KOMISJONI ARUANNE

Määruse (EÜ) 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) kohaldamise kohta 2011. aastal

EESSÕNA

Käesolev aruanne, mis koostati vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[1] artikli 17 lõikele 1, käsitleb aastat 2011 ja põhineb lisas kokkuvõtlikult esitatud statistilistel andmetel.

Statistilised andmed kajastavad taotluste, mitte taotletud dokumentide arvu. Tegelikult võib taotlus hõlmata ühte dokumenti või tervet toimikut, mis käsitleb konkreetset menetlust. Arvesse ei ole võetud taotlusi, mis esitati juurdepääsuks dokumentidele, mis olid taotlemise ajal üldsusele kättesaadavad.

1.           Määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine

1.1.        Kahe erineva ettepaneku üle, mis komisjon on esitanud määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamiseks, käib institutsioonides endiselt mõttevahetus. Määruse ümbersõnastamist käsitlevas esimeses ettepanekus, mille komisjon esitas 30. aprillil 2008, tehakse mitmeid olulisi muudatusettepanekuid, millega täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1049/2011 tõlgendamist. Teise ettepaneku esitas komisjon 21. märtsil 2011, eesmärgiga kohandada määrus (EÜ) nr 1049/2001 Lissaboni lepingu vorminõuetele, laiendades määruse reguleerimisala ELi kõigile institutsioonidele, asutustele, organitele ja ametitele, mõnede piirangutega Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga suhtes.

1.2.        Euroopa Parlament võttis mõlema ettepaneku suhtes vastu oma seisukoha 15. detsembril toimunud esimesel lugemisel, tehes 63 muudatusettepanekut. Nõukogu eesistujariik Taani on kaalunud eri võimalusi õigusloomeprotsessi jätkamiseks, et saavutada kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

2.           Registrid ja veebisaidid

2.1.        Komisjoni dokumendiregistrisse kanti 2011. aastal 19 956 uut dokumenti (vt lisatud tabel).

2.2.        Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 17 lõike 1 kohaselt peab komisjon avaldama iga-aastases aruandes tema valduses olevate dokumentide arvu, mis on tundliku sisuga määruse artikli 9 lõike 1 tähenduses[2] ega ole seetõttu registrisse kantud. Kuni 2011. aasta lõpuni hõlmab komisjoni avalik dokumendiregister KOM, K, ELT, PV ja SEK seeria dokumente. 2011. aastal komisjon nimetatud liikidesse kuuluvaid tundliku sisuga dokumente ei koostanud ega saanud.

2.3.        Järgmises tabelis on esitatud 2011. aasta statistilised andmed EUROPA serveris asuva veebisaidi „Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele” külastatavuse kohta.

|| Külastajate arv || Külastuste arv || Külastatud lehekülgede arv

Kokku || 41 408 || 46 191 || 425 434

Igakuine keskmine || 3 451 || 3 849 || 35 453

3.           MÄÄRUSE KOHANE KOOSTÖÖ TEISTE INSTITUTSIOONIDEGA

Määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt loodud institutsioonidevahelise komitee kohtumisi 2011. aastal ei toimunud. Kolm institutsiooni (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) pidasid haldustasandil korrapäraselt ühendust, et tagada määruse järjepidev kohaldamine.

4.           Juurdepääsutaotluste analüüs

4.1.        2011. aastal jäi esmaste taotluste arv suhteliselt stabiilseks: määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel esitatud taotluste arv kasvas väga vähe (6 447 taotlust 2011. aastal võrreldes 2010. aastal esitatud 6 361 taotlusega) ning vastuste osas registreeriti veelgi väiksem langus (6 055 taotlust 2011. aastal võrreldes 6 127 taotlusega 2010. aastal).

4.2.        Kordustaotluste arv vähenes peaaegu 9 % (165 uut kordustaotlust 2011. aastal võrreldes 181 taotlusega 2010. aastal). Kordustaotlustele antud vastuste koguarv vastas peaaegu saadud taotluste arvule (2011. aastal lõpetati 162 juhtumi käsitlemine võrreldes 150 juhtumiga 2010. aastal. Neist vastustest 144 (89 %) olid määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt dokumentidele juurdepääsu käsitlevad kinnitavad otsused. Nende arv kasvas 18 % 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga, kui selliseid otsuseid tehti 122.

