KOMISJONI ARUANNE

2011. AASTA ARUANNE EUROOPA KOMISJONI JA LIIKMESRIIKIDE PARLAMENTIDE SUHETE KOHTA

1.           Sissejuhatus

Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide suhteid käsitlevas seitsmendas aastaaruandes keskendutakse laiemas plaanis poliitilisele dialoogile liikmesriikide parlamentidega. See hõlmab komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahelisi kõiki asjakohaseid kontakte ning teabe- ja arvamustevahetusi. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismiga (mehhanism, mille kaudu liikmesriikide parlamendid kontrollivad, kas seadusandliku akti eelnõud on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega) seotud konkreetseid aspekte käsitletakse samaaegselt avaldatavas[1] komisjoni iga-aastases aruandes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta. Neid kahte aruannet tuleks pidada vastastikku täiendavaks.

Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheline poliitiline dialoog hõlmab järgmist: pidev arutelu komisjoni tööprogrammi ja ELi poliitiliste prioriteetide üle; kirjalike arvamuste vahetamine komisjoni konkreetsete dokumentide kohta (seadusandlusega seotud dokumendid või muud dokumendid); ja arutelud paljude poliitikaküsimuste üle COSACi (ELi parlamentide ELi asjade komisjonide konverents) kohtumistel, parlamentaarsetel ühiskohtumistel, parlamentidevahelise komitee kohtumistel ja komisjonide ühistel koosolekutel. Samuti hõlmab see üha suuremat hulka kahepoolseid kontakte haldus- või poliitilisel tasandil, sealhulgas volinike arvukaid külaskäike liikmesriikide parlamentidesse. Poliitilise dialoogi kõnealust konkreetset aspekti on aidanud süvendada asjaolu, et 2011. aasta seisuga on peaaegu kõik liikmesriikide parlamendid Brüsselis esindatud alaliste esindajate kaudu.

2010. aastal kujundas komisjoni suhteid liikmesriikide parlamentidega endiselt suuresti Lissaboni lepingu jõustumine. Põhirõhk langes uue lepingu sätete, eriti uue subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi rakendamisele. Liikmesriikide parlamendid kohandasid oma kontrollimenetlusi ja poliitilisi prioriteete.

2011. aastat iseloomustas suurenev majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline ebastabiilsus. Sedamööda, kuidas üleilmne majanduskriis tabas euroala, keskenduti riiklikes poliitilistes aruteludes üha enam Euroopa poliitika sisule. 2011. aastal liikmesriikidega peetud poliitilisest dialoogist esilekerkinud üldine sõnum oli see, et komisjonilt oodati palju.

Laiemas tähenduses hõlmab poliitiline dialoog loomulikult suurt hulka teemasid ja poliitikavaldkondi. 2011. aastal kerkis siiski esile kaks peamist ühist huvi pakkuvat küsimust. Lisaks arvamustele ja arvamustevahetusele vastusena majandus- ja finantskriisile väljapakutud arvukate seadusandlike meetmete kohta (näiteks seoses finantsmäärusega, ühtse turu ja majanduse juhtimisega), osalesid liikmesriikide parlamendid samuti aruteludes mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ja sektoripõhiste ettepanekute üle.

2.           Ühiste seisukohtade kujundamine probleemide kohta

2011. aastal sai üha selgemaks, et lisaks 40 liikmesriigi esinduskogus korrapäraselt tehtavale parlamentaarsele kontrollile Euroopa küsimuste üle, on vaja struktureeritud mõttevahetust liikmesriikide parlamentide vahel ja nendega koostöös , eesmärgiga kujundada ühine lähenemine Euroopa jaoks kesksete küsimuste ja probleemide osas.

