktide ettepanekud.

Järgmisel kahel aastal töötatakse välja ja rakendatakse eespool esitatud meetmed ning pannakse seega paika alustalad, et Euroopast saaks maailmas pilvetehnoloogia arengu liikumapanev jõud. Piisavate edusammudega sellel ettevalmistusperioodil luuakse stabiilne alus kiireks kasutuselevõtuks perioodil 2014–2020, mil üldsusele kättesaadavate pilveteenuste kasutamise üldine aastane kasvumäär võib ulatuda 38 %ni (mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui kõnealuste otsustava tähtsusega poliitikameetmete võtmatajätmise korral).

Komisjon kutsub liikmesriike üles pilvandmetöötluse potentsiaali ära kasutama. Liikmesriigid peaksid edendama seda, et avalik sektor kasutaks pilvandmetehnoloogiat ühistel põhimõtetel, tänu millele suureneb jõudlus ja usaldus ning vähenevad kulud. Väga oluline on aktiivne osalemine Euroopa pilvandmetöötluspartnerluses ja selle töötulemuste rakendamine.

Ühtlasi kutsub komisjon ka tööstusharu üles tegema tihedat koostööd ühiste standardite ja koosvõimemeetmete väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel.

[1]               Kretschmer, T. (2012), „Information and Communication Technologies and Productivity Growth: A Survey of the Literature”, OECD Digital Economy Papers, Nr 195, OECD Publishing. http://dx.doi.org/10.1787/5k9bh3jllgs7-en.

[2]               Teatis „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega”, KOM(2011) 942 (lõplik).

[3]               IDC (2012) „Quantitative Estimates of the Demand for Cloud Computing in Europe and the Likely Barriers to Take-up”, üksikasjadega tutvumiseks vt ka käesolevale teatisele lisatud talituste töödokumendi osa 3.1. Pilvandmetöötluse tähtsusest töökohtade loomisel annab tunnistust ka komisjoni teatise „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (KOM(2012) 173 (lõplik)) lisa „Komplekt IKT valdkonna tööhõivemeetmeid”.

[4]               Näiteks võivad organisatsioonid tunda muret äritegevuse jätkumise pärast teenusehäire korral, samas kui eraisikutele võib muret valmistada nende isikuandmete saatus. Sellised kõhklused pidurdavad pilvandmetöötluse kasutuselevõttu.

[5]               Paljud sellised määratlused on väga abstraktsed: ühe hästituntud määratluse kohaselt on pilvandmetöötlus „mudel, mille abil saab vastavalt vajadusele kergesti juurde pääseda ühiselt kasutatavatele konfigureeritavatele andmetöötlusressurssidele…, mida saab vähese vaeva või teenuseosutaja vähese sekkumisega kiiresti pakkuda ja kättesaadavaks teha” (USA riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (NIST), 2009).

[6]               IDC (2012) „Quantitative Estimates of the Demand for Cloud Computing in Europe and the Likely Barriers to Take-up”.

[7]               Nt oodatakse ühe uuringu kohaselt 2014. aastaks pilvandmetöötlusturu kolmekordset kasvu. Ühe teise uuringu kohaselt luuakse selleks ajaks 11 miljonit uut töökohta. Vt talituste töödokumendi osa 4.1.

[8]               Vt Greenpeace (2012) „How clean is your cloud?”.

[9]               Vt http://www.broadbandcommission.org/net/broadband/Documents/bbcomm-climate-full-report-embargo.pdf.

[10]             Ühendkuningriigi valitsuse pilvandmetöötlusstrateegia (2011), www.cabinetoffice.gov.uk.

[11]             Privaatpilv seevastu on ühele kindlale kliendile mõeldud teenus või taristu, mida teised kasutada ei saa.

[12]             IDC (2012) dokumendis „Quantitative Estimates of the Demand for Cloud Computing in Europe and the Likely Barriers to Take-up” esitatud hinnangu kohaselt ületaks pilvetehnoloogiaga seotud töötajate arv poliitikameetmete võtmise korral 3,8 miljonit, meetmete võtmatajätmise korral oleks nende arv vaid umbes 1,3 miljonit, mis tähendab 2,5 miljoni lisatöökoha loomise võimalust meetmete võtmise tulemusel.

[13]             Teatis „Ühtse turu akt”, KOM(2011) 206 (lõplik).

[14]             Vastavad meetmed olid autoriõiguse kollektiivset haldamist käsitleva direktiivi ettepanek (KOM(2012) 372 (lõplik)), orbteoseid käsitlev direktiiv (KOM(2011) 289 (lõplik)) ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi (KOM(2011) 877 (lõplik)) läbivaatamine. Kõik need meetmed on võetud.

[15]             Roheline raamat audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus: võimalused ja probleemid digitaalse ühtse turu kujundamisel, KOM(2011) 427.

