SISUKORD

MAJANDUSAAASTA ARUANDE KINNITAMINE. 2

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE. 3

I OSA – EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID. 9

1......... KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED  10

1.1...... KAHEKSAS, ÜHEKSAS JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE KOONDARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE. 10

1.2...... KAHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 14

1.3...... ÜHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 17

1.4...... KÜMNES EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE. 20

1.5...... KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD  23

2. RAKENDAMISE ARUANNE. 49

2.1...... ASSIGNEERINGUD. 53

2.2 KONSOLIDEERITUD ARUANNE. 56

2.3...... MUU HALDUSTEAVE. 61

II OSA – EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE  62

3......... INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE. 64

3.1...... 31. DETSEMBRIL 2011 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE. 64

3.2...... FINANTSSEISUNDI ARUANNE 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA. 65

3.3...... OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE. 66

3.4...... 31. DETSEMBRIL 2011 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE. 67

3.5...... RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD. 68

I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE ARUANNE) LISA − OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES. 100

MAJANDUSAAASTA ARUANDE KINNITAMINE

Kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2011. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse VIII jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen teadlik oma vastutusest kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas kümnenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 125.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondide varasid ja kohustusi ning eelarve täitmist kajastava majandusaasta aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha majandusaasta aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

                                                                                                               

[allkiri]

Philippe Taverne

peaarvepidaja

                                                                                               

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA SELLE KOHTA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1.         TAUST

Euroopa Liit teeb arengukoostööd paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning eelkõige vähendada ja leevendada vaesust pikas perspektiivis, andes abi saavatele riikidele arenguabi ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab liit koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoosöösse suunatavad liidu vahendid tulevad kolmest allikast:

– Euroopa Liidu eelarvest;

– Euroopa Arengufondist;

– Euroopa Investeerimispangalt.

Euroopa Arengufond (EAF) on peamine vahend liidu abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV riigid) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMTd) tehtava arengukoostöö raames. EAFi loomine sätestati 1957. aastal sõlmitud Rooma lepingus eesmärgiga anda tehnilist ja rahalist abi, seda algselt küll vaid Aafrika riikidele, mis olid sel ajal ikka veel kolooniad ja millega mõnedel liikmesriikidel olid ajaloolised sidemed.

EAFi ei rahastata Euroopa Liidu eelarvest. Seda rahastavad liikmesriigid EAFi enda finantseeskirjade kohaselt ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest ja Euroopa Investeerimispank (EIP) haldab investeerimisrahastut.

AKV riikidele ja ÜMTdele antavat geograafiliselt piiritletud abi rahastatakse ajavahemikus 2008–2013 jätkuvalt peamiselt EAFist. Iga EAF moodustatakse tavaliselt umbes viieaastaseks perioodiks. Alates esimese partnerluslepingu sõlmimisest 1964. aastal on EAFi programmitöö tsüklid üldiselt järginud partnerluslepingute omi. Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse just seda EAFi käsitlevat finantsmäärust, millega on ette nähtud kõnealuse EAFi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades koostatakse Euroopa Komisjoni hallatavate vahendite puhul raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded esitatakse ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahenditega seonduvast finantsseisundist, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Investeerimisrahastu asutati Cotonou lepingu raames. Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna Euroopa Komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana (2. osa). Kümnes EAF hõlmab ajavahemikku 2008–2013 ja selle kogueelarve on 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldatakse 21 966 miljonit eurot AKV riikidele, 286 miljonit eurot ÜMTdele ja 430 miljonit eurot komisjonile, et aidata tal katta EAFi programmitöö ja rakendamisega seotud kulusid[1].

2.         KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

15.–16. detsembril 2005. aastal toimunud kohtumisel võttis Euroopa Ülemkogu vastu 2007.−2013. aasta finantsraamistiku. Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita Euroopa Liidu eelarvesse, vaid seda rahastatakse ajavahemikus 2008−2013 jätkuvalt olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

Euroopa Liidu eelarve on iga-aastane ja vastavalt eelarve aastasuse põhimõttele kavandatakse ja kinnitatakse eelarve kulud ja tulud üheks aastaks. Erinevalt Euroopa Liidust on EAFi toimimispõhimõte mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse liikmesriikidevahelise partnerluslepingu kaudu ja see on seotud kõigi, tavaliselt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul selle fondi raames arengukoostööks kasutatavate vahenditega. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtuvad liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil, et otsustada fondile eraldatav kogusumma ja kontrollida selle vahendite kasutamist. Seejärel haldab fondi komisjon. Kuna liikmesriikidel on lisaks liidu poliitikale ka oma arengu- ja abipoliitika, peavad liikmesriigid oma poliitika kooskõlastama ELiga, et tagada vastastikune täiendavus. Kuni 2010. aastani nõuti osamaksud sisse 15 osalevalt liikmesriigilt. 2011. aastal nõuti sisse esimesed kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki.

Osa kümnenda EAFi vahenditest on pandud kõrvale ettenägematuteks vajadusteks, enamik aga on jaotatud praegu ajavahemikku 2008−2013 hõlmavate mitmeaastaste (peamiselt geograafiliste, aga ka temaatiliste) sihtraamistike vahel. Sellest lähtuvalt on komisjon heaks kiitnud riiklikud, piirkondlikud ja AKV riikide vahelised strateegiadokumendid. Nende rakendamist kontrollitakse igal aastal ning strateegiad vaadatakse läbi ajavahemiku keskel (2010. aastal, praegu toimumas) ja lõpus (2012. aastal). Pärast nende vahe- ja lõppläbivaatamiste tegemist võib komisjon Euroopa Liidu nimel strateegiad ja vahendite jaotuse läbi vaadata, pidades silmas asjaomaste AKV riikide ja piirkondade hetkevajadusi ja tulemusi.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3.       KUIDAS EAFi VAHENDEID HALLATAKSE JA KASUTATAKSE?

3.1      Põhitegevuskulud

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmisest ja haldamisest erinevaid põhitegevuskulusid. Finantsmääruse kohaselt rakendab komisjon EAFi vahendeid järgmiste meetodite kohaselt:

Detsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit kasutatakse juhul, kui komisjon delegeerib peamiselt kohalikust olukorrast ja asjaomasest abisaajast lähtudes teatavad eelarve täitmise ülesanded küllaltki suures ulatuses kolmandatele riikidele.

Tsentraliseeritud eelarve täitmine: seda meetodit kasutatakse juhul, kui eelarvet täidetakse otseselt komisjoni talituste poolt või kaudselt, kui komisjon annab eelarve täitmise ülesanded Euroopa Liidu või liikmesriikide õiguse alusel tegutsevatele ametiasutustele, näiteks avalik-õiguslikele või avalikke teenuseid osutavatele Euroopa Liidu ametitele.

Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega: selle meetodi korral delegeerib komisjon teatavad eelarve täitmise ülesanded rahvusvahelisele organisatsioonile.

3.2      Finantsjuhtimises osalejad

Volitatud eelarvevahendite käsutaja vastutab kogu haldusprotsessi eest, alates selle kindlaksmääramisest, mida tuleb seatud poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamiseks teha, kuni algatatud tegevuse haldamiseni nii tegevuslikust kui ka eelarve seisukohast; muu hulgas annab ta oma allkirja juriidilistele kohustustele, jälgib täitmist, teeb makseid ja vajaduse korral isegi nõuab vahendeid sisse.

Euroopa Liidu delegatsiooni juht on komisjoni ja riikliku või piirkondliku AKV riigi / ÜMT ametiasutuse vahendajaks kohapeal. Delegatsiooni juht teeb tihedat koostööd riiklike või piirkondlike eelarvevahendite käsutajatega rakendusstrateegia ja valdkondliku poliitika kindlaks määramisel ning EAFi programmide ja projektide ettevalmistamisel, uurimisel ja läbivaatamisel.

Toetust saava riigi riiklik eelarvevahendite käsutaja on kõrgem ametnik, kelle on ametisse nimetanud iga AKV riigi / ÜMT valitsus. Ta esindab oma riigi ametiasutusi kõikides fondist rahastatavates ning komisjoni ja EIP hallatavates tegevustes. Enamikul juhtudel täidab nimetatud ülesandeid valitsuse liige, tavaliselt riigi planeerimis- või rahandusminister. Riiklik eelarvevahendite käsutaja täidab EAFi programmide ja projektide haldamisel haldus-, tehnilisi ja finantskohustusi.

Peaarvepidaja täidab eelarvevahendite käsutajate koostatud makse- ja sissenõudekorraldusi ning vastutab sularaha haldamise eest. Samuti vastutab ta raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kehtestamise, raamatupidamissüsteemide heakskiitmise, raamatupidamisarvestuse pidamise ning vastavate majandusaasta aruannete koostamise eest. Lisaks sellele peab peaarvepidaja majandusaasta aruande allkirjastama, deklareerides, et see annab finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

3.3      EAFi vahendite kasutamine

Suurima osa EAFi kaudu AKV riikidele ja ÜMTdele antud rahalistest vahenditest moodustavad toetused. Iga EAFi käivitamisel teavitab Euroopa Liit AKV riike ja ÜMTsid neile fondi tegevusaja jooksul kättesaadavate toetuste tasemest. Vahendeid eraldatakse lähtuvalt riigi erivajadustest, võttes arvesse toetust saava riigi enda poliitikat ja arengupüüdlusi.

Abi saav riik töötab arengupartneritega (rahastajatega) peetud konsulteerimiste käigus või pärast neid välja koostööstrateegia. Euroopa Liiduga tehtava koostöö strateegia hõlmab tavaliselt nii riigi enda keskpika perioodi arengustrateegiat ning poliitilise ja sotsiaalmajandusliku tausta analüüsi, kui ka Euroopa Liidu poolset hinnangut. Euroopa Komisjoni töötajad annavad riigi ametiasutustele koostööd käsitleva strateegiadokumendi ettevalmistamisel tehnilist abi.

Seejärel koostatakse riiklik sihtprogramm koostööstrateegia rakendamiseks. Riiklik sihtprogramm on suunatud abi saavatele sektoritele ja valdkondadele ning selles selgitatakse, kuidas abi kasutades eesmärgid saavutatakse; samuti esitatakse selles rakendamise ajakava ja täpsustatakse (vajaduse korral), kuidas on programmi kaasatud muud osalejad, nt rahvusvahalised organisatsioonid või valitsusvälised organisatsioonid. Nimetatud üldine sihtprogramm vaadatakse läbi igal aastal, samuti EAFi rakendusperioodi keskel ja lõpus ning programmi kehtivuse ajal tehakse selles vajaduse korral parandusi ja muudatusi.

3.4      Kulukohustuste võtmine EAFist väljamaksete tegemiseks

EAFist ei saa ühtegi summat välja maksta enne, kui komisjon ja võimalik EAFi vahendite saaja on eelnevalt võtnud kirjalikult juriidilise kohustuse.

Enne kolmanda isiku ees juriidilise kohustuse võtmist (näiteks temaga lepingu või toetuslepingu sõlmimist) peab olemas olema piisavate vahenditega eelarverida, mis võimaldab asjaomast tegevust rahastada. Kui see tingimus on täidetud, tuleb vajalikud vahendid eelarves reserveerida raamatupidamissüsteemis võetavate eelarveliste kulukohustuste abil. See aga ei mõjuta üldist raamatupidamisarvestust (ehk pearaamatut), sest kulusid ei ole veel kantud. See on tingitud asjaolust, et EAFi raamatupidamissüsteem koosneb kahest eraldiseisvast, kuid omavahel seotud osast:

(a) eelarve raamatupidamisarvestus, mis annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest, ning

(b) üldine raamatupidamisarvestus, mida kasutatakse bilansi ja tulemiaruande koostamiseks.

Eelarve raamatupidamisarvestus annab ülevaate võetud kulukohustustest ja tehtud maksetest. Eelarve raamatupidamisarvestus tugineb kassapõhise arvestuse põhimõttele, mille kohaselt kulu- või tuluartikkel kirjendatakse raamatupidamisarvestuses alles siis, kui asjaomase summa suhtes võetakse kulukohustus, kui see makstakse välja või laekub. Sellist liiki raamatupidamisarvestus on tüüpiline avaliku sektori puhul, mis on ajalooliselt kaldunud pöörama põhitähelepanu eelarvele ja selle täitmisele.

Üldises raamatupidamisarvestuses (mis tugineb tekkepõhise arvestuse põhimõttele) näidatakse kõik eelarveaasta jooksul kantud kulud ja laekunud tulud (ja seega eelarveaasta tulem) ning tehakse kindlaks EAFi finantsseisund bilansi vormis, milles kajastatakse varasid ja kohustusi asjaomase aasta 31. detsembri seisuga.

3.5      Makse tegemine

Makseid saab teha üksnes pärast seda, kui eelarvevahendite käsutaja on eelarvelise kulukohustuse heaks kiitnud.

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ehk ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul eesmärgil, milleks need on antud. Vastasel korral makstakse need tagasi, st kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on ta kohustatud eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Seega väljamakstud eelmaksed ei muutu lõplikuks kuluks enne, kui on täidetud lepinguga ettenähtud kohustused. Seepärast kirjendatakse need esialgse väljamakse tegemisel bilansis varana. Eelmaksete kui vara summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude (mida käsitletakse tulemiaruandes kuludena) ja tagastatud summade kinnitamisega.

Aasta lõpus tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole veel aruandeid esitanud. Pärast kõnealuste järgmisse eelarveaastasse ülekandmise arvutuste tegemist kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena, prognoositud rahastamiskõlbmatud summad jäävad aga lahtiseks kontodel „Kulud, mille rahastamiskõlblikkus vajab kontrollimist”. Selleks, et varasid ja kohustusi mitte üle hinnata, on need summad esitatud lühiajaliste kohustuste all.

3.6      Alusetult makstud summade tagasinõudmine

EAFist kantavate kulude rahastamiskõlblikkust kontrollitakse kohaldatavates eeskirjades või iga toetuse tingimustes sätestatud tõendavate dokumentide alusel. Kontrollisüsteemide kulutasuvuse optimeerimise eesmärgil kontrollitakse lõppmakse taotluste puhul tõendavaid dokumente üldiselt üksikasjalikumalt kui vahemakse taotluste puhul ning seetõttu võidakse sealjuures avastada vahemaksetes vigu, mis parandatakse lõppmakse korrigeerimisega. Lisaks sellele on komisjonil õigus kontrollida tõendavate dokumentide ausust, tehes kontrollkäike taotluse esitaja ruumidesse rahastatava meetme rakendamise ajal ja/või hiljem (järelkontroll). Rakendusperioodi ajal leitud vigu võib parandada järgnevate maksetaotluste korrigeerimise teel. Järelkontrolli käigus vigade leidmisel esitatakse sissenõudekorraldus.

4.         EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

4.1      Majandusaasta aruanne

Peaarvepidaja ülesanne on koostada majandusaasta aruanne ja tagada, et see annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

            I osa: Euroopa Komisjoni hallatavad vahendid

– kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi raamatupidamise aastaaruanded

– kaheksanda, üheksanda ja kümnenda EAFi rakendamise aruanne

            II osa: Euroopa Investeerimispanga hallatavad vahendid

– investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne.

Tervikliku ülevaate saamiseks EAFi arenguabist on investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne lisatud majandusaasta aruandele eraldi osana.

Pärast kontrollikoja auditit võtab komisjon majandusaasta aruande vastu järgneva aasta 31. juuliks ja esitab selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks nõukogule ja parlamendile.

4.2      Iga-aastane tegevusaruanne

Eelarvevahendite käsutajalt nõutakse iga-aastase tegevusaruande koostamist tema vastutusalasse kuuluva tegevuse kohta. Nimetatud aruandes annab eelarvevahendite käsutaja aru poliitika elluviimise tulemustest ja sellest, kas ta saab piisava kindlusega kinnitada, et tema aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud sihtotstarbeliselt ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt ning et kehtestatud kontrollimenetlused pakuvad vajalikke tagatisi aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

5.         AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

5.1      Auditeerimine

EAFi majandusaasta aruannet ja vahendite haldamist kontrollib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda, kes koostab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aastaaruande. Kontrollikoja põhiülesanne on teha EAFi majandusaasta aruandele sõltumatu välisaudit. Oma tegevuse osana koostab kontrollikoda järgmised dokumendid:

(1) aastaaruande, milles on esitatud kontrollikoja tähelepanekud majandusaasta aruande ja selle aluseks olevate tehingute kohta;

(2) kontrollikoja audititele tuginev ja aastaaruandes kinnitava avalduse vormis esitatud arvamus, millega kinnitatakse i) majandusaasta aruande usaldusväärsust ja ii) selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust;

(3) eriaruanded, milles esitatakse konkreetsete haldusvaldkondade auditite käigus tehtud auditileiud.

Kontrollikojal on auditeerimise käigus juurdepääsuõigus kõigile vajalikele dokumentidele. Kontrollikoda auditeerib kõiki EAFi tegevusvaldkondasid, kuni üksikute tehingute ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse uurimiseni välja. Kontrollikoda auditeerib ka majandusaasta aruannet ennast, kontrollides lisaks raamatupidamise aastaaruande üldisele esitusviisile vajaduse korral ka individuaalseid bilansi ja tulemiaruande kirjeid. Seetõttu saab kontrollikoda anda oma arvamuse mitte üksnes esitatud andmete, vaid ka kohaldatava süsteemi ja kontrollide kohta.

5.2      Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Viimaseks kontrolliks on asjaomase aasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Euroopa Parlament on EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon. See tähendab, et pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb majandusaasta aruande läbivaatamisel, kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ja komisjoni vastustel, aga ka nende tulemusena komisjonile esitatud küsimustel ja täiendava teabe taotlustel.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine kujutab endast eelarve täitmise väliskontrolli poliitilist aspekti. See on otsus, millega Euroopa Parlament vabastab nõukogu soovituse põhjal komisjoni tema vastutusest asjaomase eelarveaasta eelarve täitmise haldamisel. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus võib viia üheni järgmisest kahest tulemusest: heakskiidu andmine või selle edasilükkamine. Eelarve täitmisele heakskiidu andmisel võib parlament teha tähelepanekuid, mida ta peab oluliseks; sealjuures soovitab parlament sageli meetmeid, mida komisjon peaks neis küsimustes võtma. Komisjon esitab võetud meetmed järelmeetmete aruandes ja tegevuskavas, mille ta saadab nii parlamendile kui ka nõukogule.

