SISUKORD

1........... Teadusuuringud ja innovatsioon transpordipoliitika toetuseks............................................ 3

2........... Euroopa transpordisektori kasutamata innovatsioonipotentsiaali vallandamine................... 4

3........... Euroopa transpordi ja liikuvuse tulevikukava.................................................................... 5

3.1........ Kasutajasõbralik integreeritud transport........................................................................... 5

3.2........ Jätkusuutlik pikamaa-, linnadevaheline ja linnatransport.................................................... 6

4........... Euroopa transpordialase teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamine............................ 7

5........... Algatused transpordisektori innovatsioonisuutlikkuse tõstmiseks....................................... 8

5.1........ Transpordivaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni suurem koondamine...................... 8

5.2........ Jõupingutuste parem kooskõlastamine........................................................................... 10

5.3........ Mugavusstsoonist välja: loobumine teatavate tehnoloogialahendustega seotusest............. 10

5.4........ Uuenduslike lahenduste tõhus rakendamine.................................................................... 11

6........... Transporditehnoloogia rakendamise võimalused ja probleemid....................................... 11

7........... Töö jätkamine.............................................................................................................. 12

LISA: Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnad ja prioriteetvaldkonnad ning nende poliitiline tähtsus 14

1.           Teadusuuringud ja innovatsioon transpordipoliitika toetuseks

2011. aasta transporditeemalises valges raamatus[1] kutsutakse üles muutma Euroopa transpordisüsteem jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks süsteemiks, mille abil parandada liikuvust ning toetada jätkuvalt majanduskasvu ja tööhõivet. Selles seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid vähendada Euroopa sõltuvust sisseveetavast naftast, parandada keskkonda, vähendada õnnetuste arvu ja piirata tunduvalt kasvuhoonegaaside heidet. Nimetatud eesmärke tuleb vaadelda seoses pidevalt kasvava nõudlusega transpordi järele, erinevustega transpordiliikide arengus, demograafiliste muutustega ja riigiasutuste investeerimissuutlikkuse vähenemisega.

Euroopa ja selle transpordisektori ees seisvate probleemide lahendamiseks ei piisa järk-järgulistest muudatustest. Selle asemel peavad valitsused ja transpordisektor loobuma konventsionaalsest mõtteviisist. Uue tegelikkusega kohanemiseks on vaja uusi ideid, uuenduslikke strateegiaid ja ettevõtlust. Kaalul ei ole üksnes Euroopa transpordisüsteemi elujõulisus, vaid arvestades transpordi mõju majanduskasvule ja töökohtade loomise potentsiaalile, ka Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamine vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale[2].

Seepärast on väga oluline kasutada ära Euroopa teadus- ja innovatsioonisuutlikkust, et toetada transpordipoliitika ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist. Valges raamatus soovitatakse luua ühtne Euroopa transpordipiirkond 500 miljoni kodaniku teenindamiseks siseturul. Siseturu suurus annab võimaluse katsetada laiaulatuslikult erisuguseid uuenduslikke tehnoloogialahendusi ja teenuseid, mille tulemusena saavutatakse mastaabi- ja mitmekesisussääst ning luuakse tugev siseturg globaalselt tegutsevatele Euroopa transpordiettevõtjatele. See lähenemisviis ühendab innovatsiooni valge raamatu kolme ülejäänud mõõtmega: siseturu, infrastruktuuri väljatöötamise ja rahvusvahelise koostööga.

Käesolevas teatises võtab komisjon kokku teadusuuringute ja innovatsiooni esimese läbivaatamise tulemused ELi transpordisektoris. Komisjon vaatab läbi Euroopa transpordiinnovatsiooni süsteemi puudused ja esitab esialgsed ettepanekud nende puuduste kõrvaldamiseks.

Teatisest saab lähtepunkt, et töötada välja Euroopa transporditehnoloogia strateegiline kava, mis on tegelikult valge raamatu teadusuuringute ja innovatsiooni sammas. Eesmärk on tagada sidus lähenemisviis transpordivaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni eri rahastamisallikate lõikes järgmiseks finantsplaneerimise perioodiks ja edaspidiseks. Nimetatud kavas pannakse paika teadusuuringute ja innovatsiooni esmatähtsad valdkonnad, käsitletakse innovatsiooniahela tõhusust ja esitatakse konkreetsed meetmed rakendamise takistuste kõrvaldamiseks.

2.           Euroopa transpordisektori kasutamata innovatsioonipotentsiaali vallandamine

Transporditeenused ja töötlev tööstus annavad Euroopa konkurentsivõimesse märkimisväärse panuse. ELi transporditeenused ja ladustamissektor, sealhulgas posti- ja kullerpostiteenistus, annavad 5,1 % kogulisandväärtusest ja 5,0 % kogu tööhõivest (ligikaudu 11 miljonit tööga hõivatud inimest). Kui võtta arvesse transpordivahendite tootmist, mootorsõidukite ja mootorratastega kauplemist ning nende remonti, on transpordisektori osa lisandväärtuses 7,9 % ja tööhõives 8,2 % (18 miljonit inimest). Paljud transpordivahendite tootmise sektoris tegutsevad VKEd teevad suuri investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Transpordisektoris on maailmas järjest enam konkurente, kes on agarad uuendajad ja investeerijad. Tänapäeva kiirestiarenevas maailmas ei saa Euroopa teistest maha jääda ning siinsed ettevõtjad peavad olema võimelised võtma kasutusele uuenduslikke tehnoloogialahendusi ja ärimudeleid, mis aitavad säilitada Euroopa transpordialast juhtpositsiooni maailmas.

