KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks

1.           Sissejuhatus

Viimasel neljal aastal on EL majandus- ja finantskriisile otsustavalt reageerinud. Oluliselt on parandatud majandus- ja rahaliitu ning ellu viiakse põhjalikku finantsreformi tegevuskava, millega täidetakse G20 kohtumisel antud finantskriisile reageerimist käsitlevad lubadused, et muuta finantseerimisasutused ja turud stabiilsemaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks[1].

ELi õigusraamistiku reformi lõpetamine on oluline, kuid mitte piisav, et edukalt kõrvaldada märkimisväärsed ohud finantsstabiilsusele kogu majandus- ja rahaliidus. Vaja on astuda järgmisi samme, et kõrvaldada teatavad riskid euroalal, kus koondatud rahalised kohustused on kiirendanud majandus- ja finantssektori tihedat lõimumist ja suurendanud pangakriisi teistesse riikidesse ülekandumise võimalust, ning et katkestada seos riigivõla ja pankade võla vahel ja pääseda välja nõiaringist, mille tõttu on ELis pankade päästmiseks kasutatud üle 4,5 triljoni euro maksumaksjate raha. Järelevalveasutuste koostöö on ülioluline, kuid kriis on näidanud, et eriti ühisraha kontekstis sellest ei piisa, ning vaja on ühist otsuste tegemist. Samuti on oluline vähendada ELi pangandusturgude killustumise üha kasvavat ohtu, mis oluliselt kahjustab finantsteenuste ühtset turgu ega lase rahapoliitikal kogu euroalas tõhusalt üle kanduda reaalmajandusse.

Seepärast kutsus komisjon[2] üles moodustama pangandusliitu, et kindlustada pangandussektori toetuspinda ja taastada usaldust euro vastu, mis on osa majandusliku ja fiskaalse lõimumise pikemaajalisest lähenemisviisist. Selle protsessi põhipunkt on järelevalve nihkumine Euroopa tasandile, kusjuures seda tuleb edaspidi siduda teiste sammudega, näiteks hoiuste kaitsmise ühine süsteem ja pangakriiside keskne juhtimine. Euroopa Ülemkogu, komisjoni, eurorühma ja Euroopa Keskpanga juhtide 26. juuni 2012. aasta aruanne[3] kinnitas seda lähenemisviisi. Euroopa Parlament on omalt poolt andnud samasuunalisi soovitusi, näiteks 2010. aasta juuli aruandes piiriülese kriisijuhtimise kohta pangandussektoris[4]. Seda kinnitati ka euroala 29. juuni 2012. aasta tippkohtumisel[5].

Pankade järelevalve ja kogu euroalal kriisilahenduse vastamine rangetele nõuetele kinnitaks kodanikele ja turgudele, et ühtseid, kõrgetasemelisi usaldatavusnõudeid kohaldatakse järjepidevalt kõigi pankade suhtes. Kui pangad satuvad tulevikus raskustesse, peaks üldsus saama olla kindel, et raskustes olev pank restruktureeritakse või suletakse nii, et maksumaksja kulud on minimaalsed. Tulevane selline süsteem aitab tekitada vajalikku usaldust liikmesriikide vahel, mis on mis tahes ühiste finantskokkulepete sõlmimise eeltingimus, et kaitsta hoiustajaid ja toetada makseraskustesse sattunud panga kriisi nõuetekohast lahendamist.

Käesolev teatis täiendab kahe õigusakti ettepanekuid, millest ühega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, andes Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, ja teise ettepanekuga muudetakse määrust, millega luuakse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)[6]. Need õigusaktide ettepanekud on esimeseks oluliseks sammuks ning tänu nendele paranevad eelkõige kvalitatiivselt finantsstabiilsus ja usaldus euroala vastu. Käesolevas teatises vaadeldakse ühtset järelevalvemehhanismi laiemas kontekstis ja esitatakse edaspidine tegevus pangandusliidu poole liikumiseks, mis täiendab kõnealust kahte ettepanekut.

2.           Pangandusliit ja ühtne turg

Finantsteenuste ühtne turg põhineb ühtsetel eeskirjadel, millega tagatakse, et pankade ja teiste finantseerimisasutuste suhtes, kellel aluslepingu kohaselt on asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus, kohaldatakse samaväärseid eeskirju ja nõuetekohast järelevalvet kogu ELis.