4.3.        2011. aastal laekus kõige enam esmaseid taotlusi maksunduse ja tolliliidu peadirektoraati (7,80 %), järgnesid kohe konkurentsipoliitika peadirektoraat (6,99 %) ning tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat (6,9 %). Äramärkimist väärib huvi suurenemine valdkondade suhtes, kus seni eksisteerinud kaks peadirektoraati asendati nelja uue peadirektoraadiga: liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ja energeetika peadirektoraat (endine transpordi ja energeetika peadirektoraat) ning keskonna peadirektoraat ja kliimameetmete peadirektoraat (endine keskkonna peadirektoraat).

Ehkki ELi välissuhted on nüüd Euroopa välisteenistuse pädevuses, ei kajastunud see 2011. aastal veel komisjoni statistikas, kuna määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt hõlmasid komisjoni registrid endiselt suure osa sellealastest taotlustest.

4.4.        Järjekordselt osutus kõige aktiivsemaks taotlejate kategooriaks akadeemiline ringkond, kelle taotlused moodustasid 25,73 % esmastest taotlustest. Nagu varasematelgi aastatel, järgnesid nimetatud kategooriale advokaadibürood (11,30 %) ja kodanikuühiskond (valitsusvälised organisatsioonid, huvirühmad), mille osakaal oli 8,59 % kõikidest taotlustest. 34,78 % taotluste puhul on ühiskondlik-ametialane kategooria määratlemata.

4.5.        Samuti on esmaste taotluste geograafiline jaotumine eelmiste aastatega väga sarnane. Belgiast pärit taotluste osakaal suurenes veidi ja oli suurem kui kunagi varem (21,42 %). Peaaegu ühepalju taotlusi saadi Itaaliast ja Saksamaalt (12,37 % ja 12,27 %). Ühestki teisest liikmesriigist pärit taotlused ei moodustanud üle 10 %; enim taotlusi saadeti suurima rahvaarvuga liikmesriikidest, st Prantsusmaalt, Hispaaniast, Ühendkuningriigist, Madalmaadest ja Poolast. 12st nn uuest liikmesriigist pärit taotluste osakaal jääb endiselt veidi alla nn vanadest liikmesriikidest pärit taotluste osakaalule.

5.           Erandite kohaldamine juurdepääsuõiguse suhtes

5.1.        Täielikult rahuldamata esmaste taotluste osakaal jäi 2011. aastal eelmise aastaga peaaegu samale tasemele (12,17 % 2011. aastal, 12.47 % 2010. aastal). Täielik juurdepääs võimaldati neljal juhtumil viiest (80,20 % võrrelduna 82,16 %-ga 2010. aastal), samal ajal kasvas võrreldes eelmise aastaga osaliselt rahuldatud taotluste hulk, jõudes 7,63 %-ni (võrreldes 5,37 %-ga 2010. aastal).

5.2.        Nende juhtumite arv, mille osas pärast kordustaotluse esitamist komisjon muutis oma talituste seisukohta ja avaldas täielikult dokumendid, millele oli juurdepääs eelnevalt keelatud, jäi enam-vähem samaks (14,58 % võrreldes 15,57 %-ga 2010. aastal). Siiski oli vähem selliseid juhtumeid, mille puhul keeldumist täielikult kinnitati, ning oluliselt kasvas juhtumite hulk, kus pärast kordustaotlust võimaldati dokumentidele laiem juurdepääs.

5.3.        Keeldumise põhjuste hulgas vähenes veidi osutamine komisjoni otsustamisprotsessi kaitse eesmärgile (artikli 4 lõige 3) eelmise aastaga võrreldes (25,73 % aastal 2011 ja 26,42 % 2010. aastal). Sellest hoolimata on see põhjendus kasutatavate erandite seas kõige sagedasem, edastades kontrollimise, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärgi kaitset (artikli 4 lõike 2 kolmas taane), mille osakaal (21,90 % juhtumitest) vähenes eelmisel aastal peaaegu 5 % (26,63 % 2010. aastal).

5.4.        Märkida tuleb, et suurenenud on tuginemine ärihuvide kaitse (16,83 % võrrelduna 11,84 %-ga 2010. aastal) ja rahvusvaheliste suhete kaitse (12,02 % võrrelduna 9,83 %-ga 2010. aastal) eesmärgile.

