Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Tšehhi Vabariigi 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi (2012–2015) kohta /* COM/2012/0303 final - 2012/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Tšehhi Vabariigi 2012.
aasta riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi (2012–2015)
kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[2], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[3],
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, pärast konsulteerimist majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu kiitis 26.
märtsil 2010 heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku käivitada uus majanduskasvu ja
tööhõive strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb
majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele
valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu
ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks. (2) Nõukogu võttis 13. juulil
2010 vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste
kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide
tööhõivepoliitika suuniste kohta[4];
mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles
võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) Nõukogu võttis 12. juulil
2011 vastu soovituse Tšehhi Vabariigi 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja
esitas arvamuse Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi 2011–2014 kohta. (4) Komisjon võttis 23. novembril
2011 vastu teise iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis vastavalt strateegiale
„Euroopa 2020” tähistab majanduspoliitika integreeritud eelkoordineerimise
teise Euroopa poolaasta algust. 14. veebruaril 2012 võttis komisjon määruse
(EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande,[5] milles ei nimetatud Tšehhi Vabariiki
ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. (5) Euroopa Ülemkogu kiitis 2.
märtsil 2012 heaks finantsstabiilsuse tagamise, eelarve konsolideerimise ja
majanduskasvu edendamise prioriteedid. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud
ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased
majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja
konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete
tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (6) Tšehhi Vabariik esitas 25.
aprillil 2012 oma lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2015 ja 13. aprillil
2012 oma riikliku reformikava 2012. aastaks. Selleks et võtta arvesse kõnealuse
kahe dokumendi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (7) Nõukogu, kelle arvamus
põhineb 2012. aastal stabiilsusprogrammile antud hinnangul kooskõlas nõukogu
määrusega (EÜ) nr 1466/97, on seisukohal, et programmi eelarveprognooside
aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on realistlik. Vastavalt
lähenemisprogrammile eeldatakse, et SKP kasv jõuab 2012. ja 2013. aastal
vastavalt 0,2 % ja 1,3 % tasemele võrreldes komisjoni 2012. aasta
kevadprognoosiga, mis oli vastavalt 0 % ja 1,5 %. Programmis
kirjeldatud eelarvestrateegia eesmärk on saavutada 2016. aastal tasakaalustatud
eelarve. Valitsemissektori puudujäägieesmärk 2,9 % SKPst on kooskõlas
nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitustes sätestatud ülemäärase puudujäägi
kõrvaldamise tähtajaga. Iga-aastane eelarve kohandamine 0,9 % SKPst
aastatel 2010–2013, mis põhineb (ümberarvutatud) struktuurilisel
eelarvetasakaalul,[6]
on veidi väiksem kui nõukogu soovitatud korrigeerimine 1 % SKPst. Programm
kinnitab eelnevat keskpika perioodi eelarve-eesmärki – saavutada 2015. aastaks
eelarvepuudujääk 1 % SKPst, mis kajastab adekvaatselt stabiilsuse ja kasvu
pakti nõudeid. Keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas kavatsetakse liikuda
2014. ja 2015. aastal sammudega vastavalt 0,8 % ja 0,7 % SKPst, mis
põhinevad (ümberarvutatud) struktuurilisel tasakaalul, ning valitsussektori
kulude kasvumäär on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti kulutuste
võrdlusalusega. Programmi eelarveprognoos ähvardab mitu ohtu. Praegu
parlamendis arutatav seadus rahalise kompensatsiooni kohta kirikutele
suurendaks valitsemissektori puudujääki jõustumisaastal 1,5 % SKPst.
Üldisemalt kujutavad kavandatava tulu- ja kulupoole konsolideerimise olemus ja
ulatus märkimisväärset ohtu, et eelarve kohandamise mõju ei suudeta
programmiperioodi järel säilitada. Eelarve kohandamine on seni põhinenud
peamiselt üleüldistel kärbetel, mis mõjutavad ka majanduskasvu soodustavaid
kulusid. Aastateks 2013–2015 on kavandatud hoida avaliku halduse kuludelt
täiendavalt kokku peaaegu 1 % SKPst, kuid programmis ei ole üksikasju
piisavalt täpsustatud. Lisaks on enamik kavandatud tulumeetmeid ajutised ja
peaksid lõppema 2015. aastal. Programmi kohaselt peaks võla ja SKP suhe tipnema
2013. aastal 45,1 % tasemel SKPst ning hakkama seejärel langema, peamiselt
tänu esmase tasakaalu kavandatavale pidevale paranemisele. (8) Tšehhi ametiasutused kiitsid
2011. aastal heaks vähendatud käibemaksumäära ja tubakaaktsiisimäära
suurendamise ning olulise maksureformi, mis jõustub 2014. aastal ja mõjutab
eelkõige tööjõu maksustamist. Maksusüsteemi täiendavates muudatustes lepiti
valitsuse tasandil kokku 2012. aasta aprillis. Mõned neist on seotud praegu
alamaksustatud keskkonna ja kinnisvara maksustamisega. Tööjõu maksustamise
valdkonna sätete ettepanekukohane ajutine olemus tekitaks täiendavaid
täitmiskulusid ja vähendaks prognoositavust maksumaksjate jaoks. Peale selle
võiksid uued ettepanekud käsitleda füüsilisest isikust ettevõtjate madalat
maksustamise taset võrreldes töövõtjatega kindlasummaliste maksete ja
maksuvähenduste ulatusliku kasutamise tõttu. Valitsus on võtnud meetmed
võitlemaks pettustega käibemaksu ja kütusemaksude valdkonnas ning astus samme
maksude kogumise koondamiseks ühe asutuse pädevusse. Siiski on maksulaekumine
jäänud probleemiks ning praegune maksukogumissüsteem ei põhine selgesti
sõnastatud ja igakülgsel maksukogumisstrateegial. (9) Tšehhi valitsus kiitis heaks
eelarve jätkusuutlikkuse taastamisele ja pensionisäästude suurendamisele
suunatud pensionireformi ja on seda osaliselt rakendanud. Kuid prognoositud
eelarve tasakaalustamatus pensionisüsteemis on ELi keskmisega võrreldes ikkagi
suur. Reform ei hõlmanud selget seost seadusega sätestatud pensioniea ja
eeldatava eluea vahel. Uue loodud samba suutlikkus aidata kaasa keskmise
pensioni suurenemisele tulevikus sõltub sellest, kui suur osa töötajatest, eelkõige
noortest, selles osaleb, ja eeldatavast pikaajalisest tootlusest. Siiski ei ole
kuulutatud välja meetmeid nimetatud sambas osalemise stimuleerimiseks ning
võimalikele säästjatele oleks kohane anda täiendavat teavet. Lisaks ohustab
valitsuse väljapakutud uus ennetähtaegse pensionilejäämise kava tugevasti
selliste reformide usaldusväärsust, mille eesmärk on tõsta nii tegelikku
pensioniiga kui ka tagada piisavad pensionid. (10) Üldine töötuse määr on väiksem
kui ELi keskmine, kuid lastega naistel ja muudel haavatavatel rühmadel on
raskusi oma potentsiaali realiseerimisel tööturul. Ennetähtaegne naasmine
vanemapuhkuselt, mis välistaks oskuste vähenemise, on tingitud
lapsehooldusteenuse suuremast kättesaadavusest, eriti alla kolmeaastaste laste
puhul. Valitsus lihtsustas ettevõttepõhiste lasteaedade tehnilisi nõudmisi ja
kavandab maksusoodustusi lapsehooldusteenuse stimuleerimiseks erasektoris, mis
tähendab, et ta on esitatud soovitused osaliselt rakendanud. Ometi käib
lasteasutustes vaid 3 % alla kolmeaastastest lastest (võrreldes 24 %
EL 27 riikidega aastal 2009), mistõttu on vaja täiendavaid meetmeid, et
suurendada väikelaste vanemate osalust tööturul. (11) Mitmeid meetmeid võeti
tööhõiveameti töö tõhustamiseks. Piirkondlikud tööbürood pandi sotsiaaltoetuste
ulatusliku reformi raames uue kesktööbüroo alluvusse, mittekindlustuslike
sotsiaaltoetuste maksmine läks kohalikelt omavalitsustelt üle tööbüroode
pädevusse. Kuid sellest tulenev suurem töökoormus suurendab koormust riiklike
tööbüroode töötajatel, kelle arv vähenes 2011. aastal 12 %.
Tööjõuvahenduse kvaliteedi tõstmiseks võeti kasutusele süsteem
tööjõuvahendusega seotud tegevuse edasiandmiseks eraagentuuridele.
Tasustruktuur tundub aga olevat ebapiisav. On vaja täiendavaid jõupingutusi, et
tagada väljaõppe parem kvaliteet ja tulemuslikkus, abi tööotsijaile ning
personaalsed teenused. Tuleb tagada vajalikud vahendid ja stiimulid. Selleks et
sekkumine oleks sihipärasem, tuleb hakata tõhusust hindama ja
aktiveerimisprogrammide rahastamine tuleks siduda tulemustega. (12) Avalikus halduses on siiani
palju arenguruumi, vaatamata hiljutistele edusammudele mõnes sellises
valdkonnas nagu e-valitsuse teenused ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamine.
Korruptsioonivastase strateegia osas on peamiseks saavutuseks 2012. aasta
aprillist kehtiv uus riigihangete seadus. Siiski on usaldusväärsuse ja
tulemuslikkuse tagamiseks vaja nõuetekohast jõustamist ja rakendamist.
Tegeletud ei ole anonüümse osaluse küsimusega. Avalike teenistujate seadus on
alles ettevalmistamisel, kuid see tuleb vajaliku haldusstabiilsuse tagamiseks
viivitamatult vastu võtta. Palju probleeme ELi fondide rakendamisel on
põhjustanud eeskirjade eiramine riigihangetel ning avaliku halduse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide puudulik toimimine. (13) Tšehhi majandus peab
mobiliseerima tegurid, mis hõlbustavad üleminekut majanduskasvupõhisele
innovatsioonile, suuremale lisaväärtusele ja kvaliteetsemale inimkapitalile,
sest kapitalimahukal kasvul põhineva edasise tõelise lähenemise võimalused
paistavad üsna piiratud. Arutusel on kolmanda taseme hariduse reform. Ehkki see
hõlmab praeguse akrediteerimismenetluse läbivaatamist, ei ole see põhiküsimuse
– kvaliteedi hindamise standardite osas piisavalt täpne ning võttes arvesse
süsteemse andmekogumise ja -analüüsi puudumist, ei ole sel akadeemiliste
ringkondade toetust. Valitsus on Tšehhi kooliõpilaste saavutuste halvenemise
tõttu astunud samme minimaalsete õppetulemuste tagamiseks ja asunud ellu viima
üleriigilise arvutipõhise testimise strateegiat. Ometi on need meetmed liiga
kitsad, et kohustusliku hariduse kvaliteeti ja ühtset taset tegelikult tõsta. (14) Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Tšehhi Vabariigi majanduspoliitikat. Komisjon
hindas lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava. Hindamisel on arvesse
võetud kõnealuste dokumentide asjakohasust Tšehhi Vabariigi eelarve- ja
sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust
ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist
majandusjuhtimist, andes ELi tasandi panuse riigi tasandil tehtavatesse
otsustesse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad
allpool 1.–6. soovituses. (15) Võttes arvesse komisjoni
hinnangut, on nõukogu läbi vaadanud Tšehhi Vabariigi lähenemisprogrammi ning
nõukogu arvamus[7]
kajastub eelkõige punktis 1 esitatud soovituses, SOOVITAB Tšehhi Vabariigil võtta
ajavahemikus 2012–2013 järgmisi meetmeid: 1. Tagada ülemäärase
eelarvepuudujäägi õigeaegne edukas korrigeerimine. Selleks tuleb täita
täielikult 2012. aasta eelarve ja täpsustada aastaks 2013 vajalikud
pikaajalised meetmed, et saavutada nõukogu soovituses ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse all täpsustatud aasta keskmine struktuuriline
kohandus. Seejärel tuleb tagada asjakohane struktuuriline kohandus, et
saavutada piisav edu keskpika perioodi eesmärkide valdkonnas, sh ka kulutuste
võrdlusalus. Seoses sellega tuleb vältida üleüldisi kärpeid, säilitada
majanduskasvu soodustavad kulutused ja suurendada jõupingutusi avaliku sektori
kulutuste tõhustamiseks. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et suurendada
selliseid makse, mis kõige vähem majanduskasvule vastu töötavad. Kõrge
maksutase tuleb nihutada tööjõult kinnisvarale ja keskkonnale. Erinevusi
töövõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamises tuleb vähendada.
Tuleb võtta meetmed maksulaekumise parandamiseks, maksudest kõrvalehoidmise
vähendamiseks ja maksueeskirjade täitmise parandamiseks, sh rakendades maksude
kogumise koondamist ühe asutuse pädevusse. 2. Ajakohastada riiklikku
pensionkava, et tagada selle pikaajaline jätkusuutlikkus. Vaadata läbi
tööturult varast lahkumist võimaldavad kavad. Tagada noorte töötajate laialdane
osalus kavandatavas rahastatavas kavas, et tagada pensionide piisavus. 3. Võtta täiendavad meetmed
taskukohaste ja kvaliteetsete koolieelsete lasteasutuste kättesaadavuse
märgatavaks suurendamiseks. 4. Tugevdada tööhõiveametit,
parandades väljaõppe, tööotsimisabi ja personaalsete teenuste kvaliteeti ja
tulemuslikkust, k.a alltöövõtjatele edasiantud teenused. 5. Võtta kiiresti vastu avalike
teenistujate seadus, et edendada avaliku halduse stabiilsust ja tõhusust,
vältida eeskirjade rikkumist ning tagada uue avalike teenistujate seaduse
asjakohane rakendamine. Tegeleda anonüümse osaluse küsimusega. Tagada ELi
vahendite nõuetekohane rakendamine ja tõhustada võitlust korruptsiooniga. 6. Võtta vastu vajalikud
õigusaktid, millega kehtestatakse kõrgharidus- ja uurimisasutuste kvaliteedi
hindamiseks läbipaistev ja selge süsteem. Tagada jätkusuutlik ja kvaliteedi
hindamise tulemustega seotud rahastamine. Luua kohustusliku hariduse valdkonnas
arengule suunatud hindamisraamistik. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] COM(2012) 303 final. [3] P7_TA(2012)0048 ja P7_TA(2012)0047 [4] Nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsus 2012/238/EL [5] COM(2012) 68 final. [6] Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, v.a ühekordsed
ja muud ajutised meetmed, mille komisjoni talitused on ümber arvutanud
programmis sisalduva teabe põhjal, kasutades ühist metoodikat. [7] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9
lõikele 2.