Pangandusliidu loomine ei tohi kahjustada ühtse turu ühtsust ja terviklikkust, mis jääb Euroopa lõimumise üheks suuremaks saavutuseks. Tegelikult põhineb pangandusliit ühtset turgu käsitleva praegu poolelioleva regulatiivse reformikava elluviimisel („ühtsed eeskirjad”).

Seega on ühtne turg ja pangandusliit üksteist toetavad protsessid. Ühtse turu tugevdamiseks tehtav töö peab jätkuma kõigis olemasolevates valdkondades, mida hõlmavad komisjoni ettepanekud.

Peale selle tuleks kolmes pangandusliidu seisukohast olulises valdkonnas seda tööd kiirendada ja kaasseadusandjad peaksid kõnealuste ettepanekute osas kokkuleppele jõudma enne 2012. aasta lõppu.

– On tehtud ettepanek kehtestada rangemad usaldatavusnõuded. Pankade kapitalinõudeid käsitlevate ettepanekutega („CRD4”)[7] algatas komisjon pankade kapitali ja likviidsuse uute üleilmsete standardite rakendamise protsessi. Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks ei peaks olema vaja kavandatud määrust ja direktiivi oluliselt muuta, kuigi mõnes üksikus valdkonnas võib olla uue olukorra kajastamiseks vaja teha väiksemaid muudatusi. CRD4 läbirääkimiste viimastes etappides pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, et tagada, et kokkulepitud tekstid vastaksid tehniliselt ühtse järelevalvemehhanismi loomise määruse ettepanekule, ning teeb selles küsimuses koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. See tähendab eelkõige tagamist, et kavandatud CRD4 direktiivi sätted on kohaldamiseks valmis nii siseriiklikul tasandil kui ka Euroopa Keskpanga jaoks.

– Riiklike hoiuste tagamise skeemide kate on juba tõstetud ühtsele tasemele, 100 000 euroni hoiustaja ja asutuse kohta, mis jõustus 31. detsembril 2010. aastal. 2010. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku[8] minna veelgi kaugemale ning ühtlustada ja lihtsustada kaitstud hoiuseid, kiirendada väljamaksete tegemist ja parandada skeemide rahastamist, eelkõige teatavas kindlaksmääratud mahus pankade osamaksetest hoiuste tagamise skeemide eelrahastamise ja riikide hoiuste tagamise skeemide vahelise kohustusliku laenuandmissüsteemi kaudu.

– Kriisi sattunud pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust käsitlev komisjoni ettepanek, mis võeti vastu 6. juunil 2012,[9] on viimane väljapakutud meetmetest, millega püütakse tugevdada Euroopa pangandussektorit ja vältida võimalike tulevaste finantssektori kriiside puhul negatiivset mõju hoiustajatele ja maksumaksjatele. Et tagada finantsstabiilsuse kestmine ning et õiglase osa pankade kahjumist ja rekapitaliseerimise kuludest kannaksid pankade aktsionärid ja võlausaldajad, on komisjon esitanud ühtsete eeskirjade ja õiguste raamistiku ettepaneku. See aitaks liikmesriikidel eelkõige ennetada pangakriiside tekkimist ning kui need peaksid siiski tekkima, aitaks neid paremini ja tõhusamalt juhtida. Liikmesriigid peaksid looma kriisilahendusfondi, kuhu pangad teevad ennetavad sissemaksed, ning kehtestatakse kohustuslik riiklike skeemide vaheline laenuandmisvahend, mille puhul jälle kehtivad selged piirsummad.

Kõnealused eeskirjad oleksid seega kogu ühtse turu ühtseks aluseks, millele saaksid toetuda pangandusliidu ettepanekud. Kõnealuseid ühtseid eeskirju on vaja ELi finantsteenuste siseturu stabiilsuse ja terviklikkuse jaoks. Nendega luuakse ühtne alus, mis võimaldab liikuda pangandusliidu poole, kujutamata endast ühtse turu killustamise ohtu. Seega on ülioluline, et kaasseadusandjad lõpetavad kiiresti, aasta lõpuks, kapitalinõudeid, hoiuste tagamise skeeme ja pangakriiside lahendamist käsitlevad pooleliolevad reformid.

Kõnealuseid eeskirju tuleb samuti kohaldada samal viisil kogu liidus, nii et riikide järelevalveasutused ja Euroopa Keskpank teostavad ühtset ja kooskõlastatud järelevalvet krediidiasutuste üle. Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) on selle eesmärgi täitmisel oluline roll eelkõige tänu vahenditele ja volitustele (ELi õiguse rikkumiste käsitlemine, vahendamine, siduvad tehnilised standardid, suunised ja soovitused), mis on kehtestatud EBA asutamismäärusega. Seepärast on tähtis, et EBA täidab täielikult oma rolli, et luua kogu liidus ühtne õigusraamistik ja järelevalvekultuur.

Selleks et vältida erinevusi euroala ja ülejäänud ELi vahel, peaks ühtseid eeskirju täiendama ühtne järelevalvetava. Ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja teiste liikmesriikide erinevad järelevalvekäsiraamatud ja järelevalvealased lähenemisviisid loovad ühtse turu killustumise võimaluse, kuna pangad võivad erinevusi ära kasutada, et saada kasu õiguslikust arbitraažist. EBA peaks töötama välja järelevalve ühtse käsiraamatu, et täiendada ühtseid eeskirju.

Euroopa Keskpanga mis tahes vastuvõetud meetmed (näiteks üksikasjad, kuidas usaldatavusnõuete täitmist kontrollitakse ühtse järelevalvemehhanismiga loodud järelevalvestruktuuri korral) peavad olema kooskõlas ühtsete eeskirjadega, sealhulgas tehniliste standarditega, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. Lõpetuseks tuleks märkida, et tänase ettepanekuga säilitatakse praegune tasakaal päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel, sealhulgas seoses järelevalvekolleegiumides osalemisega.

Ühtse järelevalvemehhanismi tegelikku mõju ja tagajärgi EBA toimimisele analüüsitakse aruandes Euroopa järelevalveasutuste toimimise kohta, mille komisjon esitab 2. jaanuariks 2014[10]. Sellega seoses analüüsib komisjon eelkõige, kas on vaja tugevdada EBA rolli seoses stressitestide läbiviimisega, et vältida EBA muutumist liiga sõltuvaks nende ametiasutuste teabest ja panusest, kes vastutavad kogu liidus pangandussektori tegeliku vastupanuvõime hindamise eest.

Paralleelselt sellega jätkab komisjon finantsstabiilsuse tugevdamist ja tagab riigiabi andmise kontrolli ja majandusliku kohandumisabi tingimuslikkuse abil ELi pangandussektori ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused.

Peamine tegevus Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jõudma 2012. aasta lõpuks kokkuleppele järgmistes küsimustes: i) CRD4 ettepanekud, muutes need kohalduvaks nii ühtsel turul kui ka ühtse järelevalvemehhanismi kontekstis; ii) direktiivi ettepanek hoiuste tagamise skeemide kohta, mille on teinud komisjon; iii) direktiivi ettepanek pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta.

3.           Pangandusliidu loomine

Nagu komisjon[11] on enne 2012. aasta juuni Euroopa Ülemkogu sedastanud ning Euroopa Ülemkogu, komisjoni, eurorühma ja Euroopa Keskpanga juhtide 26. juuni 2012. aasta aruandes[12] märgitud, on pangandusliidu toimimahakkamiseks vaja teha veel tööd, et luua ühtne järelevalvemehhanism, ühtne hoiuste tagamise süsteem ja keskne kriisijuhtimisraamistik. Ühtse järelevalvemehhanismi loomine on esimene oluline ja märkimisväärne samm.

3.1.        Ühtne järelevalvemehhanism

Ühtne järelevalvemehhanism, mille kohta komisjon esitab täna ettepaneku, põhineb euroala liikmesriikides asutatud pankade järelevalve võtmetähtsusega eriülesannete ülekandmisel Euroopa tasandile. Kandes lõplikku vastutust, täidab Euroopa Keskpank oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja riikide järelevalveasutustest. Selline struktuur tagab tugeva ja ühtse järelevalve kogu euroalal, kasutades parimal viisil ära riikide järelevalveasutuste kohalikke ja eriteadmisi. Sellega tagatakse, et järelevalve teostaja on jätkuvalt täielikult teadlik finantsstabiilsuse seisukohast olulistest siseriiklikest ja kohalikest tingimustest. Komisjon kavandab ka mehhanismi, mis võimaldab nendel liikmesriikidel, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kuid kes sooviksid osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, teha tihedat koostööd Euroopa Keskpangaga.

Ühtse järelevalvemehhanismi korral hakkab Euroopa Keskpank vastutama kõigi pangandusliidu pankade järelevalve eest, kelle suhtes kohaldatakse kogu ühtsel turul kohaldatavaid ühtseid eeskirju. Viimase aja kogemus on näidanud, et probleemidel, isegi kui need on suhteliselt väikestel pankadel, võib olla oluline negatiivne mõju liikmesriikide finantsstabiilsusele. Seepärast on Euroopa Keskpangal kohe esimesest päevast peale õigus võtta üle mis tahes euroala panga järelevalve, kui ta nii otsustab, eriti juhul, kui pank saab riigi toetust. Kõigi teiste pankade puhul võtab Euroopa Keskpank järelevalve üle automaatselt järk-järgult: 1. juulil 2013 kõige olulisemate Euroopa süsteemselt oluliste pankade puhul ning 1. jaanuaril 2014 kõigi teiste pankade puhul. Seega 1. jaanuariks 2014 kuuluvad kõik euroala pangad Euroopa järelevalve alla.

Euroopa Keskpangale antakse võtmetähtsusega järelevalvealased eriülesanded, mis on asendamatud, et avastada pankade elujõudu ohustavad riskid. Euroopa Keskpangal on õigus nõuda pankadelt vajalike parandusmeetmete võtmist. Euroopa Keskpank on muu hulgas pädev asutus järgmistes küsimustes: krediidiasutustele tegevuslubade andmine, olulise osaluse hindamine, miinimumkapitalinõuetele vastavuse tagamine, omakapitali piisavuses veendumine seoses krediidiasutuse riskiprofiiliga (nn „teise samba meetmed”), konsolideeritud järelevalve ja finantskonglomeraatide järelevalve teostamine. Euroopa Keskpank tagab samuti finantsvõimendust ja likviidsust käsitlevate sätete järgimise, kohaldab kapitalipuhvreid ja võtab koostöös kriisilahendusasutustega varase sekkumise meetmeid juhul, kui pank rikub regulatiivseid kapitalinõudeid võib kaldub selle poole.

Euroopa Keskpangal on ülesannete täitmiseks vajalikud uurimis- ja järelevalvevolitused. Riikide järelevalveasutuste aktiivne osalemine ühtses järelevalvemehhanismis on ette nähtud, et tagada järelevalvealaste otsuste sujuv ja tõhus ettevalmistamine ja rakendamine, samuti vajalik koordineerimine ja teabevoog seoses nii kohalikke kui ka kogu Euroopat puudutavate küsimustega, et tagada finantsstabiilsus kogu liidus ja selle liikmesriikides.

Kõik ülesanded, mis selgelt ei ole antud Euroopa Keskpangale, jäävad riikide järelevalveasutustele. Näiteks vastutavad siseriiklikud järelevalveasutused jätkuvalt tarbijakaitse eest ja rahapesuvastase võitluse eest ning kolmanda riigi krediidiasutuste järelevalve eest, kes on asutanud selles liikmesriigis filiaale või osutab piiriüleselt teenuseid.

Euroopa Keskpank peab saama oma uusi järelevalvefunktsioone täita täiesti sõltumatult, olles samas kohustatud täielikult aru andma oma tegevusest. Komisjoni ettepanek sisaldab rangeid aruandekohustusi, nimelt nõukogu ja Euroopa Parlamendi ees, et tagada demokraatlik õiguspärasus. Veel kehtestatakse ettepanekuga mitmed organisatsioonilised põhimõtted, et tagada rahapoliitika ja järelevalve selge eraldatus. Sellega vähendatakse eri poliitikaeesmärkide vahelisi konflikte, võimaldades samas saada täit kasu sünergiast. Kõik ettevalmistavad tegevused ja poliitika viivad ellu organid ja haldusüksused, mis seisavad eraldi rahapoliitika funktsioonidest, läbi järelevalvenõukogu, mis luuakse Euroopa Keskpangas sellel konkreetsel eesmärgil.