Transpordisektori innovatsioonisuutlikkust käsitleva analüüsi[3] kohaselt investeerisid ELis asuvad ettevõtjad transpordivaldkonna teadus- ja arendustegevusse 2008. aastal üle 39 miljardi euro[4]. See teeb transpordisektorist kõige enam tööstuslikku teadus- ja arendustegevusse investeeriva sektori ELis. Liikmesriigid ja EL investeerisid täiendavalt 4,2 miljardit eurot. ELi äriühingute arvel on üle 40 % maailmas tehtavatest investeeringutest tööstuslikku teadus- ja arendustegevusse transpordivaldkonnas; sellega edestatakse Jaapani ja USA äriühinguid, kellest kummagi investeeringud moodustavad ligikaudu veerandi.

Erasektori ja liikmesriikidega võrreldes on ELi investeeringud transpordivaldkonna teadus- ja arendustegevusse rahalises mõttes tagasihoidlikud, kuid nende mõju on suur. EL andis seitsmenda raamprogrammi raames teadusuuringuteks, tehnoloogiaarenduseks ja tutvustamistegevuseks 600 miljonit eurot aastas. Üleeuroopalise transpordivõrgu programmi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest toetatakse turuleviimist ja kasutuselevõttu. ELil on oluline roll ka kooskõlastamisel selliste vahendite ja partnerlusprogrammide abil nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja ühised tehnoloogiaalgatused[5] ning ta on teerajaja laiaulatuslike poliitiliste kohustuste ja regulatiivsete nõuete soovitamisel. Seni on Marie Curie nimelise meetmega seitsmenda raamprogrammi raames antud transpordialaste teadusuuringute jaoks 43,5 miljonit eurot, pakkudes teadlastele atraktiivseid karjäärivõimalusi.

Transpordisektor hõlmab väga erineva innovatsioonisuutlikkusega allsektoreid, mille turusurve, innovatsioonistiimulid ja nõuded kasutajatele on erinevad. Teatavates allsektorites esineb lahknevus aktiivselt lahendusi väljatöötavate ja lahendusi aktiivselt rakendavate turuosaliste vahel. Muud erisused on transpordipoliitika teostamise erinev institutsiooniline ülesehitus liikmesriikides ning neis esinevad lahknevused transpordialastes teadusuuringutes, innovatsioonis ja rakendusprioriteetides. Sellest tingituna ei kasutata Euroopas täielikult ära eeliseid, mida annaks transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna jõupingutuste parem kooskõlastamine liikmesriikide vahel või transporditööstuse eri harude vahel. Transpordivaldkonnas on vaja moodustada tõeline Euroopa teadus- ja innovatsiooniala.

Seni on ELi rahastatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutud peamiselt teadusuuringutele ning vähem uute lahenduste tutvustamisele, turuleviimisele ja täielikule rakendamisele, ehkki selliste projektide nagu ERTMS[6], SESAR[7] või Galileo[8] puhul on võetud kogu tsüklit hõlmavad kohustused. Selleks et kasutada täielikult ära transpordisektori innovatsioonipotentsiaali ja lahendada eespool käsitletud probleemid, pakub komisjon välja uue lähenemisviisi. Vaja on mitmekesist avaliku ja erasektori rahastamisallikate portfelli, sealhulgas uusi rahastamisvahendeid, et suurendada riigieelarvete osakaalu ja rakendada rohkem põhimõtet „kasutaja maksab”.

3.           Euroopa transpordi ja liikuvuse tulevikukava

Euroopa transpordi võimaliku arengu tulevikukava on heaks lähtepunktiks arutlustele teadusuuringute ja innovatsiooni ning selle üle, milliseid lahendusi on vaja valge raamatu eesmärkide saavutamiseks. See põhineb analüüsil,[9] millele tugineti valges raamatus transpordi ja strateegiliste transporditehnoloogiate teadusliku hindamise kohta[10].

Allpool esitatud tulevikukavas tuleb arvesse võtta Euroopa sõidukitootjate oodatavat arengut. Kõnealuses tööstusharus jätkub kulupõhise konkurentsieelise asendamine sellise konkurentsieelisega, mis põhineb kõrgel lisandväärtusel, mis on seotud innovatsiooniga keerukate süsteemide kontseptsiooni, tootmise ja talitluse alal ning väiksemat CO2-heidet põhjustavate teenustega. Sellega toetatakse tööhõivet ja majanduskasvu. Uute materjalide ja tootmisviiside kasutuselevõtt toob sõidukitootjate sektorisse uusi tehnoloogiapartnereid. Lisaks eri transpordiliikide paremale vastastikusele täiendamisele suurendab see sektori uuenduslikkust, annab tulemuseks keskkonnasäästlikud tooted ning tõstab Euroopa mainet kvaliteetsete toodete ja teenuste pakkujana.

