KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Raadiospektriressursside ühiskasutuse edendamine siseturul

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus

Euroopa Liidus kasvab hüppeliselt traadita andmeside maht. Traadita ühendus muutub majanduse jaoks üha tähtsamaks. Tööstusharu esindajate prognooside kohaselt kasvab maailma mobiilse andmeside maht 2015. aastaks 26 % aastas. 2015. aastaks on kasutusel 7,1 miljardit internetiühendusega telefoni, tahvelarvutit ja muud mobiilsidevahendit. Traadita lairibaühendusest on Euroopa kodanike jaoks saanud kõikjal kättesaadav internetile juurdepääsu vahend ning mobiilsideoperaatorid peavad rahuldama kasutajate kasvavat nõudlust. Traadita tehnoloogia uuendustest ja kiiret andmevahetust võimaldavatest rakendustest, mis võivad parandada tootlikkust ja tagada jätkusuutliku majanduskasvu, peaksid lisaks elektroonilise side sektorile saama kasu ka paljud muud majandussektorid.

Traadita ühenduse kasvava spektrivajaduse rahuldamist takistab vaba spektriruumi puudumine ja uute kasutusviiside jaoks spektri ümberjaotamise kõrge hind: see tähendab suuri kulusid, viivitusi ja aeg-ajalt tekkivat vajadust piirata tegutsevate kasutajate tegevust. Kasvava nõudluse rahuldamiseks on tingimata vaja kasutada spektrit tõhusamalt ja rakendada sellealaseid uuendusi. Järgmise kümne aasta jooksul on tehnoloogia arenedes võimalik, et üha rohkem kasutajaid saab teatavat sagedusala üheaegselt kasutada. Eelduseks on siiski see, et õiguskeskkond seda võimaldab.

Spektri ühiskasutuse puhul on eri kasutajatel õigus kasutada teatavat sagedusala erinevate suhete alusel. Selle tulemuseks on täiendava spektriressursi kättesaadavaks tegemine ja uute kasutajate jaoks spektrile juurdepääsu hõlbustamine. Komisjoni tellitud uuring näitab, et täiendava, ühiselt kasutatava spektriressursi leidmine traadita lairibaühenduse jaoks võiks ELile tuua olulist majanduslikku puhaskasu. Uuringus hinnatud stsenaariumide kohaselt tähendaks traadita lairibaühendusele eraldatud ühiselt kasutatava spektriosa suurendamine 200–400 MHz võrra Euroopa majandusele 2020. aastaks väärtuse netokasvu sadade miljardite eurode võrra[1].

Kuna digitaalse ühtse turu loomise oluliseks eeltingimuseks on spektrihaldus, toetab see algatus otseselt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist ning aitab rakendamisel kaasa Euroopa majanduse tugevdamisele. Täie kasu lõikamine spektri ühiskasutusest eeldab seda, et kõrvaldatakse olemasolevad regulatiivsed tõkked raadioühenduse uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtule ning soositakse aktiivselt spektri ühiskasutust. Kooskõlas raadiospektripoliitika programmiga (RSPP)[2] taotleb komisjon seega võimalikult laiaulatuslikku poliitilist toetust väljapakutud meetmetele, mille eesmärk on edendada traadita tehnoloogia uuenduste arengut ELis ja tagada, et praeguseks eraldatud spektrit kasutatakse nii täielikult kui võimalik.

Käesolevas teatises kirjeldatakse spektri ühiskasutuse suurendamise õiguslikku tausta, ühiskasutust soodustavaid ja võimaldavaid tegureid ning probleeme. Punktis 5 kirjeldatakse uut väljapakutud strateegiat, mille eesmärk on luua stiimuleid ja õiguskindlust spektri ühiskasutuseks. Punktis 6 pakutakse välja järgmised meetmed spektri ühiskasutuse edendamiseks siseturul seoses litsentsivabade ja litsentsitud sagedusaladega.

2.           Õiguslik taust

Elektroonilist sidet reguleeriva ELi raamistiku[3] eesmärk on hõlbustada spektri kättesaadavust, tuginedes võimalikult vähe koormavale lubade andmise süsteemile. Selles eelistatakse üldlubade kasutamist, välja arvatud juhul, kui üksiklitsentsid on selgelt vajalikud, näiteks kaitseks kahjulike häirete eest. Selles sätestatakse spektri tõhusa haldamise ja tulemusliku kasutamise ning tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtted. RSPPga laiendatakse need põhimõtted kõigile asjaomastele ELi poliitikavaldkondadele[4]. Tõhususe ja paindlikkuse suurendamiseks nõutakse porogrammis, et liikmesriigid edendaksid koostöös komisjoniga vajaduse korral spektri kollektiivset kasutamist ja jagatud kasutamist[5].