I OSA – EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID[2]

1.           KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EUROOPA ARENGUFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED  

1.1         KAHEKSAS, ÜHEKSAS JA KÜMNES EUROOPA ARENGUFOND: KOONDBILANSS, KOONDTULEMIARUANNE, RAHAVOOGUDE KOONDARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi KOONDBILANSS      

|| || || || miljonites eurodes

|| Lisa || 31.12.2011 || 31.12.2010

|| PÕHIVARA || || ||

|| Pikaajalised eelmaksed || 2.1 || 380 || 353

|| || || ||

|| KÄIBEVARA || || ||

|| Lühiajalised eelmaksed || 2.2 || 1 175 || 1 096

|| Lühiajalised nõuded || 2.3 || 111 || 247

|| Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 1 224 || 808

||   || || ||

|| VARAD KOKKU || || 2 891 || 2 503

|| || || ||

|| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || ||

|| Lühiajalised tasumisele kuuluvad summad || 2.6 || (1 033) || (1 045)

|| || || ||

|| KOHUSTUSED KOKKU || || (1 033) || (1 045)

|| || || ||

|| NETOVARA || || 1 858 || 1 458

|| || || ||

|| VAHENDID JA RESERVID || || ||

|| Sissenõutud fondikapital || 2.7 || 26 979 || 23 879

|| Muud reservid || 2.8 || 2 252 || 2 252

|| Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (24 674) || (21 909)

|| Eelarveaasta tulem || || (2 700) || (2 765)

|| NETOVARA || || 1 858 || 1 458

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi KOONDTULEMIARUANNE

|| || miljonites eurodes

|| Lisa || 2011 || 2010

|| || ||

PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 99 || 140

|| || ||

PÕHITEGEVUSKULUD || || ||

Põhitegevuskulud || 3.2 || (2 702) || (2 914)

Halduskulud || 3.3 || (75) || (86)

|| || ||

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST || || (2 679) || (2 860)

|| || ||

Finantstulud || 3.4 || (20) || 95

KASUM/(KAHJUM) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (21) || 95

|| || ||

EELARVEAASTA TULEM || || (2 700) || (2 765)

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAHAVOOGUDE KOONDARUANNE      

|| || miljonites eurodes

|| Lisa || 2011 || 2010

|| || ||

Eelarveaasta tulem || || (2 700) || (2 765)

|| || ||

PÕHITEGEVUS || 4.2 || ||

Liikmesriikide tavapärased osamaksud || || 3 238 || 3 420

Liikmesriikide osamaksud kaasrahastamise raames || || 7 || 65

Nõuete väärtuse langusest tingitud kahjum (/kahjumi vähenemine) || || 6 || 2

|| || ||

Pikaajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (28) || (157)

Lühiajaliste eelmaksete (suurenemine)/vähenemine || || (79) || (296)

Lühiajaliste nõuete (suurenemine)/vähenemine || || 14 || (62)

Lühiajaliste tasumisele kuulvate summade suurenemine/(vähenemine) || || (42) || 78

|| || ||

NETORAHAVOOD || || 417 || 285

|| || ||

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE SUURENEMINE/(VÄHENEMINE) (NETO) || || 417 || 285

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga || 2.5 || 808 || 523

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga || 2.5 || 1 224 || 808

KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE KOONDARUANNE       

|| || || || || || || miljonites eurodes

|| Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e)

SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA || 45 761 || 25 381 || 20 381 || (21 909) || 2 252 || 724

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (3 500) || 3 500 || - || - || 3 500

Kaasrahastamise osamaksude ümberliigitamine[3] || (70) || (69) || (2) || - || - || (2)

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 765) || - || (2 765)

SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 45 691 || 21 812 || 23 879 || (24 674) || 2 252 || 1 458

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (3 100) || 3 100 || - || - || 3 100

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (2 700) || - || (2 700)

SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 45 691 || 18 712 || 26 979 || (27 374) || 2 252 || 1 858

1.2         KAHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

KAHEKSANDA EAFi BILANSS         

|| || || || miljonites eurodes

|| Lisa || 31.12.2011 || 31.12.2010

|| KÄIBEVARA || || ||

|| Lühiajalised eelmaksed || 2.2 || 70 || 100

|| Lühiajalised nõuded || 2.3 || 4 || 9

|| Tasaarvelduskontod || 2.4 || 387 || 497

|| || || ||

|| VARAD KOKKU || || 461 || 605

|| || || ||

|| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || ||

|| Lühiajalised tasumisele kuuluvad summad || 2.6 || (29) || (45)

|| || || ||

|| KOHUSTUSED KOKKU || || (29) || (45)

|| || || ||

|| NETOVARA || || 432 || 560

|| || || ||

|| VAHENDID JA RESERVID || || ||

|| Sissenõutud fondikapital || 2.7 || 12 840 || 12 840

|| Muud reservid || 2.8 || (2 276) || (2 237)

|| Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (10 042) || (9 985)

|| Eelarveaasta tulem || || (90) || (58)

|| NETOVARA || || 432 || 560

KAHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE       

|| || miljonites eurodes

|| Lisa || 2011 || 2010

|| || ||

PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 40 || 54

|| || ||

PÕHITEGEVUSKULUD || 3.2 || (128) || (116)

|| || ||

|| || ||

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST || || (88) || (61)

|| || ||

Finantstulud || 3.4 || (1) || 4

KASUM/(KAHJUM) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (2) || 4

|| || ||

EELARVEAASTA TULEM || || (90) || (58)

KAHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

|| || || || || || || miljonites eurodes

|| Fondikapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e)

SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (9 985) || (2 153) || 703

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || -

Ümberpaigutused kümnendasse EAFi || - || - || - || - || (85) || (85)

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (58) || - || (58)

SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 042) || (2 237) || 560

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || -

Ümberpaigutused kümnendasse EAFi || - || - || - || - || (38) || (38)

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (90) || - || (90)

SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 12 840 || - || 12 840 || (10 132) || (2 276) || 432

1.3         ÜHEKSAS EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

ÜHEKSANDA EAFi BILANSS

|| || || || miljonites eurodes

|| Lisa || 31.12.2011 || 31.12.2010

|| PÕHIVARA || || ||

|| Pikaajalised eelmaksed || 2.1 || 191 || 158

|| || || ||

|| KÄIBEVARA || || ||

|| Lühiajalised eelmaksed || 2.2 || 569 || 742

|| Lühiajalised nõuded || 2.3 || 87 || 233

|| Tasaarvelduskontod || 2.4 || 2 557 || 2 516

|| Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 6 || 7

||   || || ||

|| VARAD KOKKU || || 3 410 || 3 655

|| || || ||

|| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || ||

|| Lühiajalised tasumisele kuuluvad summad || 2.6 || (315) || (392)

|| || || ||

|| KOHUSTUSED KOKKU || || (315) || (392)

|| || || ||

|| NETOVARA || ||  3 096 || 3 263

|| || || ||

|| VAHENDID JA RESERVID || || ||

|| Sissenõutud fondikapital || 2.7 || 11 699 || 11 039

|| Muud reservid || 2.8 || 4 227 || 4 157

|| Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (11 932) || (10 854)

|| Eelarveaasta tulem || || (898) || (1 078)

|| NETOVARA || || 3 096 || 3 263

ÜHEKSANDA EAFi TULEMIARUANNE

|| || miljonites eurodes

|| Lisa || 2011 || 2010

|| || ||

PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 49 || 82

|| || ||

PÕHITEGEVUSKULUD || || ||

Põhitegevuskulud || 3.2 || (924) || (1 230)

Halduskulud || 3.3 || (3) || (6)

|| || ||

|| || ||

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST || || (879) || (1 155)

|| || ||

Finantstulud || 3.4 || (19) || 77

KASUM/(KAHJUM) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (19) || 77

|| || ||

EELARVEAASTA TULEM || || (898) || (1 078)

ÜHEKSANDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

|| || || || || || || miljonites eurodes

|| Fondi- kapital (a) || Sissenõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e)

SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA || 11 699 || 4 160 || 7 539 || (10 854) || 4 308 || 993

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (3 500) || 3 500 || - || - || 3 500

Ümberpaigutused kümnendasse EAFi || - || - || - || - || (151) || (151)

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (1 078) || - || (1 078)

SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 11 699 || 660 || 11 039 || (11 932) ||  4 157 || 3 263

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (660) || 660 || - || - || 660

Ümberpaigutused kümnendasse EAFi ja kümnendast EAFist || - || - || - || - || 70 || 70

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (898) || - || (898)

SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 11 699 || 0 || 11 699 || (12 830) || 4 227 || 3 096

1.4         KÜMNES EAF: BILANSS, TULEMIARUANNE JA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

KÜMNENDA EAFi BILANSS

|| || || || miljonites eurodes

|| Lisa || 31.12.2011 || 31.12.2010

|| PÕHIVARA || || ||

|| Pikaajalised eelmaksed || 2.1 || 189 || 195

|| || || ||

|| KÄIBEVARA || || ||

|| Lühiajalised eelmaksed || 2.2 || 536 || 255

|| Lühiajalised nõuded || 2.3 || 20 || 5

|| Raha ja raha ekvivalendid || 2.5 || 1 218 || 801

||   || || ||

|| VARAD KOKKU || || 1 963 || 1 255

|| || || ||

|| LÜHIAJALISED KOHUSTUSED || || ||

|| Lühiajalised tasumisele kuuluvad summad || 2.6 || (689) || (608)

|| Tasaarvelduskontod || 2.4 || (2 944) || (3 013)

|| || || ||

|| KOHUSTUSED KOKKU || || (3 633) || (3 621)

|| || || ||

|| NETOVARA || || (1 670) || (2 366)

|| || || ||

|| VAHENDID JA RESERVID || || ||

|| Sissenõutud fondikapital || 2.7 || 2 440 || -

|| Muud reservid || 2.8 || 301 || 333

|| Varasematest aastatest ülekantud tulem || || (2 699) || (1 070)

|| Eelarveaasta tulem || || (1 712) || (1 629)

|| NETOVARA[4] || || (1 670) || (2 366)

KÜMNENDA EAFi TULEMIARUANNE

|| || miljonites eurodes

|| Lisa || 2011 || 2010

|| || ||

PÕHITEGEVUSTULUD || 3.1 || 10 || 4

|| || ||

PÕHITEGEVUSKULUD || || ||

Põhitegevuskulud || 3.2 || (1 650) || (1 567)

Halduskulud || 3.3 || (72) || (80)

|| || ||

|| || ||

KASUM/(KAHJUM) PÕHITEGEVUSEST || || (1 712) || (1 643)

|| || ||

Finantstulud || 3.4 || 0 || 14

KASUM/(KAHJUM) FINANTSEERIMISTEGEVUSEST || || (1) || 14

|| || ||

EELARVEAASTA TULEM || || (1 712) || (1 629)

KÜMNENDA EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

|| || || || || || || miljonites eurodes

|| Fondi- kapital (a) || Sisse-nõudmata vahendid (b) || Sissenõutud fondikapital (c)=(a)-(b) || Kumulatiivsed reservid (d) || Muud reservid (e) || Netovarad kokku (c) + (d) + (e)

SALDO 31. DETSEMBRI 2009. AASTA SEISUGA || 21 222 || 21 221 || 2 || (1 070) || 97 || (971)

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || - || - || - || - || -

Kaasrahastamise osamaksude ümberliigitamine[5] || (70) || (69) || (2) || - || - || (2)

Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist || - || - || - || - || 236 || 236

Eelarveaasta tulem || - || - || - || (1 629) || - || (1 629)

SALDO 31. DETSEMBRI 2010. AASTA SEISUGA || 21 152 || 21 152 || - || (2 699) || 333 || (2 366)

|| || || || || ||

Kapitali suurenemine – tavapärased osamaksud || - || (2 440) || 2 440 || - || - || 2 440

Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi || - || - || - || - || (32) || (32)

 Eelarveaasta tulem || - || - || - || (1 712) || - || (1 712)

SALDO 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA || 21 152 || 18 712 || 2 440 || (4 411) || 301 || (1 670)

1.5         KAHEKSANDA, ÜHEKSANDA JA KÜMNENDA EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD    

1.         PEAMISED ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.1.     ÕIGUSAKTID JA FINANTSMÄÄRUS

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega. Nimetatud määruse artikli 121 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis omakorda on välja töötatud rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite (IPSAS) või nende puudumisel rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) alusel, mida annavad välja vastavalt rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standardite nõukogu (IPSASB) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB). EAFi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes EAFi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

EAFi peaarvepidaja peab esitama esialgse majandusaasta aruande kontrollikojale auditeerimiseks järgneva aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud majandusaasta aruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 125). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku majandusaasta aruande 31. juuliks ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse majandusaasta aruanne Euroopa Liidu Teatajas 15. novembriks koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on andnud selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

1.2.     RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul, nagu EAF, on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Õige ja õiglase ülevaate andmiseks peab raamatupidamise aastaaruanne mitte ainult andma organisatsiooni töö iseloomu ja ulatust kirjeldavat asjakohast teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

EAFi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. See rajaneb kassapõhise arvestuse põhimõttel. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud tekkepõhise arvestuse eeskirjade kohaselt ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis.

Kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 120 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

– tegevuse jätkuvuse põhimõte;

– konservatiivsuse põhimõte;

– raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

– teabe võrreldavuse põhimõte;

– olulisuse põhimõte;

– brutopõhimõte;

– sisu ülimuslikkuse põhimõte;

– tekkepõhise arvestuse põhimõte.

1.3.     ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.3.1.  Arvestus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud miljonites eurodes, mis on EAFi arvestus- ja aruandlusvaluuta.

1.3.2.  Valuuta ja ümberarvestamise alused

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud järgnevalt esitatud vahetuskursside alusel. 

Rahaühik || 31.12.2011 || 31.12.2010 || Rahaühik || 31.12.2011 || 31.12.2010

BGN || 1,9558 || 1,9558 || LTL || 3,4528 || 3,4528

CZK || 25,7870 || 25,0610 || PLN || 4,4580 || 3,9750

DKK || 7,4342 || 7,4535 || RON || 4,3233 || 4,2620

EEK || − || 15,6466 || SEK || 8,9120 || 8,9655

GBP || 0,8353 || 0,8607 || CHF || 1,2156 || 1,2504

HUF || 314,5800 || 277,9500 || JPY || 100,2000 || 108,6500

LVL || 0,6995 || 0,7094 || USD || 1,2939 || 1,3362

1.3.3.  Prognooside kasutamine

Vastavalt IPSASele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas eraldiste summad, nõuete väärtuse langus ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.4.     BILANSS

1.4.1   Eelmaksete summad

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelmaksete lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaks määratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti. Vastasel korral makstakse need tagasi. Kui abisaaja ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, peab ta eelmakseks oleva ettemakse EAFile tagastama. Eelmakse summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) rahastamiskõlblike kulude ja tagasi makstud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelmakse summade väärtus, lahutades makstud esialgse(te)st summa(de)st tagastatud summad, tasaarvestatud rahastamiskõlblikud summad, eelarveaasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad rahastamiskõlblikud summad ja väärtuse vähendamised.

Eelmaksetelt arvutatud intressi kajastatakse selle teenimise hetkel asjaomase lepingu sätete kohaselt. Eelarveaasta lõpu seisuga koostatakse kõige usaldusväärsema teabe põhjal kogunenud intressitulu prognoos.

1.4.2   Nõuded

Nõudeid kajastatakse esialgses summas, millest on lahutatud nende väärtuse langusest tulenev allahindlus. Nõuete väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et kogu võlgnetavat summat ei ole nõude esialgsete tingimuste kohaselt võimalik sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest väärtusest kaetav väärtus; kaetav väärtus on oodatavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerituna sarnaste laenuvõtjate suhtes kohaldatava turuintressimääraga. Samuti kajastatakse üldine allahindlus nende tasumata sissenõudekorralduste puhul, mille suhtes ei ole konkreetset allahindlust veel kohaldatud. Selline üldine allahindlus põhineb ajaloolistel kahjumääradel. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.4.3   Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on finantsinstrumendid ning need on määratletud lühiajaliste varadena. Nende hulka kuulub kassas olev sularaha, nõudmiseni hoiused pankades ja muud lühiajalised investeeringud, mis on kuni kolmekuulise esialgse tähtaja ja suure likviidsusega.

1.4.4   Tasumisele kuuluvad summad

Märkimisväärne osa Euroopa Arengufondi tasumisele kuuluvatest summadest ei ole seotud kaupade ega teenuste ostmisega, vaid kujutab endast toetuste või muu rahastamise saajate esitatud tasumata kulutaotlusi. Need kirjendatakse tasumisele kuuluvate summadena taotletava summa ulatuses kulutaotluse saamisel ning kontrollimise järel kinnitavad asjaomased finantsametnikud nende rahastamiskõlblikkust. Selles etapis hinnatakse nende väärtuseks kinnitatud ja rahastamiskõlblik summa.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivaid tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse arve saamisel esialgse summa ulatuses ning neile vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui tarne on üle antud või teenus osutatud ja aktsepteeritud.

1.4.5   Eraldised

Eraldisi kajastatakse, kui EAFil on kolmandate isikute ees minevikus toimunud sündmustest tulenev juriidiline või faktiline kohustus, ressursside vähenemine kohustuse tasumisel on tõenäolisem kui nende mittevähenemine ja vähenemise summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldiste summa vastab kõige tõenäolisemaks peetavale hinnangule selle kohta, kui suured kulud on oodatavalt vajalikud olemasoleva kohustuse täitmiseks aruandepäeval.

1.4.6   Viitlaekumised ja kumuleerunud kulud ning edasilükkunud tulud ja kulud

Tekkepõhise arvestuse üheks olulisemaks ülesandeks on tagada, et tehinguid kajastatakse sellel eelarveaastal, millega need seonduvad. Seda menetlust nimetatakse järgmisse eelarveaastasse ülekandmiseks. Eelkõige tuleb anda hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole EAFile veel aruandeid esitanud (kumuleerunud kulud). Samal ajal seonduvad mõned aruandeaastal tehtud maksed järgnevate perioodidega (edasilükkunud kulud), mistõttu need tuleb kindlaks määrata ja neid kajastada järgneva(te)s perioodi(de)s.

EAFi raamatupidamiseeskirjade kohaselt kajastatakse tehinguid ja sündmusi raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse kumuleerunud kulusid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Kumuleerunud kulud arvutatakse komisjoni välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt, mille eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annaks õige ja õiglase ülevaate.

Ka tulu kajastatakse selles perioodis, millega see on seotud. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või EAF on tarne teostanud või kui eksisteerib lepinguline kohustus (nt aluslepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes viitlaekumine.

Lisaks, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu edasilükkunuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

1.5.     TULEMIARUANNE

1.5.1   Tulud

Euroopa Arengufondi jaoks ei ole eelarvest tulusid ette nähtud. Liikmesriikide tavapäraseid osamaksusid käsitatakse fondikapitalina. Tulu hõlmab kulude sissenõudmist ja intressitulu.

Kulude sissenõudmine

Toimingute jaoks, millest tuleneb EAFist lõplikule abisaajale või kolmandale riigile juba tehtud maksete tagasimaksmine, koostatakse sissenõudekorraldused ja nähakse ette järgnevatest maksetest tehtavad mahaarvamised, mille üle peetakse raamatupidamisarvestust järgmiselt:

– kulude sissenõudmine: väljastatud sissenõudekorralduse tulemusena tekib nõue, mida kajastatakse asjaomase aasta tulemiaruandes tuluna, või

– eelmakse summade sissenõudmine: sel juhul kajastatakse asjaomast summat bilansis eelmaksete rubriigis.

Intressitulu

Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Intressitulu koosneb kommertspankades hoitavatelt sularahasaldodelt ja nõudmiseni hoiustelt saadud või saadaolevatest intressidest ja EAFi nõuetelt kogunenud viivistest. Intressitulu kajastatakse, kui see koguneb.

1.5.2   Kulud

Ostetud kaupade ja saadud teenustega seoses kantud kaubanduslikud kulud kajastatakse siis, kui tarne on üle antud või teenus osutatud ja aktsepteeritud. Neid hinnatakse algses arvel esitatud maksumuses.

Mittekaubanduslikud kulud moodustavad suurema osa EAFi kuludest. Need seonduvad abisaajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ja oma äranägemisel makstavad toetused või osamaksud ja annetused.

Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga (finantsmäärus või muu õigusakt) või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; abisaaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis juba kuuluvad abisaajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need kumuleerunud kuludena.

Intressikulu

Intressikulu kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Intressikulu koosneb tasutud või tasumisele kuuluvatest intressidest ja see kajastatakse, kui see koguneb.

1.6.     TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED

1.6.1   Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult EAFi kontrollile. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

Tingimuslikke varasid hinnatakse igal bilansipäeval, et tagada muutuste asjakohane kajastamine raamatupidamise aastaaruandes. Kui majandusliku kasu või teenusepotentsiaali tekkimine on muutunud praktiliselt kindlaks ja vara väärtus on usaldusväärselt mõõdetav, kajastatakse vara ja sellega seotud tulu selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil muutus aset leidis.

Tagatised on võimalikud varad, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab tagatist nõudva sündmuse toimumine või mittetoimumine. Tagatisi saab seega lugeda tingimuslikeks varadeks. Tagatis vabastatakse, kui tagatist nõudev sündmus lakkab olemast. Tagatis realiseeritakse, kui on täidetud tingimused tagatise andjalt makse sissenõudmiseks.

1.6.2   Tingimuslikud kohustused

Tingimuslik kohustus on võimalik kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ega allu täielikult EAFi kontrollile, või olemasolev kohustus, mis tuleneb minevikus toimunud sündmustest, kuid mida ei kajastata kas seetõttu, et ei ole tõenäoline, et kohustuse täitmiseks on vajalik vähendada vahendeid majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, või harvaesinevatel juhtudel, kui kohustuse summat ei saa piisava usaldusväärsusega mõõta. Tingimuslikku kohustust ei kajastata juhul, kui vahendite vähenemise tõenäosus majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on väike.

Tingimuslikke kohustusi hinnatakse igal bilansipäeval, et teha kindlaks, kas vahendite vähenemine majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol on muutunud tõenäoliseks. Kui on muutunud tõenäoliseks, et tingimusliku kohustusena käsitletud kirje nõuab vahendite vähenemist majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol, kajastatakse selle perioodi raamatupidamise aastaaruandes, mil see tõenäoliseks muutus, eraldis.

2.         BILANSI LISAD

PÕHIVARA

2.1      PIKAAJALISED EELMAKSED

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Pikaajalised eelmaksed || - || 191 || 189 || 380 || 353

KOKKU || - || 191 || 189 || 380 || 353

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmakseid makstakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

Eelmaksetest on maha arvatud ettemaksetega seonduvad avatud sissenõudekorraldused ja prognooside kohaselt aasta lõpu seisuga tasaarvestamata summad. See, kas eelmakseid kajastatakse lühi- või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb nende väljamaksmise või tagastamise ajastusest. Väljamaksed on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Mis tahes välja- ja tagasimaksed, mille tähtaeg saabub enne 12 kuu möödumist aruandepäevast, kajastatakse lühiajaliste eelmaksetena ja seega käibevarana. Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on need eelmaksed kajastatud pikaajalise varana.