5.5.        Nagu varasematelgi aastatel, põhjendati keeldumise kinnitamist kõige sagedamini uurimise kaitse eesmärgiga (32,68 % võrrelduna 32 %-ga 2010. aastal).

– Komisjoni otsustamisprotsessi kaitsele tugineti 19,33 % juhtumite puhul (täpselt sama protsent kui 2010. aastal), aga kõnealune näitaja on ühest küljest tingitud nende juhtude arvu suurenemisest, milles otsustamisprotsess on veel käimas (15,33 % võrrelduna 11,33 %-ga eelmisel aastal), ning teisest küljest sisekasutuseks mõeldud arvamustega seotud juhtude vähenemisest, milles otsus on juba vastu võetud (4 % võrrelduna 8 %-ga 2010. aastal).

– Märkimisväärselt on kasvanud eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse juhtude arv (20,67% võrrelduna 9,33%-ga 2010. aastal). Teisalt osutati võrreldes eelmiste aastatega ärihuvide kaitsele veidi harvemini (14,10% võrrelduna 16,67%-ga 2010. aastal) ning veelgi vähem kasutati kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitsel põhinevat erandit (1,33% võrrelduna 10%-ga eelmisel aastal).

6.           Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebused

6.1.        2011. aastal lõpetas ombudsman 17 komisjoni peale esitatud kaebuse uurimise, mis olid seotud dokumentidele juurdepääsu taotluste läbivaatamisega:

1 kaebus mille puhul ombudsman ei tuvastanud hea haldustava rikkumist

1735/2010/MHZ ||

8 kaebust, mille uurimise ombudsman lõpetas kriitilise ja/või muu märkusega

56/2007/PB || 3196/2007/(BEH)VL || 1633/2008/DK || 1294/2009/TN

271/2010/GG || 1403/2010/GG || 2073/2010/AN || 339/2011/AN

8 kaebust, mille ombudsman lõpetas ilma edasise uurimiseta

715/2009/ANA || 1861/2009/(JF)AN || 1051/2010/BEH || 1109/2010/VL

1577/2010/GG || 1581/2010/(FS)GG || 2609/2010/BEH || 2691/2010/(VL)GG

6.2.        Aasta jooksul algatas ombudsman 10 uut uurimist, kus kaebuse pea- või kõrvalteema oli juurdepääs dokumentidele. Seda on tunduvalt vähem kui 2010. aastal, mil algatati 22 uurimist.

7.           Kohtulik läbivaatamine

Nagu eelmisedki aastad, oli 2011. aasta uue kohtupraktika seisukohast väga oluline[3].

7.1.        Kohus langetas olulise kohtuotsuse apellatsioonikaebuse kohta kohtuasjas My Travel[4]. Selles tugevdati tõendamiskohustust otsustamisprotsessi ja õigusnõustamise kaitse eesmärgile tuginemisel õigusloomega mitteseotud sisedokumentide puhul, mille osas on otsus juba tehtud.

7.2.        Üldkohus langetas kuus dokumentidele juurdepääsuga seotud kohtuotsust:

13. jaanuari 2011. aasta otsus kohtuasjas T-362/08: IFAW vs. komisjon || 24. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas T-250/08: Batchelor vs. komisjon || 24. mai 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-109/05 ja T-444/05: Navigazione Libera del Golfo vs. komisjon

7. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas T-161/04: Jordana vs. komisjon || 9. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-29/08: LPN vs. komisjon || 15. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T-437/08: CDC vs. komisjon

Kohtuotsustes Batchelor ja IFAW II pakkus kohus olulisi selgitusi selle kohta, kuidas hinnatakse liikmesriikide vastuseisu nende dokumentide avalikustamisele, mis pärinevad neilt endilt, aga mis on komisjoni valduses.

Kohtuotsuses Navigazione Libera del Golfo tühistas Üdkohus komisjoni otsuse, mis oli tehtud enne Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Sweden vs. komisjon (IFAW I) ja milles viidati ilma täiendava põhjenduseta liikmesriigi vastuseisule kõnealusest liikmesriigist pärineva dokumendi mitteavalikustamisele.

Kohtuasjas Jordana tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, et määruse artikli 4 lõike 1 punkti b puhul on tegemist jagamatu tervikuga, mis nõuab, et eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse võimalikku kahjustamist uuritaks ja hinnataks alati kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige määrusega 45/2001.