[16]             Vt komisjoni teatise „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg” (KOM(2011) 287) 8. meede, millega see vahendusmenetlus algatati, et „uurida, kuidas saaks ühtlustada maksude kehtestamise meetodeid” ja mille kohaselt „peaksid kõigi osaliste ühised jõupingutused lahtiste küsimuste lahendamiseks looma aluse ulatuslike õiguslike meetmete väljatöötamiseks ELi tasandil aastaks 2012”. E-kaubandust käsitleva teatisega (KOM(2011) 942 (lõplik) on kavandatud teha isiklikuks tarbeks kopeerimist hõlmava seadusandliku algatus 2013. aastal.

[17]             E-kaubandust käsitlev teatis (KOM(2011) 942 (lõplik), lk 15.

[18]             Ettepanek määruse kohta, milles käsitletakse e-identimist ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid siseturul, KOM(2012) 238/2.

[19]             Vt. artikli 29 töörühma 1. juulil 2012 vastu võetud dokument WP 196 „Arvamus 05/2012 pilvandmetöötluse kohta”, http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/index_en.htm#h2-1.

[20]             KOM(2011) 635 (lõplik).

[21]             Määrus võeti vastu komisjoni ettepaneku KOM(2011) 315 põhjal 11. septembril 2012 ja jõustub 1. jaanuaril 2013.

[22]             http://www.ict-footprint.eu

[23]             Teenustaseme kokkuleppes on sätestatud teenuse osutamise tehnilised tingimused, nt minimaalne garanteeritud võrgu kättesaadavus protsentides.

[24]             Vt artikli 29 töörühma arvamus pilvandmetöötluse kohta (http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/index_en.htm#h2-1).

[25]             KOM(2011) 635 (lõplik).

[26]             Kavandatavat Euroopa müügiõiguse määrust kohaldatakse teatavate lepingute suhtes, mis käsitlevad digitaalsisu pakkumist, st „andmeid, mis on toodetud ja mida edastatakse digitaalsel kujul ning mis võivad olla toodetud ostja kirjelduse kohaselt, sealhulgas video- või audiosisu, piltide või tekstina esitatav digitaalne infosisu, digimängud, tarkvara ning digitaalne infosisu, mis võimaldab olemasolevat riist- või tarkvara personaliseerida” (digitaalsisu) ning mida kasutaja saab salvestada, töödelda või kasutada ja taaskasutada, kuid ei hõlma „elektroonilisi sideteenuseid ega -võrke ning nendega seotud vahendeid ja teenuseid” ega „uue digitaalse infosisu loomist ja olemasoleva digitaalse infosisu muutmist”.

[27]             Vt. määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I), ELT L 177, 4.7.2008, ning määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, EÜT L 12, 16.1.2001.

[28]             http://ec.europa.eu/information_society/activities/cloudcomputing/docs/ccconsultationfinalreport.pdf

[29]             Komisjoni teatis „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (KOM (2012) 225 (lõplik)).

[30]             Komisjon lähtub eelnõu koostamisel artikli 29 töörühma asjakohastest arvamustest (vt dokumendid WP 195 ja WP 153). Siduvad ettevõtluseeskirjad on üks viis võimaldada seaduslikku rahvusvahelist andmeedastust, kuna nendega reguleeritakse jõustataval viisil seda, kuidas teatava ettevõtte eri riikides asuvad üksused (või „eri üksused käivad ümber isikuandmetega olenemata sellest, kus riigis nad asuvad“) käivad ümber isikuandmetega.

[31]             http://www.economie.gouv.fr/cloud-computing-investissements-d-avenir; http://www.cabinetoffice.gov.uk/sites/default/files/resources/government-cloud-strategy_0.pdf; http://www.trusted-cloud.de/documents/aktionsprogramm-cloud-computing.pdf.

[32]             Teatis „Avatud andmed. Innovatsiooni, majanduskasvu ja läbipaistva juhtimise mootor”, KOM(2011) 882 (lõplik).

[33]             Meedet rahastatakse 2013. aastal seitsmenda raamprogrammi alusel. Asjakohane projektikonkurss kuulutati välja 9. juulil 2012.

[34]             Vt pilvandmetöötlust käsitleva eksperdirühma aruanded „The Future of cloud computing. Opportunities for European cloud computing beyond 2010” (http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/cloud-report-final.pdf) ja „Advances in Clouds” (http://cordis.europa.eu/fp7/ict/ssai/docs/future-cc-2may-finalreport-experts.pdf).

[35]             Ettepanek määruse kohta, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (KOM(2011) 665).

[36]             Elutähtsate infoinfrastruktuuride kaitset käsitlevas teatises (KOM(2011) 163) on esmatähtsaks peetud usalduse suurendamist pilvandmetöötluse vastu ning kutsutud üles tõhusamalt arutlema parimate juhtimisstrateegiate üle .

[37]             Sellised dialoogid on alanud ELi-USA infoühiskonnadialoogi, Euroopa-Ameerika ettevõtlusnõukogu ning ELi-Jaapani infoühiskonnadialoogi raames. On võimalik, et pilvandmetöötluse küsimusi arutatakse ka Atlandi-üleses majandusnõukogus ja ELi-USA VKEde alase koostöö raames.