Pikaajaliste eelmaksete suurenemine 28 miljoni euro võrra võrreldes 31. detsembriga 2010 on peamiselt seletatav pikaajaliste eelmaksete suurenemisega AKV riikide siseste projektide (49 miljonit eurot) ja halduskulude (14 miljonit eurot) puhul, mida tasakaalustab pikaajaliste eelmaksete vähenemine valdkondliku poliitika (17 miljonit eurot) ja programmikohase abi (15 miljonit eurot) puhul.

       

KÄIBEVARA

2.2      LÜHIAJALISED EELMAKSED

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Lühiajalised eelmaksed (bruto) || 148 || 1 659 || 1 608 || 3 415 || 3 115

Miinus prognooside kohaselt tasaarvestatavad eelmaksed || (78) || (1 090) || (1 072) || (2 240) || (2 019)

KOKKU || 70 || 569 || 536 || 1 175 || 1 096

Lühiajaliste eelmaksete netosumma suurenemine 79 miljoni euro võrra tuleneb peamiselt lühiajaliste eelmaksete netosumma suurenemisest halduskulude (77 miljonit eurot), programmikohase abi (29 miljonit eurot), institutsioonidele ettenähtud toetuse (44 miljonit eurot) ja valdkondliku poliitika (25 miljonit eurot) puhul. Kõnealust suurenemist tasakaalustas vähenemine AKV riikide siseste projektide (68 miljonit eurot), varasemate EAFidega seonduvate muude abiprogrammide (20 miljonit eurot) ja hädaabi (7 miljonit eurot) puhul.

2.2.1 Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel. Tagatistel on kaks erinevat väärtust − nimiväärtus ja jooksev väärtus. Nimiväärtuse puhul on aluseks olev sündmus seotud tagatise olemasoluga. Jooksva väärtuse puhul on tagatise aluseks olev sündmus eelmakse ja/või järgnevad tasaarvestused.

31. detsembri 2011. aasta seisuga moodustasid tagatised, mille EAF oli saanud seoses eelmakse summadega, nimiväärtuses kokku 637 miljonit eurot. Kõnealuste tagatiste jooksev väärtus oli 394 miljonit eurot. 31. detsembri 2010. aasta seisuga olid need summad vastavalt 674 miljonit eurot ja 363 miljonit eurot.

2.3      LÜHIAJALISED NÕUDED

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Nõuded klientidele || 2 || 10 || 1 || 13 || 10

Nõuded liikmesriikidele || - || - || 9 || 9 || 125

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud || 2 || 77 || 10 || 89 || 112

KOKKU || 4 || 87 || 20 || 111 || 247

2.3.1 Nõuded klientidele

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Nõuded klientidele || 6 || 18 || 2 || 27 || 18

Klientidele esitatud nõuete väärtuse langus || (4) || (8) || (1) || (13) || (8)

KOKKU || 2 || 10 || 1 || 13 || 10

Tegemist on sissenõudekorraldustega, mis on 31. detsembri 2011. aasta seisuga kantud raamatupidamisarvestusse kindlaksmääratud sissenõudmisele kuuluvate nõuetena ega kuulu bilansi aktiva poolel ühegi teise rubriigi alla. Sissenõudekorralduste lõppsaldo kujutab endast väljastatud, kuid eelarveaasta lõpu seisuga veel tasumata sissenõudekorralduste väärtust.

Abisaajate võlgnetavate summade puhul, mille sissenõudmine on ebatõenäoline, nähakse ette eraldis, mis on hinnanguliselt vajalik nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Eraldise suuruse määramisel on kaks võimalust:

– Erijuhtumite korral: tuginetakse mittesissenõutavuse riskile.

– Üldjuhul: eraldise kohaldamisel võetakse aluseks selliste nõuete ajaloolised kahjumäärad, mille suhtes ei kohaldata spetsiifilist allahindlust.

Kõnealune korrigeerimine ei tähenda loobumist asjaomaste summade tulevasest sissenõudmisest.

Järgnevalt on esitatud üksikasjalik teave avatud sissenõudekorraldustes perioodi jooksul toimunud muutustest.

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Avatud sissenõudekorraldused aasta alguse seisuga || 7 || 11 || 0 || 18 || 20

Väljastatud sissenõudekorraldused || 11 || 63 || 55 || 130 || 164

Suletud sissenõudekorraldused || (12) || (56) || (55) || (123) || (166)

Laekunud || (9) || (46) || (53) || (108) || (143)

Loobutud (finantsmääruse art 73) || 0 || (1) || 0 || (1) || (1)

Tühistatud || (1) || (1) || 0 || (2) || (5)

Tasaarvestatud || (3) || (8) || (1) || (13) || (17)

Avatud sissenõudekorraldused aasta lõpu seisuga || 6 || 19 || 1 || 25 || 18

2.3.2. Nõuded liikmesriikidele

Kümnenda EAFi nõuded liikmesriikidele (9 miljonit eurot) koosnevad Ungari ja Portugali poolt tasumisele kuuluvatest osamaksudest, mis laekusid vastavalt 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris, ning Taani veel mitte tasumisele kuuluvast kaasrahastamise osamaksust.

2.3.3 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud hõlmavad peamiselt eelmaksete summadelt kogunenud intresse. Lisaks kuulub sellesse rubriiki hilinenud osamaksudelt kogunenud intressitulu.

Viitlaekumiste ja ettemakstud kulude vähenemine 23 miljoni euro võrra on seletatav eelmaksetelt kogunenud väiksemate intressidega (23 miljonit eurot), vt lisa 3.4.2.

2.4      TASAARVELDUSKONTOD

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist || (2 065) || (214) || - || (2 279) || (2 279)

Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist || - || 2 279 || - || 2 279 || 2 279

Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist || - || (3 037) || 584 || (2 453) || (2 563)

Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist || 3 037 || - || (3 529) || (491) || (450)

Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist || (584) || 3 529 || - || 2 944 || 3 013

KOKKU || 387 || 2 557 || (2 944) || 0 || 0

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud kümnendas EAFis; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate EAFide bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

2011. aastal tasaarvelduskontodel toimunud peamised muutused hõlmavad kümnendast EAFist kaheksanda ja üheksanda EAFi rakendamiseks tehtud makseid ning raha, mis laekus kümnendasse EAFi seoses üheksanda EAFi raames sissenõutud osamaksudega.

         

2.5      RAHA JA RAHA EKVIVALENDID[6]

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Raha pangakontodel || - || - || 1 211 || 1 211 || 781

STABEXi tagatiskontod || - || - || 5 || 5 || 17

Kaasrahastamise pangakontod || - || 6 || 2 || 8 || 10

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond[7] || - || - || 1 || 1 || 0

KOKKU || - || 6 || 1 218 || 1 224 || 808

2.5.1 Raha pangakontodel

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Erikontod – liikmesriikide finantsasutused || - || - || 1 129 || 1 129 || 599

Arvelduskontod - kommertspangad || - || - || 80 || 80 || 180

Kohalikud makseasutused || - || - || 2 || 2 || 1

KOKKU || - || - || 1 211 || 1 211 || 781

Pangas hoitava raha üldine suurenemine on peamiselt seletatav eelarve planeeritust madalama täitmise määraga 2011. aastal.

Kohalike makseasutuste kontod kujutavad endast summasid, mida hoitakse AKV riikides ja ÜMTdel asuvatel pangakontodel maksete tegemiseks abisaajariigis kohalikus vääringus. Nimetatud kontosid hoitakse eurodes või mõne ELi liikmesriigi valuutas. Selleks et makseid tsentraliseeritumalt hallata, suleti 2011. aasta jooksul kaheksast veel kasutusel olnud kohalike makseasutuste kontost kaks.

2.5.2 STABEXi tagatiskontod

|| miljonites eurodes

|| Saldo 31.12.2011 || Saldo 31.12.2010

Saint Lucia || 0 || 7

Saint Vincent ja Grenadiinid || 0 || 4

Côte d'Ivoire || 2 || 2

Malawi || 1 || 1

Muud riigid || 2 || 3

KOKKU || 5 || 17

STABEX on lühend, mis tähistab Euroopa Liidu hüvitiste kava, mille eesmärk on AKV riikide eksporditulu stabiliseerimine. See võeti esmakordselt kasutusele Lomé konventsiooniga (1975), et heastada põllumajandustoodete eksporditulu ebastabiilsusest tulenevat kahjulikku mõju. STABEXi tagatiskontode saldo kujutab endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune saldo on kajastatud kümnendas EAFis. Pärast abimeetme STABEX lõpetamist suleti 2011. aastal kaks STABEXi tagatiskontot.

Lisaks kõnealustele vahenditele hoiavad STABEXi vahendeid ka abi saavad AKV riigid. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekandeleping. Vastavalt (läbivaadatud) Lomé 4. lepingu[8] artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimel avatud intressi koguvale, kahte (Euroopa Komisjoni ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Vahendid jäävad kõnealustele kahte allkirja nõudvatele kontodele seni, kuni vastastikuste kohustuste kokkuleppe alusel on põhjendatud nende ülekandmine mõnele projektile.

Komisjoni eelarvevahendite käsutaja jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et tagada vahendite kavakohane väljamaksmine. Kahte allkirja nõudvatel kontodel olevad vahendid kuuluvad AKV riigile ja seetõttu neid EAFi majandusaasta aruandes varadena ei kajastata. Ülekandeid neile kontodele kirjendatakse STABEXi maksetena.

2011. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[9] artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt tagasi 26 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saint Luciast (9 miljonit eurot), Keeniast (7 miljonit eurot) ja Togost (4 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all.

2.5.3 Kaasrahastamise pangakontod

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Kaasrahastamise pangakontod || - || 6 || 2 || 8 || 10

KOKKU || - || 6 || 2 || 8 || 10

Neil pangakontodel hoitakse kaasrahastamislepingutega seonduvaid summasid, mis pärinevad 2007. aastast ja sellele eelnevatest aastatest. Need kaasrahastamisvahendid kuuluvad asjaomastele liikmesriikidele ja seega on vastav summa kirjendatud tasumisele kuuluva summana. Seetõttu mõju netovaradele puudub.

Üheksanda EAFi raames toimuv Itaalia -poolne kaasrahastamine Somaalias jätkub.

Kümnenda EAFi kaasrahastamise pangakontod on seotud varasemate lõpetamisel olevate kaasrahastamisprojektidega. Need vahendid tagastatakse liikmesriikidele pärast eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamist.

LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

2.6      LÜHIAJALISED TASUMISELE KUULUVAD SUMMAD

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Lühiajalised jooksvad tasumisele kuuluvad summad || 9 || 146 || 243 || 399 || 487

Kumuleerunud kulud || 20 || 168 || 151 || 339 || 286

Ettemakstud kapitali osamaksud ||  - || - || 295 || 295 || 272

KOKKU || 29 || 315 || 689 || 1 033 || 1 045

Lühiajalised tasumisele kuuluvad summad hõlmavad kuluaruandeid, mis on EAFile esitatud toetus- ja hankemeetmete raames. Need kajastatakse nõude saamisel taotletud summa ulatuses. Hankemeetmetega seoses saadud arvete ja kreeditarvete korral kehtib samasugune kord. Asjaomaseid kulutaotlusi on arvestatud järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete alusel kirjendatakse hinnangulised rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena.

2.6.1 Lühiajalised jooksvad tasumisele kuuluvad summad

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Tarnijad ja muud || 9 || 140 || 159 || 308 || 400

Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad || - || 6 || 75 || 81 || 75

Mitmesugused tasumisele kuuluvad summad || - || - || 10 || 10 || 12

KOKKU || 9 || 146 || 243 || 399 || 487

2.6.1.1 Tarnijad ja muud

Selles rubriigis on kajastatud tarnijatele võlgnetavad summad ning avaliku sektori asutustele ja kolmandatele riikidele tasumisele kuuluvad summad.

92 miljoni euro suurune vähenemine eelmise aruandeperioodiga võrreldes tuleneb peamiselt kolmandatele riikidele tasumisele kuuluvate summade vähenemisest 62 miljoni euro võrra.

2.6.1.2 Liikmesriikidele tasumisele kuuluvad kaasrahastamise summad

Kaasrahastamise osamaksusid kajastatakse liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena, sest need vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile. EAFilt nõutakse, et ta kas kasutaks osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksaks need vahendid (s.o saadud osamaksud) liikmesriikidele tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Liikmesriikidele tasumisele kuuluvatest kaasrahastamise summadest 8 miljonit eurot seondub kaasrahastamislepingutega, mis pärinevad 2007. aastast ja sellele eelnevatest aastatest. Neid vahendeid hoitakse spetsiaalsetel pangakontodel, vt lisa 2.5.3 kaasrahastamise pangakontod.

2011. aastal saadi uusi kaasrahastamise osamaksusid 7 miljoni euro ulatuses (Belgialt 3 miljonit eurot, Ühendkuningriigilt 2 miljonit eurot, Rootsilt 1 miljon eurot ja Šveitsilt 1 miljon eurot). 2008. aastal ja hiljem allakirjutatud kaasrahastamislepingutega seonduvaid vahendeid ei hoita spetsiaalsetel pangakontodel.

Kaasrahastamisega seoses tasumisele kuuluvaid summasid vähendati 2 miljoni euro võrra, et võtta arvesse kaasrahastamise projektidega seonduvaid tulusid (vt lisad 3.1.4 ja 3.2.2).

2.6.1.3 Mitmesugused tasumisele kuuluvad summad

Mitmesugused tasumisele kuuluvad summad koosnevad peamiselt mittesihtotstarbelistest laekumistest ja tagastatud summadest.

2.6.2 Kumuleerunud kulud

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Kumuleerunud kulud || 20 || 168 || 151 || 339 || 286

KOKKU || 20 || 168 || 151 || 339 || 286

Aasta lõpus antakse hinnang sellele, millised on EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikud kulud, mille kohta nad ei ole veel aruandeid esitanud. Järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kirjete arvutamise järel kirjendatakse prognoositud rahastamiskõlblikud summad kumuleerunud kuludena. Eelmaksete summa prognoositav kasutamine kajastatakse prognooside kohaselt tasaarvestatavate eelmaksetena (vt lisa 2.2).

2.6.3 Ettemakstud fondikapitali osamaksud

|| || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Ühendkuningriik || - || - || 289 || 289 || 269

Iirimaa || - || - || 5 || 5 || 3

Leedu || - || - || 1 || 1 || -

KOKKU || - || - || 295 || 295 || 272

Siin on kajastatud liikmesriikide osamaksude ettemaksed.

NETOVARA

2.7      SISSENÕUTUD FONDIKAPITAL

|| || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU

Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691

Sissenõudmata fondikapital || - || (660) || (21 152) || (21 812)

Sissenõutud fondikapital 31.12.2010 seisuga || 12 840 || 11 039 || - || 23 879

|| || || ||

Fondikapital || 12 840 || 11 699 || 21 152 || 45 691

Sissenõudmata fondikapital || - || - || (18 712) || (18 712)

Sissenõutud fondikapital 31.12.2011 seisuga || 12 840 || 11 699 || 2 440 || 26 979

Fondikapital kujutab endast osamaksude summat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale sisekokkuleppele asjaomasesse EAFi.

Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata algset assigneeringut.

Sissenõutud fondikapital kujutab endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks erikontodele vastavalt kümnenda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 16 sätestatud menetlusele.

Kaheksanda ja üheksanda EAFi kapital on täielikult sissenõutud ja laekunud.

Kümnenda EAFi käivitudes 2008. aastal moodustas selle fondikapital kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppega 21 152 miljonit eurot.

Fondikapital

|| || || || miljonites eurodes

Osamaksud || % || Sisse nõudmata (üheksas EAF) 31.12.2010 || 2011. aastal sisse nõutud || Sisse nõudmata (üheksas EAF) 31.12.2011

Austria || 2,65 || (19) || 19 || -

Belgia || 3,92 || (27) || 27 || -

Taani || 2,14 || (15) || 15 || -

Soome || 1,48 || (10) || 10 || -

Prantsusmaa || 24,30 || (170) || 170 || -

Saksamaa || 23,36 || (164) || 164 || -

Kreeka || 1,25 || (9) || 9 || -

Iirimaa || 0,62 || (4) || 4 || -

Itaalia || 12,54 || (88) || 88 || -

Luksemburg || 0,29 || (2) || 2 || -

Madalmaad || 5,22 || (37) || 37 || -

Portugal || 0,97 || (7) || 7 || -

Hispaania || 5,84 || (41) || 41 || -

Rootsi || 2,73 || (19) || 19 || -

Ühendkuningriik || 12,69 || (89) || 89 || -

EIP || Ei kohaldata || 40 || (40) || -

KOKKU || 100,00 || (660) || 660 || -

|| || || || miljonites eurodes

Osamaksud || % || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2010 || 2011. aastal sisse nõutud || Sisse nõudmata (kümnes EAF) 31.12.2011

Austria || 2,41 || (510) || 59 || 451

Belgia || 3,53 || (747) || 86 || 661

Taani || 2,00 || (423) || 49 || 374

Soome || 1,47 || (311) || 36 || 275

Prantsusmaa || 19,55 || (4 135) || 477 || 3 658

Saksamaa || 20,50 || (4 336) || 500 || 3 836

Kreeka || 1,47 || (311) || 36 || 275

Iirimaa || 0,91 || (192) || 22 || 170

Itaalia || 12,86 || (2 720) || 314 || 2 406

Luksemburg || 0,27 || (57) || 7 || 51

Madalmaad || 4,85 || (1 026) || 118 || 908

Portugal || 1,15 || (243) || 28 || 215

Hispaania || 7,85 || (1 660) || 192 || 1 469

Rootsi || 2,74 || (580) || 67 || 513

Ühendkuningriik || 14,82 || (3 135) || 362 || 2 773

Küpros || 0,09 || (19) || 2 || 17

Tšehhi || 0,51 || (108) || 12 || 95

Eesti || 0,05 || (11) || 1 || 9

Ungari || 0,55 || (116) || 13 || 103

Leedu || 0,12 || (25) || 3 || 22

Läti || 0,07 || (15) || 2 || 13

Malta || 0,03 || (6) || 1 || 6

Poola || 1,3 || (275) || 32 || 243

Sloveenia || 0,18 || (38) || 4 || 34

Slovakkia || 0,21 || (44) || 5 || 39

Bulgaaria || 0,14 || (30) || 3 || 26

Rumeenia || 0,37 || (78) || 9 || 69

KOKKU || 100,00 || (21 152) || 2 440 || 18 712

2011. aastal nõuti sisse viimased osamaksud üheksanda EAFi raames ja esimesed kümnenda EAFi osamaksud, milles osalevad 27 liikmesriiki.

2.8      MUUD RESERVID

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Kuuendasse EAFi / kuuendast EAFist || 94 || 490 || - || 584 || 584

Seitsmendasse EAFi/ seitsmendast EAFist || 533 || 1 135 || - || 1 668 || 1 668

Kaheksandasse EAFi/ kaheksandast EAFist || - || 2 762 || 141 || 2 903 || 2 864

Üheksandasse EAFi/ üheksandast EAFist || (2 762) || - || 161 || (2 601) || (2 531)

Kümnendasse EAFi/ kümnendast EAFist || (141) || (161) || - || (302) || (333)

KOKKU || (2 276) || 4 227 || 301 || 2 252 || 2 252

Alates kümnenda EAFi jõustumisest 2008. aastal kantakse kõik varasemate EAFide vabastatud vahendid üle kümnenda EAFi reservi. Seda reservi saab kulukohustustega siduda üksnes kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

2011. aastal paigutati kümnendasse EAFi ümber 38 miljonit eurot kaheksandast EAFist ja 80 miljonit eurot üheksandast EAFist vabanenud vahendeid ning 150 miljonit eurot paigutati kümnenda EAFi tulemusreservist ümber üheksandasse EAFi[10].

23. mail 2011 võeti vastu nõukogu otsus[11] eraldada üheksanda ja varasemate EAFide projektidest vabanenud vahenditest 200 miljoni euro suurune summa Lõuna-Sudaanile. 2011. aasta lõpu seisuga on see summa endiselt kümnenda EAFi tulemusreservis, kuid 2012. aastal peaks see peaks sealt reservist vabanema.

3.         TULEMIARUANDE LISAD

3.1      PÕHITEGEVUSTULUD

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Kulude sissenõudmine || 3 || 11 || 2 || 16 || 29

STABEXi vahendite sissenõudmine || 26 || - || - || 26 || 32

Kasum vahetuskursierinevustest || 11 || 37 || 7 || 54 || 78

Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu || - || - || 2 || 2 || 1

KOKKU || 40 || 49 || 10 || 99 || 140

3.1.1 Kulude sissenõudmine

Selles rubriigis on kajastatud EAFi väljastatud sissenõudekorraldused ja järgnevatest maksetest tehtud mahaarvamised, mis on kirjendatud EAFi raamatupidamissüsteemis ja esitatud eelnevalt väljamakstud kulude sissenõudmiseks kas kontrolli, lõpetatud auditi või rahastamiskõlblikkuse analüüsi alusel. Tuleb märkida, et sissenõutud eelmakseid ei ole kajastatud tuluna, vaid need on kajastatud bilansis eelmaksete all.