Kooskõlas ELi poliitilise eesmärgiga eraldada õigeaegselt piisavalt ja asjakohaselt spektrit ning kõige paremini rahuldada kasvavat nõudlust traadita lairibaühenduse järele, on RSPP eesmärk määrata 2015. aastaks vähemalt 1200 MHz spektrit ning hõlbustada spektri kättesaadavust üldlubade kaudu[6]. Programmis viidatakse selgesõnaliselt erinevatele spektri ühiskasutuse viisidele, nagu raadio-kohtvõrgud (RLAN), väikesed kärgside tugijaamad ja silmusvõrgud[7]. Programmiga on ka ette nähtud, et komisjon hindab koostöös liikmesriikidega, kas on võimalik laiendada litsentsidega hõlmamata spektri eraldamist traadita juurdepääsusüsteemidele[8]. Nende eesmärkide saavutamine nõuab lahendusi, mis on kohandatud erinevatele loa andmisega seotud olukordadele. Lisaks litsentsivabadele sagedusribadele ja ainulitsentsi alusel kasutatavatele sagedusribadele on olemas ka sagedusribad, mille kasutuslitsentsid kuuluvad mitmele kasutajale, st nende kasutamiseks ei ole ainuõigust.

RSPPga on loodud ka spektrikasutuse andmik, mille eesmärk on muu hulgas teha kindlaks spektri ühiskasutusvõimalused[9]. Neid meetmeid rakendades tagab komisjon Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õiguste täitmise[10].

3.           Spektri ühiskasutust soodustavad ja võimaldavad tegurid

Spektri ühiskasutus tähendab, et mitmele sõltumatule kasutajale ja/või seadmele on teatavatel tingimustel võimaldatud juurdepääs samale sagedusalale. Nagu on kirjeldatud järgmises kolmes näites, kasutavad sidusrühmad üha enam tekkivaid ühiskasutusvõimalusi, et rahuldada kasvavat nõudlust traadita ühenduse järele. Selleks, et võimalikult suurendada spektri tõhusast kasutamisest saadavat kasu, tuleks seda suundumust toetada, samal ajal siiski tagades, et pakutavate teenuste kvaliteet ei halvene.

3.1.        Traadita lairibaühendus

WiFi-võrgud on kõige paremini tuntud näide selle kohta, kuidas Euroopa kodanikud ja ettevõtjad spektrit ühiselt kasutavad. RLANi ühtlustatud sagedusribades[11] toimivad ja WiFi-tehnoloogial põhinevad traadita lairibataristud toetavad mõnes liikmesriigis juba praegu taskukohast ja kergesti kättesaadavat internetiühendust. See stimuleerib internetipõhiste teenuste arengut ning aitab kasutada uute ja uuenduslike ärilahenduste kasvu ja arengut toetavaid võimalusi Euroopas[12].

Nutitelefonide andmesideliiklusest on ilmselt üle poole suunatud WiFi-võrkude kaudu ning see asukohapõhine andmesideliiklus kasvab 4–6 korda kiiremini kui mobiilne andmesideliiklus. WiFiga varustatud seadmete ülemaailmne müük jõuab 2014. aastaks eeldatavasti 3,5 miljardi ühikuni[13]. Mobiilsideoperaatorid kasutavad samu litsentsivabu RLAN-sagedusi andmete laadimiseks, et suurendada võrgu võimsust, parandada levi hoonetes ja vähendada kulusid.

Sageduste ühiskasutusega teatavates geograafilistes piirkondades võivad ainulitsentsiga operaatorid parandada ka oma mobiilsidevõrgu tõhusust. 2011. aastal järeldas raadiospektripoliitika töörühm (RSPG), et spektri ühiskasutus võiks edendada ressursside tõhusamat kasutamist, tingimusel et võetakse hoolikalt arvesse mõju konkurentsile ning vajalikud ühiskasutuskokkulepped on lubatud kõikides liikmesriikides[14].

Litsentsitud või litsentsivabade traadita lairibasageduste ühine kasutamine võimaldab mobiilsideoperaatoritel hoida kokku kulusid, pakub taskukohase hinnaga internetiühendust ja võimalusi taristu jagamiseks.

3.2.        Traadita sidega ühendatud ühiskond

Suurenev vajadus traadita ühenduse järele ei tulene üksnes traadita lairibaühendusest, vaid ka rakendustest, nagu näiteks arukad arvestid/võrgud või masinatevaheline (M2M) teabevahetus. Praegu on umbes 80 % Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardiga hõlmatud uutest traadita tehnoloogiatest ette nähtud töötama litsentsivabadel ühiselt kasutatavatel sagedustel[15]. Sellised uuendused toovad mitmesugust kasu. Näiteks võib tuua traadita anduritel põhinevad koduautomaatika rakendused, mis võivad muuta ELi kodanike igapäevaelu säästvamaks, lülitades näiteks tuled välja, kui kedagi kodus ei ole, või reguleerides kliimaseadmeid vastavalt temperatuurile.

Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (CEPT) märkis näiteks hiljuti, et juba ainuüksi ühtlustatud litsentsivabal 863–870 MHz sagedusribal töötavaid traadita seadmeid (kaugjuhtimisseadmed, häiresüsteemid ja andurid) müüakse Euroopas igal aastal vähemalt 40 miljonit[16]. Need nn lähitoimeseadmed[17] tõhustavad ka ettevõtete tegevust, vähendades kulusid ja suurendades tootlikkust. Sellised on näiteks logistika- ja jaemüügirakendustes kasutatavad raadiosagedustuvastuse süsteemid (RFID-süsteemid).

Kõik sellised nn asjade interneti rakendused töötavad ühtlustatud litsentsivabadel sagedusaladel. Nende sagedusalade väärtus on märkimisväärne, kuna need on vabalt kättesaadavad igale seadmele, mis vastab häirete vältimist käsitlevatele spektrile juurdepääsu eeskirjadele, ilma et oleks vaja hankida litsentsi spektri kasutamiseks.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning innovaatorid, kellele selline juurdepääs on eriti oluline, peavad siiski ka tagama, et nende tehnoloogiad suudavad toime tulla võimalike häiretega jagatud sagedustel, kus riigi reguleeriv asutus ei taga õiguste kaitset. Traadita tehnoloogia uuendused võimaldavad seega spektrit ühiselt kasutada ja üha enam ka soodustavad ühiskasutuse suurendamist, nagu näitavad sõlmitavad ühiskasutuslepingud[18].

Suundumus internetiühendusega ühiskonna poole osutab lisandväärtusele, mida toob see, kui litsentsivabadel ühiskasutatavatel sagedustel ei takistata juurdepääsu spektrile. Need sagedused toimivad kasvulavana traadita tehnoloogia uuendustele, mis edendavad paindlikuma traadita tehnoloogia väljatöötamist ja kasutuselevõttu.

3.3.        Teadustegevus ja uuenduslikud tehnoloogiad

Spektri ühiskasutuse eeliste täielik kasutamine eeldab seda, et uuritakse süvendatult dünaamilist juurdepääsu spektrile. Viimast toetab ka seitsmes raamprogramm, mille projektides käsitletakse tehnoloogiaid, mis edendavad kognitiivset raadiot, spektri dünaamilist jagamist ja spektri koondamist (spectrum aggregation)[19]. Seitsmenda raamprogrammi algusest on spektriga seotud teadustegevusse iga kaheaastase tööprogrammi alusel investeeritud umbes 50 miljonit eurot.

Need projektid on toonud kaasa aina suuremaid edusamme. Spektri dünaamiline jagamine on juba hõlmatud 5 GHz sagedusi kasutavate RLAN-võrkude kehtivate standarditega, et võimaldada spektri ühist kasutamist koos radaritega. Kognitiivne raadiotehnoloogia pakub teenuseid paralleelselt ultrakõrgsagedusala peamiste kasutajate, nimelt televisioonisaatjatega, kasutades asukohapõhist teavet kasutamata spektri (nn valgete alade) leidmiseks ringhäälinguks kasutatavate sagedusribade sees ja vahel. Saksamaal, Slovakkias ja Ühendkuningriigis tehtud katsed näitavad, et sellist lähenemist saab varsti kasutada praktikas.

Komisjon toetab seda suundumust sellega, et on andnud standardimisülesande ühtlustada selliste tehnoloogiate jaoks juurdepääs asukohapõhisele teabele geograafilise asukoha määramise andmebaaside kaudu[20]. Nimetatud tehnoloogiate arendamise ja kasutamise võimaldamiseks Euroopas on ülesandes määratud kindlaks valdkonnad, kus on vaja standardeid, et edendada kooskõla raadioseadmete turuleviimist ja kasutamist käsitlevate ELi ja siseriiklike õigusaktidega, eelkõige raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist käsitleva (R&TTE) direktiiviga[21].

Praegu keskendutakse küll mastaabisäästu saavutamisele esimeste rakenduste puhul, kuid valgete alade kasutamise tähtsus ei piirdu konkreetse sagedusribaga. Kognitiivse raadiotehnoloogia kasutamist võib veelgi edasi arendada, võimaldades näiteks muude spektrikasutajate seiret. Töö on käimas, et luua iseorganiseeruvad võrgud, mille eesmärk on vähendada väikeste kärgside tugijaamade vahelisi vastastikuseid häired traadita lairibatehnoloogia tulevaste põlvkondade puhul.

Teadus on võimaldanud avada spektri ühiskasutuseks, tagades samas esmaste teenuste kaitse. Kognitiivse raadiotehnoloogia arengut toetavad ühtlustatud standardeid käsitlevad ülesanded ja Euroopa uurimisprojektide raames tehtud katsed. Edasisi edusamme on oodata seire ja väikeste kärgside tugijaamade vallas.

4.           Spektri ühiskasutuse suurendamisega seotud probleemid

Nagu eespool esitatud näited kinnitavad, on raadiospekter äärmiselt väärtuslik ja piiratud loodusressurss, mida tehnoloogia arenedes on võimalik üha tõhusamalt kasutada. 2011. aastal osutas RSPG suurele nõudlusele ühiskasutuse järele ning märkis, et on vaja edasi arendada spektri ühiskasutust käsitlevaid regulatiivmeetmeid[22].

Riikide reguleerivate asutuste peamine ülesanne on leida asjakohased viisid, et võimaldada spektri ühiskasutust, st lubada kahel või enamal kasutajal kasutada sama sagedusala kindlaksmääratud ühiskasutuskokkuleppe alusel. Näiteks neil, kes ühiselt kasutavad lähitoimeseadmete jaoks litsentsivabu sagedusi, ei ole senini õigust kaitsele kahjulike häirete eest, samas kui üksiklitsentsi alusel sagedusi jagavatel kasutajatel on võimalik saada kasu vastavatest regulatiivsetest tagatistest. Edasise edu saavutamiseks on riikide reguleerivatel asutustel vaja käsitleda järgmisi probleeme.

4.1.        Kahjulike häirete vältimine ebakindluse kõrvaldamiseks

Samas sagedusalas eri rakenduste paralleelse toimimise tagamine on oluline spektri ühiskasutusvõimaluste ärakasutamiseks. Rakendused ei tohiks üksteist häirida sedavõrd, et nende töö tõsiselt halveneb. Häirete vastuvõetavad tasemed ja asjakohased leevendusstrateegiad tuleks määratleda kasutajate vahel või kehtestada sagedusala ühiskasutuse regulatiivsete tingimustega.

Häirete vähendamine on saavutatav usaldusväärsete ühiskasutuslepingutega, mis põhinevad selgetel ja tõhusatel sagedusriba jagamise eeskirjadel ja tingimustel ning loovad kindlust nii tegutsevatele kui ka võimalikele uutele kasutajatele.

Läbipaistvad eeldused esialgsetes ühitatavusuuringutes ja esmaste kasutajate selged õigused kaitsele, sealhulgas häirete vähendamise alal kokkulepitud tasemete jõustamine, on olulised ka selleks, et suurendada prognoositavust ja vastastikust nõusolekut kasutada ühiskasutuslepinguid.

4.2.        Piisavate stiimulite ja tagatiste loomine kõigile huvitatud isikutele

Ülesanne on leida tasakaal väljakujunenud kasutajale avaldatava mõju ja võimalikele täiendavatele kasutajatele kehtestatavate kasutuspiirangute vahel. Ühelt poolt on väljakujunenud kasutajat vaja veenda selles, et uus kasutaja järgib spektri jagamise eeskirju, kuid teisalt võib uuele kasutajale kvaliteetse teenuse tagamine tekitada kulusid ka väljakujunenud kasutajale, näiteks seoses häirete vähendamise tehnoloogia või paindlikumate vastuvõtjatega.

Ühiskasutus peab pakkuma eeliseid kõigile kasutajatele. Väljakujunenud kasutaja, kes kas peab maksma spektri kasutamise eest või peab võtma kasutusele uue tehnoloogia, et uus kasutaja saaks spektrit kasutada atraktiivse kokkuleppe alusel, võib taotleda rahalist hüvitist.

Samuti on vaja tagada, et kasutajate vahelised ühiskasutuslepingud ei mõjutaks negatiivselt konkurentsi (kooskõlas aluslepingu[23] sätetega) ja võtta arvesse ühiskasutusvõimaluste mõju liikmesriikide tulevaste spektrieraldamismenetluste kujundamisele.

4.3.        Litsentsivabade sagedusribade läbilaskevõime

Kuna litsentsivabade sagedusribade kasutajatel puudub õiguslik kaitse ülekoormuse eest, ei ole selge, kas praegu ühiskasutuses olevate sagedusribade läbilaskevõime on piisav – ei teata näiteks seda, kas olemasolevad RLAN-sagedusalad suudavad toime tulla nii eraisikute lairibajuurdepääsu tagamise kui ka mobiilse andmeside laadimiste kasvava mahuga. Riikide reguleerivatel asutustel oleks lihtsam koostada objektiivseid ülekoormuse prognoose ja parandada kõnealuste sagedusribade ühiskasutuskokkulepete usaldusväärsust kõikide kasutajate jaoks, kui nad teostaksid järelevalvet kasutuse üle.

RLAN-seadmete uus põlvkond (802.11ac), mida on turule oodata 2012. aasta lõpuks, võiks kasutajatele pakkuda kiirust, mis jõuab lähedale püsiliinvõrkudele. Sõltudes 5 GHz sagedusala RLAN-spektrist, eeldab selline areng väga laiu sageduskanaleid, mille arv on praegu piiratud.

Arvestades praegusi WiFi kasutusmalle, sealhulgas selle kasutamist mobiilioperaatorite poolt andmete laadimiseks, tuleks kaaluda ka seda, kas oleks vaja eraldada täiendavaid litsentsivabu spektriribasid traadita püsiühenduse jaoks, kas osana lairibaspektri otsingutest või täiendava ühise ressursina.

Spektri jagamise suurendamine eeldab, et

-           kasutajad võtavad vastastikuse vastutuse häirete vastuvõetavate tasemete ja asjakohaste leevendusstrateegiate eest;

-           tagatakse õiguskindlus seoses kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega, vajalikud jõustamismenetlused, läbipaistvus ühildatavuse eelduste alal ning õigus kaitsele;

-           luuakse stiimulid investeeringute tegemiseks uutesse tehnoloogiatesse, mis toovad kasu väljakujunenud ja uutele kasutajatele, tagades samal ajal konkurentsi ja edendades seda;

-           RLANi arenguks eraldatakse laiad sageduskanalid ja koostatakse ülekoormuse prognoosid, et suurendada prognoositavust ja usaldusväärsust olulisemate ühiskasutatavate sagedusribade puhul;

-           tagatakse, et üleminek kasutuse ainuõiguselt ühiskasutusele tõhustab uute kasutajate abil konkurentsi ega anna ennekõike põhjendamatuid konkurentsieeliseid praegustele või tulevastele õiguste omajatele.

5.           Ühtse Euroopa raamistiku loomine spektri ühiskasutuseks

Kuna uued traadita tehnoloogiad suudavad üha arukamalt omavahel koostööd teha vastastikuste häirete vältimiseks, on riikide reguleerivatel asutustel vaja asjakohaseid vahendeid sobivate ühiskasutuslepingute saavutamise võimaldamiseks ning spektriressursside ühiskasutuse edendamiseks. Seepärast teeb komisjon ettepaneku töötada välja kaks lisavahendit selleks, et luua uuendusliku tehnoloogia jaoks täiendavaid spektrile juurdepääsu võimalusi ja stiimuleid olemasolevate spektriressursside ulatuslikumaks ja tõhusamaks kasutamiseks:

(1) ELi strateegia soodsate ühiskasutusvõimaluste kindlakstegemiseks ühtlustatud või ühtlustamata sagedusaladel ning

(2) spektri ühiskasutusõigused kui reguleerivad vahendid, millega kiidetakse heaks litsentsitud spektri ühiskasutusvõimalused ja tagatakse teatav kaitse häirete vastu.

5.1.        Soodsate ühiskasutusvõimaluste kindlakstegemine

Siseturul võib nii litsentsitud kui ka litsentsivabadel sagedusaladel leida soodsaid ühiskasutusvõimalusi, mille puhul on mitmete sagedusriba jagavate rakenduste sotsiaalmajanduslik puhaskasu kokku suurem kui ühe rakenduse sotsiaalmajanduslik puhaskasu, võttes arvesse ka ühiskasutusega seotud lisakulusid[24].

Soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmine konkreetses sagedusribas eeldab kohaldatava ühiskasutuskorra läbipaistvust, eelkõige seoses järgnevaga: i) ühiskasutuse tingimused, st riigi reguleeriva asutuse kehtestatud tehnilised näitajad, millega määratletakse jagatud sagedusribale juurdepääsu hierarhia[25] ning ii) ühiskasutuse eeskirjad, st jagamist võimaldavad ühiskasutust reguleerivad sätted, mis võivad olla kas riigi reguleeriva asutuse poolt ette nähtud või määratud kindlaks kasutajate poolt standardite, ühiste protokollide või konkurentsiõigusele vastavate ühiskasutuslepingute alusel[26].

Traadita tehnoloogia uuenduste edendamiseks ja soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmise toetamiseks peab sidusrühmadel olema võimalik taotleda asjaomaselt riigi reguleerivalt asutuselt läbipaistva menetluse alusel õigust kasutada ühiselt spektri sagedusriba. Soodsate ühiskasutusvõimaluste taotleja peaks tõendama oma suutlikkust sagedusriba jagamiseks, piiramata seejuures põhjendamatult väljakujunenud kasutaja õigust sagedusi kasutada.

Selleks, et võimendada siseturu mastaabisäästu investeerimise stimuleerimiseks, peab EL määrama kindlaks soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmise menetluse. Sellega tagatakse, et kõik liikmesriigid rakendavad üksikjuhtumeid käsitledes ühtset ja järjekindlat lähenemist. Selline kas ühtlustatud või ühtlustamata sagedusribade suhtes kohaldatav menetlus peaks hõlmama järgmisi põhielemente:

· ühtlustatud ajakava;

· võimalus taotleja ja väljakujunenud kasutaja vahelisteks läbirääkimisteks, kus riigi reguleeriv asutus tegutseks vahendajana ja kus selgitataks soodsate ühiskasutusvõimaluste tingimusi, sealhulgas järgnevat: i) vahendid teenuse kvaliteedi halvenemise vältimiseks ning ii) spektri ühiskasutusega seotud (võimalike) kulude jagamine;

· sotsiaal-majanduslike hüvede uurimisel tuleks arvesse võtta muu hulgas järgmist: i) tingimused, mille alusel olemasolevad spektrialad on eraldatud, sealhulgas kantud kulud ning ii) tegutsevate õiguste omajate ja soodsate ühiskasutusvõimaluste taotlejate õiguspärased ootused. Olulised on ka iii) dünaamilised mõjud, mida soodsad ühiskasutusvõimalused võivad avaldada konkurentsile ning väljakujunenud kasutajate või potentsiaalsete turuletulijate investeerimisalgatustele seoses ühtivate tehnoloogiatega;

· vahendid, mille abil riigi reguleeriv asutus annab soodsale ühiskasutusvõimalusele heakskiidu ja millega tagatakse spektri ühiskasutuse suurendamine, et saavutada spektri võimalikult tõhus kasutamine kooskõlas kohaldatava ELi ja siseriikliku õigusega. Vajaduse korral ja võttes arvesse olemasolevaid õigusi, võiks see hõlmata võimalust kohaldada erinevaid meetmeid, nagu näiteks motiveerivaid tasusid, mis vastaksid kindlaks tehtud sotsiaal-majandusliku alternatiivkulu tasemele;

· ELi tasandil teabe esitamine soodsate ühiskasutusvõimaluste taotluste ja nendega seotud riiklike menetluste tulemuste kohta ning võimalus hinnata soodsaid ühiskasutusvõimalusi spektrikasutuse andmiku kaudu ja leida soodsaid ühiskasutusvõimalusi, mida saaks kohaldada kogu siseturul.

Kuna tehnoloogia areng tekitab siseturul uusi soodsaid ühiskasutusvõimalusi, on vaja edendada investeeringuid ja innustada spektri kasutajaid spektriressurssi paremini kasutama, määratledes tihedas koostöös liikmesriikidega ELi tasandil menetluse ja peamised kriteeriumid soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmiseks (nt soovituses).

5.2.        Spektri ühiskasutusload

Kui teatavas sagedusribas on soodne ühiskasutusvõimalus leitud ja heaks kiidetud, võib sellega kaasneda ühiskasutuse dividend täiendavate jagatavate spektriressursside kujul, kui riigi reguleerival asutusel on asjakohased vahendid spektri ühiskasutuse lubamiseks. Selliste lubade andmisel tuleks järgida kohaldatavat ELi ja siseriiklikku õigust (eelkõige loadirektiivi[27] artikleid 3, 5, 6, 7, 13 ja 14) ja võtta arvesse väljakujunenud kasutajate olemasolevaid õigusi.

Soodsate ühiskasutusvõimaluste turupõhiste stiimulitega leidmise hõlbustamiseks võiks spektri ühiskasutuslepinguid kasutada kui õiguslikult siduvaid lepinguid, millega väljakujunenud kasutajad ja ühiskasutusvõimaluste taotlejad määravad kindlaks oma õigused ja kohustused, st tehnoloogiate ja/või kulude jaotuse. Selliste lepingute sõlmimise edendamiseks võiks riikide reguleerivatele asutustele usaldada tegutsemise erapooletu tehnilise konsultandina ja selliste lepingute tingimuste registreerimise. Sellised lepingud võivad olla vajalikud, et muuta kokkuleppel väljakujunenud kasutajaga riigi tasandil kehtivaid kasutusõigusi.

Tegutsevad õiguste omajad võiksid vastava ühiskasutuslepingu vastastikustest tagatistest saada kasu, esitades ettepanekuid soodsate ühiskasutusvõimaluste kohta. Näiteks võiksid avaliku sektori asutused pakkuda äriettevõtjatele juurdepääsu spektrimahule, kui viimased kaasrahastavad avaliku julgeoleku ja katastroofiabiga seotud lairibarakenduste võrgutaristuid.

Kui innovaatorid saavad võrrelda ühiskasutusvõimalusi konkurentsiga siseturul, aitaksid majandusstiimulid toetada ühiskasutuslepinguid käsitlevaid ettepanekuid, mis põhinevad uuenduslikul tehnoloogial ja edendavad tehnoloogiastandardite kooseksisteerimist.

Lisaks sellele, kui kasutajatel on võimalik pidada läbirääkimisi sobiva kaitsetasandi saavutamiseks kahjulike häirete eest ja sõlmida ühiskasutuslepinguid, võib leida spektri tegelikul kasutamisel põhinevaid soodsaid ühiskasutusvõimalusi. See oleks edasiminek võrreldes traditsiooniliste tehnilise ühilduvuse uuringutega, mis põhinevad statistilistel spektri jagamise mudelitel.

Selleks, et lepinguosalistel oleksid õiguslikud tagatised vajalike investeeringute õigustamiseks, peaksid riikide reguleerivad asutused olema võimelised andma välja spektri ühiskasutusõigusi, mis põhinevad ühiskasutuslepingutel, mis on õiguslikult siduvad kõigile teatava sagedusvahemiku kasutajatele.

Spektri ühiskasutusõigustest võiks riikide reguleerivate asutuste jaoks seega saada lisavahend spektri ühiskasutuse lubamiseks sagedusribal, kus soodne ühiskasutusvõimalus on leitud ja heaks kiidetud, näiteks uutele kasutajatele antud üksiklitsentsidega.

RSPG toonitas hiljuti, et ühiskasutusloal põhinev strateegia annaks täiendavatele kasutajatele spektrikasutusõigused ning tagatise teenuse kvaliteedi kohta. RSPG jõudis järeldusele, et see võimaldaks jätkata väljakujunenud kasutajatel spektri kasutamist, tagades samas spektrimahu teistele kasutajatele[28].

Spektri ühiskasutuslepingud tagavad kasutajatele õiguskindluse ja loovad samas turupõhiseid stiimuleid, sealhulgas rahalise hüvitise kujul, et leida siseturul rohkem soodsaid ühiskasutusvõimalusi, kui riikide reguleerivad asutused annavad sagedusala uutele kasutajatele spektri ühiskasutusõigused.

6.           Edasised sammud

Traadita tehnoloogia uuenduste arengu edendamiseks ELis on vaja pidevalt parandada ühtlustatud spektri kasutusvõimalusi nii litsentsivabadel kui ka litsentsitud sagedusaladel ning luua uusi vahendeid raadiospektriressursi ühiskasutuse edendamiseks siseturul. Komisjon teeb seega ettepaneku võtta järgmised meetmed.

(1)       Soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmine nii litsentsivabadel kui ka litsentsitud sagedusaladel:

· töötada koostöös liikmesriikidega välja ühtne ja järjepidev menetlus soodsate ühiskasutusvõimaluste leidmiseks ning kriteeriumid soodsate ühiskasutusvõimaluste taotluste hindamiseks riigi tasandil, kooskõlas kohaldatavate ELi ja siseriiklike õigusaktidega, võttes arvesse punktis 5.1 nimetatud põhielemente;

· kasutada raadiospektripoliitika programmiga loodud andmiku kaudu kogutud teavet;

· võimaldada nn. valgeid alasid kasutavate seadmete arendamist ja kasutuselevõtmist. Kõnealused seadmed põhinevad geograafilise asukoha määramise andmebaaside ühtlustatud standarditel, mis töötatakse välja komisjoni tulevase mandaadi alusel. Ultrakõrgsagedusala alumine osa (eelkõige sagedusala 470–698 MHz) peaks esimesena pakkuma ühiskasutusvõimalust, sillutades teed sellise strateegia rakendamiseks muudes sagedusalades.

(2)       Kaaluda traadita tehnoloogia uuendustele piisava ja ELi tasandil ühtlustatud litsentsivaba spektri kättesaadavaks tegemist:

· tagada otsuse 2006/771/EÜ pideva ajakohastamise kaudu lähitoimeseadmete sagedusalades prognoositavate ja usaldusväärsete ühiskasutuslepingute saavutamine, kohaldades samas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtteid;

· uurida ja mõõta 2,4 ja 5 GHz sagedusalade praegust läbilaskevõimet ja võimalikku ülekoormust, pidades silmas andmete laadimist;

· kaaluda tehniliste ühiskasutusuuringute tulemuste ja turule avaldatava mõju alusel täiendava ühtlustatud litsentsivaba spektri määramist RLAN-teenustele (WiFi) 5 GHz sagedusalas otsuse 2005/513/EÜ läbivaatamisega.

(3)       Liikmesriikidega koostöös ühise tegutsemisviisi määratlemine ühiskasutusvõimaluste suurendamiseks kasutajalepingute alusel:

· soovitada kasutada spektri ühiskasutusõiguste ühtset vormi ning ühist terminoloogiat ühiskasutuslubadega seotud ühiskasutustingimuste, -eeskirjade ja parimate tavade dokumenteerimiseks, et hõlbustada lepingute sõlmimist, arvestades ka konkurentsiaspekte;

· korraldada avalik arutelu, et teha kindlaks ühiskasutuslepingutega seotud kasutajavajadused ja parimad tavad, samuti võimalikud standardimisvajadused, et toetada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu;

· koostada suunised, et kindlustada spektri tõhus kasutamine ja edendada turul konkurentsi, mis põhineb turul tegutsevate kasutajate vahelistel ühiskasutuslepingutel.

[1]               Vt: Perspectives on the value of shared spectrum access, SCF Associates, veebruar 2012 (SCF 2012).

[2]               Otsus 243/2012/EL, 14.3.2012, ELT L 81, 21.3.2012, lk 7; artikli 4 lõige 1.

[3]               Direktiiv 2009/140/EÜ (ELT L 337, 18.12.2009, lk 37) ning direktiivi 2002/20/EÜ (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21, muudetud 2009. aastal) artikli 5 lõige 1 ja artikli 5 lõike 2 viies lõik.

[4]               RSPP artiklid 2 ja 3.

[5]               RSPP artikli 4 lõige 1.

[6]               RSPP artikli 3 punktid b ja g.

[7]               Mobiilsidevõrkudes (nt UMTS, LTE või WiMAX) kasutatakse nn piko- või femtorakke andmete laadimiseks (data off-loading) litsentsitud sagedustes või nendest väljaspool, RSPP artikli 6 lõige 10.

[8]               RSPP artikli 6 lõige 7.

[9]               RSPP artikli 9 lõike 1 punkt b.

[10]             Komisjoni teatis „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks”, KOM(2010) 573.

[11]             Sagedusribad 2 400–2 483,5 MHz, 5 150–5 350 MHz ja 5 470–5 725 MHz.

[12]             Komisjoni teatis „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega”, KOM(2011) 942.

[13]             SCF 2012.

[14]             RSPG11-374.

[15]             SCF 2012.

[16]             Elektroonilise Side Komitee (ECC) aruande nr 182 eelnõu.

[17]             Otsus 2006/771/EÜ.

[18]             Näiteks sagedusribades 870–876 MHz ja 915–921 MHz.

[19]             Nt SAPHYRE, CogEU, Sacra, OneFit, Faramir, E3, Socrates, Walter, NEWCOM++, NetWorks, Samurai, EUWB, Ucells, CROWN.

[20]             Standardimisülesanne Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) ja ETSIle ümberkonfigureeritavate raadiosüsteemide alal.

[21]             Direktiiv 1999/5/EÜ, EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

[22]             RSPG11-392.

[23]             Seda käsitletakse täpsemalt ELi suunistes horisontaalkoostöö kokkulepete kohta, ELT C 11, 14.1.2011, lk 1.

[24]             Soodsa ühiskasutusvõimaluse võib välja arvutada järgmise valemi abil: rakenduse A puhaskasu < (rakenduste A + B + C .... puhaskasu) - (ühiskasutusega seotud kulud). Sellise hindamise võib läbi viia enne spektririba ümberjaotamist või pärast seda.

[25]             St kas kasutajad kasutavad sagedusriba ühiselt kui võrdsed või nii, et osa kasutajaid on esmajärgulised ja ülejäänud on teisejärgulised kasutajad.

[26]             Kohaldatakse kas staatilist kooseksisteerimist käsitlevaid eeskirju, mis on suunatud sagedusriba kõigile kasutajatele, või dünaamilist koostööd käsitlevaid eeskirju, millega ühe kasutaja spektrile juurdepääs määratakse kindlaks vastavalt sellele, kuidas teine kasutaja sama sagedusriba kasutab.

[27]             Direktiiv 2002/20/EÜ, EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21, muudetud 2009. aastal.

[28]             RSPG11-392.