Kohtuasjas LPN kinnitas Euroopa Kohus üldise eelduse kehtivust, mille kohaselt dokumentide avaldamine rikkumismenetluse raames kahjustab põhimõtteliselt uurimistegevuse eesmärgi kaitset, nii kaua kui menetlemine on pooleli.

Kohtuotsuses CDC sedastas Euroopa Kohus, et uurimistegevuse eesmärgi kaitsele ei saa tugineda, et keelduda juurdepääsu lubamist dokumentide nimekirjale.

Mainida tuleb veel kolme kohtuasja, mis on registrist kustutatud pärast seda, kui hageja võttis hagi tagasi:

T-88/11: BIA Separations vs. komisjon || T-14/11: Timab Industries ja CFPR vs. komisjon || T-399/07: Basell Polyolefine vs. komisjon

7.3.        Euroopa Kohus otsustas viie juhtumi puhul otsustas viit juhtumit mitte menetleda ja käskis need registrist kustutada.

T-411/09: Terezakis vs. komisjon || T-291/10: A. Martin vs. komisjon || T-395/10: Stichting Corporate Europe Observatory vs. komisjon

T-120/10: ClientEarth jt vs. komisjon || T-449/10: ClientEarth jt vs. komisjon ||

7.4.        2010. aastal esitati 15 uut hagi otsuste peale, mis komisjon tegi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.

T-603/11: Ecologistas en Acción-CODA vs. komisjon || T-545/11: Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe vs. komisjon || T-534/11: Schenker vs. komisjon

T-516/11: MasterCard jt vs komisjon || T-480/11: Technion - Israel Institute of Technology ja Technion Research & Development vs. komisjon || T-362/11: Stichting Greenpeace Nederland ja PAN Europe vs. komisjon

T-341/11: Ecologistas en Acción-CODA vs. komisjon || T-330/11: MasterCard jt vs. komisjon || T-278/11: ClientEarth jt vs. komisjon

T-211/11: Timab Industries ja CFPR vs. komisjon || T-111/11: ClientEarth vs. komisjon || T-93/11: Stichting Corporate Europe Observatory vs. komisjon

T-14/11: Timab Industries ja CFPR vs. komisjon || T-88/11: BIA Separations vs. komisjon || T-447/11 Catinis vs. komisjon

7.5.        Samuti esitati Euroopa Kohtule kolm uut apellatsioonkaebust Üldkohtu otsuste peale.

C-208/11P: Internationaler Hilfsfonds vs komisjon || C-554/11 P: Internationaler Hilfsfonds vs komisjon || C-135/11 P: IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs komisjon

8.           Järeldused

Komisjonile esitatud dokumentidele juurdepääsu taotluste arv on pärast üheksa aastat kestnud pidevat tõusu jäänud 2010. ja 2011. aastal samale tasemele. Euroopa Liidu kõigist institutsioonidest ja ametitest käsitles komisjon selgelt kõige suuremal arvul juurdepääsutaotlusi − ligikaudu 6 500 taotlust aasta jooksul.

Taotluste arvu stabiliseerumine on tõenäoliselt märk sellest, et dokumentidele juurdepääsu õigus on saavutanud Euroopa kodanike, kodanikuühiskonna ja ettevõtjate tunnustuse. Lissaboni lepingu vaimus sillutab selline teadlikkus teed suuremale avalikule arutelule ja üldsuse tihedamale kaasatusele Euroopa poliitika kujundamisel.

Teisalt väheneb vajadus juurdepääsutaotluste esitamise järele, kuna komisjon on järk-järgult suurendanud dokumentide ja teabe vabatahtlikku avalikustamist avalike registrite ja veebisaitide kaudu.

Läbipaistvuse aktiivne tagamine on õigusloomealase tegevuse osas suuresti saavutatud. Märkimisväärne hulk juurdepääsutaotlusi ja peaaegu kõik kordustaotlused käsitlevad komisjoni tegevust ELi õigusaktide kohaldamise jälgimise valdkonnas. Neid taotlusi tuleb käsitleda paralleelselt asjakohaste uurimistega. Sellistel puhkudel tuleb komisjonil leida õige tasakaal oma tegevuse läbipaistvuse tagamise ning seadusega ja Euroopa kohtute kohtupraktikaga tagatud muude õiguste kaitsmise vahel.