3.1.        Kasutajasõbralik integreeritud transport

Tulevikus toob transpordi, energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja -võrgustike koostoime kaasa keskkonnamõju vähendamise ja ressursitõhususe paranemise. Transpordivaldkonnas toimub muutus sellise liikuvuse suunas, mis põhineb peamiselt alternatiivkütuste ja jätkusuutlike energiaallikate kasutamisel ning energiatõhusamate ja keskkonnasäästlikumate transpordivahendite laiemal kasutusel. Uue põlvkonna keskkonnasäästlike ja ühendatud sõidukite juures on kesksel kohal alternatiivsed käivitussüsteemid ja arukas kommunikatsioonitehnoloogia.

Transpordisüsteem muutub täielikult integreeritavaks ja ühendveoliseks, mis võimaldab vedada reisijaid ja kaupa sujuvalt mitme eri transpordiliigi abil ühest riigist teise. Lõpptarbijate kasvav nõudlus koos siseturu edasise arenguga toob kaasa uued teenused, usaldusväärsuse kasvu ning suurema paindlikkuse reisijatele ja veoseomanikele. Kõik suuremad lennujaamad ja sadamad ühendatakse raudteevõrguga. Seda toetatakse täielikult ühendveoliste teabe-, reserveerimis- ja maksesüsteemide ning -teenustega. Kavandatakse nn arukad ühendveoterminalid ja platvormid reisijatele ja veostele ning need varustatakse uuenduslike seadmetega näiteks veoste sujuva ümberlaadimise hõlbustamiseks.

Uue lähenemisviisi abil veoste liikumistee kindlakstegemisele ning veoste jälgimisele ja käitlemisele tagatakse ülitõhusad, vastuvõetava hinnaga ja paberivabad logistikateenused, mis põhjustavad väiksemat CO2-heidet. Kaubad toimetatakse kohale tähtajaks. Transpordi ohutuse ja turvalisuse valdkonnas aitab tehnoloogia vastata ühiskonna nõudlusele inimohvriteta ja täiesti turvalise transpordi järele.

Keskmise tähtaja jooksul hakatakse Euroopas rakendama uut kasutajakeskset transpordi korraldus-, teabe- ja maksesüsteemi, mis põhineb tänapäevasel positsioneerimis-, kommunikatsiooni- ja seiretehnoloogial. Lühemas perspektiivis täiustatakse ja rakendatakse praeguseid eri transpordiliikide juhtimis- ja teabesüsteeme ning vajaduse korral lisatakse neile muude transpordiliikidega ühendavad liidesed, mis teeb võimalikuks sujuvad reisi- ja logistikateenused.

Muudetakse transpordi infrastruktuuri. Tänapäevasele infrastruktuurile lisatakse järjest uusi komponente, mis muudavad selle arukaks (st intelligentseks, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) põhiseks ning automaatseks), keskkonnasäästlikuks (uued taaskasutatavad ja kergmaterjalid) ja ühendveoliseks (automaatsed terminalid, sõlmjaamad ja seadmed). See hõlmab ka vähese CO2-heitega alternatiivkütuste ning innovaatiliste juhtimis- ja talitlussüsteemide tagamist. Kõnealuses kontekstis on oluliseks näiteks üleeuroopaline transpordi põhivõrgustik. Uut infrastruktuuri iseloomustavad kliimakindlus, lühem rikkeaeg ja madalad hoolduskulud.

3.2.        Jätkusuutlik pikamaa-, linnadevaheline ja linnatransport

Praegu kasutatavad transpordivahendid asendatakse uue põlvkonna keskkonnasäästlike, turvaliste ja müravabade maantee-, õhu-, vee- ja raudteesõidukitega. Lennukite, laevade ja rongide eluiga on aga pikk, mis tähendab, et kui neid sõidukeid just ümber ei ehitata, ilmneb kasu alles pikema aja jooksul isegi juhul, kui talitluslikke ja tehnilisi parandusi rakendatakse varem. Tulevased lennukid ja laevad ning liikluskorralduse paradigmamuutus aitavad oluliselt parandada keskkonda ja suurendada tõhusust sektoris, mille turg jätkab tugevat kasvu.

Keskmise vahemaa vee- ja raudteetransport võidab rohkem reisijaid ning selle osa veosteturul suureneb tänu uutele sihtotstarbelistele transpordivahenditele. Tarneahela keskkonnasäästlikumaks muutmine annab tõuke ka sellele, et pikamaaveoseid hakatakse järjest enam vedama vee- ja raudteesõidukitega. Keskmise vahemaa maanteeveoste ja bussiga reisijateveo puhul kasutatakse järjest enam uut tüüpi sõidukeid spetsiaalsetes keskkonnasäästlikes infrastruktuurivõrgustikes.

Uute sõiduautode heite-eeskirjade järk-järgulise karmistamisega, kuid samas liikuvuse säilitamisega loodetakse soodustada alternatiivsete käivitussüsteemide kasutamist eelkõige linnakeskustes. Tekivad minimaalse ressursikasutusega uut tüüpi isiklikud transpordivahendid ning ümberkavandatud linnaaladel hakatakse järjest enam liikuma jalgrattal ja jalgsi. Säästva liikuvuse terviklik kavandamine ühendatakse linna- ja piirkonnaplaneerimisega. Logistika ning kaubaveo- ja -jaotusteenused linnapiirkondades muutuvad müra- ja järjest enam ka CO2-heite vabaks. Rakendatakse uusi linnasisese kaubaveo mudeleid.

