KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE STABIILSUS-, KASVU- JA TÖÖHÕIVEMEETMED /* COM/2012/0299 final - 2012/ () */
1.
Sissejuhatus
Paljusid Euroopa osi
praegu mõjutav kriis on kõigutanud usku Euroopa poliit- ja majandussüsteemi
võimesse täita ELi lepingu ambitsiooni taotleda „säästvat arengut, mis põhineb
tasakaalustatud majanduskasvul”. Paljud kodanikud on vihased ja hämmingus, kui
kiiresti pikk elatustaseme tõusu periood on asendunud tohutu finantskriisi,
suure tööpuuduse ja kõrge võlakoorma väljavaatega paljudeks tulevasteks
aastateks. ELi ees praegu seisvad võlad, puudujääk ja tasakaalustamatus ei
sündinud üleöö, vaid paljude aastate jooksul ja neil on kaugeleulatuv
sotsiaalne mõju. Liikmesriikide valitsuste ja ELi jaoks on tegu raske ajaga.
Osa meie praegustest raskustest importis Euroopa Liitu finantskriis. Teised
sündisid kodukamaral. Nüüd on tähtis meie vastumeetmete kvaliteet ja tõhusus. Finants- ja majanduskriis
on rõhutanud nii kõigi ELi liikmesriikide kui ka ELi ja muude maailmaosade
majanduse vastastikust sõltuvust. Kriis on paljastanud olulised lüngad,
puudujäägid ja tasakaalustamatuse ka ülemaailmses, ELi ja riikide
poliitikakujunduses. Alates kriisi algusest on EL ja selle liikmesriigid
töötanud ELi majandusmudeli ümberkorraldamise ja selle konkurentsivõime
taastamise nimel. Komisjon sõnastas 2011. aasta oktoobri stabiilsus- ja
majanduskasvu tegevuskavas[1] järgmise lähenemisviisi: ·
Stabiilsust ja majanduskasvu edendava poliitika
rakendamise kiirendamine, et EL saaks naasta jätkusuutliku majanduskasvu ja
kõrge tööhõive juurde. ·
Tugevama ja integreerituma majanduse juhtimise
mudeli loomine, et tasakaalustamatus tuvastataks ja korrigeeritaks palju varem,
tugevdades ELi järelevalvet liikmesriikide poliitika üle, et vastata paremini
reaalsele olukorrale, milles iga liikmesriigi tulevane tugevus ja jõukus on
seotud kõigi teiste tugevuse ja jõukusega. ·
Pangandussüsteemi tugevdamine, nõudes, et pangad
kajastaksid oma võlgu täies ulatuses, tegeleksid halbade võlgadega ja
korraldaksid oma ärimudelid ümber selliselt, et nad saaksid tulevikus laenata
ettevõtjatele ja majapidamistele ilma, et neid peaks päästma maksumaksja rahastatavate
pakettidega. ·
Otsustav reageerimine Kreeka probleemidele kahe
ulatusliku finantsabipaketi näol ja majanduskasvule suunatud taastamisprogrammi
aktiivne toetamine. ·
Euroala kaitsevahendite tõhustamine, luues uusi
võimalusi väga suure võlakoormaga liikmesriikide toetamiseks ajal, mil nad
taastavad riigi rahandust, eesmärgiga viia oma tulud ja kulud tasakaalu, et nad
saaksid tulevikus tasuda sotsiaalteenuste, tervishoiu, pensionite, hariduse ja
riikliku taristu eest. Oleme tegevuskava järgides
teinud kindlaid, aga ebaühtlaseid edusamme. On konkreetseid tõendeid meie
majanduse tasakaalustumisest majandustegevuse aeglustumise järel, alates
2007.–2008. aastast kogunenud suure jooksevkonto puudujäägi vähenemisest,
töötasude kohandamisest ülespoole „ülejäägiga” ja allapoole „puudujäägiga”
riikides ning mitme liikmesriigi eluasemehindade naasmisest tegelike
majandustingimustega rohkem kooskõlas olevale tasemele. Valulikust
stabiliseerimis- ja reformiprotsessist kerkib ELi majanduse juhtimise uue
süsteemi toel uus ja tugevam ELi majandus. Kestev jätkusuutlik
majanduskasv ja kõrgem elatustase saavad tugineda üksnes usaldusväärsele riigi
rahandusele, põhjalikule struktuurireformile ja suunatud investeeringutele.
Nende eesmärkidega seotud väljakutsetega saab aga toime tulla ainult siis, kui
seda protsessi toetab piisav majanduskasv. Stabiilsus ja kasv ei ole vastuolus,
vaid kujutavad endast ühe mündi kaht poolt. Liikmesriigid peavad praegu
majandust iseloomustavale usalduse puudumisele vastu astuma julgete reformidega,
mis pööraksid meie konkurentsivõime languse tõusuks. ELi ja euroala siseste
murettekitavate konkurentsivõime puudujääkide vähendamiseks peame tegutsema
nüüd. Ehkki EL tervikuna on suutnud hoida oma positsiooni maailmamajanduses,
peame tegelema ka rahvusvahelise konkurentsivõime languse ja turuosa kaotusega,
mida on selgelt näha mitme liikmesriigi tulemustes. Lühiperspektiivis vajavad
inimesed lootust ja paremaid tulevikuväljavaateid. Ilma selleta jääme silmitsi
kasvavate poliitiliste ja sotsiaalsete raskustega vajalike reformide tegemisel,
mis omakorda lükkavad majanduse taastumist edasi. Peame jõudma konsensusele ja
veendumusele muutuste vajalikkuses ja tehtavates valikutes. Selles dialoogis
täidavad olulist rolli sotsiaalpartnerid. See on ka põhjus, miks EL
peab tugevdama oma üldstrateegia kasvukomponenti. See peab tuginema
liikmesriigi tasandil toimuva tegevuse ja ELi tasandi meetmete ühendamisele,
ankurdades need jõupingutused strateegiasse „Euroopa 2020” ja meie uutesse
juhtimisstruktuuridesse. Selle kasvualase algatuse mõned põhielemendid on juba
paigas, kuid need tuleb täielikult ellu viia. Teised vajavad nende potentsiaali
ärakasutamiseks visiooni, julgust ja juhtimist, kuid praegu ELi ees seisvad
probleemid nõuavadki julget ja tõhusat tegutsemist. Käesolevas teatises teeb
komisjon ettepanekud mitme meetme kohta, mis võivad kuuluda kasvualase algatuse
koosseisu, tuginedes kahele teineteist toetavale sambale: ·
ELi tasandi sammas, mis tugineb ELi tasandi koostöö
tugevusele ja sünergiale. ·
Liikmesriigi tasandi sammas, mis tugineb Euroopa
poolaasta osaks olevate struktuurireformide kasvupotentsiaali avamisele. Euroopa Ülemkogu 23. mai
mitteametliku kohtumise järel ja tema juuni kohtumise eel jätkab komisjon tööd
kõigi võimalike ettepanekutega, mis võivad kaasa aidata tugevamale
majanduskasvule ja konkurentsivõimele.
2.
ELi roll uues kasvualgatuses
ELi tasandil oleme kokku
leppinud strateegias „Euroopa 2020”,[2] mis on
mõeldud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks Euroopas.
See on uue kasvualgatuse lähtepunktiks. Strateegia keskmes on tööhõive,
energeetika, haridus ja koolitus, teadus ning vaesuse vähendamine, milles on
kokku leppinud kõik liikmesriigid. Need näitavad kätte suuna, milles Euroopa
reforme tuleks teostada. Nende rakendamine elavdab konkurentsivõimet ja aitab
kaasa majanduslikule lähenemisele, elavdades ELi majanduskasvu. Aktiivsem
pühendumine meie teadus- ja arendustegevuse eesmärgile investeerida sellesse
valdkonda 3 % SKPst võiks luua 3,7 miljonit töökohta ja suurendada ELi SKPd
2020. aastaks 800 miljardit eurot. 2020. aastaks meie kliimamuutuse- ja
energeetikaalaste eesmärkide saavutamine looks kuni 5 miljonit töökohta,
suurendaks Euroopa energiajulgeolekut ja aitaks täita meie kliimamuutusealaseid
eesmärke. Vähemalt 20 miljoni inimese väljatoomine vaesusest ei parandaks
mitte üksnes nende elu, vaid tooks majanduslikku kasu ka tervele ühiskonnale.
Need arvud näitavad, et terves ELis on võimalik luua uusi töökohti ja
ettevõtlusvõimalusi, vähendades märkimisväärselt töötust ning luues meie
kodanikele parema ja rohelisema tuleviku.
2.1.