LISA

Määruse nr 1049/2001 kohaldamisega seotud statistilised andmed

1.           Registrisse kantud dokumentide arv

|| KOM || K || ELT || PV || SEK || Kokku

2011 || 2 414 || 14 025 || 131 || 93 || 3 293 || 19 956

Esmased taotlused

2.           Saadud ja läbivaadatud taotlused

|| 2009 || 2010 || 2011

Saadud taotlused || 5 401 || 6 361 || 6 477

Antud vastused[5][6] || 6 636 || 7 148 || 7 075

Määruse nr 1049/2001 alusel antud vastused || 5 055 || 6 127 || 6 055

3.           Tulemus

            || 2009 || 2010 || 2011

Arv || % || Arv || % || Arv || %

Juurdepääsu võimaldamine || 4 258 || 84,23 || 5 034 || 82,16 || 4 856 || 80,20

Juurdepääsu andmisest keeldumine || 589 || 11,65 || 764 || 12,47 || 737 || 12,18

Osalise juurdepääsu võimaldamine || 208 || 4,11 || 329 || 5,37 || 462 || 7.62

Kokku || 5 055 || 100 || 6 127 || 100 || 6 055 || 100

Kordustaotlused

4.           Saadud ja läbivaadatud taotlused

|| 2009 || 2010 || 2011

Saadud taotlused || 140 || 181 || 165

Vastused taotlustele || 134 || 152 || 162

Kordustaotlusi käsitlevad määruse nr 1049/2001 kohased otsused || 120 || 122 || 144

5.           Tulemus

|| 2009 || 2010 || 2011

Arv || % || Arv || % || Arv || %

Kinnitamine || 27 || 22,50 || 61 || 50 || 61 || 42,36

Osaline muutmine || 33 || 27,50 || 42 || 34,43 || 62 || 43,05

Täielik muutmine || 60 || 50 || 19 || 15,57 || 21 || 14,58

Kokku || 120 || 100 || 122 || 100 || 144 || 100

(1) Keeldumiste jaotus kohaldatud erandi järgi (%)

6.           Esmased taotlused

|| 2009 || 2010 || 2011

4.1.a. esimene taane – avaliku julgeoleku kaitse || 1,36 || 1,94 || 2,40

4.1.a. teine taane – kaitsepoliitilised ja sõjalised küsimused || 0,54 || 0,14 || 0,39

4.1.a. kolmas taane – rahvusvaheliste suhete kaitse || 8,17 || 9,83 || 12,02

4.1.a. neljas taane – rahandus-, raha- või majanduspoliitika kaitse || 2,09 || 2,15 || 1,88

4.1.b eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse || 6,99 || 9,76 || 8,90

4.2. esimene taane – ärihuvide kaitse || 13,.99 || 11,84 || 16,83

4.2. teine taane – kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse || 9,81 || 7,32 || 6,76

4.2. kolmas taane – kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli kaitse || 27,61 || 26,63 || 21,90

4.3. esimene lõik – otsustamisprotsess, kui otsust ei ole veel vastu võetud || 17,80 || 16,80 || 17,15

4.3. teine lõik – otsustamisprotsess, kui otsus on juba vastu võetud: aruteludel ja eelkonsultatsioonidel esitatud arvamused, mis on mõeldud sisekasutuseks || 7,81 || 9,62 || 8,58

4.5. liikmesriigi / kolmandast isikust autori keeldumine || 3,81 || 3,94 || 3,18

Kokku || 100 || 100 || 100

7.           Kordustaotlused

|| 2009 || 2010 || 2011

4.1.a. esimene taane – avaliku julgeoleku kaitse || 2,55 || 2,67 || 1,33

4.1.a. 4.1.a. teine taane – kaitsepoliitilised ja sõjalised küsimused || 0 || 0 || 2,00

4.1.a. kolmas taane – rahvusvaheliste suhete kaitse || 4,38 || 6,67 || 4,67

4.1.a. neljas taane – rahandus-, raha- või majanduspoliitika kaitse || 3,28 || 3,33 || 3,34

4.1.b eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse || 14,23 || 9,33 || 20,67

4.2. esimene taane – ärihuvide kaitse || 17,52 || 16,67 || 14,66

4.2. teine taane – kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse || 5,47 || 10 || 1,33