Ühistransporditeenuseid arendatakse kõige enam linnapiirkondades, sest just seal on võimalik ühistranspordi turuosa suurendada. Ühistransport toimib järjest enam elektri jõul. Ühistransport jääb taskukohaseks ja kättesaadavaks kõikidele inimestele sõltumata nende sotsiaalsest seisundist ja elukohast (välditakse piiratud juurdepääsu). Avalike ja eratransporditeenuste jaoks võidakse luua täiesti uued ärimudelid, näiteks transpordivahendite ühisomandis olemine. Võidakse luua uue põlvkonna individuaalsed liikumisvahendid, mida saab omavahel ühendada ja muuta nö individualiseeritud ühistranspordisüsteemiks. Kohandatud ja keskkonnasäästlikud bussid, väikebussid ja taksod tagavad maapiirkondades „juurdepääsetavuse (elektroonilise) sooviavalduse alusel”.

4.           Euroopa transpordialase teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamine

Eespool esitatud tulevikukava saab teoks üksnes siis, kui Euroopa transpordialase teadus- ja innovatsioonisüsteemi raames pakutakse vajalikke uusi lahendusi. See nõuab strateegilisi meetmeid neljas valdkonnas.

Esiteks tuleks teadusuuringud ja innovatsioon siduda tugevamalt transpordipoliitikaga. Strateegilises juhtalgatuses „Innovatiivne liit” [11] ja Euroopa digitaalarengu tegevuskavas[12] rõhutatakse, et on vaja strateegilist lähenemisviisi innovatsioonile. Komisjoni ettepanekus programmi „Horisont 2020” kohta,[13] mille peab vastu võtma seadusandja, rõhutatakse, et arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport on üks kuuest peamisest ühiskondlikust küsimusest, milles Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni abil on võimalik midagi tõeliselt ära teha. Lisaks sellele esitatakse transpordialases valges raamatus üleskutse ühendada kõik transpordiliigid ühtseks Euroopa transpordisüsteemiks ja loobuda praegusest suundumusest käsitleda igat transpordiliiki eraldiseisvana.

Teiseks tuleks eri sektorite ja osaliste jõupingutusi paremini kooskõlastada. Ehkki üldiselt suurendavad mitmekesised teadusuuringud murranguliste tulemuste tõenäosust ja lahenduste hulka, on transpordialase innovatsiooni eripärade tõttu alust arvata, et eri sektorite ja osalejate ühised või kooskõlastatud jõupingutused võivad konkreetsetes valdkondades olla tõhusamad. Näiteks viitavad transporditeenuste osutajad sageli uuenduslike lahenduste ebapiisavale või ennatlikule pakkumisele, samas kui transpordilahenduste tootjad ootavad enne uute lahenduste väljatöötamist tihti selgeid turusignaale ja ei mõista alati täielikult kasutajate vajadusi.[14]

Kolmandaks on oluline loobuda seotusest teatavate tehnoloogialahendustega ja institutsioonilise eraldatuse mõtteviisist. Praegused struktuurid ja sidusrühmade liidud ei lase täielikult ära kasutada potentsiaali, mida pakub transpordisektori innovatsioon, mis toetub teistele valdkondadele ja sektoritele. Näiteks saaks transpordi innovatsiooni tugevamalt mõjutada teiste sektorite, nagu telekommunikatsiooni- ja energeetikasektori arenguga. Transpordiettevõtjad, kes saaksid uuenduslikest lahendustest kasu, tegutsevad sageli väikese kasumimarginaaliga ja nende motivatsioon uutesse lahendustesse investeerida on madal.

Neljandaks takistavad transpordisektorit vajalikke uuenduslikke lahendusi turule toomast mahukad varanõuded, suurte investeeringute tegemise vajadus ja uute turuletulijate ees seisvad suured tõkked. Juhtalgatust „Innovatiivne liit” käsitlevas teatises on juba rõhutatud nn surmaoru probleemi ühelt poolt teadusuuringute ja arendustegevuse ning teiselt poolt innovatsiooni ja turuleviimise vahel. See kehtib kindlasti ka transpordisektori kohta.

5.           Algatused transpordisektori innovatsioonisuutlikkuse tõstmiseks

Komisjon pakub välja hulga algatusi vajalike meetmete rakendamiseks. Algatused aitavad täita programmi „Horisont 2020” poliitilisi eesmärke ja lahendada transpordialaseid probleeme[15].

5.1.        Transpordivaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni suurem koondamine

Ühine strateegiline läbivkavandamine annab olulise vahendi innovatsioonisüsteemi tugevdamiseks. Käesolev teatis on sellealase töö lähtepunktiks ning komisjon pakub välja kolm ulatuslikku teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonda, milles tuleb järgmise kahekümne aasta jooksul saavutada konkreetseid ja rakendatavaid tulemusi.

· Transpordivahendite osas peaks paradigmamuutus alternatiivsete käivitussüsteemide, alternatiivkütuste ja aruka kommunikatsioonitehnoloogia suunas andma tulemuseks keskkonnasäästlike, arukate, turvaliste ja müravabade raudtee- ja maanteesõidukite, lennukite ja laevade väljatöötamise koos tõhusama infrastruktuuriliidesega. See hõlmab komponentide, materjalide ja progressi võimaldava tehnoloogia väljatöötamist. Lisaks Euroopa tarbijate vajaduste paremale täitmisele suurendataks sellega ka Euroopa transporditööstuse konkurentsieelist.