Lisaks Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu eesistujariigi parlamendi juhitavatele mitmesugustele parlamentidevahelistele rühmadele, keskenduti COSACi raames senini subsidiaarsuse kontrollile, mis põhines komisjoni tööprogrammi koordineeritud analüüsil. 2010. aastal hakkasid aga prioriteedid muutuma. 2010. aasta mais tehti Madridis toimunud COSACi kohtumisel ettepanek, et komisjoni president peaks komisjoni tööprogrammi jooksvaks aastaks esitama aasta esimesel COSACi kohtumisel, ning et teisel kohtumisel peaks ta andma ülevaate kõnealuse tööprogrammi rakendamisest.

Neile kaalutlustele tuginedes kordas president Barroso Brüsselis 2010. aasta oktoobris toimunud COSACi kohtumisel komisjoni veendumust, et COSACi raames edastatavad liikmesriikide parlamentide individuaalsed arvamused või ühised seisukohad tuleks esitada selliselt, et komisjonil oleks neid võimalik oma tööprogrammi ettevalmistamisel arvesse võtta, ja et need täiendaksid komisjoni ametlikku struktureeritud dialoogi Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide parlamendid saaksid sel viisil aidata saavutada tõelist konsensust selles, millele EL peaks oma poliitika ja ressursid järgnevatel aastatel suunama.

2011. aasta esimesel poolel nõustus Ungari COSACi eesistujana kõnealuse lähenemisviisiga ja arutelud suunati vastavalt sellele. 2011. aasta mais Budapestis toimunud COSACi kohtumisel märgiti, et komisjon peaks iga aasta teises pooles esitama oma järgmise aasta tööprogrammi, ja väljendati põhimõttelist nõusolekut selle üle, et üldine poliitiline mõttevahetus peaks andma panuse strateegilisse kavandamisse, ehkki paljud parlamendid kahtlesid endiselt COSACi raames eelnevalt toimuva arutelu teostatavuses (arutelude aluseks oleva dokumendi puudumise tõttu).

Juba siis kordas asepresident Šefčovič komisjoni veendumust, et esimese sammuna võiksid liikmesriikide parlamendid keskenduda sellisele kesksele teemale nagu majanduse juhtimine. Kollektiivse osalemise kaudu Euroopa poolaastas võiks riikide parlamente ja Euroopa Parlamenti julgustada ühisele arutelule ELi peamiste poliitikasuundade üle, nii nagu see on sõnastatud strateegias „Euroopa 2020” ja nagu see peegeldub riiklikes reformikavades, riigipõhistes soovitustes või konkreetseks aastaks koostatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis.

Asepresident tõstis esile, et eelarve küsimus on teine selge näide sellest, kuidas kollektiivne hindamine aitaks olukorrast luua laiema pildi. Sellisel viisil oleks võimalik parlamentidevahelise koostöö lisandväärtust (ülevaade teistes liikmesriikides toimuvast, parimate tavade vahetamine ja vastastikuse surve suurendamine tulemuse saavutamiseks) kõige paremini ära kasutada.

2011. aasta teisel poolaastal suunas Poola COSACi eesistujana liikmesriikide parlamentide tähelepanu komisjoni aastateks 2014–2020 esitatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekule. Järelmeetmena korraldati koostöös ELi Nõukogu eesistujariigi Poola, Euroopa Parlamendi ja komisjoniga 2011. aasta oktoobris esimene 2013. aasta järgsele mitmeaastasele finantsraamistikule pühendatud kõrgetasemeline konverents. See oli eeskätt suunatud liikmesriikide parlamentidele, kes selles aktiivselt ka osalesid. Konverentsil kujunes üks vaieldavamaks teemaks omavahendite küsimus.

Liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi ja komisjoni kahel viimasel aastal tehtud jõupingutused prioriteetide koordineerimisel Euroopa tasandil peaksid jätkuma. Majanduse juhtimine ja uus mitmeaastane finantsraamistik on endiselt kaks keskset poliitilist küsimust (vt punkt 5).