3.1.1.1 Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmine

2011. aastal väljastati seoses alusetult tehtud väljamaksetega 12 miljoni euro suuruses summas sissenõudekorraldusi (2010. aastal väljastati neid 11 miljoni euro suuruses summas). Neist 8 miljonit eurot olid seotud kulude sissenõudmisega ja seega kirjendati need põhitegevustuluna. 4 miljonit eurot moodustas makstud eelmakse summade sissenõudmine, mis krediteeriti bilansi varade poolel eelmaksete reale.

Alusetult tehtud väljamaksete sissenõudmised olid oma laadilt kokkuvõtlikult järgmised:

miljonites eurodes ||

|| Tulud || Eel-maksed || KOKKU 2011 || Tulud || Eel-maksed || KOKKU 2010

Vead || 2 || 1 || 3 || 1 || 1 || 2

Eeskirjade eiramised || 6 || 3 || 8 || 5 || 3 || 8

OLAFi teatatud || 1 || - || 1 || 1 || - || 1

KOKKU || 8 || 4 || 12 || 7 || 4 || 11

3.1.2 STABEXi vahendite sissenõudmine

2011. aastal maksti EAFile kooskõlas kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe[12] artikli 1 lõikega 4 AKV riikides asuvatelt kahte allkirja nõudvatelt kontodelt tagasi 26 miljonit eurot. Need vahendid kanti üle peamiselt Saint Luciast (9 miljonit eurot), Keeniast (7 miljonit eurot) ja Togost (4 miljonit eurot). Need tulud on kajastatud kaheksanda EAFi tulemiaruandes põhitegevustulu (STABEXi abimeetme) all.

3.1.3 Kasum vahetuskursierinevustest

Kasum vahetuskursierinevustest tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus valuutas kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav majandusaasta aruande koostamiseks. Nimetatud kasum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kasumit.

3.1.4 Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu

Kaasrahastamisega seonduv põhitegevustulu kujutab endast kasutatud osamaksusid (vt lisa 3.2.2). Kuna need osamaksud täidavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi, kajastatakse osamaksu vastavalt kaasrahastamise projekti rakendamisele.

3.2      PÕHITEGEVUSKULUD

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Põhitegevuskulud – abimeetmed || 114 || 879 || 1 640 || 2 633 || 2 852

Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud || - || - || 2 || 2 || 1

Kahjum vahetuskursierinevustest || 11 || 41 || 8 || 61 || 58

Nõuete väärtuse langus || 3 || 4 || - || 7 || 3

KOKKU || 128 || 924 || 1 650 || 2 702 || 2 914

3.2.1 Põhitegevuskulud – abimeetmed

|| || || || miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Programmikohane abi || 58 || 56 || 1 136 || 1 251 || 1 127

Makromajanduslik toetus || - || 51 || - || 51 || 35

Valdkondlik poliitika || 0 || 372 || 0 || 371 || 765

Intressitoetused || 0 || - || - || 0 ||

AKV riikide sisesed projektid || - || 301 || 349 || 650 || 336

Hädaabi || - || 63 || 149 || 212 || 442

Pagulastele ettenähtud abi || 0 || - || - || 0 || (1)

Riskikapital || 19 || - || - || 19 ||

STABEX || 12 || - || - || 12 || 46

Sysmin[13] || (8) || - || - || (8) || 10

Varasemate EAFidega seonduvad muud abiprogrammid || - || 24 || - || 24 || (17)

Võlakergendus (suurtes võlgades olevad vaesed riigid ja Maailmapank) || - || - || - || - || 14

Institutsioonidele ettenähtud toetus || - || 2 || 6 || 8 || 44

Eksporditulude kompensatsioon || 32 || 10 || - || 42 || 37

Kongo Demokraatliku Vabariigi fond || - || 0 || - || 0 || 15

Kokku || 114 || 879 || 1 640 || 2 633 || 2 852

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist erinevaid põhitegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

3.2.2 Kaasrahastamisega seonduvad põhitegevuskulud

Sellel real on kajastatud 2011. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Kuna laekunud kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi, on neile vastav osamaksude summa kajastatud põhitegevustuluna (vt lisa 3.1.4).

3.2.3 Kahjum vahetuskursierinevustest

Kahjum vahetuskursierinevustest tekib igapäevase tegevuse ja selle raames muus vääringus kui eurodes tehtavate tehingute käigus ning eelarveaasta lõpus läbiviidavast ümberhindlusest, mis on nõutav majandusaasta aruande koostamiseks; nimetatud kahjum hõlmab nii realiseeritud kui ka realiseerimata kahjumit.

Netopositsiooni vaadates on näha, et aasta jooksul saadi vahetuskursierinevustest netokahjum 6 miljonit eurot (kahjum vahetuskursierinevustest oli 61 miljonit eurot, millest lahutati 54 miljonit euro suurune kasum vahetuskursierinevustest).

3.2.4 Nõuete väärtuse langus

Sellesse rubriiki kuuluvad peamiselt eelmaksete korrigeerimised ja võlglastele esitatud nõuete allahindamise/mahakandmise summad.

3.3      HALDUSKULUD

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Halduskulud || 0 || 3 || 72 || 75 || 86

KOKKU || 0 || 3 || 72 || 75 || 86

See rubriik hõlmab toetuskulusid, s.o EAFide programmitöö ja rakendamisega seotud halduskulusid. Nende kulude hulka kuuluvad projektide ettevalmistamise, järelmeetmete, järelevalve ja hindamisega seotud kulud, samuti arvutivõrkude, tehnilise abi jm kulud.

3.4      FINANTSTULUD

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 2011 || KOKKU 2010

Intressitulu – Euroopa pangad || - || 0 || 1 || 1 || 1

Intressitulu – STABEX || 0 || - || - || 0 || 0

Maksetähtaja ületanud sissenõudekorraldustest tulenev viivisetulu || 0 || 0 || 0 || 0 || 3

Eelmaksete intressid || (1) || (19) || (1) || (21) || 91

KOKKU || (1) || (19) || 0 || (20) || 95

2011. aastal jäi intressitulu madalaks jätkuvalt madalate intressimäärade tõttu.

3.4.1 Maksetähtaja ületanud sissenõudekorraldustest tulenev viivisetulu

See hõlmab võlgnike poolt hilinenult tasutud sissenõudekorraldustelt kogunenud viiviseid, sealhulgas viiviseid liikmesriikide hilinenult makstud osamaksudelt. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide rahastamiseks kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artiklite 1 ja 6 kohaselt.

3.4.2 Eelmaksete intressid

Eelmaksetelt arvutatud intress kirjendatakse raamatupidamisarvestuses kooskõlas kümnenda EAFi finantsmääruse artikli 7 lõikega 3 ja artikliga 8.

Eelmaksete summadelt kogunenud intressid olid 2011. aastal väiksemad kui 2010. aastal ning tegelikult andis 2010. aasta intresside tühistamine tulemuseks negatiivse intressitulu. Selle põhjuseks oli mitmete 2010. aastal toetuslepingutena käsitletud lepingute ümberliigitamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuva eelarve täitmise lepinguteks 2011. aastal. Kooskõlas finantsmääruse eespool nimetatud artiklitega tuleb neist lepinguliikidest esimese puhul arvutada eelmaksetelt kogunenud intresse, teise puhul aga mitte.

4.         RAHAVOOGUDE ARUANDE LISAD

4.1      RAHAVOOGUDE ARUANDE EESMÄRK JA KOOSTAMINE

Teavet rahavoogude kohta kasutatakse alusena selle hindamisel, milline on EAFi raha ja raha ekvivalentide loomise suutlikkus ja millised on EAFi vajadused nende rahavoogude kasutamisel.

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. See tähendab, et eelarveaasta netoülejääki või -puudujääki korrigeeritakse mõjuga, mida avaldavad mitterahalised tehingud ning varasematest või tulevastest põhitegevusega seotud maksetest või -laekumistest tulenevad viitvõlad või ettemaksed.

Välisvaluutatehingutest tekkinud rahavood kirjendatakse EAFi aruandlusvaluutas (eurodes), kohaldades välisvaluutas väljendatud summa suhtes rahavoo kuupäeval kehtinud euro ja välisvaluuta vahelist vahetuskurssi.

4.2      PÕHITEGEVUS

EAFi rahavoogude aruandes on näidatud ainult põhitegevusest tulenevaid rahavoogusid, kuna investeerimis- ja finantseerimistegevus EAFil puudub. Põhitegevuse eesmärk on osaleda poliitikaeesmärgiks seatud tulemuste saavutamises.

5.         TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED NING MUU TEAVE

5.1      TINGIMUSLIKUD VARAD

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Täitmistagatised || 16 || 221 || 88 || 325 || 360

Ettemaksutagatised || 5 || 151 || 40 || 197 || 227

Kohtuvaidlustega seotud tingimuslikud varad || - || 1 || - || 1 || 1

KOKKU || 21 || 373 || 128 || 523 || 587

5.1.1 Täitmistagatised

Selle tagamiseks, et EAFi rahastamisest abi saajad täidavad EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse mõnikord täitmistagatisi.

Täitmistagatiste vähenemine 35 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud uute tagatiste vahet. Vabastati enamik kaheksanda ja üheksanda EAFi raames saadud tagatistest (kaheksanda EAFi puhul summas 23 miljonit eurot, mis peamiselt seondus programmikohase abiga, ja üheksanda EAFi puhul summas 90 miljonit eurot, mis peamiselt seondus valdkondliku poliitika abimeetmega).

5.1.2 Ettemaksutagatised

Ettemaksutagatised on seotud ainult ehitustöölepingutega. Tavaliselt peetakse kinni 10 % abisaajale tehtavast vahemaksetest tagamaks, et töövõtja täidab oma kohustusi. Need kinnipeetud summad kajastatakse tasumisele kuuluvate summadena. Hankija loal võib töövõtja selle asemel esitada ettemaksutagatise, mis asendab vahemaksest kinnipeetud summasid. Need tagatised on kajastatud tingimuslike varadena.

Ettemaksutagatiste vähenemine 30 miljoni euro võrra kujutab endast vabastatud tagatiste ja saadud uute tagatiste vahet. Vabastati enamik üheksanda EAFi raames saadud tagatistest (summas 63 miljonit eurot, mis peamiselt seondus valdkondliku poliitika abimeetmega). Uusi tagatisi saadi peamiselt üheksanda EAFi raames (summas 31 miljonit eurot, mis peamiselt seondus valdkondliku poliitika abimeetmega) ja kümnenda EAFi raames (22 miljonit eurot).

5.2      TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Kohtuvaidlustega seotud summad || - || 0 || - || 0 || 6

KOKKU || - || 0 || - || 0 || 6

Eespool näidatud summad seonduvad praegu kahjude hüvitamiseks EAFi vastu esitatud hagidega ning muude kohtuvaidluste ja prognoositud õigusabikuludega. Kõiki tingimuslikke kohustusi ja kulukohustusi rahastatakse EAFist edaspidi vajaduse tekkimisel.

5.3      MUU TEAVE

5.3.1 Eelarvelised kulukohustused

miljonites eurodes

|| Kaheksas EAF || Üheksas EAF || Kümnes EAF || KOKKU 31.12.2011 || KOKKU 31.12.2010

Täitmata eelarvelised kulukohustused, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud || 157 || 1 643 || 3 794 || 5 594 || 5 991

Tulemiaruandes kajastatud seotud summad || (29) || (308) || (309) || (646) || (714)

KOKKU || 128 || 1 335 || 3 485 || 4 948 || 5 277

Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavad makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need on mitmeaastaste programmide loomulik tagajärg. 31. detsembri 2011. aasta seisuga ulatus eelarveliste täitmata kulukohustuste kogusumma 5 594 miljoni euroni. Rahastamisele kuuluva tulevase kulukohustusena on avaldatud summa, mis on saadud eelarveliste täitmata kulukohustuste vähendamisel nendega seotud summade võrra, mis on 2011. aasta tulemiaruandes kajastatud kuluna. See annab tulemuseks 4 948 miljonit eurot.

6.         FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud sularahahalduse tehingutega.

6.1      RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

EAFi sularahahalduse tehingute haldamist käsitlevad eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud nõukogu määruses nr 215/2008 ning kümnenda EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid:

– Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

– Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes, sealhulgas vähemtuntud vääringutes.

– EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon EAFi nimel avanud finantsasutustes (keskpankades ja kommertspankades) ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui vastavalt nõukogu määruse 215/2008 artiklile 44 (vt lisa 6.4) eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Kõik kommertspangad, kus EAFi jaoks on avatud muud kontod kui eespool nimetatud „erikontod”, valib komisjon välja hankemenetluse teel.

Sularahahalduse- ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Sularahahalduse- ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad operatsiooni- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

6.2      TURURISK

6.2.1   Valuutarisk

Kõiki osamaksusid hoitakse eurodes ja muid valuutasid ostetakse alles siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks. Seepärast ei mõjuta valuutarisk EAFi sularahahalduse tehinguid.

6.2.2   Intressirisk

EAF ei laena raha, seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub.

Siiski teenib ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud EONIAga (euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimääraga) ja seda korrigeeritakse, et võtta arvesse kõnealuse intressimäära võimalikke kõikumisi. Teatavate muude kontode puhul on intressi arvutamine seotud EKP laenamise püsivõimaluse intressimääraga (Euroopa Keskpanga poolt refinantseerimistehingutes kasutatava intressimääraga). Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest.

6.3      KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)

Enamikku EAFi sularahavarudest hoitakse nõukogu määruse 215/2008 kohaselt „erikontodel”, mille liikmesriigid on avanud oma osamaksude maksmiseks. Enamikku selliseid kontosid hoitakse liikmesriikide riigikassades või keskpankades. Nende institutsioonide vastaspoole risk on EAFi jaoks madalaim (riskipositsioon seondub liikmesriikidega).

Mis puutub maksete tegemiseks kommertspankades hoitavasse EAFi sularahavarusse, siis neile kontodele täiendavate vahendite kandmisel juhindutakse täppisajastamise põhimõttest ja seda haldab komisjoni rahavoogude juhtimise sularahahaldussüsteem automaatselt. Igal kontol hoitakse minimaalsel tasemel rahavarusid, mis on proportsionaalsed kontolt päeva jooksul tehtavate maksete keskmise summaga. Selle tulemusel on neil kontodel üleöö hoitavad summad pidevalt väga väiksed, mis tagab, et EAFi riskipositsioon on piiratud.

Lisaks sellele kohaldatakse kommertspankade valiku suhtes erisuuniseid, et EAFi vastaspoole riski veelgi minimeerida.

Kõik kommertspangad valitakse välja hankemenetluse teel. Hankemenetluses osalemiseks nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on P-1 (Moody’s) või sellega samaväärne (S&P A-1 või Fitch F1). Teatavate nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral võidakse nõuda ka madalamat reitingut.

6.4      LIKVIIDSUSRISK

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud sularahavarude kogusumma on alati piisav kõigi maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul esineb teatav hooajalisus.

Selle tagamiseks, et sularahavarud oleksid alati piisavad, et katta mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavad maksed, vahetavad komisjoni sularahahalduse üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet sularahaseisu kohta, et asjaomasel perioodil tehtud maksed ei ületaks olemasolevaid sularahavarusid.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi igapäevastes sularahahalduse tehingutes kasutatavad automatiseeritud rahavoogude juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

7.         SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

Seotud osapooltega tehtud tehinguid, mis nõuaksid siin rubriigis eraldi käsitlemist, ei ole tuvastatud.

8.         BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesoleva majandusaasta aruande edastamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva jao all nõutav. Majandusaasta aruanne ja selle lisad on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

9.         EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Eelarveaasta tulem on arvutatud tekkepõhise arvestuse põhimõtte kohaselt. Eelarve täitmise tulemus põhineb finantsmääruse kohaselt aga kassapõhise arvestuse eeskirjadel. Kuna mõlemad on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes. 

|| || miljonites eurodes

|| 2011 || 2010

|| ||

EELARVEAASTA TULEM || (2 700) || (2 765)

|| ||

TULUD || ||

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavad nõuded || (52) || (33)

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded || (3) || (4)

Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded || 10 || 10

Eelmaksete netomõju || 46 || 53

Viitlaekumiste netosumma || (13) || (173)

|| ||

KULUD || ||

Aruandeaasta maksmata kulud || 98 || 178

Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud || (249) || (155)

Tühistatud maksed || 17 || 39

Eelmaksete netomõju || (346) || (353)

Kumuleeritud kulude netosumma || 317 || (31)

|| ||

EELARVE TÄITMISE TULEMUS || (2 874) || (3 233)

9.1 Võrreldavad tuluartiklid

Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kui eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju vastab sissenõutud eelmaksete tasaarvestatud summale. Sellel laekumisel puudub mõju tulemile.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta viitlaekumiste vähenemine.

9.2 Võrreldavad kuluartiklid

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad tulemis, aga ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid.

Tühistatud maksest tekkivad laekumised ei mõjuta eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus esialgset eelmakset hakatakse käsitlema eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Kumuleerunud kulude netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahenditest abi saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta abi saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult kumuleerunud kulude netomõju, st aruandeaasta kumuleerunud kulusid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate kumuleerunud kulude vähenemine.   

2. RAKENDAMISE ARUANNE

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Varasemad EAFid

· AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsusega nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada Cotonou lepingu asjaomastele sätetele vastavate programmide jaoks ning et kõnealust lepingut tuleks üleminekumeetmete raames kohaldada varakult.

· Komisjoni 16. märtsi 2001. aasta otsuses nr 410/2001, millega määratakse kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide sihtprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1,2 miljardi euro ulatuses rakenduseesmärkidel.

· Komisjoni 15. juuni 2001. aasta otsusega nr 1033/2001 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

· Komisjoni 11. juuli 2002. aasta otsusega nr 1252/2002 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud assigneeringuid 60 miljoni euro võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt nende EAFide suhtes kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

· Samuti on AKV-EÜ ministrite nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni euro suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

· Majandusaasta aruanne ei sisalda enam tabeleid kuuenda ja seitsmenda EAFi rakendamise kohta, kuna need suleti vastavalt 2006. ja 2008. aastal. Ülekantud saldode rakendamist kajastatakse siiski üheksanda EAFi raames.

· 2009. aasta majandusaasta aruande selguse tagamiseks on allpool esitatud tabelites kaheksanda EAFi puhul selgelt eristatud Lomé konventsioonis ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda on tehtud ka eelnenud aastatel. Viimati nimetatud osa kohta on riikide puhul raamatupidamisarvestust peetud ja majandusaasta aruanne esitatud vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid vajadusi nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused[14]. Piirkondade puhul on majandusaasta aruande koostamisel lähtutud AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondlikust programmitööst (piirkondlikud sihtprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

· AKV-EÜ partnerluslepingu lisa Ib (mitmeaastane finantsraamistik (2008–2013)) punkti 4 kohaselt kanti nende fondide lõppsaldod ning 31. detsembrist 2007 kuni kümnenda EAFi käivitumiseni vabastatud summad üle üheksandasse EAFi, et ELi haldustalitused saaksid teha oma tööd ning katta jooksvate projektide kulusid kuni kümnenda EAFi käivitumiseni.

· Nõukogu otsusega 2010/406/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide projektidest vabanenud vahenditest 150 miljoni euro suurust summat Sudaani toetamiseks, et abistada kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi. See summa eraldati 2011. aastal

· Nõukogu otsusega 2011/315/EL otsustati kasutada üheksanda EAFi ja varasemate EAFide projektidest vabanenud vahenditest 200 miljoni euro suurust summat Lõuna-Sudaani jaoks, et toetada Lõuna-Sudaani kolme aasta arengukava rakendamist. Seda summat ei ole programmitööks veel eraldatud.

Kümnes EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003. Cotonou lepingut on muudetud 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (otsus nr 2007/249/EÜ).

1. juulil 2008 jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 17. juulil 2006 heaks kiidetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2008–2013) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele teisel perioodil (2008−2013) antavat ELi abi kümnendast EAFist 22 682 miljoni euro suuruses summas, millest:

– 21 966 miljonit eurot eraldatakse AKV riikidele vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu lisas Ib esitatud mitmeaastasele finantsraamistikule; sellest 20 466 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

– 286 miljonit eurot eraldatakse ÜMTdele vastavalt nõukogu läbivaadatud otsuse (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) lisale IIAa; sellest 256 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

– 430 miljonit eurot eraldatakse komisjonile, et rahastada kümnenda EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 6.