· Infrastruktuuri valdkonnas on vaja arendada arukat, keskkonnasäästlikku, vähest hooldust vajavat kliimakindlat infrastruktuuri, sh alternatiivkütuste tarnimiseks ning modaalsete liikluskorraldus- ja teabesüsteemide jaoks, millega on võimalik toetada kasutajateenuseid, nõudluse haldamist ja muid lahendusi infrastruktuuri optimaalseks kasutamiseks. Vaja on suurendada nii teenuste osutamise eest vastutavate riigiasutuste kui ka transpordiettevõtjate suutlikkust kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

· Transporditeenuste ja -talitluse valdkonnas on vaja teha suuri edusamme, et muuta reisijate- ja kaubaveoteenused sujuvamaks ja tõhusamaks ning võimaldada seega kõikide transpordiliikide tihedamat integreerimist, eelkõige linnasiseselt ja linnade vahel, ja hästikavandatud sõlmpunktide ning tõhusate ümberlaadimisseadmete osas. Edasiminekut on vaja ka mitmeliigilise transpordi korraldamise ning sellise transpordi alase teabe ja sellise transpordiga seotud nõudluse haldamise integreerimisel Euroopa tasandil ning sujuva logistika ja uuenduslike linnas liikumise lahenduste, sealhulgas kvaliteetse ühistranspordi osas.

Kõigis nendes valdkondades võetakse esmajoones arvesse ohutus- ja turvaküsimusi ning IKT rakendusi, samuti kasutajate vajadusi näiteks seoses juurdepääsuga, sest neil on mõju sõidukitele, infrastruktuurile ja teenustele. Samuti on vaja sotsiaalmajanduslikke ja ettevalmistavaid uuringuid, sealhulgas uuringuid tarbijakäitumise mõistmiseks.

Selleks et uusi lahendusi, mis aitavad saavutada Euroopa transpordipoliitika eesmärke, tõepoolest rakendataks, tuleb teadus- ja innovatsioonialane tegevus Euroopas koondada. I lisas on esitatud kolm innovatsioonivaldkonda, nende kümme konkreetsemat prioriteetvaldkonda[16] ja nende seos valge raamatu eesmärkidega. Komisjon näeb nimetatud kümnes eesmärgis ekspertide arvamustele toetudes märkimisväärset potentsiaali, et aidata saavutada valge raamatu eesmärgid 2030. ja teatavates valdkondades siiski 2050. aastaks, ning neis eesmärkides võetakse arvesse iga transpordiliigi eripärasid ja mitmeliigilise transpordiga seotud küsimusi. Eesmärgid ei kujuta endast ei lõplikku seisukohta ega tulevaste teadusuuringute ja innovatsioonikavade prioriteetide loetelu ning neid võib läbirääkimistel sidusrühmadega kohandada.

Prioriteetvaldkonnad on lähtepunktiks tegevuskava koostamise projektis, millega alustatakse 2012. aasta septembris eesmärgiga koondada Euroopa teadus- ja arendustegevus ning rahastamine rakendatavale tehnoloogiale, mis aitab poliitikaeesmärke tõhusalt täita. Samuti on projekti eesmärk teha kindlaks innovatsiooniahela praegused puudujäägid ja lahendada kitsaskohad. Lõpptulemusena koostatakse iga prioriteetvaldkonna kohta üks või mitu tegevuskava, milles määratakse kindlaks rahastamine, vahendid ja osalised ning nähakse ette jälgimis- ja juhtimismehhanismid, mida on võimalik vastavalt uutele olukordadele kohandada. Erilist rõhku pannakse valdkondadele, milles on turutõrkeid või kus ühised ja kooskõlastatud jõupingutused võivad uue tehnoloogia kasutuselevõttu kiirendada.

Kõnealuse tegevuskava koostamine käesoleva teatise ja lisatud talituste töödokumendi alusel on kavandatud konsulteerimisprotsessina, millesse kaasatakse sidusrühmad, et teha kindlaks, kus on Euroopa tasandi meetmetel kõige suurem mõju. Igas prioriteetvaldkonnas otsitakse konsensust vajaduste osas, mis tulenevad poliitikaeesmärkidest ja Euroopa tehnoloogilisest arengutasemest. Kui vähegi võimalik, võetakse aluseks sidusrühmade koostatud tegevuskavad. Protsess põhineb teaduslikul lähenemisviisil, mis sunnib tegevuskavade koostamisel lähtuma killustatuse kõrvaldamisest, et oleks võimalik püstitada suuremaid eesmärke ja saavutada lahenduste rakendamisel kriitiline mass. Teatavates valdkondades, eelkõige kõiki transpordiliike hõlmavate küsimustega tegelevates valdkondades, kus puuduvad vajalikud tegevuskavad, nõuab ülesande täitmine suuremat pingutust.

Koostatud tegevuskavade kogum saab Euroopa strateegilise transporditehnoloogia kava keskmeks. Komisjon toetub tegevuskavadele oma edasises töös, näiteks programmi „Horisont 2020” töökavade koostamisel, rahastamisvajaduste kindlaksmääramisel, seadusandlikes algatustes, mis võivad ergutada rakendamist, jne.