3.           Liikmesriikide parlamentide arvamused (poliitiline dialoog)

Osalemine

2006. aastal president Barroso algatatud kirjalike arvamuste ja vastuste vahetamise protsess on viimase kuue aasta jooksul muutunud aina aktiivsemaks. Liikmesriikide parlamendid saatsid 2011. aastal kokku 622 arvamust, nende hulgas olid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi raames saadetud põhjendatud arvamused. Seega suurenes arvamuste arv ligikaudu 60 % võrreldes 2010. aastaga (387 arvamust), mil omakorda toimus 55 % kasv 2009. aastaga (250 arvamust) võrreldes. See suundumus on 2012. aastal jätkunud ja juuniks 2012 oli esitatud 400 arvamust.

Suur osa 2011. aastal saadud 622 arvamusest sisaldasid olulisi märkusi või küsimusi komisjoni ettepanekute ja algatuste sisu kohta. Nagu varasematel aastatel, oli protokolli nr 2 mõistes põhjendatud arvamusi, milles teavitati subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisest, suhteliselt vähe (64).

Märkimisväärselt suurem hulk arvamusi saadi Portugali parlamendilt, Rumeenia mõlemalt esinduskojalt, Rootsi parlamendilt, Tšehhi senatilt ja Bulgaaria parlamendilt[2]. 2011. aastal ei osalenud vaid neli esinduskoda mitte mingil moel poliitilises dialoogis (2010. aastal oli neid kümme).

Algusest peale on poliitiline dialoog aidanud Euroopa otsustusprotsessi muuta läbipaistvamaks ja lähendada Euroopa tasandi poliitikat liikmesriikides toimuvale avalikult arutelule, suurendades seeläbi üldsuse teadlikkust mõnede Euroopa kesksete poliitikaküsimuste suhtes. Komisjon julgustab jätkuvalt parlamente, kes eri põhjustel ei ole siiani otsustanud aktiivselt osaleda otseses komisjoniga peetavas teabevahetuses komisjoni ettepanekute ja strateegiliste algatuste sisu üle, võtma osa kõnealusest poliitilisest dialoogist.

See hõlmab teabevahetust õigusakti ettevalmistamise etapis, näiteks üldsusega konsulteerimise kontekstis, ning sihipäraseid kontakte ja arutelusid nii poliitilisel kui ka ekspertide tasandil. Need on riikide parlamentide jaoks eriti tõhusad viisid, mille abil panustada konstruktiivselt ELi tulevaste algatuste ja õigusaktide väljatöötamisse. Seda ilmestavad mitmed konkreetsed näited. Komisjon on andnud teada oma valmisolekust uurida võimalust, kuidas liikmesriikide parlamente teavitada korrapäraselt algatatavatest avalikest aruteludest ning kuidas tuua liikmesriikide parlamentide panus konkreetsemalt esile. Teatise „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” (KOM(2010)543) järelmeetmena on komisjonil praegu käimas konsulteerimispoliitika läbivaatamine. Läbivaatamise käigus analüüsitakse muu hulgas komisjoni konsulteerimiste ulatuse suurendamise ning konsulteerimistulemuste alase teabe kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamise vajadust ja võimalusi..

Arvamuste ulatus

Liikmesriikide parlamentide arvamustes käsitletakse eri teemasid. 2011. aastal saadud 622 arvamuses käsitleti suurt hulka komisjoni dokumente, peamiselt seadusandlikke dokumente; enamiku ettepanekute ja algatuste kohta esitati vaid üks kuni kolm arvamust. Siiski on võrreldes 2010. aastaga suurenenud komisjoni selliste dokumentide arv, mida kommenteeris rohkem kui neli esinduskogu (2011. aastal 67 ja 2010. aastal 25)

2011. aastal olid kõige rohkem kommenteeritud ettepanekud need, [3] mille kohta esitati ka seoses subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismiga suurim arv põhjendatud arvamusi, näiteks ettevõtte tulemaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas[4] (17 arvamust, sealhulgas üheksa põhjendatud arvamust); sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine erandjuhtudel[5] (2011. aastal 11 arvamust, millest kuus põhjendatud arvamust); kohtualluvus, kohaldatav õigus ning otsuste tunnustamine ja täitmine seoses registreeritud kooselust tulenevate varalisi tagajärgi käsitlevate asjadega[6] (kaheksa arvamust, millest neli põhjendatud arvamust); ja Euroopa ühine müügiõigus[7] (2011. aastal seitse arvamust, sealhulgas viis põhjendatud arvamust).