4.2. kolmas taane – kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli kaitse || 25,91 || 32 || 32,68

4.3. esimene lõik – otsustamisprotsess, kui otsust ei ole veel vastu võetud || 12,77 || 11,33 || 15,33

4.3. teine lõik – otsustamisprotsess, kui otsus on juba vastu võetud: aruteludel ja eelkonsultatsioonidel esitatud arvamused, mis on mõeldud sisekasutuseks || 13,87 || 8 || 4,00

4.5. liikmesriigi keeldumine || - || - || -

Kokku || 100 || 100 || 100

Taotluste jaotus

8.           Taotlejate ühiskondlik-ametialase kategooria järgi (%)

|| 2009 || 2010 || 2011

Teadusringkonnad || 21,29 || 23,24 || 25,73

Juristid || 10,24 || 10,69 || 11,30

Kodanikuühiskond (huvirühmad, ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid jms) || 9,85 || 8,18 || 8,59

Riigiasutused (välja arvatud ELi institutsioonid) || 7,33 || 13,56 || 8,20

Teised ELi institutsioonid || 3,77 || 8,32 || 8,15

Ajakirjanikud || 2,02 || 3,35 || 3,25

Täpsustamata || 45,5 || 32,68 || 34,78

Kokku || 100 || 100 || 100

9.           Geograafilise päritolu järgi (%)

|| 2009 || 2010 || 2011

Belgia || 18,26 || 17,95 || 21,42

Itaalia || 7,18 || 8,85 || 12,37

Saksamaa || 16,61 || 16,62 || 12,27

Prantsusmaa || 8,01 || 9,05 || 8,90

Ühendkuningriik || 6,23 || 7,24 || 8,59

Hispaania || 6,27 || 6,86 || 7,16

Madalmaad || 5,45 || 4,43 || 4,18

Poola || 2,86 || 2,76 || 2,68

Luksemburg || 1,71 || 1,99 || 2,12

Taani || 1,63 || 2,02 || 2,11

Rootsi || 2,13 || 2,18 || 1,81

Soome || 0,78 || 0,81 || 1,57

Austria || 1,98 || 2,08 || 1,38

Portugal || 1,61 || 1,16 || 1,15

Kreeka || 1,6 || 1,22 || 1,10

Iirimaa || 0,72 || 1,49 || 1,02

Ungari || 0,70 || 0,89 || 0,96

Tšehhi Vabariik || 1,11 || 4,23 || 0,93

Bulgaaria || 0,56 || 0,69 || 0,93

Rumeenia || 0,93 || 1,11 || 0,87

Slovakkia || 0,50 || 0,56 || 0,56

Leedu || 0,35 || 0,31 || 0,42

Sloveenia || 0,39 || 0,52 || 0,31

Küpros || 0,20 || 0,20 || 0,25

Eesti || 0,17 || 0,09 || 0,19

Läti || 0,06 || 0,13 || 0,15

Malta || 0,30 || 0,22 || 0,12

ELi välised riigid || 0,83 || 0,50 || 0,40

Põhja-Ameerika || 0,37 || 0,11 || 0,23

Austraalia ja Uus-Meremaa || 0,07 || 0,09 || 0,03

Aafrika || 0,20 || 0,05 || 0,02

Lõuna-Ameerika || 0,09 || 0,05 || 0,02

Aasia || 0,19 || 0,04 || 0,06

Täpsustamata || 10,57 || 3,49 || 3,73

Kokku || 100 || 100 || 100

10.         Valdkonna järgi (%)

Peadirektoraat / talitus || 2009 || 2010 || 2011

SG – peasekretariaat || 10,10 || 11,64 || 10,12

TAXUD – maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat || 6,20 || 5,30 || 7,80

COMP – konkurentsi peadirektoraat || 7,03 || 9,07 || 6,99

SANCO – tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat || 4,69 || 5,44 || 6,96

ENV – keskkonna peadirektoraat[7] || 8,37 || 4,86 || 6,37

ENER – energeetika peadirektoraat || - || 2,91 || 5,86

MARKT – siseturu ja teenuste peadirektoraat || 7,27 || 6,14 || 5,72

ENTR – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat || 4,55 || 4,48 || 4,84

HOME − siseasjade peadirektoraat || - || 1,63 || 4,74

TRADE – kaubanduse peadirektoraat || 2,08 || 3,06 || 3,47

DEVCO – arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid (endised DEV + AIDCO) || 2,75 || 2,77 || 3,30