5.2.        Jõupingutuste parem kooskõlastamine

Komisjon soovitab edendada partnerlust ja parandada innovatsiooniahela juhtimist. Transpordivaldkonnas avaliku ja erasektori vahel loodud partnerluste ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames on juba koostatud kasulikke tegevuskavu ja strateegilisi teadusuuringute kavu, eelkõige mitmeliigilise transpordi küsimustes. Uurida võiks avaliku ja erasektori tegevuse kooskõlastamise täiendavaid või täiustatud mehhanisme. Ka ühine kavandamine liikmesriikidevaheliste partnerlussuhete raames komisjoni toel või Euroopa innovatsioonipartnerlused võivad pakkuda täiendavaid võimalusi, mida uurida. Tagatakse sidemed muude strateegiliste teadus- ja innovatsioonikavadega, nagu SET-kava[17].

Korrapärase ja usaldusväärse teabe andmine poliitikakujundajatele ja erasektori sidusrühmadele võib hõlbustada uuenduslike lahenduste arendamise ja rakendamise jälgimist ja juhtimist. Sel eesmärgil kavatseb komisjon luua transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni jälgimis- ja teabesüsteemi (TRIMIS). Programmi „Horisont 2020” rahastuse toel saab TRIMISest vahend, mille abil kaardistab komisjon tehnoloogiaalaseid suundumusi ning teadus- ja innovatsioonisuutlikkust. Seda süsteemi on võimalik siduda komisjoni transpordialaste teadusuuringute ja innovatsiooni portaaliga, mis on lisateabeallikas.

Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid vajavad kooskõlastatud ülemaailmset lahendamist. Kogu maailmas püüeldakse säästva liikuvuse poole. See tähendab, et Euroopas edu saavutamiseks on oluline tuua Euroopa transpordialastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni rahvusvaheline mõõde. Eelkõige tagab säästva liikuvuse saavutamist toetavate uuenduslike lahenduste väljatöötamise, turustamise ja rakendamise kogu maailmas see, kui töötatakse ülemaailmsete kokkulepete ja kasvuhoonegaasi vähendamise eesmärkide nimel (näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tasandil). Euroopa peab looma tugevad rahvusvahelised partnerlussuhted, mis teenivad tema regulatiivseid ja ärihuve.

5.3.        Mugavusstsoonist välja: loobumine teatavate tehnoloogialahendustega seotusest

Innovatsiooni soodustamine liikuvuse ja transpordi valdkonnas eeldab peale transpordituru väljakujunenud sektorite tegevusse rakendamise ka nende ühendamist praeguste või uute turuosalistega sellistest valdkondadest nagu telekommunikatsioon, sisugenereerimine, finantsteenused ja energiaturg. Nii saab tekitada huvide ja ettevõtluskultuuride vahelisi vastuolusid, mis viivad ebakonventsionaalse ja tulevikku suunatud mõtteviisini. Seega on transporditehnoloogia strateegilisel kaval ka järgmised eesmärgid.

· Lähendada eri valdkondi nagu transport, energeetika, teabe- ja telekommunikatsiooniteenused, piirkonnaarendus, keskkond, mis võib anda lisandväärtust ettevõtjate ja tarbijate liikuvusele ja laiematele poliitikaeesmärkidele, nagu majanduskasv ja tööhõive. Selle poole peaks püüdlema uue lähenemisviisi abil, mis tugineb uutele süsteemipõhistele kontseptsioonidele ja uuenduslikele ideedele.

· Töötada välja uuenduslikud toimimispõhimõtted ja -vahendid ning interdistsiplinaarsed lähenemisviisid ettevõtluse soodustamiseks, näiteks auhinnalised konkursid, uued riskikapitalisüsteemid, arukad riigihanked jms, mille abil saab riik õigeaegselt ja asjakohaselt reageerida kasutajate kogukondade nõudmistele ja turu dünaamikale.

· Anda uut hoogu transpordiinnovatsioonile, mis võib soodustada kogu sektori elavnemist, muutes selle ligitõmbavaks talentide, uuendajate ja ettevõtjate uuele põlvkonnale. Vaja on kooskõlastatud investeeringuid väljaõppesse ja haridusse ning mõelda uuesti läbi, milliseid oskusi seal antakse. Sektori VKEde konkurentsivõimet saab toetada rahastamise kättesaadavuse parandamisega, juurdepääsu lihtsustamisega Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele ning bürokraatia vähendamisega.

5.4.        Uuenduslike lahenduste tõhus rakendamine

Eespool nimetatud meetmed aitavad koondada ja ühtlustada jõupingutusi ning loovad uue dünaamika. Selleks aga, et tagada uute transporditehnoloogiate ja -teenuste kiire ja ulatuslik turuleviimine ning rakendamine, võib riik turu ebapiisava reageeringu korral ilma ühtset turgu kahjustamata sekkuda ka õigusnormide, teenuste koostalitlusvõime või järjepidevuse tagamise standardite, intellektuaalomandiõiguste või hanke- ja finantsstiimulite kaudu. EL võib leevendada turumoonutusi, mida põhjustavad subsiidiumid ja tulude tootmine.

Transporditehnoloogia strateegilises kavas toetatakse selliste rahastamisprogrammide rakendamist, mille komisjon on kavandanud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks ning mille peab vastu võtma seadusandja. Need hõlmavad järgmist: „Horisont 2020”, Euroopa Ühendamise Rahastu[18], Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond[19] ja ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm[20]. Euroopa Investeerimispangal soovitatakse hoogustada sooduslaenude andmist riskijagamisrahastu kaudu ning anda transpordisektorile oma uue laenupoliitika[21] raames rohkem laene ja avaliku ja erasektori sidusrühmadele rohkem tehnilist abi. Riiklikku finantsabi tuleb anda täielikus kooskõlas kohaldatavate ELi riigiabieeskirjadega, sealhulgas eeskirjadega, milles käsitletakse teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, transpordisektori rahastamist ning infrastruktuuri investeeringuid.

6.           Transporditehnoloogia rakendamise võimalused ja probleemid

ELi poliitikaeesmärkide saavutamine eeldab paljude praeguste transpordisüsteemide ja -lahenduste asendamist uutega suhteliselt lühikese aja jooksul. Hinnanguliselt on uuenduslikesse sõidukitesse, seadmetesse ja sõidukite laadimise infrastruktuuri 2010.–2030. aastal vaja täiendavalt investeerida triljon eurot, et saavutada Euroopa transpordisüsteemi põhjustatud heite vähendamise eesmärgid.[22] See tundub suure summana, kuid võrdub umbes summaga, mille ELi leibkonnad kulutavad transpordile ühe aasta jooksul.[23]

Euroopa Komisjoni korraldatud analüüs[24] näitab, et ehkki investeerimiskulud ei ole väiksed, takistab uute lahenduste turuletoomist peamiselt see, et nii kasutajate kui ka tarnijate jaoks puuduvad majanduslikud stiimulid muudatuste tegemiseks süsteemi tasandil. Ometi pakub uute keskkonnasäästlike, arukate, turvaliste ja tõhusate transpordilahenduste rakendamine tohutuid võimalusi saavutada keskkonna ja kliimaga ning Euroopa konkurentsivõime tõstmisega seotud eesmärgid.

Võttes arvesse, et eesseisvad ülesanded on kiireloomulised ja mitmekesised, on vaja poliitilist arutelu selle üle, kuidas sidusrühmad, liikmesriigid ja komisjon saavad võtta endale kohustuse uuenduslikke lahendusi kiiremini ja tõhusamalt luua ja rakendada ning kuidas nad seda kohustust täita saavad. Pidades silmas survet, mida avaldavad praegune majanduskriis ja selle tagajärjed riikide eelarvetele, tuleb seada prioriteedid ja võtta kasutusele sobivad vahendid (näiteks rahalised stiimulid, õigusaktid, standardid, poliitilisel tasemel seatud tööstuslikud eesmärgid, vabatahtlikult võetud kohustused ja kooskõlastustegevus), et ergutada lahenduste rakendamist kõigis esmatähtsates valdkondades.

Euroopa transpordisüsteemi tuleb kohandada. Otsuste tegijatel tuleb väljendada oma seisukohta eri vahendite vahelise tasakaalu suhtes, võttes arvesse poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike uuenduslike lahenduste rakendamise kiireloomulisust, vastuvõetavust ja maksumust. Tuleks suurendada kodanike teadlikkust ning ergutusmeetmete abil saaks kutsuda esile tehnoloogilistele uuendustele vastavaid muutusi tarbijakäitumises; sellega lihtsustataks uuenduslike toodete ja teenuste turuletoomist ning suurendataks nõudlust nende järele. Kõnealuses kontekstis tuleb kõikides aruteludes kulude üle võtta arvesse kulusid, mida tooks kaasa tegevusetus.

7.           Töö jätkamine

Käesolevas teatises on esitatud komisjoni seisukohad selle kohta, kuidas transpordivaldkonna teadusuuringud ja innovatsioon võiksid aidata saavutada transpordialase valge raamatu kaugeleulatuvaid eesmärke ning toetada programmi „Horisont 2020” rakendamist, pidades silmas ka aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Komisjon kutsub nõukogu ja parlamenti üles:

· kinnitama, et nende eesmärk on transpordialast teadus- ja innovatsioonitegevust Euroopa transpordipoliitika eesmärkidega paremini kooskõlastada, võttes arvesse praegust majanduslikku ja poliitilist olukorda ning pikaajalisi jätkusuutlikkuse eesmärke;

· leppima kokku, et Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil suunatakse jõupingutused uuenduslike ja säästlike transpordilahenduste leidmisele uuendusliku tehnoloogia, uute teenuste ja ettevõtluse abil;

· kaaluma, kuidas leida sobiv tasakaal lahenduste turuleviimiseks ja rakendamiseks vajalike eri vahendite vahel;

· kiitma heaks teatises esitatud lähenemisviisi Euroopa transporditehnoloogia strateegilise kava koostamise ja edasiste meetmete võimaluste kohta.

LISA: Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnad ja prioriteetvaldkonnad ning nende poliitiline tähtsus

Käesolevas tabelis on näidatud, kuidas tehnoloogiline innovatsioon igas prioriteetvaldkonnas peaks aitama saavutada valge raamatu eesmärke.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkond || Prioriteetvaldkond || Valge raamatu kümme eesmärki (loetavuse huvides lühendatud)

Vähese CO2-heitega linnatransport ja logistika || Vähese CO2-heitega kütused lennu- ja meretranspordis || Maantee-kaubavedude asendamine || Üleeuroopaline kiirraudteevõrk || Mitmeliigiline TEN-T põhivõrk || Pikaajaline terviklik võrk || Transpordikorraldussüsteemid kõigis transpordiliikides || Mitmeliigilise transpordi teabesüsteem || Nullilähedane maanteeliikluses hukkunute arv || Põhimõtete „kasutaja maksab” ja „saastaja maksab” kasutuselevõtt

Keskkonnasäästlikud, tõhusad, turvalised, müravabad ja arukad transpordivahendid || Keskkonnasäästlikud, tõhusad, turvalised, müravabad ja arukad maanteesõidukid || ¢ || || || || || || || || ¢ ||

Keskkonnasäästlikud, tõhusad, turvalised, müravabad ja arukad õhusõidukid || || ¢ || || || || || ¢ || || ||

Keskkonnasäästlikud, tõhusad, turvalised, müravabad ja arukad laevad || || ¢ || ¢ || || || || || || ||

Keskkonnasäästlikud, tõhusad, turvalised, müravabad ja arukad raudteesõidukid || || || ¢ || ¡ || || || || || ||

Infrastruktuur ja arukad süsteemid || Arukas, keskkonnasäästlik, vähe hooldust vajav ja kliimakindel infrastruktuur || || || ¢ || ¢ || ¢ || ¡ || || || ¢ ||

Üleeuroopaline alternatiivkütuste jaotuse infrastruktuur || ¢ || ¡ || ¡ || || || || || || ||

Tõhusad transpordiliikide liikluskorralduse süsteemid (sh läbilaskevõime ja nõudluse haldamine) || || ¢ || ¢ || ¡ || ¡ || || ¢ || ¡ || ¡ || ¡

Transporditeenused ja talitlused reisijate- ja kaubaveo jaoks || Integreeritud kõiki transpordiliike hõlmavad teabe- ja haldusteenused || || ¡ || ¡ || || ¡ || ¡ || || ¢ || ||

Sujuv logistika || ¡ || ¡ || ¢ || || || || || ¡ || ||

Integreeritud ja uuenduslik linnaliiklus ja -transport || ¡ || || || || || || || ¡ || ¢ ||

¢ Sellelt prioriteetvaldkonnalt eeldatakse suurt panust valge raamatu eesmärkide saavutamisse.             

¡ Sellelt prioriteetvaldkonnalt eeldatakse mõningast panust valge raamatu eesmärkide saavutamisse.

[1]               Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas, KOM(2011) 144 (lõplik).

[2]               Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, KOM(2010) 2020 (lõplik).

[3]               Euroopa transpordisektori innovatsiooni kaardistamine, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, EUR 24771 EN, 2011.

[4]               See hõlmab enda rahastatavaid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; seega on sellest võimaluse piires välja jäetud riiklikult rahastatav teadustegevus, et vältida riiklike teadus- ja innovatsioonialaste investeeringute topeltarvestamist.

[5]               Sealhulgas Euroopa energiasäästlike autode algatus, algatused Clean Sky ja SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) ning praegused Euroopa tehnoloogiaplatvormid, mis on peamiselt seotud transpordiga: Euroopa lennundusuuringute ja -innovatsiooni nõuandekogu ACARE (Advisory Council for Aviation Research and Innovation in Europe), Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu ERRAC (European Rail Research Advisory Council), Euroopa maanteeveouuringute nõuandekogu ERTRAC (European Road Transport Research Advisory Council) ning mere- ja siseveetranspordi tehnoloogiaplatvorm WATERBORNE-TP (Technology Platform for the Maritime and Inland Navigation sectors).

[6]               Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem.

[7]               Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem.

[8]               Euroopa kõrgtehnoloogiline ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem.

[9]               Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi, KOM(2009) 279 (lõplik).

[10]             Strateegiliste transporditehnoloogiate teaduslik hindamine, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, EUR 25211 EN, 2012.

[11]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit, KOM(2010) 546 (lõplik).

[12]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava, KOM(2010) 245 (lõplik)/2.

[13]             Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Horisont 2020 – Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, KOM(2011) 808 (lõplik).

[14]             Transpordisektori innovatsiooni riikidepõhise uuringu tulemuste kokkuvõtlik analüüs, rahvusvaheline transpordifoorum (2010).

[15]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020, KOM(2011) 809 (lõplik).

[16]             Teadusuuringute ja innovatsioonivaldkonnad ning prioriteetvaldkonnad on üksikasjalikumalt esitatud talituste töödokumendis „Teadusuuringute ja innovatsioonivaldkondade esialgne kirjeldus”, SEC…

[17]             Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) – Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus, KOM(2007) 723 (lõplik).

[18]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, KOM(2011) 665 (lõplik).

[19]             http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_et.cfm

[20]             Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020), KOM (2011) 834 (lõplik).

[21]             Euroopa Investeerimispanga laenupoliitika: http://www.eib.org/projects/publications/eib-transport-lending-policy.htm

[22]             Transpordialasele valgele raamatule lisatud mõjuhinnang, SEC(2011) 358 (lõplik), lk 84.

[23]             13,6 % leibkondade kulutustest. Allikas: Eurostat.

[24]             Euroopa transpordisektori innovatsiooni kaardistamine, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, EUR 24771 EN, 2011.