2011. aastal oli viis poliitikavaldkonda, mille kohta esitati poliitilise dialoogi kontekstis üle poole arvamustest: siseturg ja teenused, justiitsküsimused, põllumajandus, siseküsimused ja maksundus.

Ehkki komisjon on julgustanud liikmesriikide parlamente käsitama komisjoni tööprogrammi strateegilise vahendina, et aidata saavutada konsensus neis küsimustes, millele EL peaks järgneva(te)l aasta(te)l oma poliitika suunama, on poliitilise dialoogi raames väga vähesed parlamendid avaldanud oma seisukohti komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta.

Poliitiline dialoog põhiteemadel

Lisaks majanduse juhtimise ja mitmeaastase finantsraamistikuga seotud arvukatele dokumentidele said järgmised algatused ja ettepanekud 2011. aastal liikmesriikide parlamentide erilise tähelepanu osaliseks:

· Energiatõhususe direktiiv[8]

2011. aastal esitatud kümnes arvamuses (lisaks neli arvamust 2012. aasta alguses) väljendasid esinduskojad enam-vähem sarnaseid seisukohti. Ühelt poolt tundi muret finants- ja halduskoormuse üle, teisalt kutsuti üles kasutama senisest laiemat riigipõhist lähenemisviisi ning andma riiklikele ja kohalikele ametiasutustele suurema kaalutlusõiguse. Kardeti seda, et ELi tegevus haldustasandil ei jäta ruumi riiklikele ja piirkondlikele oludele kohandatud lahendustele. Kaks liikmesriigi parlamenti esitasid vastavasisulise põhjendatud arvamuse, väites, et subsidiaarsuse põhimõtet on rikutud. Siiski nõustusid riikide parlamendid, et primaarenergia 20 % säästu eesmärgi saavutamine on strateegia „Euroopa 2020” keskne eesmärk.

· Energiatoodete ja elektrienergia maksustamine[9]

2011. aastal kümnest arvamusest pooltes väideti, et ettepanekule lisatud mõjuhinnang ei ole piisavalt põhjalik ning et selles ei esitata vajalikul hulgal kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid, mis toetaksid ettepaneku vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Mitmes arvamuses rõhutati, et ettepaneku sätted võivad ohustada ELi majanduse konkurentsivõimet. Samuti tekitas muret võimalik haldus-, finants- ja maksukoormus ning selle võimalik negatiivne sotsiaalne mõju.

· Teatis menetluste kohta, millega Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust[10]

Komisjon sai üheksa arvamust, milles avaldati komisjoni teatisele poolehoidu. Valdav enamus esinduskodasid oli selle poolt, et uute foorumite või konverentside loomise asemel tuleks Europoli tegevuse kontrollimiseks kasutada ära olemasolevaid parlamentidevahelisi komisjonide koosolekuid. Arvamustes kutsuti üles suuremale tõhususele ja paindlikkusele ning tehti ettepanek kasutada samu struktuure Eurojusti parlamentaarseks kontrolliks. Samuti kutsusid liikmesriikide parlamendid üles leidma tasakaalustatud lähenemisviisi parlamentaarsete delegatsioonide suuruse kindlaksmääramiseks uue järelevalveorgani koosseisus, ehkki kõnealuse tasakaalu osas olid arvamused erinevad.