MOVE – liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || - || 3,13 || 3,02

SJ – õigustalitus || 1,80 || 2,68 || 2,76

AGRI – põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat || 4,07 || 3,15 || 2,62

JUST − õigusküsimuste peadirektoraat (endine JLS)[8] || 7,74 || 6,75 || 2,54

RELEX – välissuhete peadirektoraat[9] || 2,25 || 3,29 || 2,39

HR − personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat + OIB + OIL – infrastruktuuri- ja logistikaametid Brüsselis ja Luxembourgis + PMO – individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet || 3,15 || 2,29 || 2,34

REGIO – regionaalpoliitika peadirektoraat || 3,67 || 3,06 || 2,29

CLIMA – kliimameetmete peadirektoraat || - || 1,21 || 2,22

INFSO – infoühiskonna ja meedia peadirektoraat || 2,29 || 1,79 || 1,98

EMPL – tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat || 3,28 || 2,74 || 1,64

ECFIN – majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat || 1,87 || 2,32 || 1,57

RTD – teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat + JRC – Teadusuuringute Ühiskeskus || 1,74 || 1,82 || 1,27

COMM – teabevahetuse peadirektoraat || 0,41 || 0,74 || 1,26

EAC – hariduse ja kultuuri peadirektoraat || 1,44 || 1,13 || 1,05

ELARG – laienemise peadirektoraat || 1,74 || 1,47 || 1,04

BUDG – eelarve peadirektoraat || 1,07 || 1,24 || 1,02

MARE – merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || 0,79 || 0,66 || 0,95

OP – Väljaannete Talitus || 0,19 || 0,19 || 0,37

ECHO – humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat || 0,24 || 0,28 || 0,33

OLAF – Euroopa Pettustevastane Amet || 0,24 || 0,27 || 0,25

EPSO – Euroopa Personalivaliku Amet || 0,26 || 0,14 || 0,23

ESTAT – Eurostat || 0,11 || 0,31 || 0,20

DGT – kirjaliku tõlke peadirektoraat || 0,13 || 0,36 || 0,14

CAB – volinike kabinetid || 0,30 || 0,28 || 0,11

BEPA – Euroopa poliitika nõustajate büroo || 0,06 || 0,03 || 0,11

DIGIT – informaatika peadirektoraat || 0,07 || 0,09 || 0,09

IAS – siseauditi talitus || 0,02 || 0,09 || 0,05

SCIC – suulise tõlke peadirektoraat || 0,02 || 0,08 || 0,00

TREN[10] – energeetika ja transpordi peadirektoraat || 8,02 || 1,10 || -

Kokku || 100 || 100 || 100

[1]               EÜT L 145, 31.5.2011, lk 43.

[2]               „Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud ametitest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui „TRES SECRET/TOP SECRET”, „SECRET” või „CONFIDENTIEL” vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes” (artikli 9 lõige 1).

[3]               Üksikasjalik teave allpool osutatud eri kohtuasjade kohta aadressil http://curia.europa.eu/juris/recherche.jsf?language=et

[4]               Kohtuasi C-506/08 P: Rootsi vs. My Travel ja komisjon

[5]               NB! Üks taotlus võib käsitleda mitut dokumenti ja seega võidakse sellele anda mitu erinevat vastust.

[6]               NB! Kategooria „Antud vastused” hõlmab vastuseid, mis ei kuulu määruse nr 10498/2001 reguleerimisalasse, näiteks määruse nr 45/2001 alusel antud vastuseid.

[7]               NB! Keskkonna peadirektoraat (ENVE) jagati 2010. aastal keskonna peadirektoraadiks (ENV) ja kliimameetmete peadirektoraadiks (CLIMA).

[8]               NB! Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat (JLS) jagati 2010. aastal õigusküsimuste peadirektoraadiks (JUST) ja siseasjade peadirektoraadiks (HOME)

[9]               NB! Enamik välissuhete peadirektoraadi (RELEX) tegevusvaldkondadest läks 1. jaanuarist 2011 üle Euroopa Liidu välisteenistusele.

[10]             NB! Energeetika ja transpordi peadirektoraat jagati 2010. aastal energeetika peadirektoraadiks (ENER) ja liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiks.