KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamismenetluse toimimise kohta

1.           Sissejuhatus

Leping tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”[1]) on üks kolmeteistkümnest Uruguay vooru käigus läbi räägitud mitmepoolsest kaubanduslepingust. See jõustus aastal 1995 koos Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) asutamisega. See kohustab WTO liikmeid teatama WTO-le kaupade tehnilistest normidest ja vastavushindamismenetlustest juba eelnõu koostamise etapis ja annab teistele WTO liikmetele võimaluse neid kommenteerida.

· Teatamise kord on konkreetne viis aidata ELi ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), parandades nende pääsu kolmandate riikide turule. · See võimaldab välja selgitada ja juba tekkekohas kõrvaldada tarbetud tehnilised tõkked rahvusvahelisele kaubandusele. · See aitab ELi ja liikmesriikide seadusandjatel ja ELi ettevõtjatel tutvuda teiste WTO liikmete uute tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega. · See võimaldab ELil edendada oma regulatiivset lähenemisviisi ja anda enne uute eeskirjade vastuvõtmist toimuva dialoogi käigus oma panuse teiste WTO liikmete eeskirjadesse. · See aitab kaasa eeskirjade ja standardite ühtlustamisele rahvusvahelisel tasandil.

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus on seega ELi kaubandus- ja tööstuspoliitika oluline osa[2] ning aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide[3] saavutamisele – eelkõige arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule.

Käesoleva aruande esimene eesmärk on juhtida Euroopa institutsioonide ja nõuandvate organite ning ELi ettevõtjate, sealhulgas VKEde tähelepanu võimalustele, mida tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus pakub. Teine eesmärk on tutvustada viimaseid suundumusi, esitades ülevaate teatamiskorra arengust viimastel aastatel. Kolmandaks kasutab komisjon juhust, et soovitada konkreetseid meetmeid olukorra edasiseks parandamiseks. Et kasutada ära teiste WTO liikmete eeskirjadest teatamise korda, on ülioluline, et EL ise mitte ainult ei järgiks tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi, vaid aitaks aktiivselt parandada teatamiskorra tõhusust. On oluline, et Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriigid oleksid teadlikud sellest, kuidas tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamiskord toimib, ja teeksid komisjoniga koostööd nõuetele vastavuse ja suurema läbipaistvuse eesmärkide saavutamiseks.

2.           Tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamismenetluse tutvustus

2.1.        Tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevad kohustused

Tehniliste kaubandustõkete lepingu eesmärk on muuta rahvusvaheline kaubandus lihtsamaks, tunnustades samal ajal WTO liikmete õigust võtta vastu siseriiklikke tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis võivad kaasa tuua tehnilisi kaubandustõkkeid (kohandamisega seotud kulud tulenevalt erinevatest eeskirjadest, teavitamiskulud jne). Tagamaks, et sellised meetmed ei loo diskrimineerivaid või tarbetuid kaubandustõkkeid, sisaldab tehniliste kaubandustõkete leping hulka sisulisi ja vormilisi tingimusi, mida WTO liikmed peavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste koostamisel järgima.

Need sisulised ja vormilised tingimused kehtivad kõigi tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste puhul, mis on seotud nii tööstus- kui ka põllumajandustoodete kaubandusega. Erinevalt standarditest, mille kohaldamine on vabatahtlik, kehtestatakse tehniliste normidega toote kohustuslikud omadused ning nendega seotud tootmisprotsessid ja ‑meetodid[4]. Vastavushindamismenetluste abil määratakse kindlaks, kas tooted vastavad neile kohustuslikele nõuetele.

2.1.1.     Sisulised tingimused: mittediskrimineerimine, tarbetute tehniliste tõkete vältimine, asjakohaste rahvusvaheliste standardite kasutamine

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluv meede peab vastama mittediskrimineerimise põhimõttele. Mittediskrimineerimise põhimõte, mis on WTO õiguse alustala, sisaldub üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT). See keelab diskrimineerimise imporditud ja kodumaiste toodete vahel (võrdse kohtlemise põhimõte, GATTi III artikkel) ja imporditud toodete vahel (enamsoodustusrežiimi põhimõte, GATTi I artikkel). Samuti nõuab tehniliste kaubandustõkete lepingu artikkel 2.1, et WTO liikmed võimaldaksid mis tahes teise liikme territooriumilt pärinevatele toodetele režiimi, mis ei ole ebasoodsam kui režiim, mida võimaldatakse samasugustele omamaist päritolu toodetele ja mis tahes teiselt maalt pärinevatele toodetele.

Lisaks on tehnilised normid lubatud vaid siis, kui need on vajalikud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi vastavushindamismenetlused olla rangemad või neid ei tohi kohaldada rangemalt, kui on vajalik selleks, et anda importivale WTO liikmele piisav kindlustunne, et tooted vastavad asjakohastele nõuetele. Õiguspäraste eesmärkide mittetäielik loetelu on esitatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2.2 ja nende hulka kuulub pettuse vältimine ning inimeste tervise ja ohutuse ning keskkonna kaitse. Aastatel 2008–2011 märgiti inimeste tervise ja ohutuse kaitse õiguspärase eesmärgina ligikaudu pooltel tehnilistest kaubandustõketest teatamise juhtudel[5]. Lisaks tähendab see „vajalikkuse” nõue, et tuleb saavutada tasakaal taotletava õiguspärase eesmärgi ja riskide vahel, mida täitmatajätmine tekitaks, et valida lähenemisviis, mis piirab kaubandust kõige vähem, kuid on samaväärselt tõhus. Selleks võib riigi seadusandja tugineda tehniliste kaubandustõkete lepingule, kus pakutakse välja hulk võimalusi kaubavahetuse lihtsustamiseks, näiteks toote kasutusomadustel põhinevad tehnilised normid ning teiste WTO liikmete tehniliste normide ja välisriigi vastavushindamise tulemuste samaväärsuse tunnustamine[6].

Tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel tuleb kasutada ka asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid. Mitu tehniliste kaubandustõkete lepingu sätet toetavad rahvusvaheliste standardite kasutamist tehniliste normide ühtlustamise soodustamiseks. Eelkõige on artiklis 2.4 sätestatud, et kui asjakohased rahvusvahelised standardid on olemas, peavad WTO liikmed „võtma need [...] oma tehniliste eeskirjade aluseks”, välja arvatud siis, kui need rahvusvahelised standardid oleksid ebatõhusad või taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobimatud. Siseriiklik tehniline norm võib näiteks minna kaugemale asjakohase rahvusvahelise standardiga nõutavast, et saavutada WTO liikme õiguslikke eesmärke seoses kliimamuutusega või vastata oma kodanike õigustatud ootustele piisava kaitsetaseme osas. Samasugused põhimõtted on sätestatud artikli 5 lõikes 4 vastavushindamismenetluste kohta.

2.1.2.     Vorminõuded: õigusakti eelnõust teatamine

Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklitele 2.9 ja 5.6 peavad WTO liikmed teatama tehnilistest normidest ja vastavushindamismenetlustest, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: esiteks, kui puuduvad asjakohased rahvusvahelised standardid või meetme eelnõu ei ole kooskõlas olemasolevate asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, ja teiseks, kui pakutud meetmel võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele. Mõiste „märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele” sisaldab nii importi suurendavat kui ka importi piiravat mõju teiste liikmete kaubandusele, tingimusel, et see mõju on märkimisväärne[7].

Teatada tuleb nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse esitatud märkusi[8]. Liige, kes teate avaldab, peab andma teistele liikmetele piisavalt aega kirjalike arvamuste esitamiseks. WTO liikmed on tehniliste kaubandustõkete komitees kokku leppinud, et piisavaks ajaks loetakse 60–90 päeva pikkune ajavahemik. Arenenud riikidel soovitatakse anda arvamuste esitamiseks rohkem kui 60 päeva[9]. Neid arvamusi arutatakse taotluse korral ja võetakse arvesse. See tähendab, et teisi WTO liikmeid hoitakse kursis uute või muudetud tootenõuete väljatöötamisega. WTO sekretariaati saabunud teated on avalikult kättesaadavad[10], nii et ettevõtjatel on samuti võimalus saada teavitussõnumeid ja tutvuda uute nõuetega.

WTO liikmetel on õigus esitada kirjalikke arvamusi kavandatavate tehniliste normide või vastavushindamismenetluste kohta. Põhimõtteliselt peaksid arvamused puudutama asjaolu, et kavandatavad eeskirjad ei ole vastavuses tehniliste kaubandustõkete lepinguga. Arvamused peaksid tooma kaasa dialoogi teate esitanud WTO liikmega. Õigus selle menetluse kohaselt ametlikult arvamusi esitada on ainult WTO liikmetel, sellist õigust ei ole huvitatud pooltel, näiteks ettevõtjatel. Ettevõtjate probleeme peab seega edastama WTO liige. Iga WTO liige peab ise korraldama, kuidas ära kuulata ja arvesse võtta oma ettevõtjate probleeme.

2.2.        Kuidas on WTO teatamismenetlusega seotud asjad korraldatud ELi sees

Et teatamismenetlus nõuetekohaselt toimiks ning oleks kasulik ja tõhus, peavad eri osapooled selles osalema ja omavahel koostööd tegema. ELis on eriti oluline Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja ettevõtjate osalemine. ELi loodud tehniliste kaubandustõkete veebisait aitab koordineerida kõigi osapoolte osalemist.

2.2.1.     Euroopa Komisjon

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt peab iga WTO liige määrama teatamise eest vastutava organi, et tagada teatamismenetlust puudutavate sätete rakendamine, ning tagama ühe teabekeskuse olemasolu[11]. Teabekeskus peab vastama teiste liikmete ja huvitatud poolte kõigile põhjendatavatele päringutele kavandatavate või vastuvõetud tehniliste normide või vastavushindamismenetluste kohta ning vastutab ka teistelt WTO liikmetelt teadete kohta saadud arvamuste menetlemise eest[12]. ELis täidab neid kohustusi Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi üksus[13], mis on määratud ELi tehniliste kaubandustõkete teabekeskuseks (TBT teabekeskus).

ELi TBT teabekeskusel on kaks ülesannet. See tagab, et ELi õigusaktidest, mida võtavad vastu kas Euroopa Parlament ja nõukogu või rakendusmeetmena Euroopa Komisjon, teatatakse eelnõu koostamise etapis WTO-le. Samuti vastutab keskus teiste WTO liikmete teadete levitamise eest kõigile huvitatud pooltele ja tagab, et ELi nimel saadetakse teate esitanud WTO liikmele arvamusi, kui selgub, et kõnealune meede võib luua ELi eksportijatele turulepääsuprobleeme. Et esitada arvamusi teise WTO liikme teate kohta, vajab ELi TBT teabekeskus kaastöid kõigilt huvitatud pooltelt, kelleks on Euroopa Komisjoni valdkondlikud üksused, kaubanduse peadirektoraadi üksused, ELi delegatsioonid kolmandates riikides, ELi liikmesriigid ja ettevõtjad. ELi arvamuste koostamisel teiste WTO liikmete teadete kohta tagab ELi TBT teabekeskus, et need on kooskõlas kõigi ELi poliitikavaldkondadega.

2.2.2.     ELi kaasseadusandjad: parlament ja nõukogu

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on samuti oluline roll, kuna nemad võtavad vastu tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi sisaldavaid õigusakte, mis peavad olema vastavuses tehniliste kaubandustõkete lepinguga. Arvestades asjaolu, et leping nõuab teatamist juba eelnõu koostamise ajal, teatab ELi TBT teabekeskus teistele WTO liikmetele ELi õigusaktidest, milles sätestatakse tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse kuuluvad tootenõuded, kui komisjon on vastu võtnud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse kohta. Komisjon analüüsib teiste WTO liikmete arvamusi ja võtab neid seadusandliku menetluse käigus arvesse.

Nii nõukogu kui ka parlament peavad komisjoni ettepaneku muudatuste koostamisel ja vastuvõtmisel arvestama selle mõju rahvusvahelisele kaubandusele. Teised WTO liikmed jälgivad õigusloomealaseid arutelusid tähelepanelikult ja kommenteerivad sageli kas kirjalikult või tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel (mis toimuvad kolm korda aastas WTO ruumides Genfis), kas kavandatavad muudatused on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

2.2.3.     Liikmesriigid

Lisaks ELi TBT teabekeskusele on kõigil 27 liikmesriigil oma tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaseid teatisi menetlevad asutused ja teabekeskused. Liikmesriikide ülesanne on hinnata, kas nende kavandatavatel siseriiklikel tehnilistel normidel ja vastavushindamismenetlustel võib olla märkimisväärne mõju kaubandusele, ning kui jah, siis teatavad neist otse WTO-le. Vastuseid teiste WTO liikmete arvamustele esitab siiski ELi TBT teabekeskus (pärast kooskõlastamist asjaomase liikmesriigiga) ELi nimel, kuna neid vastuseid käsitatakse osana ühisest kaubanduspoliitikast, mis kuulub ELi ainupädevusse[14]. Kooskõlastamine liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel toimub ELi sisemise teatamiskorra kaudu, mis on sätestatud direktiivis 98/34/EÜ,[15] ja komisjoni talitused kohtuvad igal aastal asjaomaste liikmesriikide esindajatega, et niisugust kooskõlastamist parandada.

Liikmesriigid peavad informeerima ka oma ametiasutusi ja ettevõtjaid tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamiskorraga seotud kohustustest ja võimalustest. Komisjon saab liikmesriikidelt regulaarselt arvamusi teiste WTO liikmete teadete kohta. Mõned liikmesriigid on loonud tõhusad riiklikud mehhanismid tagasiside saamiseks otse riigi tööstusharult, sealhulgas väiksematelt kutseorganisatsioonidelt ja üksikutelt ettevõtetelt. Komisjon kasutab seda tagasisidet võimalike tehniliste kaubandustõkete vastu võitlemiseks.

2.2.4.     Ettevõtjad

ELi tööstusharu arvamused teiste WTO liikmete teadete kohta on ülimalt tähtsad, et ennetada tarbetute tõkete tekkimist rahvusvahelises kaubanduses. Mitu Brüsselis asuvat Euroopa tööstusliitu tunnevad hästi tehniliste kaubandustõkete lepinguga pakutavaid võimalusi ja saadavad regulaarselt komisjoni talitustele arvamusi[16]. Mõned osalevad ka turulepääsu nõuandekomitee kaudu, mis loodi Euroopa Komisjoni turulepääsustrateegia raames[17]. Teised Euroopa ettevõtjad saadavad oma arvamused teate esitanud WTO liikmesriigis asuvale ELi delegatsioonile.

Komisjon kooskõlastab küsimusi sisemiselt, et tagada, et kõik arvamused jõuavad TBT teabekeskusse, kus koostatakse ELi ametlikud arvamused. Arvestades sageli suhteliselt lühikest arvamuste esitamise perioodi (60–90 päeva), on oluline, et ELi ettevõtjad teataksid oma muredest võimalikult kiiresti ja kindlasti enne teate esitanud WTO liikme kehtestatud lõpptähtaega[18].

2.2.5.     ELi tehniliste kaubandustõkete veebisait

Et pakkuda võimalust teadetega otse tutvuda ja lihtsustada kooskõlastamist kõigi osapoolte vahel, lõi ELi TBT teabekeskus 2004. aastal avaliku tehniliste kaubandustõkete veebisaidi[19]. Veebisait annab üldsusele juurdepääsu tehniliste kaubandustõkete andmebaasile, mis sisaldab kõiki teatevorme, tekstikavandeid ja Euroopa Komisjoni saadetud ja saadud arvamusi.

Veebisait annab ülevaate kõikidest tehniliste kaubandustõkete teadetest: iga teate kohta kuvatakse ühel ja samal veebilehel teatatud dokumendid, olemasolevad tõlked ning Euroopa Komisjoni saadetud ja saadud arvamused. Kõigi dokumentide esitamine tagab, et ELi tegevus tehniliste kaubandustõkete lepingu valdkonnas on täielikult läbipaistev. Lisaks võivad ettevõtjad ja teised huvitatud pooled tellida uute teadete kohta sõnumi ja tutvuda ELi TBT teabekeskuse tegevuse igakuise ülevaatega.

Sõnumiteenuse tellijate arv näitab, et ELi tehniliste kaubandustõkete veebisaidi kasutus on alates 2004. aastast suurenenud. Aastal 2011 oli sõnumiteenuse tellijaks registreerunud 529 era- või avalik-õiguslikku üksust (2005. aastal 182) ja andmebaasis teostati 15 000 otsingut. Kolmandik tellijatest on kolmandatest riikidest. ELi TBT teabekeskus on tutvustanud oma andmebaasi korduvalt tehniliste kaubandustõkete komiteele ja temaga on ühendust võtnud teised WTO liikmed, kes soovivad arendada omaenda veebisaite.

3.           ELi reaktsioon hiljutistele sündmustele

3.1.        Kohanemine tehniliste kaubandustõkete teadete arvu suurenemisega

EL on alati olnud kolmandate riikide meetmete jälgimisel proaktiivne ja suudab praegu tehniliste kaubandustõkete teadete arvu suurenemisega toime tulla. Tehniliste kaubandustõkete teadete arv on kasvanud eksponentsiaalselt. Aastal 1995, kui tehniliste kaubandustõkete leping jõustus, teatati vähem kui 400 tekstikavandist, kuid see arv on enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2011. aastal 1216-ni[20]. Kokku on WTO liikmed viimase 16 aasta jooksul teatanud ligi 15 000 tekstist. Vahemikus 2004–2009 kasvas teadete arv märkimisväärselt: tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamiskorra esimese kümne kehtimisaasta jooksul kasvas see vaid pisut (alla 400-lt 1995. aastal 638-ni 2004. aastal), liikudes seejärel kuue aasta jooksul 638-lt peaaegu 1500-ni (vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 1).

Selle kasvu esimene põhjus on WTO liikmete arvu muutumine algselt 128-lt 153-ni aastal 2011. Uute liikmete hulka kuuluvad mõned olulised tegijad, näiteks Hiina, kes ühines aastal 2001, Saudi Araabia (2005), Vietnam (2007) ja Ukraina (2008). Mõju on avaldanud ka WTO sekretariaadi ja riiklike TBT teabekeskuste korraldatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad. Lisaks on nii WTO sekretariaat kui ka WTO liikmed rahastanud tehnilise abi projekte tehniliste kaubandustõkete valdkonnas ja neis osalenud nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Teine oluline põhjus on WTO liikmete intensiivsem seadusandlik tegevus viimase viie aasta jooksul kiiresti arenevates valdkondades, näiteks energiatõhususe ja tarbijate teavitamise alal. Ka riikide majandust kahjustanud finantskriis võib olla põhjustanud intensiivsemat seadusloomet.

EL jälgib seda õigusraamistiku laienemist tähelepanelikult. Seda kajastab kolmandate riikide teadete kohta esitatud ELi arvamuste arv, mis on proportsionaalne tehniliste kaubandustõkete teadete arvu kasvuga. Seega vahemikus 2004–2009 ELi arvamuste arv peaaegu kahekordistus, kasvades 47-st 91-ni aastas. Aastal 2011 esitas EL 102 arvamust, mis on läbi aegade kõige suurem arv (vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 1). Samuti kasutab EL aktiivselt tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekuid, et täiendada oma kirjalikke arvamusi suuliste märkustega ja küsida tagasisidet oma arvamuste kohta. EL on tehniliste kaubandustõkete komitee üks kõige aktiivsemaid liikmeid, kommenteerides teiste WTO liikmete teateid, mis võivad luua tarbetuid kaubandustõkkeid. Sõltuvalt teatatud eelnõust võib EL taotleda tühistamist, muutmist, edasilükkamist või paluda selgitust. On arvukalt näiteid selle kohta, kuidas edukas koostöö kolmandate riikidega on andnud ELi ja rahvusvahelise kaubanduse jaoks soodsa tulemuse.

Näiteid edusammudest tehniliste kaubandustõkete menetluse valdkonnas: Tühistamine: Colombia määruse eelnõu alkohoolsete jookide kohta[21] kehtestas liiga ranged märgistusnõuded, mis oleksid ettevõtjatele tekitanud märkimisväärseid kulusid. Pärast ELi sekkumist tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel ja kirjalikke märkusi võtsid Colombia ametiasutused määruse tagasi. Muutmine: Brasiilia teates mänguasjade ohutuse vastavushindamise kohta[22] pakuti välja koormav ja diskrimineeriv vastavushindamismenetlus. ELi ja mitme muu kaubanduspartneri palvel muutis Brasiilia oma määrust aastal 2010, lihtsustades oma vastavushindamismenetlust imporditud mänguasjade puhul. Edasilükkamine: India teade mootorsõidukite rehvide kohta esitati esmakordselt aastal 2006[23]. ELi kirjalike märkuste ja arvukate sekkumiste tulemusena tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel lükati eelnõu vastuvõtmine edasi. Muudetud versioonist anti teada aastal 2010[24]. Selgitamine: Seoses oma teatega tahkete jäätmete impordi kontrolli ja karantiini järelevalve ja haldamise kohta selgitas Hiina, et importijad, kes on akrediteeritud teatavate Euroopa standardite kohaselt, vastavad ühtlasi nõutava registreerimise tingimustele[25].

3.2.        Reaktsioon üha rohkemate WTO liikmete aktiivsele osalusele

EL on kohanenud ka asjaoluga, et tehniliste kaubandustõkete menetluses on esile kerkinud uusi osalisi, kes suhtuvad kriitiliselt ELi seadusandlikesse valikutesse. Teadete arvu märkimisväärset kasvu viimastel aastatel ei saa kirjutada ainuüksi suurriikide arvele, vaid oma osa on olnud ka väiksematel üleilmsetel tegijatel, nagu Saudi Araabia, Katar ja Bahrein. Seda suundumust on kinnitanud ka arengumaade aktiivne osalus: näiteks Uganda esitas 2010. aastal teateid kõige suurema arvu tekstide kohta.

Menetluses on aktiivselt osalenud üha rohkem WTO liikmeid, kes on esitanud üha enam teateid, aga ka arvamusi teadete kohta. Teised WTO liikmed esitavad sageli arvamusi ELi teatatud tekstide kohta. Aastal 2011 sai ELi TBT teabekeskus 25 arvamust kolmandatelt riikidelt, eelkõige Hiinalt, Uus-Meremaalt, Jaapanilt ja USA-lt (vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 2). Tehniliste kaubandustõkete komitees on EL saanud viimastel aastatel WTO liikmetest kõige rohkem arvamusi. Tõepoolest, kuna EL on tohutu eksporditurg, kus on 500 miljonit potentsiaalset klienti, ning on sageli seadusloome arengus esirinnas, soodustab kõrgetasemelist tarbijakaitset ja ajab kaugeleulatuvat keskkonnapoliitikat, jälgivad arvukad kaubanduspartnerid teda eriti tähelepanelikult.

EL vastab kõikidele saadud arvamustele, selgitades oma õigusnorme, kaitstes neid, aga vajadusel ka muutes neid. Kirjalikele arvamustele, mille ELi TBT teabekeskus on saanud teatamismenetluse alusel, antakse vastused kirjalikult, teiste WTO liikmete poolt tehniliste kaubandustõkete komitees esitatud avaldustele aga komitee koosolekutel suuliselt. Euroopa Komisjon vastab iga WTO liikme kirjalikele arvamustele ükshaaval ELi nimel. Enamik küsimusi, mis on ELi õigusaktide asjus alates aastast 1995 tõstatatud, on olnud seotud põllumajandussektori, kemikaalide registreerimise, loomakaitse ning ökodisaini või märgistusega.

Näiteid ELi vastustest: Muutmine: Komisjoni 2002. aasta määrust veinisektori toodete kohta[26] muudeti mitu korda, kui sellest oli teatatud ja kolmandad riigid olid esitanud arvamusi. Kui 2008. aastal esitati teade veinitooteid käsitleva komisjoni määruse kohta[27], muudeti eelnõus 11 sätet, et võtta arvesse neljalt erinevalt WTO liikmelt saadud kirjalikke arvamusi. Teiste poolte eriarvamuste arvestamine: Lisaks kirjalikele arvamustele vastas EL tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel suuliselt väljendatud muredele. Seepärast on kolmandate riikide muresid seoses REACH-määrusega[28] arvesse võetud juhenddokumentides, mille otstarve on hõlbustada nimetatud määruse rakendamist. Selgitamine: Aastal 2010 väljendas mitu WTO liiget tehniliste kaubandustõkete komitees muret, et määrusega (EÜ) nr 765/2008[29] kehtestatud Euroopa akrediteerimisraamistik võib nõrgestada ELi-väliste vastavushindamisorganite suutlikkust täita reguleeritud valdkonnas oma ülesandeid. EL selgitas, et uued eeskirjad on töötatud välja ainult siseturu jaoks ja et uus määrus ei mõjuta võimalust kiita heaks või tunnustada välismaise vastavushindamise tulemusi.

3.3.        Läbipaistvuse tuleproovi läbimine

Kooskõlas üldise suundumusega on ka EL märkimisväärselt suurendanud aastas esitatavate arvamuste arvu. Viimase kümne aasta jooksul on see arv kasvanud enam kui kolmekordseks: 17-lt 63-le. Aastal 2008 kasvas ELi arvamuste arv eelnenud aastaga võrreldes kahekordseks (vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 2). Liikmesriikide teadete arv on alates aastast 1995 kõikunud, ent kolmel viimasel aastal jäänud stabiilselt 54 teate juurde aastas (vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 3). Kuid võrrelduna liikmesriikide poolt sisemise teatamismenetluse alusel esitatud teadete arvuga,[30] on see arv siiski väike.

Seoses 60–90-päevase kommenteerimisperioodiga, mis võimaldatakse teistele WTO liikmetele, enne kui teatatud õigusakt vastu võetakse, näitab statistika, et praktikas on kommenteerimiseks antud aeg viimase 5 aasta jooksul varieerunud 58-st 61 päevani, samas kui aastal 1997 oli see 46 päeva[31]. Aastal 2011 andis EL oma teadete kohta arvamuste esitamiseks keskmiselt 65 päeva(vt graafikut komisjoni talituste töödokumendi SWD(2012) 189 punktis 4). Need edusammud on andnud WTO liikmetele rohkem võimalusi analüüsida kolmandate riikide tehnilisi norme ning aidanud parandada tehniliste kaubandustõkete menetlust. Ent nagu on rõhutatud WTO viimases ELi käsitlevas kaubanduspoliitika ülevaates, võiks pikendada ELi liikmesriikide esitatud teadete kommenteerimisperioodi[32].

Läbipaistvuses tehtud edusammud on proportsionaalsed sammudega, mida WTO liikmed on astunud, et tõsta teadlikkust tehniliste kaubandustõkete menetlusest. Sisemist koordinatsiooni, millega tagatakse, et kõikidest õigusnormidest, mis kuuluvad tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaldamisalasse, teatatakse sobivas etapis, tuleb igapäevaselt tähelepanelikult jälgida ning riiklikke haldusasutusi tuleb sellistest õigusnormidest informeerida. Eriti aktiivne on selles asjas olnud Euroopa Komisjon, kes on regulaarselt korraldanud oma talitustele ja ELi liikmesriikidele seminare. ELi TBT teabekeskus korraldas aastatel 2008–2011 komisjoni talitustele kolm seminari.

4.           Mitmepoolsed arutelud läbipaistvuse teemadel tehniliste kaubandustõkete lepingu kohases teatamismenetluses

4.1.        Järelejäänud raskused

Tehniliste kaubandustõkete komitee on andnud välja ja täpsustanud üksikasjalikke soovitusi läbipaistvuse kohta,[33] mis parandasid teatamismenetluse rakendamist WTO liikmesriikides, kus neid soovitusi järgiti[34]. Siiski ei järgi mõned WTO liikmed isegi tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamismenetluse kõige põhilisemaid kohustusi, nagu lihtne teatamine või teatamine eelnõu etapis. See tuleneb sageli puudulikust koordinatsioonist riigi haldusasutuste vahel, mis tagaks, et teatamisasutus on teadlik, et väljatöötamisel on õigusnorm, millest tuleb teatada, või siis teatamisasutuse suutmatusest kehtestada kavandatava õigusakti eest vastutavale haldusorganile teatamiskohustus. Mõned WTO liikmed ei teata õigusaktidest, mille võtavad vastu seadusandlikud organid (nt parlament), sest koordinatsiooni teatamisasutuse ja seadusandliku organi vahel on raskem saavutada.

Peale selle ei kasuta mitte kõik WTO liikmed võimalust esitada kavandatavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta arvamusi. Paljudel liikmetel on raske jälgida teateid või leida mõningate teadete analüüsimiseks vajalike tehniliste erialateadmistega inimesi. Samuti ei ole mitte kõik WTO liikmesriikide teabekeskused täielikult toimivad. Mõned vastavad harva, teised lihtsalt teatavad, et nad on pädevatele asutustele järelepärimisest teatanud, sageli ei anta vaatamata korduvatele meeldetuletustele mitte mingit vastust. See häirib märkimisväärselt menetluse toimimist ja vähendab selle tõhusust.

Tehniliste kaubandustõkete lepingu reguleerimisala ja teatamiskohustuse osas on veel nn halle tsoone. Ehkki WTO vaekogu kaks hiljutist otsust[35] peaksid aitama täpsustada lepingu reguleerimisala, on siiski veel ebamäärasusi, eeskätt seoses toodetega mitte seotud tootmismeetodite (need ei mõjuta kuidagi lõpptoote tehnilisi omadusi) suhtes kehtivate nõuete osas ja vabatahtliku märgistuse osas, mis on seotud teatavate nõuetega, ilma et kehtestaks ainulubatud märgistust.

Teatatud tekstide analüüsimine suhteliselt lühikese, 60-päevase kommenteerimisaja jooksul, eriti kui eelnõu tekst tuleb ka tõlkida, on WTO liikmetele ja ettevõtjatele endiselt katsumus. Tõlkimise eelarve on endiselt liiga piiratud. On äärmiselt tähtis tõsta ettevõtjate hulgas teadlikkust menetlusest ja võimalusest saata WTO liikmete ametivõimudele arvamusi. See kehtib eriti tööstusliitude või siseriiklike äriühingute, eelkõige VKE-de kohta, kelle sisemised ressursid kavandatavate eeskirjade analüüsimiseks ja õigeaegseks reageerimiseks on piiratud.

Ning viimaks ei tohiks tehniliste kaubandustõkete komiteest saada foorum, mis annab lihtsalt teada tööstusharule muret valmistavatest asjaoludest. See peaks andma riigiasutustele võimaluse vahetada seisukohti kavandatavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste küsimuses, lähtudes kõikidest seonduvatest poliitika aspektidest.

4.2.        Regulaarsed arutelud tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel ja iga kolme aasta tagant toimuv läbivaatamine

Tehniliste kaubandustõkete komitee korrapärased koosolekud ja eelkõige tehniliste kaubandustõkete lepingu toimimise ja rakendamise läbivaatamine, mis vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 15.4 toimub iga kolme aasta tagant, on kohad, kus arutada ja selgeks rääkida mõned teatamismenetlusega seotud probleemid ja valukohad. Komisjon kasutab iga kolme aasta tagant toimuvat läbivaatamist regulaarselt selleks, et soovitada võimalusi, kuidas parandada teatamismenetluse läbipaistvust. EL osaleb aktiivselt kõikides aruteludes, mis puudutavad iga kolme aasta tagant toimuvat läbivaatamist, ning viienda läbivaatuse ajal[36], mis viidi lõpule novembris 2009, esitas ta ettekande läbipaistvuse teemadel[37].

Iga kolme aasta tagant toimuv läbivaatamine ei ole oluline mitte ainult teatamismenetlusega seotud küsimuste seisukohalt, vaid ka tehniliste kaubandustõkete lepingu muude süsteemsete probleemide seisukohalt, nt hea õigusloometava, vastavushindamismenetlused, standardid, tehniline abi ning tehniliste kaubandustõkete komitee töö. Seepärast on tehniliste kaubandustõkete komiteest saanud oluline foorum, kus WTO liikmed võivad arutada küsimusi, mis on seotud rahvusvahelise kaubanduse ja kaubanduspoliitikaga. Komisjon kasutab komiteed regulaarselt, et tutvustada teistele WTO liikmetele ELi kaubanduspoliitika põhimõtteid ja edendada õigusnormide lähendamist, kasutades tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel hea õigusloometava.

Samuti annab komisjon ülevaateid arengumaadele mõeldud ELi ja liikmesriikide tehnilise abi programmidest, mille hulka kuulub ka abi tehniliste kaubandustõkete küsimuses[38]. Tehniliste kaubandustõkete komitee 2011. aasta juuni koosolekul tutvustas Rootsi oma mentoriprogrammi, mida rakendati aastatel 2008–2011, et toetada seitsme Sahara-taguse Aafrika riigi[39] TBT teabekeskuste loomist ja toimimist. Peale tehnilise abi programmide võttis ELi TBT teabekeskus teatavate WTO liikmete palvel vastu külalisi teistest WTO liikmesriikidest, kes tahtsid rohkem teada saada, kuidas keskus on korraldatud ja kuidas see töötab[40]. Euroopa Komisjoni tehniliste kaubandustõkete eksperdid on osalenud ka maailma eri piirkondades WTO korraldatud tehnilise abi seminaridel.

5.           Kokkuvõte ja tulevikuplaanid

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus on võimas vahend, mille abil saada teavet kaubandusega seotud õigusloomes toimuvate arengute kohta kolmandates riikides. Kui WTO liikmed täidavad teatamiskohustust, siis võimaldab see teistel WTO liikmetel tutvuda uute tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega ning annab konkreetse võimaluse reageerida tehnilistele kaubandustõketele. Samas saavad menetluse kaudu laialdaselt teatavaks teistes WTO liikmesriikides või mõnes konkreetses WTO liikmesriigis valitsevad üldised suundumused ning seeläbi saadakse ELi kaubandus- ja tööstuspoliitika jaoks olulist teavet.

Et kõiki neid võimalusi täielikult ära kasutada, on mõistagi ülimalt oluline, et ka EL ise austaks neid põhimõtteid ja täidaks tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi. Kui EL ise ei käitu reeglite järgi, ei saa ta ka nõuda, et teised seda teeksid. Seepärast peavad ELi ja liikmesriikide õigusnormid vastama tehniliste kaubandustõkete lepingu põhimõtetele ja nendest tuleb teatada vastavalt eeskirjadele maksimaalselt läbipaistval viisil.

Väga kasulik võib olla ka kavandatava õigusakti esitamine teistele WTO liikmetele tutvumiseks. Teistelt liikmetelt saadud märkused võivad aidata tuvastada probleeme, mida ei ole seni märgatud, või aspekte, mida ei ole õigusakti koostamisel arvestatud[41].

Menetlus annab ka kogu maailma seadusandjatele võimaluse võrrelda poliitikakujunduse põhimõtteid ja mõelda järele, mis põhjustel tuleks koostada teistsugused õigusnormid. Nõnda kujutab tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus endast võrdleva analüüsi vahendit, mis võib rahvusvahelisel tasandil aidata teataval määral kaasa lähenemisele, kui see on asjakohane. Samuti aitab see ELil teha oma seadusandlikke otsuseid teatavaks ja neid tutvustada. Need otsused põhinevad põhjalikul tõendipõhisel analüüsil, ulatuslikel konsultatsioonidel sidusrühmadega ja igakülgsel mõju hindamisel. Lisaks annab see ELile võimaluse selgitada teistele riikidele oma otsuste põhjusi.

Praegu kasutavad komisjon, liikmesriigid ja ettevõtjad menetlust tõhusalt. Siiski näeb komisjon, et on veel paranemisruumi, ning kavatseb seepärast võtta järgmisi meetmeid:

Meede 1: täiendav teadlikkuse tõstmine, et ELi ettevõtjad, sh VKEd, hakkaksid esitama rohkem arvamusi

Komisjon jätkab komisjoni talituste, ettevõtjate ja liikmesriikide informeerimist menetluse eelistest, sealhulgas võimalusest saata oma arvamus otse komisjonile. Eelkõige korraldab komisjon ka edaspidi seminare ja konverentse liikmesriikide ja ettevõtjatega, sealhulgas VKEdega, ning õhutab liikmesriike tõstma teadlikkust oma riigi ettevõtjate hulgas.

VKEde ELi-välise majandustegevuse toetamist käsitleva komisjoni teatise[42] rakendamise raames uurib komisjon jätkuvalt, mida oleks võimalik veel ära teha, et aidata VKEdel osaleda aktiivsemalt teatamismenetluses. Komisjon tagab, et tulevases mitmekeelses veebiportaalis[43], mis pakub ettevõtetele olulist teavet välisturgude kohta ja annab ülevaate olemasolevatest ELi-väliste turgudega seotud toetusvõimalustest, oleks olemas ka link tehniliste kaubandustõkete andmebaasile[44]. Samuti kavatseb komisjon täiustada 2012. aastal oma tehniliste kaubandustõkete veebisaiti, et muuta see ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks kasutajasõbralikumaks.

Meede 2: toetada ettevõtjate õigust saada TBT teabekeskustelt teavet kohaldatavate turulepääsunõuete kohta

Tehniliste kaubandustõkete leping kohustab WTO liikmeid looma TBT teabekeskuse, mis vastaks teiste liikmete ja huvitatud poolte kõigile mõistlikele päringutele kavandatavate või vastuvõetud tehniliste normide või vastavushindamismenetluste ja standardite kohta[45]. See avab vahetu suhtluskanali, kus ettevõtjad saavad suhelda teiste WTO liikmete ametivõimudega, kellelt nad võivad saada teavet tehniliste normide, vastavushindamismenetluste ja standarditega seotud turulepääsunõuete kohta. Niisugune vahetu suhtluse kanal võib pakkuda huvi teatavate küsimuste puhul, kui muud teabeallikad, nagu näiteks ELi turulepääsu andmebaas[46] või kolmandate riikide veebisaidid, ei sisalda piisavalt teavet. Seepärast kavatseb komisjon reklaamida TBT teabekeskusi ka ümberkujundatud tehniliste kaubandustõkete veebisaidil. Sõltuvalt saadaolevatest inimressurssidest, kaalub komisjon ka võimalust pakkuda toetust Euroopa ettevõtjatele, kes vajavad teavet, näiteks kui päringutele, mille nad saadavad teiste WTO liikmete teabekeskustele, ei vastata.

Meede 3: täiendav koordineerimine muude ELi olulisemate kaubandus- ja tööstuspoliitika instrumentidega

Komisjon kasutab jätkuvalt tehniliste kaubandustõkete lepingu kohast teatamismenetlust osana oma kaubandus- ja tööstuspoliitikast ning üritab luua rohkem koostoimet poliitika eri aspektide vahel. Kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide juures tegutsevad turulepääsu töörühmad võivad näiteks pakkuda väärtuslikku tuge, kui neil on ressursse, et jälgida tehniliste kaubandustõkete teateid, luua võrgustik, mis koguks arvamusi kolmandates riikides asuvatelt ELi ettevõtetelt, luua sidemed Brüsselis asuvate komisjoni talitustega ja võtta järelmeetmeid koostöös kolmandate riikide pädevate asutustega. Võimaluse korral kasutab komisjon edaspidigi seniseid ja uusi seadusandliku dialoogi võimalusi ja kaubanduslepingute läbirääkimisi, et rääkida süsteemsetest või konkreetsetest kaubandustõketest, mis on tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamismenetluse kaudu teatavaks saanud. Samuti edendab komisjon jätkuvalt teatamiskohustuse täielikku järgimist ja tehniliste kaubandustõkete komitee vastavate soovituste täitmist, kasutades selleks läbirääkimisi tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevate peatükkide üle vabakaubanduslepingutes, kaasa arvatud sätteid läbipaistvuse kohta.

Meede 4: tehniliste kaubandustõkete lepingu kohase teatamismenetluse toimimise täiendav toetamine mitme- ja kahepoolsel tasandil

Komisjon jätkab menetluse arendamist ja selle toimimise täiustamist, osaledes aktiivselt tehniliste kaubandustõkete komitee koosolekutel. Ta kavatseb 2012. aasta novembris, kui iga kolme aasta tagant toimuv läbivaatamine toimub kuuendat korda, esitada veel ühe ettekande läbipaistvuse kohta teatamismenetluses. Samuti kaalub komisjon, kuidas arengumaid saaks veel toetada, et nad saaksid teatamismenetluses tulemuslikumalt osaleda. Siia hulka võiks kuuluda TBT teabekeskuse ulatuslikum abistamine, eriti ELi naaberriikides.

Komisjon kaalub, kas õhutada WTO sekretariaati arendama edasi oma tehniliste kaubandustõkete infohaldussüsteemi[47], et sellest saaks tõhus tööriist kõikidele WTO liikmetele, mis võimaldaks teateid kiiremini avaldada ning annaks liikmesriikidele võimaluse saada kergesti kätte kogu vajalik info teadete kohta ning osaleda menetluses paremini.

Meede 5: maksimaalne kinnipidamine teatamisreeglitest

Komisjon on võtnud endale kohustuse tagada, et komisjoni ettepanekud ning komisjoni vastu võetavad rakendusõigusaktid oleksid kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga ning et neist teatataks eelnõu etapis, andes teistele WTO liikmetele 60–90 päeva aega arvamuste esitamiseks. Samuti tagab ta, et teistelt WTO liikmetelt saadud arvamusi arutatakse ja võetakse arvesse, enne kui õigusakt lõplikult vormistatakse. On oluline, et vastuvõtmisprotsessis oleks ette nähtud piisavalt aega, et teatamiskohustust oleks võimalik täita.

Meede 6: edasised jõupingutused läbipaistvuse suurendamiseks seadusandlikus tavamenetluses

Komisjon on hakanud WTO liikmetele teatama olulisematest muudatustest, mis seadusloomeprotsessi käigus tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekutesse, mis sisaldavad tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, kui need ettepanekud on äratanud teiste WTO liikmete huvi ja kui tavamenetlus seda võimaldab[48]. Et parandada läbipaistvust, võiks anda uue kommenteerimisaja, mis võimaldaks teistel WTO liikmetel avaldada arvamust tavamenetluses tehtud muudatuste kohta ja saata saadud arvamused kaasseadusandjatele. Komisjon uurib seda võimalust igal üksikjuhul eraldi.

Meede 7: ulatuslikum koordineerimine liikmesriikidega

Sidusa ja tulemusliku kaubanduspoliitika huvides ning selleks, et menetlust parimal viisil ära kasutada, peab EL tegutsema üksmeelselt. Liikmesriigid peavad täielikult täitma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid kohustusi ja toetama ELi poliitikat, mis nõuab teatamismenetluse läbipaistvust, koordineerides oma tegevust tulemuslikult. Komisjon hoiab liikmesriike jätkuvalt kursis menetluse olulisemate aspektide ja uuemate arengutega. Ta kutsub liikmesriike üles tagama ka omalt poolt tegevuse koordineerimise.

[1]               http://ec.europa.eu/enterprise/tbt/index.cfm?fuseaction=library.viewLibrary&section_id=1&dspLang=en

[2]               Euroopa Komisjoni teatis „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika. Kaubanduspoliitika – ELi 2020. aasta strateegia keskne teema”, KOM(2010) 612 (lõplik); Euroopa Komisjoni teatis „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika – Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, KOM(2010) 614 (lõplik).

[3]               Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM(2010) 2020 (lõplik).

[4]               Käesolevas aruandes ei käsitleta tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud eeskirju standardite kohta.

[5]               Teateid esitavad ametiasutused peavad märkima tehnilise eeskirja või vastavushindamismenetluse eelnõule lisatud teatise vormi punktis 7 meetme eesmärgi ja põhjendi.

[6]               Vt tehniliste kaubandustõkete lepingu artikleid 2.8, 2.7 ja 6.3.

[7]               Tehniliste kaubandustõkete komitee soovitus: WTO dokument G/TBT/1/Rev.10, punkt 7.

[8]               Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2.9.2 ja 5.6.2.

[9]               Tehniliste kaubandustõkete komitee soovitus: WTO dokument G/TBT/1/Rev.10, punkt 7.

[10]             Euroopa Komisjoni tehniliste kaubandustõkete andmebaas: http://ec.europa.eu/enterprise/tbt/ või WTO tehniliste kaubandustõkete teabehalduse süsteem: http://tbtims.wto.org

[11]             Tehniliste kaubandustõkete lepingu artikkel 10.

[12]             Tehniliste kaubandustõkete komitee soovitus: WTO dokument G/TBT/1/Rev.10, punkt 7.

[13]             Üksus ENTR/C/3 „Tehnilistest eeskirjadest teatamine”.

[14]             Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207.

[15]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

[16]             Teadlikkuse suurendamiseks ettevõtjate hulgas korraldas komisjon 29. märtsil 2007 Brüsselis ulatusliku konverentsi. Sellel osales 150 inimest. Lisateave: http://ec.europa.eu/enterprise/tbt/index.cfm?fuseaction=library.viewLibrary&section_id=175&dspLang=en.

[17]             Euroopa Komisjoni teatis „Globaalne Euroopa: tugevam partnerlus Euroopa eksportijate turulepääsu nimel” KOM(2007) 183(lõplik).

[18]             Ideaaljuhul peaks komisjon saama arvamused 3 nädalat enne teate edastanud WTO liikme poolt teatevormil sätestatud lõpptähtaega.

[19]             http://ec.europa.eu/enterprise/tbt/.

[20]             Käesolevas aruandes esitatud arvud ei sisalda teateid lisadest/parandustest.

[21]             G/TBT/N/COL/120.

[22]             G/TBT/N/BRA/259, 313 ja 339.

[23]             G/TBT/N/IND/20.

[24]             G/TBT/N/IND/40.

[25]             G/TBT/N/CHN/649.

[26]             G/TBT/N/EEC/15.

[27]             G/TBT/N/EEC/264.

[28]             G/TBT/N/EEC/52.

[29]             G/TBT/N/EEC/152.

[30]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 24, 21.7.1998, lk 37).

[31]             Tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamise ja toimimise kuueteistkümnes iga-aastane ülevaade: WTO dokument G/TBT/29, punkt 6.

[32]             „Trade Policy Review: European Union”, WTO sekretariaadi aruanne, 2011, lk 46: „Üksikute liikmesriikide teadete puhul oli ligikaudu 17 protsendil juhtudest kommenteerimisperiood ehk ajavahemik teate avaldamise ja õigusakti vastuvõtmise kuupäeva vahel vähem kui 60 päeva.” (Vaadeldud periood: oktoober 2008 – jaanuar 2011).

[33]             WTO dokument G/TBT/1/Rev.10.

[34]             Nt 60–90-päevane kommenteerimisperiood, vastused saata ühes WTO kolmest ametlikust keelest, vahetu juurdepääs teatatud tekstile teatevormi kaudu, mitteametlike tõlgete jagamine, vastu võetud ja avaldatud tekstide teatavakstegemine jms.

[35]             Ameerika Ühendriigid, „Measures Concerning the Importation, Marketing and Sale of Tuna and Tuna Products” (DS381) ja Ameerika Ühendriigid, „Certain Country of Origin Labelling Requirements” (DS 384, DS 386).

[36]             WTO dokument G/TBT/26.

[37]             WTO dokument G/TBT/W/309.

[38]             WTO dokument G/TBT/W/303.

[39]             Burundi, Etioopia, Kenya, Rwanda, Tansaania, Uganda ja and Sambia.

[40]             India delegatsiooni visiit aastal 2007, Hiina tehniliste kaubandustõkete teabekeskuse ametniku visiit aastal 2009 ning Tuneesia delegatsiooni visiit aastal 2011.

[41]             Vaatamata komisjoni poolt enne õigusaktide ettepanekute esitamist regulaarselt tehtavatele analüüsidele ja mõju hindamistele (sh hinnatakse võimalikke tagajärgi rahvusvahelisele kaubandusele).

[42]             Komisjoni teatis „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest”, KOM(2011) 702 (lõplik).

[43]             Vt komisjoni teatise „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” punkt 4.2.2.

[44]             http://ec.europa.eu/enterprise/tbt/.

[45]             Tehniliste kaubandustõkete lepingu artikkel 10.

[46]             http://madb.europa.eu/.

[47]             http://tbtims.wto.org/web/pages/search/notification/Search.aspx.

[48]             Neil juhtudel andis ELi tehniliste kaubandustõkete teabekeskus teistele WTO liikmetele algsele teatele lisatud liite kaudu teada nõukogu või Euroopa Parlamendi võetud seisukohast, kuid ei andnud uut kommenteerimisaega tehtud muudatuste kohta arvamuse avaldamiseks.