Kümnenda EAFi jõustumise kuupäeval lisati neile summadele kasutamata vahendite saldod ja neid täiendatakse veel praegugi vabastatud vahenditega, mis tulenevad üheksandale EAFile eelnenud fondide puhul rakendatud süsteemist (STABEX), mille eesmärk on tagada esmaste põllumajandustoodete eksporditulu stabiilsus. Neid saldosid ja vabastatud vahendeid tuleb kasutada ja hallata kooskõlas läbivaadatud Cotonou lepingu ja sisekokkuleppega.

Eespool nimetatud kümnenda EAFi assigneeringutest haldab Euroopa Komisjon 21 152 miljonit eurot. See jaguneb järgmiselt:

– 15 300 miljonit eurot riiklikele sihtprogrammidele, sealhulgas:

· 13 500 miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest on kasutusele võetud 12 467 miljonit eurot, kusjuures sellest summast 33 miljonit eurot paigutati ümber piirkondlikesse assigneeringutesse (vaheläbivaatamine – PALOP). Lisaks sellele suurendati A-assigneeringuid 57 miljoni euro võrra, mis kujutab endast Stabexi vabastatud vahendeid;

· 1 800 miljonit eurot B-assigneeringuteks, millest 601 miljonit eurot algseteks assigneeringuteks ja 1 199 miljonit eurot ettenägematute kulude reserviks (mida kasutatakse selliste erinevate vahendite rahastamiseks nagu iga-aastane FLEX-mehhanism ja sihtotstarbeline haavatavate riikide jaoks mõeldud FLEX-mehhanism, samuti toiduainete hindade kriisi vastu võetavad meetmed). Sellest summast on kasutusele võetud 1 624 miljonit eurot.

– 1 783 miljonit eurot piirkondlikele sihtprogrammidele koos 33 miljoni euro suuruse ümberpaigutusega, mis teeb kasutusele võetud assigneeringute summaks 1 816 miljonit eurot;

– 2 700 miljonit eurot AKV riikide vahelise koostöö assigneeringuteks, millest 2 664 miljonit eurot on kasutusele võetud;

– 683 miljonit eurot edasiste assigneeringute reservi, mida võidakse kasutada riiklike ja piirkondlike sihtprogrammide jaoks vahe- ja lõppläbivaatamise järel;

– 430 miljonit eurot rakenduskuludeks; see summa on täielikult kasutusele võetud;

– 250 miljonit eurot ÜMTde assigneeringuteks, sealhulgas:

· 195 miljonit eurot A-assigneeringuteks, millest 66 miljonit eurot on kasutusele võetud;

· 15 miljonit eurot B-assigneeringuteks, millest 7 miljonit eurot on kasutusele võetud;

· 40 miljonit eurot piirkondlikeks assigneeringuteks, mis on täielikult kasutusele võetud;

· 6 miljonit eurot uuringute/tehnilise abi vahenditeks, mis on täielikult kasutusele võetud.

− Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga tulemusreserv

Pärast kümnenda EAFi käivitumist 1. juulil 2008 on üheksanda EAFi ja sellest varasemate EAFide vahendite lõppsaldod ja projektidest vabastatud vahendite summad (v.a Stabexi vahendid ja üheksanda EAFi haldusassigneeringud) paigutatud ümber kümnenda EAFi tulemusreservi. Seda reservi saab kasutada kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 4 sätestatud tingimustel.

Üksikasjalikum teave selle reservi kohta 31. detsembri 2011 aasta seisuga on järgmine (miljonites eurodes):

Kümnenda EAFi kasutuspiiranguga reservi ümberpaigutatud vahendid kokku: || 438

            miinus vahendid, mis on paigutatud ümber üheksandasse EAFi, et kasutada neid Sudaani jaoks (nõukogu 12. juuli 2010. aasta otsus 2010/406/EL) || -150

Reservis kättesaadavad vahendid kokku (AKV riigid + ÜMTd) || 288

Märkus: Seda reservi tuleb nõukogu 23. mai 2011. aasta otsuse nr 2011/315/EL kohaselt vähendada 200 miljoni euro võrra, mis paigutatakse Lõuna-Sudaani jaoks ümber üheksandasse EAFi.

− Kümnenda EAFi Stabexi reserv

Stabexi kontode sulgemise järel paigutatakse kasutamata jäänud / vabastatud vahendid ümber kümnenda EAFi Stabexi A-assigneeringute reservi (kümnenda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõige 4) ja seejärel asjaomaste riikide riiklikesse sihtprogrammidesse.

− Kümnenda EAFi kaasrahastamine

Kümnenda EAFi raames kirjutati liikmesriikidega alla kaasrahastamise summade ülekandmist käsitlevad lepingud, mille maht oli 89 miljonit eurot, ja võeti kasutusele kokku 79 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid, samal ajal kui maksete assigneeringuid nähti ette kogu laekunud 73 miljoni euro suuruse summa ulatuses.

Kaasrahastamise assigneeringute seis 31. detsembri 2011. aasta seisuga on näidatud järgmises tabelis (miljonites eurodes):

|| Kulukohustuste assigneeringud || Maksete assigneeringud

Kaasrahastamine − A-assigneeringud || 69 || 61

Kaasrahastamine − AKV riikide sisesed projektid || 12 || 12

Kaasrahastamine − halduskulud || 2 || 2

|| 83 || 75

Järgnevates tabelites, mis käsitlevad otsuseid, lepinguid ja väljamakseid, on tegu netosummadega.

Lisas on esitatud tabelid, mis kirjeldavad olukorda riikide ja vahendite lõikes.

2.1         ASSIGNEERINGUD

2.2 KONSOLIDEERITUD ARUANNE

2.3.       MUU HALDUSTEAVE

Itaalia kaasrahastamine (1985)

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste eelarve- ja regulatiivne raamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et kõnealune kaasrahastamine toimub vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud sätetele ning et EAFi raames volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks ka rakendamise sobiv lõpptähtaeg.

Vastavalt 1985. aasta juulis Euroopa Komisjoni ja Itaalia valitsuse vahel sõlmitud lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatule, mida kinnitab otsuse E/1588/2004 artikli 3 lõige 3, esitas Itaalia valitsus oma 15. detsembri 2006. aasta kirjaga taotluse, et komisjon maksaks talle tagasi suletud projektide kontode saldod. Kõnealuste saldode kogusumma oli sel ajal 4 708 867,66 eurot. Nimetatud summa maksti Itaalia valitsusele tagasi 2008. aasta märtsis.

Itaalia vahendite seis, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, on 31. detsembri 2011. aasta seisuga esitatud allpool.

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allakirjutamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest ainult üks (Somaalia taastustööde 4. programm) ei ole veel lõppenud ja mida haldab ELi delegatsioon Keenias. Nimetatud projektide pangasaldod on järgmised:

Projekti nr || Riik || Projekt || Saldo (eurodes) || Saldo (eurodes)

|| || || || 31.12.2010 || 31.12.2011

ITA COF || 37 || || Kaasrahastamisest saadud intressid || 317 230,20 || 320 646,67

ITA COF || 40 || || Halduskulud || 408 990,37 || 410 580,63

ITA COF || 50 || SOMAALIA || Taastustööd || 6 722 163,55 || 5 452 595,91

KOKKU || || || 7 429 706,86 || 6 183 823,21

II OSA – EAFi MAJANDUSAASTA ARUANNE: INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANK || CA/454/12

|| 15. märts 2012

|| Dokument 12/069

||

|| Auditeerinud KPMG

DIREKTORITE NÕUKOGU

INVESTEERIMISRAHASTU

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA

|| ||

|| - Finantsseisundi aruanne - Koondkasumiaruanne - Omakapitali muutuste aruanne - Rahavoogude aruanne - Raamatupidamise aastaaruande lisad - Sõltumatu audiitori aruanne ||

ORG.: E ||

3.           INVESTEERIMISRAHASTU RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

3.1         31. DETSEMBRIL 2011 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOONDKASUMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)

|| || 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| Lisad || – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| || ||

Intressid ja samalaadsed tulud || 16 || 59 561 || 54 601

Intressid ja samalaadsed kulud || 16 || -940 || -2 591

|| || ||

Intressid ja samalaadsed tulud (neto) || || 58 621 || 52 010

|| || ||

Tulud teenus- ja vahendustasudest || 17 || 2 149 || 11 775

Kulud teenus- ja vahendustasudest || 17 || -144 || -372

|| || ||

Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto) || || 2 005 || 11 403

|| || ||

Netotulu finantstehingutest || 18 || 18 070 || -15 823

|| || ||

Muutused laenude ja nõuete väärtuse languses, pärast suurenemiste mahaarvamist || 7 || 27 452 || 25 428

Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || 8 || -6 888 || -3 714

|| || ||

Üldhalduskulud || 19 || -38 006 || -34 086

|| || ||

|| || ||

Majandusaasta kasum || || 61 254 || 35 218

|| || ||

Muu koondkasum: || || ||

Müügivalmis finantsvarad − õiglase väärtuse reserv || || ||

1. Müügivalmis finantsvarade õiglase väärtuse netomuutus || || 20 574 || 2 962

2. Koondkasumiaruandesse üle kantud netosumma || || -3 394 || 1 898

Müügivalmis finantsvarad kokku || || 17 180 || 4 860

|| || ||

Muu koondkasum kokku: || || 17 180 || 4 860

|| || ||

Majandusaasta koondkasum kokku || || 78 434 || 40 078

3.2         FINANTSSEISUNDI ARUANNE 31. DETSEMBRI 2011. AASTA SEISUGA

(tuhandetes eurodes)

|| Lisad || 31.12.2011 || 31.12.2010 || 31.12.2009

|| || || ||

VARAD || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 5 || 452 279 || 411 587 || 330 057

Tuletisinstrumendid || 6 || 434 || 1 376 || 12 870

Laenud ja nõuded || 7 || 1 033 160 || 844 428 || 693 441

Müügivalmis finantsvarad || 8 || 251 660 || 194 828 || 164 606

Nõuded rahastajate vastu || 9/14 || 87 310 || 100 000 || 87 310

Muud varad || 10 || 416 || 3 172 || 925

|| || || ||

Varad kokku ||   || 1 825 259 || 1 555 391 || 1 289 209

|| || || ||

|| || || ||

KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || ||

|| || || ||

KOHUSTUSED || || || ||

Tuletisinstrumendid || 6 || 12 702 || 6 110 || 5 522

Ettemakstud tulud || 11 || 33 003 || 29 579 || 24 317

Võlad kolmandatele isikutele || 12 || 329 660 || 298 415 || 213 850

Muud kohustused || 13 || 1 113 ||  940 || 1 560

|| || || ||

Kohustused kokku || || 376 478 || 335 044 || 245 249

|| || || ||

RAHASTU OMAKAPITAL || || || ||

Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 14 || 1 281 309 || 1 131 309 || 995 000

Õiglase väärtuse reserv || || 41 750 || 24 570 || 19 710

Jaotamata kasum || || 125 722 || 64 468 || 29 250

|| || || ||

Rahastu omakapital kokku || || 1 448 781 || 1 220 347 || 1 043 960

|| || || ||

Kohustused ja rahastu omakapital kokku || || 1 825 259 || 1 555 391 || 1 289 209

3.3         OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

|| Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku

1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 1 131 309 || 24 570 || 64 468 || 1 220 347

|| || || ||

Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud || 150 000 || - || - || 150 000

|| || || ||

Majandusaasta kasum 2011. aastal || - || - || 61 254 || 61 254

|| || || ||

Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 17 180 || - || 17 180

|| || || ||

Rahastu omakapitali muutused || 150 000 || 17 180 || 61 254 || 228 434

|| || || ||

31. detsembri 2011. aasta seisuga || 1 281 309 || 41 750 || 125 722 || 1 448 781

|| || || ||

|| Sissenõutud osamaksud || Õiglase väärtuse reserv || Jaotamata kasum || Kokku

1. jaanuari 2010. aasta seisuga || 995 000 || 19 710 || 29 250 || 1 043 960

|| || || ||

Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud || 130 000 || - || - || 130 000

Kasutamata intressitoetused || 6 309 || - || - || 6 309

Majandusaasta kasum 2010. aastal || - || - || 35 218 || 35 218

|| || || ||

Majandusaasta muu koondkasum kokku || - || 4 860 || - || 4 860

|| || || ||

Rahastu omakapitali muutused || 136 309 || 4 860 || 35 218 || 176 387

|| || || ||

31. detsembri 2010. aasta seisuga || 1 131 309 ||  24 570 || 64 468 || 1 220 347

|| || || ||

|| || || ||

3.4         31. DETSEMBRIL 2011 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA RAHAVOOGUDE ARUANNE

|| 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2011 || 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2010

PÕHITEGEVUS || ||

Majandusaasta kasum || 61 254 || 35 218

Korrigeerimised || ||

Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus || 3 172 || 3 714

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi netomuutus || -27 452 || -25 428

Laenude ja nõuetega seotud kapitaliseeritud intress || -10 512 || -13 239

Laenudelt ja nõuetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus || -2 801 || -466

Ettemakstud tulude suurenemine || 3 424 || 5 262

Vahetuskursi muutuste mõju laenudele || -15 337 || -24 626

Vahetuskursi muutuste mõju müügivalmis finantsvaradele || 34 || -538

Kasum põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustustes toimunud muutuste arvestamist || 11 782 || -20 103

|| ||

Laenude väljamaksed || -237 040 || -206 952

Laenude tagastamine || 104 410 || 119 724

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || 7 534 || 12 082

Müügivalmis finantsvarade suurenemine || -67 829 || -50 952

Müügivalmis finantsvarade müük || 24 971 || 22 414

Muude varade vähenemine/suurenemine || 2 756 || -2 247

Muude kohustuste suurenemine/vähenemine || 173 || -620

Euroopa Investeerimispangale tasumisele kuuluvate muude summade suurenemine/vähenemine || 4 144 || -2 324

|| ||

Rahavood põhitegevusest (neto) || -149 099 || -128 978

|| ||

FINANTSEERIMISTEGEVUS || ||

Liikmesriikidelt saadud osamaksud || 136 345 || 187 310

Intressitoetustega seoses liikmesriikidelt saadud summad || 76 345 || 40 000

Intressitoetustega seoses liikmesriikide eest makstud summad || -22 899 || -16 802

|| ||

Rahavood finantseerimistegevusest (neto) || 189 791 || 210 508

|| ||

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine (neto) || 40 692 || 81 530

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta alguses || 411 587 || 330 057

|| ||

Raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpu seisuga || 452 279 || 411 587

3.5         RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1 Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu”) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid”) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping”) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 23. juunil 2010.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest ja väljamakseid tehakse vastavalt finantsprotokollidele, mis koostatakse järjestikusteks viie- kuni kuueaastasteks perioodideks. Teise finantsprotokolli (hõlmab ajavahemikku 2008−2013) jõustumise järel 1. juulil 2008, millele osutatakse kui kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) käivitumisele, on Euroopa Investeerimispangale (edaspidi „EIP” või „pank”) tehtud lepingu raames ülesandeks järgneva haldamine:

- investeerimisrahastu, s.o riske kandev uuenev fond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 185,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd);

- intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas 400 miljonit eurot ja ÜMTdele summas 1,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 10 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks.

EIP halduskomitee ettepanekul kiitis EIP direktorite nõukogu 15. märtsil 2012 raamatupidamise aastaaruande heaks ja andis loa esitada see EIP juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 30. aprilliks 2012 heaks kiita.

2 Tähtsamad arvestuspõhimõtted

2.1 Koostamise alus − nõuetele vastavuse kinnitus

Investeerimisrahastu kohaldas 2011. aastal rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS), mille Euroopa Liit on kasutusele võtnud oma raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks, ning nende kasutuselevõtt toimus IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt” kohaselt, kasutades ülemineku kuupäevana 1. jaanuari 2011.

2.2 Olulised raamatupidamisalased otsused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel tuleb anda raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab EIP juhtkond investeerimisrahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Avalikustada tuleb valdkonnad, milles tehtavate otsuste puhul kasutatakse oma äranägemist laiemas ulatuses või mis on keerukamad, ning valdkonnad, millega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgnevates valdkondades:

§ Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kui finantsseisundi aruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustuste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Sellised otsused hõlmavad hinnanguid likviidsuse ja selliste mudelites kasutatavate väärtuste kohta nagu korrelatsioon ja volatiilsus tuletisinstrumentide puhul, mille lõpptähtaeg ületab kolm kuud.

§ Laenude ja nõuete väärtuse langusest tulenev kahjum

Investeerimisrahastu vaatab oma probleemsed laenud ja nõuded läbi igal aruandepäeval, et hinnata, kas koondkasumiaruandes tuleks kajastada reserv väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks. Nõutava reservi taseme kindlaksmääramiseks on tulevaste rahavoogude summa ja ajastuse hindamisel eelkõige nõutav EIP juhtkonna otsus. Sellised hinnangud põhinevad mitmete tegurite kohta tehtud eeldustel. Tegelikud tulemused võivad neist erineda, tuues kaasa reservi tulevase muutumise. Lisaks oluliste üksiklaenude ja -nõuete väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks moodustatavale erireservile moodustab investeerimisrahastu väärtuse langusest tuleneva kahjumi katteks ka ühisreservi selliste riskipositsioonide maandamiseks, mille puhul erireservi vajadust ei ole küll eraldi määratletud, kuid mille makserisk on algsega võrreldes suurenenud.

Põhimõtteliselt loetakse laenu langenud väärtusega laenuks, kui intressi- ja laenu põhiosa maksetega on hilinetud 90 päeva või rohkem ja EIP juhtkonna arvates esineb objektiivseid põhjusi laenu väärtuse vähendamiseks.

§ Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgnevatest alustest:

- hiljutised ametlikud turutehingud;

- põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

- oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul, või

- muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata müügivalmis omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Investeerimisrahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

§ Müügivalmis finantsvarade väärtuse langus

Investeerimisrahastu loeb müügivalmis omakapitaliinvesteeringute väärtuse langenuks, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse või kui väärtuse languse kohta leidub muid objektiivseid tõendeid. Seda, mis on „oluline” või „pikaajaline”, tuleb kaaluda. Investeerimisrahastu puhul on „oluline” tavaliselt 30 % või enam ja „pikaajaline” pikem kui 12 kuud. Lisaks hinnatakse investeerimisrahastu puhul muid tegureid, sealhulgas noteeritud omakapitaliinvesteeringute aktsiahinna tavapärast volatiilsust ning tulevasi rahavooge ja noteerimata omakapitaliinvesteeringute diskonteerimisel kasutatavaid tegureid.

2.3 Arvestuspõhimõtete muutmine

Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks 31. detsembri 2011. aasta seisuga on muudetud rahastu arvestuspõhimõtteid. Kui varem kasutatud Euroopa Liidu arvestuspõhimõtted juhindusid IFRSidest, siis nüüd need põhinevad IFRSitel. EIP juhtkond on arvamusel, et arvestuspõhimõtete muutmine võimaldab esitada asjakohasemat teavet investeerimisrahastu tehingute ja finantsseisundi kohta. Arvestuspõhimõtete muutmine ei mõjuta investeerimisrahastu finantsseisundi aruannet, koondkasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ega rahavoogude aruannet. Muutused mõjutavad ainult raamatupidamise aastaaruande riskijuhtimist käsitlevat lisa, mis on koostatud kooskõlas IFRS 7-ga, ning finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta kooskõlas IFRS 7-ga avaldatavat teavet.

Pärast 1. jaanuarit 2012 algavate aastaste arvestusperioodide puhul järgitakse mitmeid uusi kohaldatavaid standardeid, standardite muudatusi ja tõlgendusi, kuid käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel ei ole seda veel tehtud.

IFRS 9. Finantsinstrumendid

Selle standardi näol on tegemist esimese sammuga IASB kolmeosalisest projektist IAS 39 („Finantsinstrumendid”) asendamiseks ning sellega määratletakse ümber finantsvarade ja -kohustuste kategooriad ja nende raamatupidamises käsitlemine. Standardi koostamiseks tehtav töö on veel pooleli ja lõpuks asendatakse IAS39 sellega täies ulatuses. Standardi viimase läbivaadatud versiooni vastuvõtmine on praegu planeeritud 1. jaanuariks 2013 ning selle kavandatav jõustumiskuupäev on 1. jaanuar 2015. Investeerimisrahastu ei plaani kõnealust standardit varem kasutusele võtta ja selle mõju tuleb veel kindlaks teha.

2011. aastal anti välja järgmised kaks kohaldatavat standardit, mis mõlemad jõustuvad 1. jaanuaril 2013. Nende standardite kasutuselevõtu mõju investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruandele ei ole veel kindlaks tehtud.