Lõpetuseks tagatakse EBA määruse kavandatud muudatustega, et EBA saab kõigi liikmesriikide puhul täita oma rolli tõhusalt. Eelkõige kasutab EBA oma õigusi ja täidab ülesandeid Euroopa Keskpanga suhtes. EBA hääletamiskorda kohandatakse, et tagada, et EBA otsuste tegemise struktuur on jätkuvalt tasakaalus ja tõhus ning kajastab ühtses järelevalvemehhanismis osalevate ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste seisukohti, ning et seega täielikult säilitada ühtse turu terviklikkus. Hääletamiskorra muudatused on suunatud valdkondadele, kus EBA teeb seaduserikkumisi uurides ja vaidlusi lahendades siduvaid otsuseid ühtsete eeskirjade kohaldamise kohta. Teistes valdkondades loetakse olemasolevad menetluslikud kaitsemeetmed piisavaks, et tagada nendes valdkondades tasakaalustatud ja tõhus otsustusprotsess. Näiteks esitatakse tehniliste standardite eelnõud komisjonile vastuvõtmiseks ning komisjon võib otsustada neid mitte kinnitada või muuta neid, eriti kui need ei vasta täielikult finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetele. Lõpetuseks on määruse ettepanekusse, millega muudetakse määrust 1093/2010, lisatud sihipärase läbivaatamise nõue, et võtta arvesse mis tahes arenguid liikmesriikides, kus on kasutusel euro või kelle pädevad asutused on asunud tegema tihedat koostööd, ning et kontrollida, kas selliseid arenguid arvesse võttes on vaja täiendavalt kohandada kõnealuseid sätteid, et tagada, et EBA on otsused teinud finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

Peamised tegevused Komisjon kutsub: i) nõukogu üles kaaluma ja võtma viivitamata vastu ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega antakse eriülesanded Euroopa Keskpangale seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust; ii) Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles viivitamata kaaluma ja vastu võtma ettepanekut, millega muudetakse määrust 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Pangandusjärelevalve. Nende kahe ettepaneku osas peaks kokkuleppele jõutama enne 2012. aasta lõppu.

             

3.2.        Järgmised sammud pangakriiside juhtimisel

Üleilmne finantsalane lõimumine ja ELi ühtne turg on võimaldanud mõnes liikmesriigis pangandussektoril kasvada riigi SKPst mitu korda suuremaks, mistõttu muutuvad asutused liiga suureks, et lasta neil muutuda maksevõimetuks ja liiga suureks, et päästa neid olemasoleva siseriikliku korra alusel.

Teiselt poolt on kogemus näidanud, et isegi suhteliselt väikeste pankade krahh võib teha piiriülest süsteemset kahju. Peale selle võivad piiriülesed pangajooksud oluliselt nõrgendada riigisisest pangandussüsteemi, veelgi kahjustada riigi fiskaalpositsiooni ja kiirendada rahastamisprobleemide tekkimist nii riigi kui ka pankade jaoks. Rangem järelevalve pangandusliidus aitab parandada pankade seisundit. Kui kriis siiski tekib, on vaja tagada, et asutuste kriis lahendatakse nõuetekohasel viisil ning et hoiustajatele kinnitatakse, et nende hoiused on kaitstud.

Seda arvesse võttes on komisjon rõhutanud,[13] et pangandusliiduga peaks kaasnema panganduskriiside kesksem juhtimine. Euroopa Parlament on samuti kutsunud üles astuma samme selles valdkonnas. Vajadusele ühtse pangakriiside lahendamise ja tarbijate hoiuste tagamise mehhanismi järele osutati ka Euroopa Ülemkogu, komisjoni, eurorühma ja Euroopa Keskpanga juhtide 26. juuni 2012. aasta aruandes[14].

Seepärast on komisjonil kavas esitada ettepanek luua ühtne kriisilahendusmehhanism, mis juhiks pangakriiside lahendamist ja eelkõige koordineeriks pankade suhtes kriisilahendusvahendite kasutamist pangandusliidus. Selline mehhanism oleks tõhusam kui riikide kriisilahendusasutuste võrgustik, seda eriti piiriüleste pangakrahhide puhul, võttes arvesse vajadust lahendada pangakriisid kiiresti ja usaldusväärselt. See oleks ühtse järelevalvemehhanismi loomulikuks täienduseks. See annaks ka märkimisväärset mastaabisäästu ja väldiks negatiivset välismõju, mis võiks tekkida puhtalt riigipõhiste otsuste korral. Kõnealune asutus teeks otsused vastavalt ühtsete eeskirjadega kehtestatud kriisilahenduspõhimõtetele, mis on kooskõlas rahvusvahelise parima tavaga ning täielikus vastavuses liidu riigiabi eeskirjadele. Enne välist rahastamist peaksid kriisilahenduse kulusid kandma eelkõige aktsionärid ja võlausaldajad ning maksumaksjate raha mis tahes kasutamise asemel tuleks leida erasektoril põhinevaid lahendusi.

Peale selle, ning selle toimimise hindamise alusel, võiks ühtsele kriisilahendusmehhanismile anda lisaülesandeid seoses kriisiolukordade juhtimise koordineerimise ja pangandussektori kriisilahendusvahenditega, nagu märgitud Euroopa Ülemkogu, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurorühma juhtide poolt 2012. aasta juunis esitatud aruandes.

Peamised tegevused Kui jõutakse kokkuleppele praeguste hoiuste tagamise skeemide ja pankade maksevõimetuse taastamise ja kriisilahenduse ettepanekute osas, on komisjonil kavas esitada ettepanek ühtse pangakriiside lahendamise mehhanismi kohta, et koordineerida kriisilahendusvahendite kasutamist pangandusliidus.

4.           Järgmised sammud

Euroopa Liidul on vahendid, et tegeleda praeguste nõrkade kohtadega ja luua pangandusliit, mis on oluline samm tõelise majandus- ja rahaliidu poole liikumisel.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tegema järgmist:

– täielikult toetama pangandusliitu ja kiitma heaks käesolevas teatises kirjeldatud suundumused ja tegevuskava;

– seadma õigusloomeprotsessis esikohale meetmed, mida on vaja pangandusliidu loomiseks;

– heaks kiitma võimalikult kiiresti ja igal juhul enne aasta lõppu arutlusel olevad ettepanekud järgmistel teemadel:

– hoiuste tagamise skeemid;

– juurdepääs krediidiasutuste tegevusele ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve (kapitalinõuete direktiiv);

– krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuded (kapitalinõuete määrus);

– krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik;

– Euroopa Keskpangale teatavate ülesannete andmine seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega;

– EBA määruse teatavate sätete muutmine.

Käesoleva teatise ja sellega seotud õigusaktide ettepanekutega on komisjon tegutsenud kiiresti ja vastutustundlikult, reageerides Euroopa Ülemkogu ja euroala riikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt juuni lõpus antud volitusele. Nüüd peavad teised asutused andma oma panuse, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi loomine 1. jaanuariks 2013.

[1]               http://ec.europa.eu/internal_market/finances/policy/map_reform_en.htm

[2]               http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/news/archives/2012/06/20120626_speeches_2_en.htm

[3]               http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131201.pdf

[4]               Euroopa Parlamendi resolutsioon, 7. juuli 2010, soovitustega komisjonile piiriüleseks kriisijuhtimiseks pangandussektoris (2010/2006(INI)).

[5]               „Komisjon esitab peatselt artikli 127 lõike 6 alusel ettepanekud ühtse järelevalvemehhanismi kohta Me palume nõukogul kaaluda nimetatud ettepanekuid kiireloomulise küsimusena 2012. aasta lõpuks. Kui on loodud tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP), võiks euroala pankade puhul ESMil olla võimalus pankasid pärast tavapärast otsust otse rekapitaliseerida. See sõltuks asjakohasest tingimuslikkusest, sealhulgas vastavusest riigiabi eeskirjadele, mis peaksid olema institutsioonipõhised, valdkonnapõhised või kogu majandust hõlmavad ning oleksid sätestatud vastastikuse mõistmise memorandumis.” http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131359.pdf

[6]               Määrus (EL) nr 1093/2010.

[7]               http://ec.europa.eu/internal_market/bank/regcapital/new_proposals_en.htm

[8]               http://ec.europa.eu/internal_market/bank/docs/guarantee/200914_en.pdf

[9]               http://ec.europa.eu/internal_market/bank/crisis_management/index_en.htm

[10]             Vastavalt Euroopa järelevalveasutuste asutamise määruste artiklile 81 [määrus (EL) nr 1093/2010, määrus (EL) nr 1094/2010 ja määrus (EL) nr 1095/2010].

[11]             http://ec.europa.eu/europe2020/banking-union/index_en.htm

[12]             http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131201.pdf

[13]             http://ec.europa.eu/europe2020/banking-union/index_en.htm

[14]             http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131201.pdf