4.           Kontaktid ja külaskäigud

Nagu varasematel aastatel, on mitmed isiklikud kontaktid ja kohtumised nii poliitilisel kui ka talituste tasandil täiendanud kirjalike arvamuste ja vastuste vahetamist liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahel.

Institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav asepresident Šefčovič külastas korrapäraselt liikmesriikide parlamente vastavalt seatud eesmärgile kohtuda vähemalt üks kord oma ametiaja jooksul kõigi liikmesriikide parlamentidega. 2011. aastal külastasid komisjoni liikmed 27st liikmesriigi parlamendist 24.

Komisjon oli poliitilisel tasandil esindatud kõigil 2011. aastal korraldatud suurematel parlamentidevahelistel kohtumistel, sealhulgas COSACi kohtumistel ja parlamentaarsetel ühiskohtumistel. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident paruness Ashton osales või oli esindatud COFACC ja CODACC koosolekutel[11].

2011. aasta oktoobris komisjoni korraldatud ühise kalanduspoliitika reformi teemaline konverents ning 20.−21. oktoobril 2011 koostöös nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga korraldatud esimene mitmeaastase finantsraamistiku (2014−2020) alane kõrgetasemeline konverents olid eeskätt suunatud riikide parlamentidele, kes neis aktiivselt ka osalesid.

Komisjoni ametnikud jätkasid ka taotluse korral selgituste andmist liikmesriikide parlamentide komisjonide ees ning korrapäraseid kohtumisi liikmesriikide parlamentide Brüsselis asuvate alaliste esindajatega, et arutada mitmeid kavandatavaid algatusi või menetluses olevaid toimikuid.

2011. aastal kohtusid liikmesriikide parlamentide alalised esindajad kaks korda asepresidendi Šefčovičiga ning üks kord asepresidendi Kallase ja voliniku Georgievaga. Samuti tihenesid 2011. aastal kontaktid komisjoni ja riikide parlamentidega seoses uue määruse ettevalmistamisega Europoli demokraatliku kontrolli kohta. Jaanuaris 2011 toimunud kohtumine sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide parlamentide esindajatega, andis võimaluse esimeseks arvamustevahetuseks kõnealusel teemal.

5.           Väljavaated: ühised strateegilised probleemid

Majanduskriisi tagajärgedega tegelemine, majanduskasvu ja eelkõige noortele töökohtade loomise edendamine ning Euroopa majanduse juhtimise edasine tugevdamine on 2012. aastal jätkuvalt Euroopa poliitiliste prioriteetide hulgas. 2012. aasta veebruaris Brüsselis toimunud majanduse juhtimise teemalisel parlamentidevahelisel komisjoni kohtumisel kinnitati, et nii liikmesriikide parlamendid kui ka komisjon on väga huvitatud tihedamast mõttevahetusest. Selle põhjuseks on suuresti asjaolu, et Euroopa poolaasta on veel suhteliselt uus ja arenev mehhanism.

Finants-, majandus- ja riigivõlakriis on näidanud, et liikmesriikide vahel on vaja suuremat kooskõlastatust. Selliste jõupingutuste puhul tuleb siiski meeles pidada, et majanduspoliitika paljud aspektid on liikmesriikide pädevuses. Riikide sidusrühmadel, eelkõige liikmesriikide parlamentidel, peab teadlike majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks olema täielik arusaamine ELi tasandi ja euroala kontekstist.

Sellega seoses oli Euroopa poolaasta kasutuselevõtmine 2011. aastal oluline samm. Poolaasta käivitatakse igal aastal komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, milles seatakse valdkondadevahelised poliitilised suunised ELi ja euroala tasandil, mida liikmesriikidel tuleb riikliku poliitika sõnastamisel arvestada. Euroopa poolaasta edu mõõdetakse sellega, millisel määral riigipõhised soovitused kajastuvad riikliku poliitika kujundamisel aasta teises pooles, nn liikmesriigi poolaastas, mil valitsus koostab eelarve ja reformikavad ja parlament võtab need vastu.

Liikmesriikide parlamentide roll sageli raskete ja riigipiire ületava mõjuga poliitiliste valikute selgitamisel on eluliselt tähtis, samas kui tugev riigi vastutus on vajalik selleks, et luua reformide õnnestumiseks vajalikud poliitilised tingimused. Selle taustal ja nii nagu seda rõhutati kogu 2011. aasta vältel, peab komisjon väga oluliseks hoogustada liikmesriikide parlamentidega peetavat poliitilist dialoogi, eelkõige majanduse juhtimise alal.

Nagu märgiti 2012. aasta aprillis Kopenhaagenis toimunud COSACi kohtumisel, on komisjoni arvates Euroopa poolaastas kaks konkreetset hetke, mil süvendatud dialoog liikmesriikide parlamentidega annaks tõelise lisandväärtuse: esimene on pärast komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi (milles ELile tervikuna seatakse eelolevaks aastaks üldised prioriteedid) avaldamist; teine on pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on kinnitanud komisjoni esitatud riigipõhised juhised liikmesriikide reformikavade, stabiilsus- ja lähenemisprogrammide alusel. Neil põhietappidel on komisjon valmis ja soovib liikmesriikide parlamentidega arutada majanduse juhtimisega seonduvaid valdkondadevahelisi ja riigipõhiseid küsimusi ning anda täpsemaid selgitusi.

30. mail 2012 esitas komisjon 2012. aasta Euroopa poolaasta raames nõukogule riigipõhised soovitused, võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetset olukorda. Komisjon on esitanud ka soovitused kogu euroala kohta ning avaldanud oma seisukoha selle suhtes, millist ELi tasandi strateegiat oleks vaja riiklike meetmete täiendamiseks, et saavutada ELi kahetasandilise kasvualgatuse kaugeleulatuvad eesmärgid[12].

Lisaks majanduse juhtimise küsimusele jõuavad 2012. aastal lõppjärku mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavad arutelud ja läbirääkimised. Teisel mitmeaastase finantsraamistiku konverentsil 2012. aasta märtsis kinnitati vajadust tiheda ja tõhusa teabevahetuse järele komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vahel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kujundamiseks ehk ELi poliitika tulevase ulatuse ja mõju küsimuses.

Kogu 2012. aasta jooksul hoogustakse ettevalmistusi Europoli demokraatliku kontrolli käsitlevaks tulevaseks õigusakti ettepanekuks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 88. Pärast liikmesriikide parlamentide vastuseid komisjoni 2010. aasta novembri teatisele (vt punkt 3) toimus aprillis 2012 komisjoni, liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel konstruktiivne kõrgetasemeline kohtumine. Komisjon kavatseb jätkata nende tihedat kaasamist käimasolevatesse mõttevahetustesse ja õigusloome-eelse etapi aruteludesse.

Sedamööda, kuidas otsustusprotsess Euroopa tasandil muutub üha keerulisemaks ning üldsuse toetus on põhjalike ja sageli raskete eelseisvate reformide läbiviimiseks vajalik, kohustub komisjon jätkuvalt julgustama kõiki algatusi, mille abil edeneb demokraatlik kontroll ELi poliitiliste protsesside üle ja tugevneb riikide vastutustunne ühiste poliitiliste valikute suhtes.

1. lisa Saabunud arvamuste koguarv riigi/esinduskogu kaupa (poliitiline dialoog ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanism)

Liikmesriigi parlament || Esinduskogu || Arvamuste koguarv (poliitiline dialoog) || Põhjendatud arvamused (protokoll nr 2)