IFRS 12. Muudes majandusüksustes olevate osaluste avalikustamine

Selle standardi eesmärk on nõuda sellise teabe avalikustamist, mis võimaldab raamatupidamise aastaaruande kasutajatel hinnata muudes majandusüksustes olevate osaluste laadi ja nendega seonduvaid riske ning kõnealuste osaluste mõju finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele.

IFRS 13. Õiglase väärtuse mõõtmine

Selles standardis määratletakse õiglane väärtus, nähakse ette õiglase väärtuse mõõtmise raamistik ning nõutakse teabe avalikustamist õiglase väärtuse mõõtmise kohta.

2.4 Kokkuvõte tähtsamatest arvestuspõhimõtetest.

2.4.1 Välisvaluuta ümberarvestamine

Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustused, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse koondkasumiaruandes.

Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mille väärtust mõõdetakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustustest, kajastatakse koondkasumiaruandes.

Koondkasumiaruande read arvestatakse eurodesse ümber iga kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

2.4.2 Raha ja raha ekvivalendid

Investeerimisrahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

2.4.3 Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

§ Laenud

Investeerimisrahastust antud laenud kajastatakse investeerimisrahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Need võetakse arvele soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel mõõdetakse laene amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit ja millest on maha arvatud väärtuse languse või laenu tagasimaksmata jätmise riski katteks ette nähtud võimalikud eraldised,.

§ Müügivalmis finantsvarad

Müügivalmis finantsvarad on kas sellisena määratletud või ei täida tingimusi, mis võimaldaks liigitada neid investeeringuteks, mida saab kajastada kas õiglases väärtuses läbi kasumiaruande, tähtajani hoitavana või laenude või nõuetena. Nende hulka kuuluvad omakapitaliinstrumendid ja investeeringud riskikapitalifondidesse.

Algse väärtuse hindamise järel kajastatakse müügivalmis finantsvarasid õiglases väärtuses. Kui omakapitaliinvesteeringute õiglast väärtust ei saa hinnata aktiivsete turgude alusel, tuleks silmas pidada järgmiseid üksikasju:

a. Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud viimasel kättesaadaval puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamissuunistele (näiteks rahvusvahelised era- ja riskikapitali hindamise suunised, IPEVi suunised, nagu need on avaldatud Euroopa riskikapitali assotsiatsiooni poolt), mis on tunnistatud IFRSidega kooskõlas olevaks. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib investeerimisrahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

b. Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Kuni sellise osaluse müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse riskikapitalifondidest ja omakapitaliinvesteeringutest tulenevat realiseerimata kasumit või kahjumit rahastu omakapitali all. Kui tehakse kindlaks, et müügivalmis investeeringu väärtus on langenud, lisatakse varem omakapitali all kajastatud kumulatiivne realiseerimata kasum või kahjum koondkasumiaruandesse.

Noteerimata osaluse õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodeid (näiteks diskonteeritud rahavoogude või kordse meetodit). Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

Investeerimisrahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele. Investeerimisrahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et investeerimisrahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IAS 27 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles investeerimisrahastul on üle 20 % hääleõigustest.

§ Tagatised

Arvele võtmisel kajastatakse finantstagatisi õiglases väärtuses, mis vastab oodatavate maksete nüüdispuhasväärtusele. See arvutus viiakse läbi iga tehingu alustamise kuupäeval ja see kajastatakse bilansis „finantstagatisena” „muude varade” ja „muude kohustuste” all.

Pärast arvelevõtmist mõõdetakse iga tagatisega seonduvaid rahastu kohustusi ühel järgnevatest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:

- Täpseima prognoosi alusel kulude kohta, mis on vajalikud tagatisest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, mida hinnatakse tuginedes kõigile asjaomastele teguritele ja finantsseisundi aruande koostamise kuupäeval kättesaadavale teabele.

- Algse arvelevõtmise summa alusel, millest on maha arvatud kumulatiivne amortisatsioon. Algselt arvele võetud summa amortisatsiooni kajastatakse aktuaarse hindamise meetodit kasutades.

Finantstagatistega seotud kohustuste mis tahes suurenemist või vähenemist kajastatakse koondkasumiaruande real „tulu teenus- ja vahendustasudest”.

Sellise tagatisega seonduvad rahastu varad amortiseeritakse seejärel aktuaarse hindamise meetodit kasutades ning kontrollitakse, kas nende väärtus on langenud.

Lisaks kajastatakse tagatislepingu sõlmimisel seda investeerimisrahastu tingimusliku kohustusena ja kui tagatis realiseeritakse, siis investeerimisrahastu siduva kohustusena.

2.4.4 Finantsvara väärtuse langus

Investeerimisrahastu hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et finantsvara väärtus on langenud. Finantsvara või finantsvarade rühma väärtus loetakse langenuks üksnes juhul, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et vara arvele võtmise järel on selle väärtus langenud ühe või enama sündmuse (sündmus, mille tagajärjel tekkis kahjum) tagajärjel, mille mõju finantsvara või finantsvarade rühma prognoositud tulevastele rahavoogudele saab usaldusväärselt hinnata. Tõendiks väärtuse languse kohta võivad muu hulgas olla märgid sellest, et laenuvõtja või laenuvõtjate rühm on märkimisväärsetes finantsraskustes, ei täida oma kohustusi või ei maksa intressi- või põhiosa makseid, nende tõenäoline pankrotistumine või muu rahaline ümberkorraldamine ning juhtumid, mil jälgitavad andmed osutavad prognoositud tulevaste rahavoogude mõõdetavale langusele, näiteks võlasummade või majanduslike tingimuste muutumine, mis on maksete tasumata jätmisega korrelatsioonis.

Majandusaasta lõpus tagasimaksmata ja amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude puhul kajastatakse väärtuse langust, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et on kantud väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mõõdetakse kahjumi väärtust vara bilansilise maksumuse ja prognoositud tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahena. Vara bilansilise maksumuse vähendamiseks kasutatakse reservkontot ning kahjumi summat kajastatakse koondkasumiaruandes. Intressitulu arvestamist jätkatakse vähendatud bilansiliselt maksumuselt vara tegeliku intressimäära alusel. Laenud koos nendega seonduva reserviga kantakse maha, kui ei ole realistlik, et neid oleks tulevikus võimalik sisse nõuda. Kui väärtuse langusest tuleneva prognoositud kahjumi summa suureneb või väheneb järgneval aastal sündmuse tõttu, mis leidis aset pärast väärtuse languse kajastamist, suurendatakse või vähendatakse varem kajastatud väärtuse langusest tulenevat kahjumit reservkonto kohandamise teel.

Investeerimisrahastu koostab krediidiriski hinnangu iga tehingu kohta eraldi ja ei kaalu tehingute üldist väärtuse vähendamist.

Müügivalmis finantsvarade puhul hindab investeerimisrahastu igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et investeeringu väärtus on langenud. Objektiivseks tõendiks võivad muu hulgas olla märgid sellest, et investeeringu õiglane väärtus on oluliselt või pikaajaliselt langenud allapoole soetusmaksumust. Kui on tõendeid väärtuse languse kohta, kõrvaldatakse kumulatiivne kahjum (mida mõõdetakse soetusmaksumuse ja jooksva õiglase väärtuse vahena, millest on lahutatud igasugune varem koondkasumiaruandes kajastatud sama investeeringu väärtuse langusest tulenev kahjum) rahastu omakapitali hulgast ja kajastatakse see koondkasumiaruandes. Müügivalmis finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi vähenemist ei kajastata koondkasumiaruande kaudu; õiglase vääruse vähenemisele järgnevat õiglase vääruse suurenemist kajastatakse otse rahastu omakapitali all.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist koondkasumiaruandes vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

2.4.5 Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad eri valuutade vahetuslepingud, erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaforvardid.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

31. detsembri 2010. aasta ja 31. detsembri 2011. aasta seisuga ei olnud investeerimisrahastu teinud ühtegi riskimaandamistehingut. Kõiki tuletisinstrumente mõõdetakse nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused lisatakse reale „Netotulu finantstehingutest”.

2.4.6 Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad investeerimisrahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

- vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

- need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

- kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

- instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustusteks, ning

- instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

2.4.7 Intressitulu laenudelt

Investeerimisrahastust antud laenude intresse kajastatakse koondkasumiaruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja nõuded“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netomaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise maksumuse suhtes.

2.4.8 Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab investeerimisrahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata investeerimisrahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Investeerimisrahastu teeb väljamaksed lõplikele abisaajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need rahastule tehtud osamaksuna.

2.4.9  Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu

Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt investeerimisrahastu koondkasumiaruandes.

2.4.10  Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Müügivalmis finantsvaradega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

2.4.11 Maksustamine

8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3 Riskijuhtimine

Käesolevas lisas esitatakse teave investeerimisrahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele. Need on järgmised:

- krediidirisk − kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk;

- likviidsusrisk − risk, et majandusüksusel tekib raskusi oma kohustuste täitmisel seoses finantskohustustega, mida arveldatakse raha või muu finantsvara loovutamisega;

- tururisk − risk, mis tuleneb sellistest jälgitavatest turumuutujatest nagu intressimäärad, valuutakursid ja aktsiate turuhinnad.

3.1 Riskijuhtimise korralduslik külg

Euroopa Investeerimispank kohandab oma riskijuhtimist jooksvalt. Loodud on süsteemid tema tehingute laadist tulenevate peamiste riskide (s.o krediidi-, turu- ja likviidsusriski) kontrollimiseks ja neist aru andmiseks.

Panga riskijuhtimise üksus määrab kindlaks investeerimisrahastu krediidiriski ja aktsiariski, hindab ja jälgib neid riske ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimise üksus front office'ist sõltumatu. Riskijuhtimise peadirektor annab riskidega seonduvatest küsimustest aru selleks määratud Euroopa Investeerimispanga asepresidendile. Asepresident kohtub regulaarselt auditikomiteega, et arutada riskidega seonduvaid teemasid. Samuti vastutab ta Euroopa Investeerimispanga halduskomiteele ja direktorite nõukogule esitatava riskiaruandluse järelevalve eest.

3.2 Krediidirisk

Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldustest.

3.2.1. Krediidiriski poliitika

Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab pank krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada. Investeerimisrahastu on äriühingute ja finantsasutuste jaoks välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma peamiste laenuvõtjatest / tagatise saajatest vastaspoolte sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, pangad, avaliku sektori üksused) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale vastaspoolele määratakse esialgu sisereiting, mis kajastab tema pikaajalist välisvaluutareitingut (või kui see on nõutav, siis selle kohaliku valuuta ekvivalenti), millele järgneb vastaspoole riskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs.

Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral ei kasutata sisereitingute metoodikat, vaid muid asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist. Sarnaselt äriühingute ja finantsasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting ja oodatava kahju määr.

Kõigi tehingute suhtes, mida tehakse majandusüksustega, kes ei ole riigid (või millele tagatise andja ei ole riik või sarnaste tehingute puhul), rakendatakse tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid. Iga tehingu maksimaalne nimiväärtus on piiratud limiidiga, mis oleneb tehingu oodatava kahju määrast. Vastaspoole piiranguid kohaldatakse konsolideeritud riskipositsioonide suhtes. Sellistes piirangutes võetakse üldjuhul arvesse vastaspoolte omavahendite mahtu ja nende pikaajalise välise rahastamise kogusummat.

Krediidiriski maandamiseks kasutab investeerimisrahastu mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid:

- projektiga seonduvad väärtpaberid (nt õiguste loovutamine või aktsiatele, varadele või kontodele seatud pant) ja/või

- tagatised, mida üldjuhul annab rahastatava projekti sponsor (nt täitmistagatised, nõudegarantiid).

Lisaks sellele kasutab investeerimisrahastu harvadel juhtudel ka selliseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid, mis ei ole projekti riskiga otseselt korrelatsioonis, nagu tagatised või pangagarantiid.

Investeerimisrahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediididerivatiive.

3.2.2.  Maksimaalne krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid arvesse võtmata

Järgnevas tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvesse võtmist.

Maksimaalne riskipositsioon (tuhandetes eurodes) || 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

VARAD || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 452 279 || 411 587

Tuletisinstrumendid || 434 || 1 376

Laenud ja nõuded || 1 033 160 || 844 428

Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 100 000

Muud varad || 416 || 3 172

Varad kokku || 1 573 599 || 1 360 563

|| ||

BILANSIVÄLISED KIRJED || ||

Tingimuslikud kohustused || ||

- Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 45 000

Siduvad kohustused || ||

- Väljamaksmata laenud || 701 092 || 808 865

- Väljavõetud tagatised || 7 909 || 9 484

Bilansivälised kirjed kokku || 729 001 || 863 349

|| ||

Krediidiriski positsioon kokku || 2 302 600 || 2 223 912

3.2.3. Laenude ja nõuetega seonduv krediidirisk

3.2.3.1 Krediidiriski mõõtmine laenude ja nõuete puhul

Iga investeerimisrahastu tehtava laenuandmise tehingu kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju määrade hinnang, mis kajastuvad laenu reitinguklassis. Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes aluseks laenuvõtja krediidikvaliteedi, laenu lõpptähtaja, tagatise ja vajaduse korral tagatise andja.

Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmise tehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, asjaomase riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

- laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina;

- järelevalveülesannete jaotamise abivahendina;

- laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga;

- ühe sisendina oodatava kahju määral põhinevate riski hinnastamisotsuste tegemisel.

Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid:

i) Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel. Kooskõlas valitud Basel II täiustatud meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatise andjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks.

ii) Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatise andja satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega ka laenu reitinguklass.

iii) Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel.

iv) Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja tõstab selle sisereitingut.

v) Laenu kestus: kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht.

Laenu oodatava kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laen ühesse järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest:

A    Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud. Neil on kolm alamklassi. A° hõlmab kõiki ELi riigiriske, st laenusid, mille on kas andnud või täielikult, selgesõnaliselt ja tingimusteta garanteerinud liikmesriigid, kui oodata ei ole mingeid tagasimakse raskusi ja mille puhul oodatava kahju määraks määratakse 0 %. A+ tähistab laenusid, mis on antud muudele majandusüksustele kui liikmesriigid (või millele sellised üksused on tagatise andnud), mille puhul ei ole laenu kestuse ajal oodata krediidikvaliteedi langust. A- hõlmab selliseid laenuandmise tehinguid, mille olemasoleva reitinguklassi säilimise osas on mõningaid kahtlusi (näiteks pika lõpptähtaja tõttu või muus osas suurepärase tagatise tulevikuhinna suure volatiilsuse tõttu), kuid mille puhul võimalikku negatiivset arengut hinnatakse siiski üsna piiratuks.

B    Kõrge krediidikvaliteediga laenud. Nende näol on tegemist varaklassiga, mille väärtust pank peab usaldusväärseks, kuigi väike krediidikvaliteedi halvenemine ei ole tulevikus välistatud. Tähiseid B+ ja B- kasutatakse sellise halvenemise aset leidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks.

C    Hea krediidikvaliteediga laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud (bullet loans) või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud.

D    See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D-. D- reitinguga laenude puhul on nõutav tähelepanelikum jälgimine.

E    See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille vajumist kahjumisse ei saa vältida. Seetõttu kohaldatakse nende laenude puhul tähelepanelikku ja süvendatud jälgimist. Alamklassid E+ ja E- tähistavad nimetatud jälgimisprotsessi intensiivsust, kusjuures E- reitinguga tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav teatavas vormis võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju.

F    F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F- reitinguga laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematud, erakorralised ja drastilised negatiivsed asjaolud. Kõigile tehingutele, millest investeerimisrahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja nende puhul nähakse ette konkreetne eraldis.

Üldjuhul pannakse D- või sellest madalama sisereitinguga laenud jälgimisnimekirja. Kui laen siiski kiideti juba algselt D- või sellest madalama reitinguklassi riskiprofiiliga heaks, pannakse see jälgimisnimekirja üksnes juhul, kui aset leiab oluline krediidisündmus, mis põhjustab selle laenu reitinguklassi täiendava languse.

Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud investeerimisrahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel.

3.2.3.2 Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs

Järgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud ja väljamakstud laenudest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatise andjate antud tagatisi:

31. detsembri 2011. aasta seisuga (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Tagatiseta || Kokku

Pangad || 111 020 || 197 245 || 308 265

Äriühingud || 71 300 || 475 012 || 546 312

Avaliku sektori asutused || 37 670 || - || 37 670

Riigid || 6 214 || 134 699 || 140 913

Kokku välja makstud || 226 204 || 806 956 || 1 033 160

Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 183 918 || 517 174 || 701 092

31. detsembri 2010. aasta seisuga (tuhandetes eurodes) || Tagatisega || Tagatiseta || Kokku

Pangad || 101 675 || 156 488 || 258 163

Äriühingud || 304 283 || 127 611 || 431 894

Avaliku sektori asutused || 36 667 || - || 36 667

Riigid || 6 779 || 110 925 || 117 704

Kokku välja makstud || 449 403 || 395 025 || 844 428

Alla kirjutatud, kuid välja maksmata || 279 425 || 529 410 || 808 865

3.2.3.3 Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes

Järgnevates tabelites on näidatud investeerimisrahastu laenuportfelli (31. detsembri 2011. aasta ja 31. detsembri 2010. aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja välja maksmata) laenudest tulenevad riskipositsioonid.

31. detsembri 2011. aasta seisuga || ||  Kõrge reiting ||  Standardne reiting ||  Min. aktsep-teeritav ||  Kõrge risk ||  Reiting puudub ||  KOKKU

(tuhandetes eurodes) || || ||  risk || || ||

|| ||  A kuni B- ||  C ||  D+ ||  D- ja sellest madalam || ||

Laenuvõtja || Pangad || 50 002 || 9 674 || 39 966 || 356 629 || 351 476 || 807 747

Äriühingud || 3 917 || 5 279 || - || 635 825 || - || 645 021

Avaliku sektori asutused || - || - || - || 38 761 || - || 38 761

Riigid || - || - || - || 242 723 || - || 242 723

KOKKU || || 53 919 || 14 953 || 39 966 || 1 273 938 || 351 476 || 1 734 252

31. detsembri 2010. aasta seisuga || ||  Kõrge reiting ||  Standardne reiting  ||  Min. aktsep-teeritav ||  Kõrge risk ||  Reiting puudub ||  KOKKU

(tuhandetes eurodes) || || ||  risk || || ||

|| ||  A kuni B- ||  C ||  D+ ||  D- ja sellest madalam || ||

Laenuvõtja || Pangad || 4 915 || 19 754 || 16 208 || 335 759 || 359 497 || 736 133

Äriühingud || 4 189 || 5 095 || 3 366 || 595 062 || - || 607 712

Avaliku sektori asutused ||  - || - || - || 37 757 || - || 37 757

Riigid ||  - ||  - || - || 271 691 || - || 271 691

KOKKU || || 9 104 || 24 849 || 19 574 || 1 240 269 || 359 497 || 1 653 293

3.2.3.4 Laenude ja nõuete riskikontsentratsioonid

3.2.3.4.1       Geograafiline analüüs

Laenuvõtja riigi põhjal saab investeerimisrahastu laenuportfelli kohta koostada järgmise geograafilise analüüsi (tuhandetes eurodes):

Laenuvõtja riik || 31.12.2011 || 31.12.2010

Piirkondlik - AKV || 99 543 || 94 789

Uganda || 117 035 || 102 676

Piirkondlik – Lääne-Aafrika || 14 161 || 6 659

Mosambiik || 126 666 || 86 992

Mauritaania || 43 427 || 29 359

Etioopia || 84 266 || 52 449

Dominikaani Vabariik || 66 118 || 55 717

Keenia || 65 611 || 69 183

Kamerun || 60 706 || 67 546

Sambia || 43 294 || 50 557

Kongo (Demokraatlik Vabariik) || 8 980 || 2 742

Nigeeria || 28 691 || 49 395

Piirkondlik – Vaikse ookeani piirkond || 20 603 || 29 766

Piirkondlik – Kesk-Aafrika || 12 109 || 13 838

Jamaica || 59 317 || 30 062

Madagaskar || 1 253 || 1 503

Mauritius || 12 732 || 14 742

Ghana || 7 812 || 10 585

Angola || 13 598 || 6 719

Trinidad ja Tobago || 1 002 || 5 269

Burkina Faso || 12 588 || 14 242

Malawi || 5 833 || 6 086

Uus-Kaledoonia || 4 673 || 1 802

Rwanda || 11 197 || 9 600

Niger || 3 950 || 5 935

Prantsuse Polüneesia || 3 131 || 2 734

Botswana || - || 1 609

Senegal || 10 329 || 6 779

Lesotho || 3 902 || 3 751

Vanuatu || 3 917 || 4 189

Belize || 103 ||  729

Grenada || 2 698 || 2 907

Gabon || 1 509 || 2 014

Togo || 53 224 || -

Cabo Verde || 28 405 || -

Djibouti || 777 || 1 504

KOKKU || 1 033 160 || 844 428

3.2.3.4.2 Majandussektori analüüs

Järgnevas tabelis on analüüsitud investeerimisrahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenusaajani läbi finantsvahendajate, kajastatakse üldiste laenude all (tuhandetes eurodes).

Laenuvõtja majandussektor || 31.12.2011 || 31.12.2010

Üldised laenud ja agendilepingud || 218 912 || 232 581

Lennuettevõtjad ja õhusõidukite tootjad || 103 ||  729

Lennujaamad ja lennuliikluse juhtimissüsteemid || 31 052 || 30 062

Toormed ja kaevandamine || 135 573 || 119 512

Kemikaalid, plastid ja ravimid || 20 400 || 5 925

Joogivesi, veepuhastus || 33 247 || 17 074

Elektrienergia, süsi jm || 358 745 || 320 490

Toiduahel || 1 244 || 1 491

Kapitalikaubad/kestvuskaubad || 3 902 || 3 751

Meretransport jm || 6 214 || 6 779

Materjalitöötlus, ehitus || 29 025 ||  64

Paberi tootmisahel || 4 840 || 2 603

Teed ja kiirteed || 62 856 || 23 125

Telekommunikatsioon || 24 963 || 26 621

Teenindussektor jm || 102 084 || 53 620

KOKKU || 1 033 160 || 844 428

3.2.3.5 Laenude hilinenud tagasimaksed

Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru „Hilinenud maksete jälgimise suunistes” sätestatud menetluste kohaselt.

Hilinenud maksete summade jälgimise ja nende kohta aru andmisega tegeleb üldiselt EIP tehinguhalduse ja restruktureerimise direktoraadi hilinenud maksete üksus. See üksus koostab kuuaruande investeerimisrahastu laenude tasumata tagasimaksete kohta, mis sisaldab ka kaheksat päeva ületavate võlgnevuste võrdlust kuude lõikes. Kuuaruandes kirjeldatakse riikide, laenude ja tagasimaksete lõikes üksikasjalikult samme, mis on juba tehtud või mis on kavas teha.

Lisaks sellele koostatakse ja saadetakse Euroopa Komisjonile kuuaruanne laenude kohta, mille tasumisega on hilinetud üle 90 päeva. EIP halduskomitee saab kaks korda aastas kokkuvõtliku tabeli 30 päeva ja 90 päeva maksetähtaega ületanud laenudest tulenevate võlgnevuste kohta ning aruande, milles on esitatud võrdlusteave võlgnevuste arengu kohta aasta ja poolaasta jooksul.

Sellistest maksetähtaega ületanud laenudest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt (tuhandetes eurodes):

|| Üle 30 päeva hilinenud tagasimaksed || Üle 90 päeva hilinenud tagasimaksed || Üle 180 päeva hilinenud tagasimaksed

|| || ||

31.12.2011 || 14 087 || 10 179 || 10 146

31.12.2010 || 8 224 || 4 461 || 4 366

3.2.4. Rahast ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk

Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas investeerimisrahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31. detsembri 2011. aasta seisuga olid investeeringud üksnes pangahoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis. Investeerimissuuniste kohaselt ja olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse.

Heakskiidetud pankadelt või emitentidelt nõutav minimaalne lühiajaline krediidireiting on A-1/P-1/F1 (Moody’s, S&P, Fitch). Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud panga või emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot).

Hoiuseid hoitakse heakskiidetud majandusüksustes lõpptähtajaga kuni kolm kuud alates tehingupäevast ja need ei tohi ületada krediidiriski positsioonile kehtestatud ülempiiri.

31. detsembri 2011. aasta ja 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli kõigi investeerimisrahastu pangahoiuste ja lühiajaliste kommertsväärtpaberite minimaalseks reitinguks P-2 (Moody's).

Järgnevas tabelis on näidatud pangahoiuste seis koos kogunenud intressidega (tuhandetes eurodes):

Minimaalne lühiajaline krediidireiting || Moody'se reiting || 31.12.2011 || 31.12.2010

P-1 || A1 || 117 603 || 26 % ||  138 724 || 36 %

P-1 || A2 || 179 938 || 40 % ||  18 822 || 5 %

P-1 || Aa2 || 28 622 || 6 % ||  118 562 || 31 %

P-1 || Aa3 || 105 547 || 24 % ||  110 527 || 29 %

P-2 || A3 ||  17 441 || 4 % || - || -

KOKKU || || 449 151 || 100 % ||  386 635 || 100 %

Järgnevas tabelis on näidatud lühiajaliste kommertsväärtpaberite seis (tuhandetes eurodes):

Minimaalne lühiajaline krediidireiting || Moody'se reiting || 31.12.2011 || 31.12.2010

P-1 || A1 || - || - ||  21 473 || 100 %

KOKKU || || - || - ||  21 473 || 100 %

3.2.5. Tuletisinstrumentidest tulenev krediidirisk

3.2.5.1 Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted

Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest.

Investeerimisrahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes. Euroopa Investeerimispank teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehinguid reguleerivad samad vahetuslepingute raamlepingud ja krediiditoe lisad, millele Euroopa Investeerimispank ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud.

3.2.5.2 Tuletisinstrumentide krediidiriski mõõtmine

Kõiki seoses investeerimisrahastuga tehtud Euroopa Investeerimispanga vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida Euroopa Investeerimispank kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab Euroopa Investeerimispank vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavuse tingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul.

Euroopa Investeerimispank kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni mõõtmiseks tururiski netopositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes meetodites võetakse täielikult arvesse investeerimisrahastuga seonduvaid tuletisinstrumente.

Järgnevas tabelis on näidatud vahetuslepingute (sh eri valuutade vahetuslepingute ja eri valuutade intressimäära vahetuslepingute, v.a lühiajalised valuuta vahetuslepingud) lõpptähtajad, jaotatuna nende tingliku väärtuse ja õiglase väärtuse lõikes:

Vahetuslepingud 31.12.2011 seisuga || alla || 1 aasta || 5 aastat || üle || Kokku 2011

(tuhandetes eurodes) || 1 aasta || kuni 5 aastat || kuni 10 aastat || 10 aasta ||

|| || || || ||

Tinglik väärtus || 7 042 || 43 593 || 16 899 || - || 67 534

Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || -674 || -1 331 || -3 869 || - || -5 874

Vahetuslepingud 31.12.2010 seisuga || alla || 1 aasta || 5 aastat || üle || Kokku 2010

(tuhandetes eurodes) || 1 aasta || kuni 5 aastat || kuni 10 aastat || 10 aasta ||

|| || || || ||

Tinglik väärtus || 431 || 37 822 || 65 514 || 1 440 || 105 207

Õiglane väärtus (s.o diskonteeritud netoväärtus) || - 6 || -728 || - 3 787 || - 213 || - 4 734

Investeerimisrahastu sõlmib lühiajalisi valuuta vahetuslepinguid eurost erinevas valuutas antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks. Lühiajalised valuuta vahetuslepingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse regulaarselt.

Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute tinglik väärtus 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli 585 miljonit eurot (31. detsembri 2010. aasta seisuga 458 miljonit eurot). Lühiajaliste valuuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli -6,4 miljonit eurot (31. detsembri 2010. aasta seisuga oli nende väärtus null).

3.3 Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et majandusüksusel tekib raskusi oma kohustuste täitmisel seoses finantskohustustega, mida arveldatakse raha või muu finantsvara loovutamisega.

Investeerimisrahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest (üheksanda ja kümnenda EAFi vahendid) ja täiendavalt ka investeerimisrahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest. Võttes arvesse EIP prognoose investeerimisrahastu juhtimise ja tegevuse kohta, teeb Euroopa Komisjon igal aastal kindlaks siduvad kohustused, maksed ning jooksval majandusaastal ja järgnevatel majandusaastatel tasumisele kuuluvate osamaksude (sh intressitoetused) aastase summa ning saadab selle kohta 15. oktoobriks nõukogule aruande.

Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid. Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on investeerimisrahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest tehingute planeerimise ja arvelduste osakond korrapäraselt teatab.

Investeerimisrahastu nimel avatud kontodel olevaid sularahahalduse varasid haldab panga sularahahalduse osakond. Sealjuures peetakse kinni front office'i ja back office'i ülesannete lahususe põhimõttest. Nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud kuuluvad tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse.

Kui front office'i ja back office'i juhid peavad seda tegevuslikel põhjustel igapäevase sularahahalduse varade juhtimise käigus vajalikuks, siis teeb panga likviidsuse ja rahavoogude tegevkomitee (iganädalaselt koos käiv organ, kus osalevad finants-, laenuandmise ja riskijuhtimise üksus) tõstatatud probleemide ja asjakohaste lahenduste kohta eraldi otsuse. Varade igapäevase haldamise raamest välja jäävad tegevusvajadused ja vastuvõetud asjakohased lahendused saadetakse põhimõttelise nõusoleku saamiseks Euroopa Komisjonile.

Lisaks sellele kuulub ülesannete lahususe põhimõtte kohaselt panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse vastaspoolte ja sularahahalduse investeeringute limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine.

Järgnevas tabelis on esitatud investeerimisrahastu varade ja kohustuste jaotus (tuhandetes eurodes), mis põhineb nende lepingulise lõpptähtajani jäänud ajal:

31. detsembri 2011. aasta seisuga || Kuni 3 kuud || 3–12 kuud || 1–5 aastat || Üle 5 aasta || Määra-mata || Kokku

VARAD || || || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 452 279 || - || - || - || - || 452 279

Tuletisinstrumendid || - || 15 || 419 || - || - || 434

Laenud ja nõuded || 62 505 || 14 649 || 118 795 || 837 211 || - || 1 033 160

Müügivalmis finantsvarad || - || - || - || 236 446 || 15 214 || 251 660

Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || - || 87 310

Muud varad ||  122 || - || - || 294 || - || 416

Varad kokku || 602 216 || 14 664 || 119 214 || 1 073 951 || 15 214 || 1 825 259

KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || ||

Kohustused || || || || || ||

Tuletisinstrumendid || 6 469 || 615 || 1 749 || 3 869 || - || 12 702

Ettemakstud tulud || 505 || - || - || 32 498 || - || 33 003

Võlad kolmandatele isikutele || 329 660 || - || - || - || - || 329 660

Muud kohustused || 178 ||  - || - || 935 || - || 1 113

Kohustused kokku || 336 812 || 615 || 1 749 || 37 302 || - || 376 478

Rahastu omakapital || || || || || ||

Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || - || - || - || - || 1 281 309 || 1 281 309

Õiglase väärtuse reserv || - || - || - || 31 873 || 9 877 || 41 750

Jaotamata kasum || - || - || - || - || 125 722 || 125 722

Rahastu omakapital kokku || - || - || - || 31 873 || 1 416 908 || 1 448 781

Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 336 812 || 615 || 1 749 || 69 175 || 1 416 908 || 1 825 259

|| || || || || ||

31. detsembri 2010. aasta seisuga || Kuni 3 kuud || 3–12 kuud || 1–5 aastat || Üle 5 aasta || Määra-mata || Kokku

VARAD || || || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 411 587 || - || - || - || - || 411 587

Tuletisinstrumendid || - ||  3 ||  572 ||  801 || - || 1 376

Laenud ja nõuded || 7 431 || 7 146 || 131 222 || 698 629 || - || 844 428

Müügivalmis finantsvarad || - || - || - || 171 637 || 23 191 || 194 828

Nõuded rahastajate vastu || 100 000 || - || - || - || - || 100 000

Muud varad || 2 822 || - || - || - ||  350 || 3 172

Varad kokku || 521 840 || 7 149 || 131 794 || 871 067 || 23 541 || 1 555 391

KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || || ||

Kohustused || || || || || ||

Tuletisinstrumendid || - ||  10 || 1 300 || 4 800 || - || 6 110

Ettemakstud tulud || - || - || - ||  92 || 29 487 || 29 579

Võlad kolmandatele isikutele || 298 415 || - || - || - || - || 298 415

Muud kohustused ||  169 ||  419 || - ||  352 || - ||  940

Kohustused kokku || 298 584 ||  429 || 1 300 || 5 244 || 29 487 || 335 044

Rahastu omakapital || || || || || ||

Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || - || - || - || - || 1 131 309 || 1 131 309

Õiglase väärtuse reserv || - || - || - || 10 113 || 14 457 || 24 570

Jaotamata kasum || - || - || - || - ||  64 468 ||  64 468

Rahastu omakapital kokku || - || - || - || 10 113 || 1 210 234 || 1 220 347

Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 298 584 ||  429 || 1 300 || 15 357 || 1 239 721 || 1 555 391

3.4 Tururisk

Tururisk on risk, et muutused turuhindades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade, valuutakursside ja krediidiriski marginaalide muutused (mis ei ole seotud muutustega emitendi krediidikvaliteedis) vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.4.1. Intressirisk

Intressirisk on investeerimisrahastu positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb turu tootluse või intressikõvera negatiivsetest muutustest. Intressirisk tekib erinevustest varade ja kohustuste ümberhindamisel ja nende lõpptähtaegades.

investeerimisrahastu ei juhi intressiriski.

Alljärgnevas tabelis on võetud kokku laenudest ja nõuetest tulenev intressimäära mõju investeerimisrahastule (tuhandetes eurodes).

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

Fikseeritud intressimääraga investeeringud || 516 175 || 412 428

Ujuva intressimääraga investeeringud || 516 985 || 432 000

Kokku || 1 033 160 || 844 428

3.4.2. Valuutarisk

Valuutarisk on investeerimisrahastu positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Investeerimisrahastu jaoks tekib valuutarisk tekib alati, kui varad ja kohustused ei ole samas valuutas. Valuutarisk hõlmab ka tulevaste rahavoogude väärtuse ootamatuid ja ebasoodsaid muutusi, mis tulenevad vahetuskursside muutumisest.

3.4.2.1 Valuutarisk ja sularahahalduse varad

Investeerimisrahastu sularahahalduse varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites.

Valuutariski maandatakse valuuta hetke- või forvardtehingutega, valuuta vahetustehingute või eri valuutade vahetustehingutega. Panga sularahahalduse osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse investeerimisrahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu.

3.4.2.2 Valuutarisk ja investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud

Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes. Investeerimisrahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas.

Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata. Allpool on esitatud investeerimisrahastu valuutariski maandamise suunised.

3.4.2.2.1. Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

- Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites välja makstud investeerimisrahastu laenude riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv.

- Investeerimisrahastu tehingute raames muus valuutas kui eurodes või USA dollarites tehtud väljamaksete puhul, mille korral pikaajalist riskimaandustehingut ei tehta, sõlmib sularahahalduse osakond kaks tööpäeva enne väljamakset valuutatehingu. Investeerimisrahastu tehingute puhul kasutatav valuutakurss vastab sularahahalduse osakonna saadud turukursile. Samamoodi toimitakse ka muus valuutas kui eurodes või USA dollarites saadud tagasimaksete puhul, mille korral sularahahalduse osakond teeb laekunud valuuta konverteerimiseks vajadusel valuutatehingu.

- Realiseerimata tagatiste puhul valuutariski ei maandata. Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tagatiste realiseerimise korral risk maandatakse.

- Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute puhul, mille jaoks sularahahalduse osakond ei saa valuutariski maandamise tehingut teha, jäetakse risk maandamata. See hõlmab ka (sünteetilisi) tehinguid, mis on nomineeritud kohalikus valuutas, kuid mida arveldatakse eurodes või USA dollarites. Investeerimisrahastu jääb seega avatuks nendest tulenevale valuutariskile.

3.4.2.2.2. USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

- Investeerimisrahastu kõigi USA dollarites nomineeritud pooleliolevate tehingute (v.a realiseerimata tagatised) kogusumma suhtes kasutatakse riskimaandust USD/EUR valuutavahetuslepingute abil, mida pikendatakse perioodiliselt. Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid valuutavahetuslepinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud.

- USA dollarist tulenevat kogu riskipositsiooni arvutatakse regulaarselt raamatupidamisandmete järgi, et järgmiste pikendatavate valuutavahetuslepingute riskimaandust vajaduse korral korrigeerida.

- Kui sularahahalduse osakond peab seda tegevuse seisukohast asjakohaseks, võib konkreetsete USA dollarites nomineeritud laenude puhul kasutada riskimaanduseks ka eri valuutade vahetustehinguid.

- Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete valuutavahetuslepingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse sularahahalduse varadesse või vahetatakse eurodeks.

- USA dollarites nomineeritud pooleliolevate maandamata tehingute (nimiväärtuses väljendatud) kogusumma ei tohi kunagi ületada 5 000 000 (viit miljonit) USA dollarit. Seda limiiti korrigeeritakse iga-aastaselt. Kõnealuse limiidi ületamise korral toob sularahahalduse osakond riskipositsiooni valuutatehingu abil tagasi limiidi piiresse.

Järgnevas tabelis on näidatud investeerimisrahastu välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes):

31. detsembri 2011. aasta seisuga || EUR || USD || CAD || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku

|| || || || ||

VARAD || || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 416 384 || 35 895 || - || - || 452 279

Tuletisinstrumendid || 13 419 || -12 985 || - || - || 434

Laenud ja nõuded || 477 340 || 501 923 || - || 53 897 || 1 033 160

Müügivalmis finantsvarad || 54 287 || 186 525 || 4 303 || 6 545 || 251 660

Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || - || - || - || 87 310

Muud varad || 50 || - || - || 366 || 416

Varad kokku || 1 048 790 || 711 358 || 4 303 || 60 808 || 1 825 259

|| || || || ||

KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || ||

Kohustused || || || || ||

Tuletisinstrumendid || - 641 758 || 654 460 || - || - || 12 702

Ettemakstud tulud || 32 689 || 314 || - || - || 33 003

Võlad kolmandatele isikutele || 329 598 || 62 || - || - || 329 660

Muud kohustused || 691 || 19 || - || 403 || 1 113

Kohustused kokku || -278 780 || 654 855 || - || 403 || 376 478

Rahastu omakapital || || || || ||

Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 281 309 || - || - || - || 1 281 309

Õiglase väärtuse reserv || 41 750 || - || - || - || 41 750

Jaotamata kasum || 125 722 || - || - || - || 125 722

Rahastu omakapital kokku || 1 448 781 || - || - || - || 1 448 781

Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 170 001 || 654 855 || - || 403 || 1 825 259

Valuutapositsioon 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -121 211 || 56 503 || 4 303 || 60 405 || -

|| || || || ||

31. detsembri 2011. aasta seisuga: || || || || ||

SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || ||

Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 761 319 || 204 340 || - || - || 965 659

Väljavõetud tagatised || - || - || - || 7 909 || 7 909

|| || || || ||

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || ||

Väljavõtmata tagatised || - || - || - || 20 000 || 20 000

31. detsembri 2010. aasta seisuga || EUR || USD || CAD || AKV riikide / ÜMTde valuutad || Kokku

|| || || || ||

VARAD || || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 378 570 || 33 017 || - || - || 411 587

Tuletisinstrumendid || 332 399 || - 331 023 || - || - || 1 376

Laenud ja nõuded || 385 187 || 403 417 || - || 55 824 || 844 428

Müügivalmis finantsvarad || 40 184 || 137 505 || 12 444 || 4 695 || 194 828

Nõuded rahastajate vastu || 100 000 || - || - || - || 100 000

Muud varad || 2 742 || - || - || 430 || 3 172

Varad kokku || 1 239 082 || 242 916 || 12 444 || 60 949 || 1 555 391

|| || || || ||

KOHUSTUSED JA RAHASTU OMAKAPITAL || || || || ||

Kohustused || || || || ||

Tuletisinstrumendid || - 69 815 || 75 925 || - || - || 6 110

Ettemakstud tulud || 29 235 || 344 || - || - || 29 579

Võlad kolmandatele isikutele || 298 415 || - || - || - || 298 415

Muud kohustused || 577 || 1 || - || 362 || 940

Kohustused kokku || 258 412 || 76 270 || - || 362 || 335 044

Rahastu omakapital || || || || ||

Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud || 1 131 309 || - || - || - || 1 131 309

Õiglase väärtuse reserv || 24 570 || - || - || - || 24 570

Jaotamata kasum || 64 468 || - || - || - || 64 468

Rahastu omakapital kokku || 1 220 347 || - || - || - || 1 220 347

Kohustused ja rahastu omakapital kokku || 1 478 759 || 76 270 || - || 362 || 1 555 391

Valuutapositsioon 31. detsembri 2010. aasta seisuga || - 239 677 || 166 646 || 12 444 || 60 587 || -

|| || || || ||

31. detsembri 2010. aasta seisuga: || || || || ||

SIDUVAD KOHUSTUSED || || || || ||

Väljamaksmata laenud ja müügivalmis finantsvarad || 858 279 || 236 035 || - || - || 1 094 314

Väljavõetud tagatised || - || - || - || 9 484 || 9 484

|| || || || ||

TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED || || || || ||

Väljavõtmata tagatised || 45 000 || - || - || - || 45 000

3.4.3. Aktsiarisk

Aktsiarisk on risk, et aktsiate õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiaindeksite tasemes ja konkreetsete aktsiainvesteeringute väärtuses.

Investeerimisrahastu jaoks tekib aktsiarisk riskikapitali investeeringute kaudu, s.o investeeringute kaudu otse aktsiakapitali investeerivatesse ja riskikapitalifondidesse.

Aktsiainvesteeringute hindamiseks kasutatakse punktisüsteemi. Iga investeeringut hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, mille võib jaotada kolme põhikategooriasse: juhtimine, äriplaan ja struktuur. Eri punktisummad liidetakse seejärel investeeringule omistatavaks koondhindeks, mis iseloomustab selle üldist tugevust.

Aktsiariski positsioonide suhtes kohaldatakse ka ülempiiri, mis määratakse kindlaks nii iga investeeringu puhul kui ka kumulatiivselt. Ülempiiri suurus oleneb aktsiainvesteeringute kvaliteedist.

4 Varade ja kohustuste õiglane väärtus

Järgnevas tabelis on esitatud bilansilise maksumuse ja õiglase väärtuse võrdlus raamatupidamise aastaaruandes kajastatud investeerimisrahastu varade ja kohustuste kategooriate lõikes (tuhandetes eurodes):

|| Bilansiline väärtus 31.12.2011 seisuga || Õiglane väärtus 31.12.2011 seisuga || Bilansiline väärtus 31.12.2010 seisuga || Õiglane väärtus 31.12.2010 seisuga

Õiglases väärtuses kajastatud varad || || || ||

Müügivalmis finantsvarad || 251 660 || 251 660 || 194 828 || 194 828

Tuletisinstrumendid || 434 || 434 || 1 376 || 1 376

Kokku || 252 094 || 252 094 || 196 204 || 196 204

|| || || ||

Amortiseeritud väärtuses kajastatud varad || || || ||

Raha ja raha ekvivalendid || 452 279 || 452 279 || 411 587 || 411 587

Laenud ja nõuded || 1 033 160 || 1 022 679 || 844 428 || 844 428

Nõuded rahastajate vastu || 87 310 || 87 310 || 100 000 || 100 000

Muud varad || 416 || 416 || 3 172 || 3 172

Kokku || 1 573 165 || 1 562 684 || 1 359 187 || 1 359 187

|| || || ||

Varad kokku || 1 825 259 || 1 814 778 || 1 555 391 || 1 555 391

|| || || ||

Õiglases väärtuses kajastatud kohustused || || || ||

Tuletisinstrumendid || 12 702 || 12 702 || 6 110 || 6 110

Kokku || 12 702 || 12 702 || 6 110 || 6 110

|| || || ||

Amortiseeritud väärtuses kajastatud kohustused || || || ||

Ettemakstud tulud || 33 003 || 33 003 || 29 579 || 29 579

Võlad kolmandatele isikutele || 329 660 || 329 660 || 298 415 || 298 415

Muud kohustused || 1 113 || 1 113 || 940 || 940

Kokku || 363 776 || 363 776 || 328 934 || 328 934

|| || || ||

Kohustused kokku || 376 478 || 376 478 || 335 044 || 335 044

Järgnevalt on kirjeldatud varade ja kohustuste õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavaid metoodikaid ja eeldusi.

§ Varad, mille õiglane väärtus läheneb bilansilisele väärtusele

Varade ja kohustuste puhul, mis on likviidsed või millel on lühiajaline alla kolme kuuline lõpptähtaeg, eeldatakse, et nende õiglane väärtus läheneb bilansilisele väärtusele.

§ Õiglases väärtuses kajastatud varad ja kohustused

Finantsinstrumendi õiglase väärtuse kindlaksmääramisel kasutatakse esimese allikana aktiivsel turul avaldatud hinnanoteeringuid. Investeerimisrahastu portfellis olevate investeeringute laadi tõttu on need harva kättesaadavad. Investeeringute puhul, mille turuhinnad ei ole kättesaadavad, kasutatakse õiglase väärtuse hindamiseks hindamismeetodeid või mudeleid, mis võimaluse korral alati tuginevad jälgitavatele turuandmetele bilansipäeva seisuga.

Järgnevas tabelis on analüüsitud finantsvarasid, mille õiglane väärtus on kindlaks määratud hindamismeetodi abil. Sealjuures kasutatakse eri tasemeid, mis on määratletud järgmiselt:

- 1. tase: aktiivsetel turgudel noteeritud (korrigeerimata) noteeritud hinnad;

- 2. tase: muud sisendid kui 1. tasemega hõlmatud noteeritud hinnad, mis on vara puhul jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud);

- 3. tase: vara puhul kasutatavad sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

31. detsembri 2011. aasta seisuga || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku

(tuhandetes eurodes) || || || ||

|| || || ||

Finantsvarad || || || ||

Tuletisinstrumendid || - || 434 || - || 434

Müügivalmis finantsvarad || 15 214 || - || 236 446 || 251 660

KOKKU || 15 214 || 434 || 236 446 || 252 094

|| || || ||

Finantskohustused || || || ||

Tuletisinstrumendid || - || 12 702 || - || 12 702

KOKKU || - || 12 702 || - || 12 702

31. detsembri 2010. aasta seisuga || 1. tase || 2. tase || 3. tase || Kokku

(tuhandetes eurodes) || || || ||

|| || || ||

Finantsvarad || || || ||

Tuletisinstrumendid || - || 1 376 || - || 1 376

Müügivalmis finantsvarad || 23 190 || - || 171 638 || 194 828

KOKKU || 23 190 || 1 376 || 171 638 || 196 204

|| || || ||

Finantskohustused || || || ||

Tuletisinstrumendid || - || 6 110 || - || 6 110

KOKKU || - || 6 110 || - || 6 110

2011. aastal ei teinud investeerimisrahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi.

Järgnevas tabelis on esitatud 31. detsembril 2011 ja 31. detsembril 2010 lõppenud majandusaasta jooksul 3. taseme instrumentides toimunud muutused.

(tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad

Saldo 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 171 638

Kogu kasum või kahjum ||

- kasumis või kahjumis || -3 206

- muus koondkasumis || 21 759

Väljamaksed || 67 829

Tagasimaksed || -21 574

Saldo 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 236 446

(tuhandetes eurodes) || Müügivalmis finantsvarad

Saldo 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || 151 049

Kogu kasum või kahjum ||

- kasumis või kahjumis || -3 176

- muus koondkasumis || -4 773

Väljamaksed || 50 952

Tagasimaksed || -22 414

Saldo 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 171 638

5 Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes)

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning investeerimisrahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahenditeks.

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Liikmesriikidelt laekunud, kuid veel väljamaksmata osamaksud || 195 205 || 33 128

Rahastu põhi- ja finantseerimistegevusest saadud vahendid || 257 074 || 378 459

|| ||

Raha ja raha ekvivalendid || 452 279 || 411 587

6 Tuletisinstrumendid (tuhandetes eurodes)

Tuletisinstrumendid koosnevad põhiliselt järgnevast:

31. detsembri 2011. aasta seisuga || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus

Varad || Kohustused

Eri valuutade vahetuslepingud || 434 || -953 || 29 376

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud || - || -5 355 || 38 158

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud || - || -6 394 || 585 000

|| || ||

Tuletisinstrumendid || 434 || -12 702 ||

31. detsembri 2010. aasta seisuga || Õiglane väärtus || Tinglik väärtus

Varad || Kohustused

Eri valuutade vahetuslepingud || 1 235 || -945 || 47 526

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ||  141 || -5 165 || 57 681

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud ||  - || - || 458 000

|| || ||

Tuletisinstrumendid || 1 376 || -6 110 ||

7 Laenud ja nõuded (tuhandetes eurodes)

Laenud ja nõuded koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| Üldised laenud(*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku

Nimiväärtus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 246 500 || 542 322 || 123 910 || 912 732

Väljamaksed || 25 689 || 211 351 || - || 237 040

Mahakandmised || - || - || -2 000 || -2 000

Tagasimaksed || -48 554 || -51 712 || -4 144 || -104 410

Kapitaliseeritud intressid || - || 459 || 10 053 || 10 512

Vahetuskursierinevused || 1 730 || 13 930 || 860 || 16 520

Nimiväärtus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 225 365 || 716 350 || 128 679 || 1 070 394

|| || || ||

Väärtuse langus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || -15 006 || -18 056 || -44 023 || -77 085

Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -1 746 || -1 514 || -773 || -4 033

Mahakandmised || - || - || 2 000 || 2 000

Väärtuse languse vähenemine || 9 499 || 3 263 || 18 723 || 31 485

Vahetuskursierinevused || -356 || -65 || -762 || -1 183

Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -7 609 || -16 372 || -24 835 || -48 816

|| || || ||

Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 700 || -3 428 || -99 || -5 227

Kogunenud intress || 3 498 || 9 499 || 3 812 || 16 809

|| || || ||

Laenud ja nõuded 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 219 554 || 706 049 || 107 557 || 1 033 160

(*) sealhulgas agendilepingud.

|| Üldised laenud(*) || Eelislaenud || Allutatud laenud || Kokku

Nimiväärtus 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || 230 989 || 406 799 || 145 482 || 783 270

Väljamaksed || 39 596 || 165 781 || 1 575 || 206 952

Tagasimaksed || -33 573 || -46 053 || -40 098 || -119 724

Kapitaliseeritud intressid || - || - || 13 239 || 13 239

Vahetuskursierinevused || 9 488 || 15 795 || 3 712 || 28 995

Nimiväärtus 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 246 500 || 542 322 || 123 910 || 912 732

|| || || ||

Väärtuse langus 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || -8 371 || -30 217 || -59 556 || -98 144

Koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse langus || -6 522 || - || -582 || -7 104

Väärtuse languse vähenemine ||  266 || 13 843 || 18 423 || 32 532

Vahetuskursierinevused || -379 || -1 682 || -2 308 || -4 369

Väärtuse langus 31. detsembri 2010. aasta seisuga || -15 006 || -18 056 || -44 023 || -77 085

|| || || ||

Amortiseeritud soetusmaksumus || -1 727 || -2 047 || - 118 || -3 892

Kogunenud intress || 3 670 || 6 226 || 2 777 || 12 673

Laenud ja nõuded langus 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 233 437 || 528 445 || 82 546 || 844 428

(*) sealhulgas agendilepingud.

8 Müügivalmis finantsvarad (tuhandetes eurodes)

Müügivalmis finantsvarad koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| Riskikapitali-fondid || Otsesed omakapitali-investeeringud || Kokku

Maksumus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 142 932 || 33 350 || 176 282

Väljamaksed || 59 579 || 8 250 || 67 829

Tagasimaksed/müük || -20 236 || -4 735 || -24 971

Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga || 417 || -300 || 117

Maksumus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 182 692 || 36 565 || 219 257

|| || ||

Realiseerimata kasum ja kahjum 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || 11 335 || 13 235 || 24 570

Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || 18 446 || -1 266 || 17 180

Realiseerimata kasum ja kahjum 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 29 781 || 11 969 || 41 750

|| || ||

Väärtuse langus 1. jaanuari 2011. aasta seisuga || -2 || -6 022 || -6 024

Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || - 6 888 || - || -6 888

Varasematel aastatel koondkasumiaruandes kajastatud väärtuse languse kasutamine || 2 || 3 714 || 3 716

Vahetuskursierinevused seoses väärtuse langusega || 1 || -152 || -151

Väärtuse langus 31. detsembri 2011. aasta seisuga || -6 887 || -2 460 || -9 347

|| || ||

Müügivalmis finantsvarad 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 205 586 || 46 074 || 251 660

|| Riskikapitali-fondid || Otsesed omakapitali-investeeringud || Kokku

Maksumus 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || 116 652 || 30 462 || 147 114

Väljamaksed || 48 040 || 2 912 || 50 952

Tagasimaksed/müük || -22 414 || - || -22 414

Vahetuskursierinevused seoses tagasimaksete/müügiga ||  654 || -24 ||  630

Maksumus 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 142 932 || 33 350 || 176 282

|| || ||

Realiseerimata kasum ja kahjum 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || 18 138 || 1 572 || 19 710

Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus || -6 803 || 11 663 || 4 860

Realiseerimata kasum ja kahjum 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 11 335 || 13 235 || 24 570

|| || ||

Väärtuse langus 1. jaanuari 2010. aasta seisuga || -2 || -2 308 || -2 310

Koondkasumiaruandes aasta jooksul kajastatud väärtuse langus || - || -3 714 || -3 714

Väärtuse langus 31. detsembri 2010. aasta seisuga || -2 || -6 022 || -6 024

|| || ||

Müügivalmis finantsvarad 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 154 265 || 40 563 || 194 828

9 Nõuded rahastajate vastu (tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu olid järgmised:

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamaksud || 87 310 || 100 000

|| ||

Nõuded rahastajate vastu kokku || 87 310 || 100 000

10 Muud varad (tuhandetes eurodes)

Põhilised muud varad olid järgmised:

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Nõuded EIP vastu || 59 || 2 743

Finantstagatised || 357 ||  429

|| ||

Muud varad kokku || 416 || 3 172

11 Ettemakstud tulud (tuhandetes eurodes)

Ettemakstud tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Ettemakstud intressitoetused || 32 744 || 29 073

Laenude ja nõuetega seotud ettemakstud vahendustasud || 259 ||  506

|| ||

Ettemakstud tulud kokku || 33 003 || 29 579

12 Võlad kolmandatele isikutele (tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto) || 38 011 || 34 086

Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad || 219 || -

Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused || 291 430 || 264 329

|| ||

Võlad kolmandatele isikutele kokku || 329 660 || 298 415

13 Muud kohustused (tuhandetes eurodes)

Muud kohustused koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Finantstagatised || 294 ||  351

Muud || 819 ||  589

|| ||

Muud kohustused kokku || 1 113 ||  940

14 Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriik || Osamaks rahastusse || Intressi-toetusteks ettenähtud osamaks || Osamaks kokku || Sissenõutud, kuid veel tasumata (*)

Austria || 33 955 || 10 168 || 44 123 || 2 650

Belgia || 50 227 || 15 041 || 65 268 || 3 920

Taani || 27 420 || 8 211 || 35 631 || 2 140

Soome || 18 963 || 5 679 || 24 642 || 1 480

Prantsusmaa || 311 358 || 93 237 || 404 595 || 24 300

Saksamaa || 299 314 || 89 630 || 388 944 || 23 360

Kreeka || 16 016 || 4 796 || 20 812 || 1 250

Iirimaa || 7 944 || 2 379 || 10 323 || 620

Itaalia || 160 676 || 48 115 || 208 791 || 12 540

Luksemburg || 3 716 || 1 113 || 4 829 || 290

Madalmaad || 66 884 || 20 028 || 86 912 || 5 220

Portugal || 12 429 || 3 722 || 16 151 || 970

Hispaania || 74 828 || 22 407 || 97 235 || 5 840

Rootsi || 34 980 || 10 475 || 45 455 || 2 730

Ühendkuningriik || 162 599 || 48 690 || 211 289 || -

Kokku 31. detsembri 2011. aasta seisuga || 1 281 309 || 383 691 || 1 665 000 || 87 310

Kokku 31. detsembri 2010. aasta seisuga || 1 131 309 ||  333 691 || 1 465 000 ||  100 000

(*) 18. novembril 2010 määras nõukogu kindlaks, kui suure rahalise osamaksu iga liikmesriik peab tasuma 21. jaanuariks 2012.

15 Tingimuslikud kohustused ja siduvad kohustused (tuhandetes eurodes)

|| 31.12.2011 || 31.12.2010

|| ||

Siduvad kohustused || ||

Väljamaksmata laenud || 701 092 || 808 865

Väljamaksmata müügivalmis finantsvarad || 264 567 || 285 449

Väljavõetud tagatised || 7 909 || 9 484

|| ||

Tingimuslikud kohustused || ||

Väljavõtmata tagatised || 20 000 || 45 000

|| ||

Kokku || 993 568 || 1 148 798

16 Intressitulu (neto) (tuhandetes eurodes)

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

Raha ja raha ekvivalendid || 5 518 || 1 878

Laenud ja nõuded || 50 800 || 50 299

Intressitoetused || 3 243 || 2 424

|| ||

Intressid ja samalaadsed tulud kokku || 59 561 || 54 601

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

Tuletisinstrumendid || -940 || -2 591

|| ||

Intressid ja samalaadsed kulud kokku || -940 || -2 591

17 Netotulu teenus- ja vahendustasudest (tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgnevast:

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

Laenude ja nõuetega seotud teenus- ja vahendustasud || 1 894 || 11 510

Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud || 255 ||  265

|| ||

Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku || 2 149 || 11 775

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

Müügivalmis finantsvaradega seoses kolmandatele isikutele makstud vahendustasud || -144 || -372

|| ||

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku || -144 || -372

18 Netotulu finantstehingutest (tuhandetes eurodes)

Finantstehingutest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgnevast:

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine || -7 534 || -12 082

Kasum/kahjum vahetuskursierinevustest || 8 376 || -5 556

Dividenditulu ja realiseeritud kasum müügivalmis finantsvaradelt || 17 228 || 1 815

|| ||

Netotulu finantstehingutest || 18 070 || -15 823

19 Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP investeerimisrahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse investeerimisrahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

|| 1. jaanuar 2011 || 1. jaanuar 2010

|| – 31. detsember 2011 || – 31. detsember 2010

|| ||

EIP kantud tegelikud kulud || -39 937 || -36 028

Tulu rahastu poolt otse klientidelt võetavatest hindamistasudest || 1 931 || 1 942

|| ||

Üldhalduskulud (neto) || -38 006 || -34 086

Pärast läbivaadatud Cotonou partnerluslepingu jõustumist 1. juulil 2008 ei kata liikmesriigid enam üldisi halduskulusid.

20 Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või mis nõuaks 31. detsembri 2011. aasta seisuga koostatud raamatupidamise aastaaruande korrigeerimist.

I OSA 2. PEATÜKI (RAKENDAMISE ARUANNE) LISA − OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

Märkused tabelite kohta:

· Tabelites näitab arv „0,00”, et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele. Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.      Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

· Rubriik „Kõik AKV riigid / ÜMTd” osutab projektidele, milles osalevad mitu riiki, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

· Rubriik „Finants- ja halduskulud” hõlmab projekte, mida rahastatakse EAFi intressidest või halduskulude assigneeringutest.

[1]           ELT L 247, 9.9.2006.

[2]         Kõik arvud on ümardatud miljoniteks eurodeks. Tuleb märkida, et kuna tabelites esitatud väärtused on ümardatud, võib nende liitmisel saadav summa tabelis esitatud kogusummast erineda. Summad, mis on näidatud 0-na, väljendavad arvusid, mis on väiksemad kui 500 000 eurot. Summad, mis võrduvad 0-ga, on näidatud kriipsuga (-).

[3]         2010. aastal liigitati kaasrahastamise osamaksud ümber ja esitati liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena. Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja neid tuleks selliselt ka kajastada. Ümberliigitatud summa kajastab kumulatiivseid kaasrahastamise osamaksusid 2008. ja 2009. aastast.

[4]         Kümnenda EAFi netovarad on negatiivsed, sest osamaksud nõuti esmakordselt sisse alles 2011. aastal.

[5]         2010. aastal liigitati kaasrahastamise osamaksud ümber ja esitati liikmesriikidele tasumisele kuuluvate summadena. Kaasrahastamise osamaksud täidavad mittevahetustehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumi ja neid tuleks selliselt ka kajastada. Ümberliigitatud summa kajastab kumulatiivseid kaasrahastamise osamaksusid 2008. ja 2009. aastast.

[6]         Vastavalt kümnenda EAFi finantsmääruse artiklile 153 on hoiukontod kajastatud kümnenda EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 6. peatükis „Finantsriskide juhtimine”.

[7]         See saldo kujutab endast Kongo Demokraatliku Vabariigi jaoks kättesaadavaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ. Need vahendid on sihtotstarbelised ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks.

[8]            EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3–106.

[9]         ELT L 247, 9.9.2006.

[10]        Nõukogu otsus 2010/406/EL, 12. juuli 2010, mis käsitleb Sudaani kõige haavatavamate elanikkonnarühmade abistamist üheksandast ja sellest varasematest Euroopa Arengufondidest (EAF) rahastatavatest projektidest vabanenud rahalistest vahenditest.

[11]           Nõukogu otsus nr 2011/315/EL, 23. mai 2011.

[12]        ELT L 247, 9.9.2006.

[13]        Sysmini negatiivne saldo on põhjustatud kumuleerunud kulude vähenemisest.

[14]        Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 3/2000 kinnitatud 410 926 miljonit eurot. Komisjoni otsusega nr PE/410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli kohaste siseriiklike sihtprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.