Portugal || Assembleia da República || 184 || 1

Itaalia || Senato della Repubblica || 76 || 3

Tšehhi Vabariik || Senát || 43 || 0

Rootsi || Riksdag || 42 || 11

Rumeenia || Camera Deputaţilor || 40 || 2

Rumeenia || Senatul || 33 || 2

Saksamaa || Bundesrat || 33 || 1

Itaalia || Camera dei Deputati || 28 || 2

Bulgaaria || Narodno Sabranie || 19 || 2

Ühendkuningriik || House of Lords || 16 || 1

Taani || Folketing || 14 || 1

Luksemburg || Chambre des Députés || 14 || 7

Ühendkuningriik || House of Commons || 8 || 3

Austria || Nationalrat || 7 || 0

Saksamaa || Bundestag || 6 || 1

Madalmaad || Eerste Kamer || 6 || 0

Poola || Sejm || 5 || 5

Tšehhi Vabariik || Poslanecká sněmovna || 5 || 0

Poola || Senat || 4 || 4

Leedu || Seimas || 4 || 0

Belgia || Chambre des Représentants || 4 || 1

Prantsusmaa || Sénat || 4 || 1

Kreeka || Vouli ton Ellnion || 4 || 0

Austria || Bundesrat || 3 || 1

Madalmaad || Both Chambers || 3 || 2

Hispaania || Both Chambers || 2 || 2

Soome || Eduskunta || 2 || 1

Belgia || Sénat || 2 || 1

Prantsusmaa || Assemblée nationale || 2 || 1

Malta || Kamra tad-Deputati || 2 || 2

Slovakkia || Národná Rada || 2 || 2

Iirimaa || Dail Eireann || 1 || 1

Rumeenia || Both Chambers || 1 || /

Madalmaad || Tweede Kamer || 1 || 1

Küpros || Vouli ton Antiprosopon || 1 || 1

Läti || Saeima || 1 || 0

Eesti || Riikikogu || 0 || 0

Sloveenia || Državni svet || 0 || 0

Sloveenia || Državni zbor || 0 || 0

Ungari || Országgyülés || 0 || 0

|| Kokku || 622 || 64

2. lisa Komisjoni ettepanekud ja algatused, mille kohta saabus 2011. aasta poliitilise dialoogi raames enim arvamusi

Komisjoni dokument || Pealkiri || Arvamuste koguarv (poliitiline dialoog) || Põhjendatud arvamused (protokoll nr 2)

KOM(2011) 121 || Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (CCCTB) || 17 || 9

KOM(2011) 560 || Ühiseeskirjad sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta erandjuhtudel || 11[13] || 6

KOM(2011) 370 || Energiatõhusus || 10[14] || 2

KOM(2011) 169 || Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik || 10 || 2

KOM(2011) 32 || Broneeringuinfo || 9[15] || /

KOM(2010) 776 || Menetlused, millega Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust || 9 || /

KOM(2011) 127 || Kohtualluvus, kohaldatav õigus ning otsuste tunnustamine ja täitmine registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades || 8 || 4

KOM(2010) 608 || Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus || 8 || /

KOM(2011) 608 || Globaliseerumisega Kohanemise Fond || 7[16] || 3

KOM(2011) 635 || Euroopa ühine müügiõigus || 7[17] || 5

KOM(2011) 594 || Finantstehingute maks || 7[18] || 3

[1]               COM(2012) 373.

[2]               Vt 1. lisa tabel.

[3]               Vt 2. lisa.

[4]               KOM (2011) 121.

[5]               KOM (2011) 560.

[6]               KOM (2011) 127.

[7]               KOM (2011) 635.

[8]               KOM (2011) 370.

[9]               KOM (2011) 169.

[10]             KOM (2010) 776.

[11]             Väliskomisjonide esimeeste konverents ja kaitsepoliitika komisjonide esimeeste konverents.

[12]             Teatis stabiilsuse, majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks vajalike meetmete kohta (COM(2012)299).

[13]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 12 arvamust.

[14]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 12 arvamust.

[15]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 10 arvamust.

[16]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 9 arvamust.

[17]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 11 arvamust.

[18]             2012. aasta mai keskpaigaks oli komisjon saanud selle ettepaneku kohta kokku 11 arvamust.