Majandus- ja rahaliidu kasvupotentsiaali kasutamine
Viimastel aastatel on
palju tehtud tugevate majandusjärelevalve mehhanismide kehtestamiseks, mida
meil on vaja majandus- ja rahaliidu toetamiseks. See, kuidas EL ja tema
liikmesriigid seda uut süsteemi rakendavad, määrab poliitika tõhususe ja
turgude usalduse. Pikemas ajaraamistikus tuleb integratsiooni süvendada, et
meie majandus- ja rahaliidu ülesehitamine lõpule viia. Tugev EL vajab
stabiilset vääringut. Sellest on kasu kõigile liikmesriikidele sõltumata
sellest, kas nad on euroalas või mitte. Euro usaldusväärsus rahvusvahelistel
turgudel mõjutab Euroopa võimet laenata vahendeid mõistliku intressiga ja neid
tagasi maksta tugeva majanduse toel. ·
Tugevdatud stabiilsuse ja kasvu pakt annab
ELile eeskirjadel põhinevad tugevad poliitilised vahendid, mida ta vajab riigi
rahanduse usaldusväärsuse kindlustamiseks. Suurema osa liikmesriikide praegune
prioriteet on ülemäärase puudujäägi korrigeerimine. Kui jätta kõrvale hiljuti
väljapakutud kaksikpakett, puudub otsene vajadus hiljuti kokkulepitud
eeskirjade muutmiseks. Olemasolevad eeskirjad tagavad ruumi liikmesriikide
hindamiseks ja diferentseerimiseks vastavalt nende eelarvepoliitilisele
manööverdamisruumile ja makromajanduslikele tingimustele, tagades samas riigi
rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse. Eeskirjade rakendamisel on kesksel
kohal liikmesriikide eelarvemeetmete hindamine eelkõige struktuurilisest
vaatenurgast. Komisjon jälgib rangete eelarvepiirangute mõju kasvu elavdavatele
avaliku sektori kulutustele ja investeeringutele. Vajaduse korral annab ta
suuniseid võimalike meetmete ulatuse kohta ELi ja liikmesriikide
eelarveraamistike piires. Komisjon avaldab lähikuudel aruande avaliku sektori
kulude kvaliteedi kohta, milles käsitletakse neid küsimusi. ·
Saavutasime märkimisväärset edu oma finantskaitsevahendite
tugevdamisel. Euroopa stabiilsusmehhanism, euroala kriisijuhtimise rahastamise
alaline vahend, jõustub kavakohaselt 1. juulil 2012, plaanitust aasta varem.
Liites Euroopa stabiilsusmehhanismi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja
muud kriisijuhtimise rahastamisvõimalused, on meie laenuandmisvõime nüüd kokku
800 miljardit eurot. Koos IMFi vahendite hiljuti kokkulepitud suurendamisega
aitavad Euroopa finantskaitsevahendid märkimisväärselt kaasa ülemaailmsetele
finantsalastele turvaabinõudele. Äärmiselt tähtis on aga ka meie
kaitsevahendite kasutamise viis. Fiskaallepingu ratifitseerijatele pakub
Euroopa stabiilsusmehhanism hulga uusi vahendeid, mis lubavad ELil tõhusalt
reageerida kriisiolukordadele. Seega on äärmiselt olulised paindlikkus ja
tegutsemise kiirus. ·
Tugevam ELi pangandussektor: välditi finantskrahhi ja finantssektori järelevalve vaadati
täielikult läbi. Piiriüleste pankade üle teostavad nüüd järelevalvet
järelevalveasutuste kolleegiumid ja loodud on kolm uut ELi järelevalveasutust.
Lisaks loodi ELi tasandi makrotasandi usaldatavusjärelevalve teostajana Euroopa
Süsteemsete Riskide Nõukogu. Praegu Euroopa Pangandusjärelevalve poolt
kooskõlastatava strateegia osana tuleb endiselt lõpule viia mõne panga
rekapitaliseerimine. Ehkki mõni pank juba tagastab kriisi ajal avalikult
sektorilt saadud laene, on kulu maksumaksjale olnud tohutu. Selleks et tagada
erasektori piisav osalus tulevastes võimalikes päästepakettides, esitab
komisjon juunis pankade ja investeerimisühingute taastamis- ja
kriisilahendusmeetmete ühist raamistikku käsitleva õigusakti ettepaneku. Nii
luuakse vajalikud vahendid kriiside juhitud lahendamiseks süsteemi seisukohast
olulistes finantseerimisasutustes. ·
Majandus- ja rahaliidu süvendamine: lähiperspektiivist kaugemale vaadates on vaja ELi majandus- ja
rahaliidu tuleviku pikemaajalist visiooni. Komisjon pooldab ambitsioonikat ja
struktureeritud lähenemisviisi. ELi kasvuväljavaateid mõjutab oluliselt
praegune usalduse puudus euroala suhtes. Kuni ei saada üle mõnest tähtsamast
probleemist, näiteks Kreeka olukorrast, jääb investeeringuteks ja töökohtade
loomiseks vajaliku usalduse puudumine meid takistama. Täieliku majandus- ja
rahaliidu poole liikumiseks vajalike peamiste sammude kindlaksmääramiseks tuleb
tugineda tänaseks tehtud edusammudele. Meie kindel otsus minna edasi ja
liikmesriikide nähtav poliitiline pühendumus eurole moodustavad osa usalduse
taastamisest euroalasse ja meie võimesse ületada praegused raskused. See nõuab
ulatuslikku protsessi, mille puhul võetakse arvesse juriidilisi küsimusi. See
peab samuti hõlmama poliitilist protsessi edasiste integratsioonisammude
demokraatliku legitiimisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Peamised sammud
sellel teel võiks muu hulgas hõlmata liikumist pangaliidu suunas, sealhulgas
integreeritud finantsjärelevalvet ja ühtset hoiuste tagamise skeemi. Komisjon
juba avaldas oma 2011. aasta novembri rohelises raamatus ideed, kuidas euroala
saab liikuda ühiste võlakirjade emiteerimise poole[3]. Nende
meetmete tempo ja järjekord tuleb veel läbi mõelda, sealhulgas koostada
tegevus- ja ajakava, kuid varane kinnitus asutatavatest sammudest rõhutaks euro
pöördumatust ja kindlust.
2.2.
Siseturu potentsiaali kasutamine
Kaupade siseturg
üldjoontes toimib, kuid sama ei saa öelda teenuste ega digitaalse ühtse turu
kohta. Siseturu ulatuslikum kasutamine on üks tõhusamaid viise majanduskasvu
elavdamiseks terves ELis. Innovatiivsed ettevõtjad saaksid kohest ergutust otsusest
võtta lõpuks ometi kasutusele ELi patent. Pärast nii mitut aastat on
nüüd saabunud aeg otsustada. Juunis esitab komisjon
ettepaneku meetmete kohta, millega parandada teenuste direktiivi
rakendamist. Mitu liikmesriiki on otsustanud säilitada tõkked ja
piirangud, mis takistavad nii neil endil kui ka teistel liikmesriikidel
saavutada direktiivi täit kasu konkurentsivõime ja majanduskasvu seisukohast.
Komisjoni analüüsist ilmneb, et kõigi piirangute kaotamise korral oleks
direktiivi osalise rakendamise tulemusena hinnanguliselt juba võidetud
0,8 %-le SKPst võimalik liita veel kuni 1,8 %. Analüüsist ilmneb ka
takistuste vähendamise või kaotamise positiivne mõju iga liikmesriigi
kaubandusvoogudele ja välismaistele otseinvesteeringutele ning tootlikkuse
tasemele. See aitaks kaasa ka „ülejäägiga” ja „puudujäägiga” riikide
tasakaalustamisele. Käesoleva aasta jooksul
esitab komisjon II ühtse turu akti, mis on mõeldud täiendama
ühtset turgu põhivaldkondades, nagu digitaal- ja võrgutööstus, milles EL ei ole
praegu saavutanud oma täit potentsiaali. ELi varustamine 21. sajandi
väljakutsetele vastamiseks vajaliku füüsilise ja virtuaaltaristuga võib
elavdada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Uued tehnoloogiad ja võrgud
suudavad vähendada ummikuid Euroopa lennuliikluses ja maanteedel, aidata luua
taastuvenergiat kasutavaid arukaid võrke ja anda toidet elektriautodele, samuti
muuta tootlikkust suurendav tehnoloogia pilvandmetöötluse abil kõigile
ettevõtjatele soodsamalt kättesaadavaks. EL peab investeerima progressi võimaldavatesse
tehnoloogiatesse, nagu biotehnoloogia, nano- ja mikrotehnoloogia, et tulevikus
säilitada oma tööstuslikku konkurentsivõimet, arendades uusi tooteid ja
teenuseid ning korraldades tööstuse kaasajastamiseks ümber tööstusprotsesse. Komisjon on pidevalt
rõhutanud siseturu piiriüleste maksutõketega võitlemise tähtsust. ELi tasandi
edusammud võivad toetada ja soodustada liikmesriikide meetmeid nende
kasvustrateegia eesmärkide taotlemisel ja aidata luua kindla üldraamistiku
maksude kogumise tõhustamiseks, pettusega võitlemiseks ning õiglaste ja
asjakohaste konkurentsitingimuste tagamiseks. Selles valdkonnas peab nõukogu
näitama initsiatiivi, et lõpeks ettepanekute blokeerimine, mis komisjon on
esitanud seoses hoiustega ja volitustega koostöö tegemiseks kolmandate
riikidega. Käesoleva aasta jooksul avaldab komisjon teatise, milles võetakse
kokku võimalused võitlemiseks maksuparadiiside ja agressiivse
maksuplaneerimisega. Komisjon on seisukohal, et agressiivse maksuplaneerimisega
tuleb võidelda paralleelselt pettustevastase võitlusega. See nõuab
üksikasjalikku tehnilist tööd ja selget poliitilist pühendumust, kuid eelised
võiksid olla märkimisväärsed mitte üksnes suurema tulu, aga ka õigluse ja
paremate konkurentsitingimuste seisukohast. ELi ja liikmesriigi
tasandi meetmete positiivse koostoime konkreetseks näiteks on energeetika
maksustamise valdkond. Selles valdkonnas toetaks komisjoni ettepanek
energeetika maksustamise ümberkorraldamise kohta vähese CO2-heitega
ja energiatõhusale majandusele ülemineku eesmärki, vähendades samas moonutusi,
mis tulenevad samal eesmärgil kasutatavate sarnaste toodete erinevast
maksustamisest. Rohelisemate energiaallikate maksuneutraalsuse suurendamine ja
nende kasutamise stimuleerimine aitaks täita ELi eesmärke CO2-heite
vähendamise, energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise alal.
2.3.
Inimkapitali potentsiaali kasutamine
Oma
hiljutises tööhõivepaketis tegi komisjon ettepaneku konkreetseteks meetmeteks,
mis võimaldavad elavdada majandust uute töökohtade loomise kaudu terves ELis.
Tähtsamate sektorite, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT),
tervishoiu ja rohelise majanduse töökohtade loomise potentsiaali
ärakasutamiseks väljapakutud konkreetsete meetmete rakendamiseks on vaja
komisjoni, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ning avaliku ja erasektori
sidusrühmade koostööd. Liikmesriikide tööhõivekavade tõhusam seire komisjoni
esitatud kontrollnäitajate ja tulemustabelite alusel tugevdab veelgi töökohti
loovate reformide hoogu. Neid reforme peaks toetama ka riigipõhiste soovituste
ja struktuurifondide (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, nagu komisjon järgmiseks
mitmeaastaseks finantsraamistikuks (2014-2020) välja pakkus) kasutamise tihedam
sidumine. Kuna
terves ELis on täitmata üle kolme miljoni töökoha, tuleb oskuste nõudlusele mittevastavusega
tegelemiseks investeerida rohkem oskustesse. Teistes liikmesriikides
õppimisele, koolituste läbimisele ja töökogemuse saamisele kaasaaitamisel
täidavad olulist rolli ELi programmid Erasmus ja Leonardo. Uued ELi tasandi
vahendid, näiteks ülevaade oskuste kohta ja oskuste pass, aitavad parandada
ühes liikmesriigis omandatud oskuste tunnustamist kõigis teistes
liikmesriikides. Komisjon töötab tööjõu liikuvuse parandamise ning olemasoleva
tööjõu, oskuste ja vabade töökohtade kokkuviimisele kaasaaitamise nimel. On
võimalik teha palju rohkem, kõrvaldades töötajate vaba liikumise juriidilised
ja praktilised tõkked eelkõige pensioniõiguste ülekandmise ja
sotsiaalkindlustussätete kooskõlastamise valdkonnas ning muutes EURESe
tõeliseks Euroopa töö- ja töötajate otsimise vahendiks, et parandada
tööotsijate suunamist vabadele töökohtadele.
2.4.
Väliste kasvuallikate kasutamine
Kui ELi väliskaubandus on
tervikuna tasakaalus, siis mõne liikmesriigi riigipõhisest komisjoni analüüsist
ilmneb murettekitav pikaajaline ekspordi turuosa kadu. Analüüsidest ilmneb aga
ka see, et parimate tulemustega liikmesriigid on ekspordi suurenemist kasutanud
majanduse elavdamiseks. Lisaks reeksporditakse lisandväärtusega kaks
kolmandikku ELi imporditud kaubast, mis näitab, et ELil on palju võita
kaubandus- ja investeerimissuhete elavdamisest põhiliste partneritega. Suur osa
tulevasest ülemaailmsest majanduskasvust tuleb esilekerkiva majandusega
riikidest, millel on suur kasvupotentsiaal. EL peab seda kasvu ära kasutama,
sõlmides tähtsamate partneritega kahepoolsed ja piirkondlikud kaubandus- ja
investeerimislepingud. Hiljuti jõustunud vabakaubandusleping Koreaga kannab
juba vilja, kuna ELi eksport sinna riiki suurenes 2011. aastal 20 %. EL
peab aktiivseid läbirääkimisi mitme vabakaubanduslepingu üle ja mõned on veel
ettevalmistamisel. Selleks et realiseerida nende pakutavad suured eelised,
tuleb läbirääkimis- ja ratifitseerimistempot kiirendada.
2.5.
Euroopale vajaliku kasvu ELi-poolsete
rahastamisvõimaluste kasutamine
Suunatud avaliku sektori
kulutusi ja investeeringuid on vaja isegi eelarve range konsolideerimise ajal.
Komisjon on innustanud majanduskasvu toetavat konsolideerimist, innustades
liikmesriike kaitsma kulutusi teadusele, haridusele, loodusvarade
jätkusuutlikule kasutamisele, energeetikale ja sotsiaalteenustele. Ehkki ELi
eelarve on väike, moodustades vaid 1 % ELi SKPst, pakub ta tohutut
lisaväärtust ja võib olla kasvu katalüsaatoriks terves Euroopas. ·
Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020: komisjon on esitanud järgmise mitmeaastase
finantsraamistiku ELi kasvu- ja investeerimiseelarve ettepanekud. Komisjoni
ettepanekutes ühendatakse riigipõhised struktuurireformisoovitused ELi
eelarvetoega, et aidata liikmesriikidel teha vajalikke muudatusi ja
investeeringuid. Ettepanekud hõlmavad innovatiivseid ideid teaduse ja
innovatsiooni rahastamiseks, Euroopa ühendamiseks transpordi-, energia- ja
lairibaühendustega ning põllumajanduspoliitika ajakohastamiseks ja maaelu
arengu tugevdamiseks. Üle 600 miljardi euro komisjoni kavandatud eelarvest
läheks teaduse, üleeuroopaliste võrkude, inimkapitalisse investeerimise,
ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu rahastamisse. Kui see summa kombineerida
liikmesriikidepoolse kaasrahastamise kaudu saadava finantsvõimendusega ja
uuenduslike rahastamisvahendite kasutamisega, kujutab see endast suurt
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eelarvet. Komisjon on teinud
ettepaneku kasutada teatavate taristuprojektide rahastamiseks projektivõlakirju
ja edendada ELi eelarve puhul toetuste rahastamist. Projektivõlakirjad on
mõeldud laenukapitalituru kui taristuprojektidele täiendava rahastamisallika
loomiseks ja investeeringute elavdamiseks ELi põhilisse strateegilisse
taristusse transpordi, energeetika ja lairibaühenduse vallas. Eesmärk on
parandada erasektori võlakirjade krediidikvaliteeti, et meelitada
institutsioonilised investorid stabiilse ja prognoositava rahavooga
majanduslikult elujõuliste projektide kapitalituru rahastamise juurde.
Sellise lähenemisviisi testimiseks esitas komisjon 2012.–2013. aastaks
võlakirjade katseprojekti ettepaneku. Kaasseadusandjad tegutsevad kiiresti, et
EIP saaks katseprojektidega alustada käesoleval aastal. ·
ELi 2013. aasta eelarve:
komisjon on teinud vajaliku ettepaneku suurendada maksete assigneeringuid
7 %, et suuta täita liikmesriikide oodatavaid maksetaotlusi. Selline
suurendus jääb kehtiva ELi finantsraamistiku raames kokkulepitud maksete
assigneeringute ülemmäära piiresse. Kõik need maksed on mõeldud tootlike
investeeringute, tööhõive ja koolitustoetuse ning teaduse rahastamise
toetamiseks liikmesriikides. Mõnes liikmesriigis kaasrahastatakse üle 50 %
avaliku sektori koguinvesteeringutest ELi vahenditest, niisiis kujutab
suutlikkus ELi kohustustest kinni pidada endast olulist kasvu edendamise viisi. ·
Struktuurifondide suunamine kasvule ja
majanduslikule lähenemisele 2012.–2013. aastal: ELi
ühtekuuluvuspoliitika raames kasutatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist
toetavateks investeeringuteks keskmiselt 65 miljardit eurot aastas.
Selleks et paremini reageerida kriisist tulenevatele vajadustele, on kogunisti
17 miljardit eurot ümber paigutatud teadust ja innovatsiooni, VKEsid ja
haavatavate elanikkonnarühmade tööturumeetmeid toetavatesse vahenditesse ning
taristu- ja energiatõhususe investeeringutesse. Need jõupingutused jätkuvad. Komisjoni
noorte tööpuuduse vastase võitluse suurema toetamise ja VKEde rahastamisele
juurdepääsu parandamise katseprojekti osana paigutati hiljuti ümber üle
7 miljardi euro. ·
Euroopa Investeerimispanka (EIP) sissemakstud
kapitali suurendamine: kui EIP soovib jätkata praegust
suuremahulist laenamist (ligikaudu 65 miljardit eurot aastas), peab ta hea
pangandustava järgmiseks sissemakstud kapitali suurendama. Vastavalt komisjoni
ettepanekule peaksid liikmesriikidest panga aktsionärid ELi kasvualgatuse
raames leppima kokku sissemakstud kapitali suurendamises 10 miljardi euro
võrra. See suurendaks kogulaenamist märkimisväärselt: 180 miljardi euroni.
Täiendavad laenud, mida selline kapitali suurendamine lubaks, tuleks jaotada
kogu ELi, sealhulgas kõige haavatavamate riikide vahel. Lisakapital tuleks
suunata VKE-sektori abistamisse, sealhulgas sellistes valdkondades nagu
energiatõhusus ja eluasemete renoveerimine, mis suudavad luua nii vajalikke
töökohti kriisist räsitud ehitussektoris ning aitavad ELil täita tema kliima-
ja energeetikaeesmärke. Kui sellises kapitali suurendamises jõutakse
kokkuleppele, teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et aidata neil kasutada
osa nende struktuurifondieraldistest EIP laenuriski jagamiseks ja VKEdele
laenutagatiste andmiseks. Selline rahastamisvahendite kombinatsioon võiks
elavdada majandustegevust kõigis sektorites ja piirkondades ning aidata
lahendada praegu VKEde tegevust takistavat laenurahale juurdepääsu puudumise
probleemi. ·
Finantstehingute maks:
komisjon on esitanud finantstehingute maksu kehtestamise ettepaneku. Nimetatud
ettepaneku[4] kohaselt võiks sellist maksutulu (prognoositavalt ligikaudu
57 miljardit eurot) kasutada kasvu elavdavate investeeringute ja/või
pankade rekapitaliseerimise rahastamiseks. Komisjon tegi ettepaneku, et osa
sellisest ELi eelarvesse laekuvast tulust tuleks kasutada liikmesriikidelt ELi
eelarvesse laekuvate osamaksude vähendamiseks.
3.
Liikmesriikide roll uues kasvualgatuses
3.1.
Euroopa poolaasta 2012 potentsiaali kasutamine
ELi lähendamiseks strateegia
„Euroopa 2020” eesmärkidele edastas komisjon Euroopa poolaasta 2012 raames
nõukogule iga liikmesriigi kohta üksikasjalikud soovitused ning oluliselt
tugevdatud stabiilsuse ja kasvu pakti. Kõnealused soovitused tuginevad iga
liikmesriigi olukorra süvaanalüüsile, nendepoolsele Euroopa poolaasta 2011
soovituste[5] rakendamisele ja sellele, kuidas liikmesriigid on täitnud 2012. aasta
majanduskasvu analüüsi[6] suuniseid. Igal liikmesriigil on oma eripärad ja komisjoni
riigipõhistes soovitustes võetakse arvesse nende tugevaid ja nõrku külgi ja
probleemide lahendamise võimet. Sellest hoolimata on kõigi liikmesriikide
majandus lahutamatult seotud – mitte ainult poliitilise valiku, ajaloo ja
geograafilise asendi, aga ka selle dünaamika tõttu, mis tuleneb uutest
tehnoloogiatest, mis integreerivad turge kiiremini kui kunagi varem.
Liikmesriikide olukorra koondpilt on see, mis annab ELile tema üldise suuna.
Liikmesriikide tegevusel (või tegevusetusel) on vältimatult positiivne või
negatiivne mõju ülejäänud ELile, sellest ka vajadus tervet ELi hõlmava
majanduse juhtimise süsteemi järele, mida rakendatakse Euroopa poolaasta kaudu
(vt 1. lisa). Esimest korda tegi
komisjon põhjaliku analüüsi ka makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse
alusel[7]. See menetlus on mõeldud üldise makromajandusliku stabiilsuse ja kasvu
ning suurema konkurentsivõime toetamiseks. Menetlust kasutades avaldati
veebruaris esimene häiremehhanismi aruanne. Selle aruande järelduste põhjal
teostati esimesed põhjalikud analüüsid kaheteistkümne riigi (Belgia, Bulgaaria,
Hispaania, Itaalia, Küpros, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani,
Ungari ja Ühendkuningriik) kohta[8]. Analüüsis sai kinnitust, et nendes riikides esinev tasakaalustamatus
ei ole ülemäärane, aga vajab sellest hoolimata tähelepanu. Sealhulgas tuleb
jätkata praegust „ülejäägiga” ja „puudujäägiga” riikide tasakaalustamist.
Riigipõhised soovitused sisaldavad ennetavaid soovitusi, milles käsitletakse
konkurentsivõime ja tööturu kohandamise toetamise poliitikat, era- ja avaliku
sektori finantsvõimenduse vähendamist ja kapitaliturgude stabiilset arengut.
3.2.
Komisjoni hinnang ja soovitused
Komisjoni
hinnangu võib üldjoontes kokku võtta nii, et liikmesriigid võtavad küll
vajalikke meetmeid riigi rahanduse tasakaalustamatuse korrigeerimiseks ja
eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, aga seda ei tehta alati majanduskasvu
soodustaval viisil. Tööpuudus, eriti noorte inimeste hulgas, on suur probleem,
mida saab lahendada üksnes aja jooksul, aga kohesed meetmed on vajalikud
tööhõive ja tootlikkuse suurendamiseks, parema vastavuse tagamiseks tööturu
nõudluse ja tööjõu oskuste vahel, koolituse tõhustamiseks ning inimeste
aitamiseks hästi toimivatele tööturgudele naasmisel. Üldisemas plaanis tuleb
tegeleda kriisi negatiivse sotsiaalse mõjuga, sealhulgas selle mõjuga
vaesustasemele. Mitmes
liikmesriigis, eeskätt struktuurilise kohandamisprogramme kohaldavates riikides
ja turu range järelevalve all olevates riikides, on käimas põhjalikud
struktuurireformid, mille raames tegeletakse ka tööturu reformimisega. Need
jõupingutused on vajalikud, et toetada majanduse elavdamist ja kestvat
majanduskasvu, ning nende püüdlustega panustatakse makromajandusliku
tasakaalustamatuse üldisesse vähendamisse Euroopas. Siiski on kõikjal ELis vaja
tõhusamat tegevust kasvupotentsiaali toetamiseks, uute võimaluste loomiseks
ettevõtluse arendamise eesmärgil ning uute töövõimaluste ärakasutamiseks
näiteks rohelises majanduses, teenuste-, energeetika- ja turismisektoris,
digitaalmajanduses, samuti oskuste ja innovatsiooni taseme parandamiseks.
Ülikiire tegutsemine on vajalik majanduse elavdamise ja elatustaseme
toetamiseks ning elanikkonna vananemise probleemiga tegelemiseks. Komisjonile
teeb siiski muret asjaolu, et liikmesriikide võetud kohustuste tase ei võimalda
ELil saavutada 2020. aastaks oma peamisi eesmärke sellistes esmatähtsates
valdkondades nagu tööhõive määr, teadus- ja arendustegevus, haridus ning
võitlus vaesuse vastu. Ometi on nende eesmärkide saavutamine Euroopa tulevikku
silmas pidades ülioluline. Kuidas saaksid
liikmesriigid kasutada oma majanduskasvu potentsiaali? Komisjon märkis oma 2012.
aasta majanduskasvu analüüsis, et ELi ja riikide tasandil tuleks 2012. aastal
keskendada jõupingutused järgmisele viiele prioriteedile: ·
diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve
konsolideerimine; ·
tavapärase laenuandmise taastamine majanduses; ·
majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase
ja homse jaoks; ·
tegelemine töötuse probleemiga ja majanduskriisi
sotsiaalsete tagajärgedega; ·
avaliku halduse moderniseerimine. Käesolevas punktis antakse
ülevaade komisjoni koostatud riigipõhiste analüüside peamistest järeldustest,
mis põhinevad liikmesriikide stabiilsus- või lähenemisprogrammidel, riiklikel
reformikavadel ja vajaduse korral euroala pakti raames võetud kohustustel. Iga alapunkti
alguses olevas kastis esitatakse kokkuvõte peamistest riigipõhistest
soovitustest ja selgitatakse, kuidas nende rakendamine võib aidata kaasa
riikide kasvuväljavaadetele. Diferentseeritud ja
majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine Majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist käsitlevate
riigipõhiste soovituste eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid rakendavad
pikemas perspektiivis ranget eelarvepoliitikat. Soovitused on kookõlas
diferentseeritud eelarvestrateegiatega, võttes arvesse iga liikmesriigi
eripära, eelkõige olemasolevaid eelarve- ja makrorahanduslikke riske.
Valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võlataseme vähendamisel soovitatakse
liikmesriikidel säilitada avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja
innovatsiooni, haridusse ja energiasektorisse ning muuta
sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid, reformide abil
jätkusuutlikumaks. Mitmes soovituses käsitletakse maksustamise küsimust:
maksukoormuse nihutamist tööjõu maksustamiselt keskkonna- ja tarbimismaksudele,
tõhususe suurendamist mitmesuguste maksuvabastuste kaotamise kaudu (sealhulgas
vähendatud maksumäärad), samuti võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja
varimajanduse vastu. Samuti soovitatakse liikmesriikidel tagada
eelarvedistsipliin piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Stabiilsuse
ja kasvu pakti kohaselt käib praegu 23 liikmeriigi suhtes ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlus. Nende riikide jaoks koostatud soovitused kajastavad
vajadust pidada kinni nõukogu eelnevatest korrigeerivatest soovitustest. Saksamaa
ja Bulgaaria puhul otsustas komisjon 30. mail teha ettepaneku tunnistada
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus kehtetuks. Lisaks sellele on komisjon
pärast Ungari võetud meetmete hindamist ja kooskõlas ELi Ühtekuuluvusfondi
määruse sätetega võtnud vastu ettepaneku nõukogu otsuse kohta, millega
lõpetatakse 2012. aasta märtsis otsustatud Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste
võtmise peatamine Ungari suhtes.
Liikmesriike, kelle suhtes ei kohaldata ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlust, julgustatakse riigipõhistes soovitustes rakendama
konsolideerimiskavasid, mille abil soodustada majanduskasvu ning mille eesmärk
on saavutada ja säilitada sellised eelarvepositsioonid, mis tagaksid riigi
rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse, sealhulgas elanikkonna vananemisega
seotud kulutuste puhul. Komisjoni analüüsist
ilmneb, et üldiselt püsivad liikmesriigid oma eelarve konsolideerimisalaste
jõupingutustega ajakavas ja vähendavad valitsemissektori puudujääki. Eelarve
puudujäägid peaksid langema 4,5 %-lt 2011. aastal 3,5 %-le 2012.
aastal. Valitsemissektori võlasuhe aga suureneb, moodustades 2012. aastal
86 % SKPst. Selle põhjuseks on ka väiksem majanduskasv. Komisjon peab väga
oluliseks seda, et ülemäärase puudujäägi korrigeerimisel peetakse kinni
kokkulepitud tähtaegadest ning liigutakse kiiresti nõukogu seatud keskpika
perioodi eelarve-eesmärkide saavutamise suunas. Eelarve kohandamine peab
toimuma jätkusuutlikumat majanduskasvu toetaval viisil, nii nagu on kirjeldatud
allpool. See on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis võimaldab
automaatsetel stabilisaatoritel toimida paralleelselt kohandamiskavaga ning sel
teel korrigeerida ülemäärase puudujäägi ja lõpptulemusena saavutada keskpika
perioodi eesmärgid. Samal ajal toob see esile vajaduse jätkata ulatuslikku
konsolideerimist turu eriti range järelevalve all olevates riikides isegi siis,
kui makromajanduslik keskkond osutub oodatust halvemaks. Liikmesriikidel, kelle
suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatselt lõpetatakse, soovitatakse
kasutada eelarve olemasolevaid võimalusi majanduskasvu soodustavateks
investeeringuteks. Vastavalt ELi õigusaktidele tugevdatakse riikide
eelarveraamistikke. On vaja astuda konkreetseid samme, et lisaks keskvalitsuse
eelarvedistsipliinile võetakse keskvalitsuse tasandist madalamatel
valitsemistasanditel riigi rahanduse kontrolli all hoidmiseks sama tõhusaid
meetmeid. Mitmes föderaalse- või piirkondliku korraldusega riigis on see suur
väljakutse. Oluline on parandada riigi
rahanduse kvaliteeti, seades prioriteediks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide
raames tehtavad kulutused ja tagades, et need kulutused on nii tõhusad kui
võimalik. ELi riigiabi kontrolliga saab edendada kulutuste kvaliteeti ja
minimeerida moonutusi. Komisjon esitas hiljuti ELi riigiabi ulatuslikku
ajakohastamist käsitleva ettepaneku. Liikmesriikidel tuleb tagada nii
eeskirjade senisest parem järgmine kui ka riigiabi parem koordineerimine
riiklikul tasandil. Käimas on pensionisüsteemide
kohandamine, et tulla toime elanikkonna vananemisest tulenevate probleemidega.
Mitmes riigis on rakendatud ulatuslikke reforme, mille ühiseks jooneks on
töövõimelisuse ea pikendamine. Reformid on vajalikud selleks, et hoida
rahastamiskulud kontrolli all ja tagada hoolekandesüsteemide rahastamise
pikaajaline jätkusuutlikkus. Samal ajal tuleb luua stiimulid eakamate töötajate
tööturule toomiseks ja tööturul hoidmiseks pärast praegu kehtivat pensioniiga
ja kooskõlas oodatava eluea pikenemisega, ning vaadata läbi pensionide
piisavus, et vältida vaesust pensionipõlves. Väiksemat edu on saavutatud
tervishoiusüsteemide valdkonnas, milles vajadus tervishoiuteenuste üldise
kättesaadavuse ja pikaajalise hoolduse järele tuleb viia tasakaalu
demograafilistest suundumustest tingitud kasvava finantssurvega. Eelarve konsolideerimise
toetamiseks on mitmed liikmesriigid otsinud abi maksude tõstmisest.
Komisjon on kutsunud liikmesriike üles kohaldama tööjõu maksustamise asemel
keskkonna-, tarbimis- ja kinnisvaramakse, tagades samal ajal, et maksukoormus
ei jää ebaproportsionaalselt ühiskonna kõige vaesemate kihtide kanda. Ehkki
paljud liikmesriigid on oluliselt suurendanud tarbimismakse ja alustanud
vahepeal langetatud keskkonnamaksude tõstmist, ei saa öelda, et tööjõu
maksustamise üldine tase oleks vähenenud. Mõningaid jõupingutusi on tehtud
maksuvabastuste ja -soodustuste, samuti vähendatud maksumäärade (näiteks
käibemaks) kaotamiseks. Seda suunda tuleb jätkata. Meetmeid võetakse küll
maksukuulekuse parandamiseks, aga jõulisemaid meetmeid on vaja võitluseks varimajanduse
vastu. Tavapärase
laenuandmise taastamine majanduses Majandusele laenuandmise tavapäraste tingimuste taastamiseks
keskendutakse riigipõhistes soovitustes pangandussektori ümberkorraldamisele,
vältides samaaegselt liigset finantsvõimenduse vähendamist. Kooskõlas ELi õigusaktide
ja soovitustega tehakse jõupingutusi finantssektori ümberkorraldamiseks
ja sektori järelevalveraamistiku tugevdamiseks. Nende pankade olukord, keda
kriis kõige enam mõjutas ja kes on endiselt ohustatud, jääb murettekitavaks. Seetõttu
sisalduvad teatavate riikide soovitustes üleskutsed rakendada senisest enam
ümberkorraldus- ja ennetavaid meetmeid. Krediidivoo
tavapärase taseme taastamine reaalmajandusse jääb
paljudes riikides, eelkõige VKEde jaoks, peamiseks probleemiks. Selle saab
osaliselt küll panna ettevõtete nõrga bilansi ja kesiste väljavaadete arvele,
aga oma osa mängib siinkohal ka asjakohaste kanalite puudumine VKEde aitamisel.
Edendada tuleks ka ettevõtjatele suunatud uusi kapitalivahendeid, sealhulgas
juurdepääsu otserahastamisele, börsivälisele kapitalile ja riskikapitalile. ELi
struktuurifondidel võib mõnedes liikmesriikides olla oluline roll laenude ja
tagatiste rahastamisel konkreetsete vahendite kaudu. Paljude VKEde
probleemiks on riigiasutuste maksete hilinemine. Seda küsimust käsitletakse
2013. aasta märtsis jõustuvas uues hilinenud maksete direktiivis. Vajaduse
korral tuleb ametiasutustel teha täiendavaid jõupingutusi, et enne direktiivi
jõustumist tasuda kogunenud võlad. Majanduskasvu ja
konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks Majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks keskendutakse
riigipõhistes soovitustes ettevõtluskeskkonna parandamisele, sealhulgas
halduskoormuse vähendamisele, ning selliste võrgutööstuste nagu energeetika,
raudtee ja telekommunikatsioon avamisele konkurentsile, eesmärgiga pakkuda
ettevõtjatele ja kodanikele paremaid teenuseid madalamate hindadega. Mõnel
puhul soovitatakse tagada reguleerivale asutusele suurem sõltumatus. Teenuste
direktiivi rakendamiseks soovitatakse kaotada teenuste osutamisel põhjendamatud
või ebaproportsionaalsed piirangud, nende hulgas kodakondsuse- või
elukohapõhised piirangud. Soovitustes käsitletakse ka endiselt esinevaid
piiranguid jaesektoris. Muudes soovitustes on teemaks teadusuuringute ja
innovatsiooni tugevdamine, ressursitõhususe parandamine ning hariduse parem
sidumine tööturu nõuetega. Mitmes liikmesriigis on
juurdepääs paljudele teenustele puudulik. Aitaks see, kui teenuste
direktiivi rakendataks ulatuslikumalt. Samuti tuleks võtta samme konkurentsi ja
konkurentsivõime edendamiseks jaesektoris, vähendades ettevõtete turuletuleku
ja sealt väljumise tõkkeid ning kõrvaldades äri- ja erialaste teenuste
osutajatelt, õigusnõustajatelt, raamatupidajatelt, tehnilistelt nõustajatelt,
tervishoiu- ja sotsiaalsektorilt põhjendamatud piirangud. Riigihanketurgude
avamine piiriüleste pakkumuste aktiivse toetamise kaudu tooks samuti kaasa uued
võimalused ja protsessid ning innovatsiooni. Oluliselt vajab
parandamist kesksete võrgutööstuste − transport, energeetika ja
lairibavõrgud − toimimine. Mitmes liikmesriigis tuleb ühenduste parandamiseks,
pakkumise laiendamiseks ja hinnakonkurentsi võimaldamiseks teha investeeringuid
taristusse. Kuna eelarvealane manööverdamisruum on väike, tuleks kasutusele
võtta sellised era- ja avaliku sektori vahendeid kombineerivad uuenduslikud
rahastamisvormid nagu ELi projektivõlakirjad. Konkurentsitase on paljudel
turgudel endiselt madal ja üleeuroopaline reguleeriv raamistik ei ole veel
täielikult jõustunud: pooled liikmesriigid ei ole energia siseturu direktiive
veel kas üle võtnud või ei ole seda teinud nõuetekohaselt. Mitmes liikmesriigis
tuleb energiapakkujate vahel suurendada konkurentsi, kaotada reguleeritud
hinnad ja tagada reguleerivale asutusele suurem sõltumatus.
Raudteetranspordisektoris tuleb suurtes või transiidiliikmesriikides teha
täiendavaid jõupingutusi regulatiivse koormuse või turuletuleku takistuste
vähendamiseks. Keskmine lairibaühenduse kasutustihedus on madal ning teenuste
ja e-kaubanduse kasutamise parandamiseks on küllaldaselt arenguruumi. Ressursitõhususe
parandamine ja vähese CO2-heitega majandus on
Euroopa konkurentsivõime edasiseks arendamiseks kasvava ressursinappuse,
hindade volatiilsuse ning kliimamuutuste kontekstis väga olulised. Ressursside
tõhusam kasutamine ja loodusvarade parem haldamine avab märkimisväärseid
majanduslikke võimalusi tulevaseks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;
sellega kaasneb suurem tootlikkus, madalamad kulud ja tõhusam innovatsioon. Teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni kõrge tase on Euroopa
konkurentsivõime säilitamiseks ülioluline. Ehkki mõned liikmesriigid kuuluvad
mitmes valdkonnas praegu maailma tippu, on Euroopa tervikuna järk-järgult
kaotamas oma positsiooni. Eelarve konsolideerimine on avaliku sektori kulutusi
teadusuuringutele paljudes liikmesriikides negatiivselt mõjutanud selle asemel,
et neid kaitsta või suurendada. Teadus- ja arendustegevuses on selge vajadus
täiendavate erasektori investeeringute järele ning vajaduse korral tuleks seda
soodustada riiklike stiimulite kaudu. Ilmselgelt on tarvis luua senisest enam
partnerlussuhteid haridus- ja elukestva õppe asutuste, teadusasutuste ja
ettevõtjate vahel, kasutades selleks täielikult ära ELi vahendeid. Võitlus töötusega ja
tegelemine kriisi sotsiaalsete tagajärgedega Mitmes soovituses käsitletakse tingimuste loomist tööhõive
suurendamiseks, tööturul osalemise määra tõstmiseks ja inimeste tööturul
hoidmiseks. Eelkõige keskendutakse võitlusele noorte tööpuudusega, vähendades
varast lahkumist haridussüsteemist ja parandades koolitust, sealhulgas
kutseõpet ja loodavaid praktikavõimalusi. Paljudes soovitustes tegeletakse
vaesuse leevendamise ja haavatavate elanikkonnarühmade aitamise küsimusega.
Soovitustes käsitletakse ka seda, kuidas tugevdada ja pakkuda tööotsijaile
personaalsemat abi ning edendada naiste täisajaga osalemist tööturul. Samuti
soovitatakse liikmesriikidel tagada, et nende palgakujundusmehhanismid
kajastaksid asjakohaselt tootlikkuse suundumusi ja stimuleeriksid töökohtade loomist. Kriisiga on kaasnenud
tööpuuduse märgatav suurenemine ja see on mõjutanud negatiivselt paljude
inimeste väljavaateid leida tööd. Neid inimesi ohustab tööturult
kõrvalejäämine. Tõenäoliselt jääb tööpuuduse määr kõrgeks veel mõneks ajaks,
arvestades majanduse elavnemise järel tööturu olude paranemiseks kuluvat aega.
Kasutusele on võetud küll sellised aktiivse tööturupoliitika meetmed nagu
töötutele suunatud koolitused ja töötute nõustamine riiklikes
tööhõiveteenistustes, aga probleemiks on meetmete üldiselt nõrk sihipärasus ja
madal tõhusus. Kriisi sotsiaalsed
tagajärjed on üha enam tuntavad. Suureneb vaesusrisk ja surve avaliku
sektori kulutustele toob kaasa rasked valikud sotsiaalteenuste osutamisel ja
hüvitiste maksmisel. Dramaatiliselt on kasvanud
noorte tööpuudus. Noorte tõenäosus töötuks jääda on kaks korda
suurem kui täiskasvanutel. Noorte tööpuudus ELis on 22% ja mõnes liikmesriigis
koguni 50%. On mõningaid lootustandvaid näiteid (näit noortegarantiid), mida
võiks ELis laiemalt rakendada, kasutades sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi
vahendeid. Edusammud taskukohaste
lastehoiu- ja ülalpeetavate isikute hooldamise võimaluste suurendamisel,
palgavahede vähendamisel ning leibkonna teise tuluteenija maksustamiskorra
parandamisel ei ole piisavad selleks, et suureneks oluliselt naiste
osalemine tööturul. Endiselt ei pöörata piisavalt tähelepanu aktiivsena
vananemise strateegiatele, sealhulgas töökorralduse ajakohastamisele ja
juurdepääsu laiendamisele elukestvale õppele. Kõik see on aga vajalik eelkõige
eakamate töötajate tööturul osalemise suurendamiseks. Mõned liikmesriigid on
ulatuslikult reforminud palkade kujundamise ja palkade indekseerimise
süsteemi, et tagada tootlikkuse arengu parem kajastatus palgakasvus.
Teistes riikides, kus palkade indekseerimise süsteemi toimimine võib kujuneda
probleemiks, on sel alal tehtud vaid piiratud edusamme. Neis riikides tuleb
koos sotsiaalpartneritega leida võimalused selle puuduse leevendamiseks.
Jooksevkonto ülejäägiga riikides on täheldatav teatav tasakaalustamine sisenõudluse
suurendamise teel, sealhulgas palgakasvu kaudu. Seda tuleb jätkata. Tuleb leida
tasakaal selle vahel, et liiga kõrge palgatase ei pärsiks noorte ja madala
kvalifikatsiooniga töötajate töölevõtmist ja et liiga madal palgatase ei
tekitaks töötajate vaesust. Mitmed
liikmesriigid on alustanud oma tööõiguse ulatuslikku reformimist, et
võimaldada paindlikumaid lepingu- ja töökorraldusvorme. Samal ajal on teistes
liikmesriikides olukorra kiireloomulisust ja tööturu killustatust silmas
pidades reformiprotsess aga aeglane, ning suur osa elanikkonnast on endiselt
ebakindlates töösuhetes või ei osale tööturul. Mitmes liikmesriigis osutusid
kriisi haripunktil töökohtade säilitamise eesmärgil (eelkõige tootmissektoris)
tõhusaks lühendatud tööaeg ja muud sisemise paindlikkuse vormid. Töökohtade
loomise toetamiseks on komisjon teinud ettepanekuid, milles liikmesriike
julgustatakse tugevdama tööhõivemeetmeid,[9]
et kasutada ära võimalused rohelises majanduses, tervishoiuvaldkonnas ja IKT
sektoris, kus komisjoni hinnangul on võimalik luua üle 20 miljoni töökoha.
Samuti saaks tööturuasutuste võrgustiku EURES abil parandada liikmesriikide
vahelist liikuvust ning viia pakutavad oskused ja töökohad kokku piiriüleselt. Kiirendada tuleb
käimasolevaid jõupingutusi, et tegeleda sellise terava probleemiga nagu haridussüsteemist
varakult lahkumine (sealhulgas võtta ennetavaid meetmeid), ning reformida
haridus- ja kutseõppe süsteemi (sealhulgas edendada praktikavõimalusi). See on
kesksel kohal uute põlvkondade tööalase konkurentsivõime, aga ka majanduse
üldise konkurentsivõime seisukohalt, kuna EL on oma peamistest
kaubanduspartneritest maha jäänud. Demograafilised suundumused tekitavad uusi
probleeme − oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele ja oskuste nappust − ja
sellega kaasneb täiendav surve töötada kauem ja suurendada tootlikkust. Mitmed
liikmesriigid peavad astuma konkreetseid samme, et vähendada kooli
poolelijätvate noorte hulka, eesmärgiga parandada noorte võimalusi tööturul ja
vähendada noorte hulgas valitsevat tööpuudust. Üldisemalt tuleb kõigis
liikmesriikides parandada haridusalaseid saavutusi, sealhulgas kutseõppe ja
ülikoolihariduse tasandil. Paljudes liikmesriikides on õpipoisiskeemidel veel
arenguruumi. Üldiselt on vaja teha veel tunduvalt rohkem, et siduda haridus- ja
koolitussüsteem tulevase tööturu vajadustega (ja neid ette näha) ning
lihtsustada seeläbi üleminekut haridussüsteemist tööellu. Avaliku halduse
moderniseerimine Avaliku haldusega seonduvates riigipõhistes soovitustes käsitletakse
ettevõtjatele osutatavaid teenuseid, õigussüsteemi aeglust ning e-valitsuse
kasutuselevõttu kontakti lihtsustamiseks kodanike ja ettevõtjatega. Samuti on
mitmes soovituses kõne all haldussuutlikkuse suurendamine ELi vahendite
kasutamise eesmärgil. Liikmesriikide avaliku
sektori haldusasutused on praegu kõikjal ELis surve all: vaja ei ole
hakkama saada mitte üksnes eelarvekärbete ja töötajate arvu vähenemisega, vaid
kohanduda tuleb ka ühiskonna ja ettevõtjate üha suuremate ootustega. Sedamööda,
kuidas edeneb poliitiline ja majanduslik integratsioon, tuleb ka riikide
haldusasutustel rakendada ELi üha keerulisemaid ja rangemaid eeskirju. Mitmes
liikmesriigis on probleemiks haldusasutuste nõrkus: probleemid hõlmavad
ettevõtluskeskkonda, ELi vahendite ebatõhusat rakendamist ja ELi õigusaktide
puudulikku ülevõtmist. Kvaliteetsete avalike teenuste tagamine nõuab
tehnoloogilisi ja korralduslikke uuendusi, näiteks otsustavat liikumist
e-valitsuse kasutuselevõtu poole. Mitmed avaliku sektori haldusasutused võiksid
senisest intensiivsemalt kasutada ära parimate tavade vahetamise võimalust.
Mitmes liikmesriigis on vaja parandada tsiviilkohtute süsteemi tõhusust,
vähendades eeskätt lahendamata juhtumite arvu, kiirendades kohtumenetlusi ja
võttes kasutusele vaidluste lahendamise muid vorme. Kuna surve riigi rahandusele
on suur, osutuvad ELi vahendid mitmes riigis oluliseks hoovaks majanduse
ergutamisel ja kasvu soodustavate projektide rahastamisel kohapeal. Tugevdamist
vajab avaliku sektori asutuste juhtimine, seda saab teha avaliku teenistuse
professionaalsemaks muutmise, personalipoliitika parema juhtimise, pädeva
töötajaskonna analüüsisuutlikkuse edendamise ning personali järjepidevuse ja
stabiilsuse tagamise kaudu. ELi tasandil on lihtsustatud eeskirju ning komisjon
abistab liikmesriike nende ümberkorraldustes, et kohandada rahastamine
majanduskasvu vajadustele. Paljudes liikmesriikides
tuleb tõhustada jõupingutusi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmisega võitlemise
valdkonnas. Kõigis liikmesriikides eksisteerib varimajandus, mõnedes on see
eriti sügavalt juurdunud. Maksupettustest ja maksudest kõrvalhoidumisest
tulenevate probleemidega tuleb tegeleda eri tasanditel: maksude kogumise
tõhustamise kaudu liikmesriikide tasandil; tugevdatud ja tõhusa koostöö kaudu
liikmesriikide vahel; selge ja sidusa ELi poliitika kaudu kolmandate riikide
suhtes, eesmärgiga tagada asjakohased meetmed, et võtta sihikule sellised
maksupettused ja nendest kõrvalehoidumine, mille puhul kasutatakse ära
teatavaid ELi-väliseid jurisdiktsioone, milles ei kohaldada samaväärseid
nõudeid; ning kolmandate riikide suhtes koordineeritud ja tõhusa poliitika
kaudu.
4.
JÄRELDUSED
Kriis tõi kõikjal ELis
esile sügavalt juurdunud tasakaalustamatuse ja suutmatuse viia ellu vajalikud
reformid. Läks aega, enne kui need probleemid endast tunda andsid. Samamoodi
läheb aega, enne kui ELi majandus jälle kindlal alusel seisab. 2012. aasta
Euroopa poolaasta analüüsist ilmneb, et ELi uus majanduse juhtimise süsteem on
tööle hakanud, aidates liikmesriikidel keskenduda peamistele reformidele, mille
abil saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive. Selge on ka see, et
liikmesriigid ei vali oma eelarve konsolideerimisega seotud otsustes alati
majanduskasvu kõige enam soodustavamaid viise. Üldiselt tuleb järgmise 12
kuu jooksul pöörata viivitamata ja senisest enam tähelepanu majanduskasvu
edendavatele meetmetele, jätkates samaaegselt eelarve konsolideerimist ja
finantssektori stabiliseerimist. Poliitikameetmetest ja reformidest maksimaalse
kasu saamiseks tuleb seda teha koordineeritult riiklikul ja ELi tasandil. Käesolevas teatises
sisalduvate ettepanekute ja selle üksikasjalike riigipõhiste soovituste kaudu
pakub komisjon välja konkreetsed meetmed, et aidata ELil uuesti pöörduda
majanduskasvu teele ja luua töökohti, mille abil tõsta elatustaset, vähendada
vaesust ja tagada tulevikuks jätkusuutlikum majanduskasv. Neid soovitusi tuleb
rakendada prioriteetsetena. Komisjon kasutab kõiki majanduse juhtimise uues
raamistikus sisalduvaid vahendeid edusammude jälgimiseks ja hindamiseks
eeloleval aastatel. Samal ajal keskendub
komisjon endiselt 2011. aasta oktoobri tegevuskava täielikule rakendamisele, et
tagada tasakaalustatud lähenemisviis ELi kriisist väljumise toetamisel. Komisjon teeb
liikmesriikide ja ELi institutsioonidega tihedat koostööd Euroopa majanduskasvu
algatuse rakendamisel ning majandus- ja rahaliidu ülesehitamise lõpuleviimiseks
vajalike komponentide ja nende rakendamise ajakava väljatöötamisel. Lisa 1: Euroopa poolaasta Lisa 2: Põhjalike
analüüside ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tulemused 1. lisa. Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa
poolaasta 2010. aasta märtsis tegi
komisjon ettepaneku strateegia „Euroopa 2020” kohta ja Euroopa
Ülemkogu kiitis selle heaks. Tegemist on ELi kasvustrateegiaga eelseisvaks
kümnendiks. Selles on esitatud viis põhieesmärki järgmistes valdkondades:
tööhõive, teadus ja arendustegevus, kliimamuutused ja energeetika, haridus ning
vaesuse vähendamine. Reformide koordineerimise tõhustamiseks valdkondades, mis
ei ole ELi tasandil täielikult kaetud, leppisid 23 liikmesriiki 2011. aasta
märtsis kokku laiendatud euroala paktis (vt kast). Komisjon esildas ka
majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketi, mille ELi
kaasseadusandjad heaks kiitsid ja mis jõustus 13. detsembril 2011.
See seadusandlik pakett on andnud ELile uue ja tõhusa vahendi, millega
põhjalikumalt teostada järelevalvet liikmesriikide majandus- ja
eelarvepoliitika üle ja tagada eeskirjadest kinnipidamine. Selle paketiga
muudeti ka stabiilsuse ja kasvu pakti, et tugevdada kollektiivset
järelevalvet riigi rahanduse üle. Suuremat rõhku on pandud aluslepingus
sisalduvale kriteeriumile, mis käsitleb valitsemissektori võla suhet SKPsse,
ning loodud on uusi järelevalvemehhanisme nii ennetavate kui ka korrigeerivate
meetmete näol. Mõistes, kui oluline on
otsustavalt tegeleda ka sellise makromajanduse tasakaalustamatusega, mis ei ole
oma laadilt eelarveline, lisati järelevalve raamistikku ka uus ülemäärase
tasakaalustamatuse menetlus. Selle menetluse eesmärk on hoida ära
tasakaalustumatus, mis seab ohtu majandusstabiilsuse. Kui tasakaalustutamatus
siiski püsib, tagab menetlus korrigeerivate meetmete võtmise. Kokkulepitud
meetmete korduva täitmata jätmise korral on uue menetlusega ette nähtud
sanktsioonid. Seda uut menetlust kasutades avaldas komisjon 2012. aasta
veebruaris esimese häiremehhanismi aruande. Selle aruande järelduste põhjal
tehti esimesed põhjalikud analüüsid 12 riigi (Belgia, Bulgaaria, Hispaania,
Itaalia, Küpros, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja
Ühendkuningriik) kohta[10]. Selleks et täita koos
nimetatud eesmärke ja siduda kõik kohustused ühise raamistikuga, parandades sel
viisil eelkoordineerimist ja otsuste suhtes võetavaid järelmeetmeid, leppisid
liikmesriigid kokku ja kasutasid 2011. aastal esimest korda riikliku poliitika
koordineerimiseks uut korraldust – majanduspoliitika koordineerimise Euroopa
poolaastat. Tsükkel näeb välja
järgmine: kõigepealt avaldab Euroopa Komisjon iga-aastase majanduskasvu
analüüsi, milles vaadeldakse majandusprobleeme ja seatakse prioriteedid ELi
jaoks tervikuna. Iga-aastane majanduskasvu analüüs esitatakse Euroopa
Parlamendile ning riigipead ja valitsusjuhid arutavad seda dokumenti kevadisel
ülemkogu tippkohtumisel. Nende antud juhiste alusel esitavad riigid aprillis
stabiilsus- või lähenemisprogrammi (milles nad analüüsivad oma riigi rahanduse
olukorda) ja riikliku reformikava (milles esitatakse meetmed majanduskasvu ja
töökohtade loomise edendamiseks), et komisjon saaks neid hinnata samaaegselt.
Komisjoni hindamise tulemusel tehakse igal aastal ettepanekud riigipõhiste
soovituste kohta, mida arutatakse seejärel nõukogu koosseisudes ning mis
kiidetakse enne nende lõplikku vastuvõtmist nõukogus varasuvel heaks Euroopa
Ülemkogu kohtumisel. Aasta teisel poolel võtavad liikmesriigid vastu riigi
eelarve ja reformistrateegia ning komisjon ja asjaomased ELi asutused arutavad
ja jälgivad tulemusi ja edusamme. Tänane pakett
sillutab teed sellele, et teine majanduspoliitika koordineerimise Euroopa
poolaasta 2012. aasta juunis koguneval Euroopa Ülemkogul kokku tõmmata.
Protsessi tõhusust ja antud juhiste mõju on võrreldes eelmise aastaga
suurendatud, sest on toetutud 2011. aasta soovituste järgimisel saadud
kogemustele, 12 liikmesriigis tehtud põhjalike analüüside järeldustele ja
sellest tulenevale suuremale automaatsusele soovitatud meetmete vastuvõtmisel. 1. tabel.: Ülevaade riigipõhistest soovitustest ajavahemikuks 2012–2013* * Iirimaa,
Kreeka, Portugali ja Rumeenia puhul on ainsaks soovituseks täita ELi/IMFi
finantsabiprogrammidega seotud kohustused. 2. tabel. Ülevaade strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest[11] Tärn on lisatud juhul,
kui riiklikku eesmärki väljendav näitaja erineb ELi peamiste eesmärkide
näitajast. Liikmesriikide eesmärgid || Tööhõive määr (%) || T&A (% SKPst) || Heitkoguste vähendamise eesmärgid (võrreldes 2005. a tasemega)[12] || Taastuvenergia || Energiatõhusus – energiatarbimise vähendamine (miljonit tonni naftaekvivalenti)[13] || Koolist väljalangemine, % || Kolmanda taseme haridus, % || Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleva elanikkonna osakaalu vähendamine (inimeste arv) EL peamine eesmärk || 75% || 3% || -20% (võrreldes 1990. a tasemega) || 20% || Energiatõhususe suurenemine 20% ehk 368 miljonit tonni naftaekvivalenti || 10% || 40% || 20 000 000 EL hinnanguliselt || 73,70–74% || 2,65–2,72% || -20% (võrreldes 1990. a tasemega) || 20% || 206,5 || 10,3–10,5% || 37,6–38,0%[14] || AT || 77–78% || 3,76% || -16% || 34% || 7,16 || 9,5% || 38%, sh ISCED 4a, mis oli 2010. aastal ligikaudu 12%) || 235 000 BE || 73,2% || 3,0% || -15% || 13% || 9,80 || 9,5% || 47% || 380 000 BG || 76% || 1,5% || 20% || 16% || 3,20 || 11% || 36% || 260 000* CY || 75–77% || 0,5% || -5% || 13% || 0,46 || 10% || 46% || 27 000 CZ || 75% || 1% (ainult avalik sektor) || 9% || 13% || – || 5,5% || 32% || Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleva elanikkonna osakaalu hoidmine 2008. aasta tasemel (15,3% kogu elanikkonnast) ning püüd vähendada seda 30 000 inimese võrra DE || 77% || 3% || -14% || 18% || 38,30 || <10% || 42% (sh ISCED 4 tulemus, mis oli 2010. aastal 11,4%) || 320 000 (pikaajalised töötud)* DK || 80% || 3% || -20% || 30% || 0,83 || <10% || Vähemalt 40% || 22 000 (madala tööhõivega leibkonnad)* EE || 76% || 3% || 11% || 25% || 0,71 || 9,5% || 40% || 61 860 vaesumisohust pääsenut* EL || 70% || Eesmärk puudub || -4% || 18% || 2,70 || alla 10% || 32% || 450 000 ES || 74% || 3% || -10% || 20% || 25,20 || 15% || 44% || 1 400 000 – 1 500 000 FI || 78% || 4% || -16% || 38% || 4,21 || 8% || 42% (kitsalt piiritletud määratlus) || 150 000 FR || 75% || 3% || -14% || 23% || 34,00 || 9,5% || 50% || Kinnistunud vaesusriski määra vähendamine ajavahemikul 2007–2012 või 1 600 000 inimese võrra* HU || 75% || 1,8% || 10% || 14,65% || 2,96 || 10% || 30.3% || 450 000 IE || 69–71% || Ligikaudu.2%– 2,5% SKPst) || -20% || 16% || 2,75 || 8% || 60% || 200 000* IT || 67–69% || 1,53% || -13% || 17% || 27,90 || 15–16% || 26–27% || 2 200 000 LT || 72,8% || 1,9% || 15% || 23% || 1,14 || <9% || 40% || 170 000 LU || 73% || 2,3–2,6% || -20% || 11% || 0,19 || <10% || 66% || 6 000 LV || 73% || 1,5% || 17% || 40% || 0,67 || 13,4% || 34–36% || 121 000* MT || 62,9% || 0,67% || 5% || 10% || 0,24 || 29% || 33% || 6 560 NL || 80% || 2,5% || -16% || 14% || –. || <8 % || >40% 2020. aasta prognoos 45% || 93 000* PL || 71% || 1,7% || 14% || 15,48% || 13,6 || 4,5% || 45% || 1 500 000 PT || 75% || 3% || 1% || 31% || 6,00 || 10% || 40% || 200 000 RO || 70% || 2% || 19% || 24% || 10,00 || 11,3% || 26,7% || 580 000 SE || Märgatavalt üle 80% || Ligikaudu 4% || -17% || 49% || 12,80 || <10% || 40–45% || Tööturul mitteosalevate naiste ja meeste (v.a statsionaarses õppes õppivad tudengid) pikaajaliselt haiguspuhkusel olevate inimeste osakaalu vähendamine oluliselt alla 14%* SI || 75% || 3% || 4% || 25% || – || 5% || 40% || 40 000 SK || 72% || 1% || 13% || 14% || 1,65 || 6% || 40% || 170 000 UK || Eesmärk reformikavas puudub || Eesmärk reformikavas puudub || -16% || 15% || –. || Eesmärk reformikavas puudub || Eesmärk reformikavas puudub || 2010. a laste vaesust käsitlevas seaduses sätestatud arvulised eesmärgid* 2. lisa. Põhjalike analüüside tulemused 14. veebruaril 2012
esitas komisjon oma esimese häiremehhanismi aruande, mis oli koostatud määruse
(EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja
korrigeerimise kohta) kohaselt. Kõnealuses häiremehhanismi aruandes vaadeldi
olukorda kõikides liikmesriikides, välja arvatud neli kohandamisprogrammi
kohaldavat riiki
(Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Rumeenia). Varajase hoiatuse
tulemustabeli majandusliku tõlgendamise alusel jõudis komisjon järeldusele, et
järgmiste liikmesriikide puhul tuleks teha makromajanduslike suundumuste
täiendav põhjalik analüüs: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Küpros,
Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari[15] ja Ühendkuningriik. Iga nimetatud riigi
kohta tegid komisjoni talitused põhjaliku riigipõhise analüüsi. Analüüsid on
avaldatud talituste töödokumentide vormis käesoleva paketi osana. Käesoleva
analüüsi koostamiseks vajaliku teabe kogumiseks korraldati kontrollkäike, nagu
on õigusaktidega ette nähtud[16].
Käesolev teatis vastab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 lõikes 3 esitatud
nõudele, mille kohaselt komisjon peab teavitama nõukogu ja Euroopa Parlamenti
põhjaliku analüüsi tulemustest ning need avalikustama. Võttes aluseks
põhjalikud analüüsid, mis on tehtud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel,
on komisjon jõudnud järeldusele, et järgmised tasakaalustamatuse ilmingud
nõuavad tähelepanu, mõned neist kiiremas korras: ·
Belgias esineb
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata makromajanduslikele
suundumustele kaupade välise konkurentsivõime ning võlakoormuse valdkondades,
eriti tuleks tegeleda avaliku sektori võla kõrge tasemega. ·
Bulgaarias esineb
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata välisvõla tasemele
ning teatavatele makromajanduslikele suundumustele, mis on seotud
ettevõtlussektori finantsvõimenduse vähendamisega, samuti tööturu kohandamise
toimingutele. ·
Taanis esineb
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata teatavatele
makromajanduslikele suundumustele, eriti välisele konkurentsivõimele ja
kodumajapidamiste laenukoormusega seotud võimalikele ohtudele.
Hispaanias esineb väga ulatusliku
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et ära hoida kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele ning majandus- ja rahaliidule, tuleks hoolikalt
uurida teatavaid makromajanduslikke suundumusi ja neile
majanduspoliitiliselt kiiresti reageerida; eelkõige puudutab see
erasektori kõrget võlataset, suurt negatiivset välisvõlga ning
finantssektorit, mida on mõjutanud eluasemeturu suundumused.
Prantsusmaal esineb ulatusliku
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata teatavatele
makromajanduslikele suundumustele ekspordijõudluse ja konkurentsivõime
valdkondades.
Itaalias esineb ulatusliku
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata avaliku sektori
kõrgele võlatasemele ja makromajanduslikele suundumustele ekspordijõudluse
valdkonnas, sest Itaalia väline konkurentsivõime on peale euro
kasutuselevõttu langenud. Arvestades suurt avaliku sektori võlga, tuleks
esikohale seada kasvupotentsiaali edendamine.
Küproses esineb väga ulatusliku
tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et ära hoida kahjuliku mõju ohtu
majanduse toimimisele ning majandus- ja rahaliidule, tuleks hoolikalt
uurida jooksevkonto, riigi rahanduse ja finantssektoriga seotud
makromajanduslikke suundumusi ning neile majanduspoliitiliselt kiiresti
reageerida.
Ungaris esineb ulatusliku tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks
et vähendada suurt kahjuliku mõju ohtu majanduse toimimisele, tuleks
hoolikalt tähelepanu alla võtta teatavad makromajanduslikud suundumused,
näiteks väga negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ja suur
valitsemissektori võlg.
Pärast võetud meetmete hindamist ja kooskõlas ELi Ühtekuuluvusfondi
määruse sätetega on komisjon vastu võtnud ettepaneku nõukogu otsuse kohta,
millega lõpetatakse 2012. aasta märtsis otsustatud Ühtekuuluvusfondi
kulukohustuste võtmise peatamine.
Sloveenias esineb ulatusliku tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et
vähendada suurt kahjuliku mõju ohtu majanduse toimimisele, tuleks eelkõige
tähelepanu pöörata makromajanduslikele suundumustele, mis on seotud
ettevõtlussektori finantsvõimenduse vähendamisega ja
pangandusstabiilsusega ning ebasoodsate, ent vähem oluliste suundumustega
välises konkurentsivõimes.
Soomes esineb tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada
kahjuliku mõju ohtu majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu
pöörata makromajanduslikele suundumustele konkurentsivõime valdkonnas.
Rootsis esineb tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada
kahjuliku mõju ohtu majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu
pöörata teatavatele makromajanduslikele suundumustele erasektori võla ja
eluasemeturu valdkondades.
Ühendkuningriigis esineb tasakaalustamatuse ilminguid. Selleks et vähendada
kahjuliku mõju ohtu majanduse toimimisele, tuleks eelkõige tähelepanu pöörata
makromajanduslikele suundumustele kodumajapidamiste võlakoormuse ja
eluasemeturu valdkondades, samuti ebasoodsatele suundumustele välises
konkurentsivõimes. Eespool osutatud
tasakaalustamatuse ilmingute suhtes rakendatakse järelkontrolli ülemäärase
tasakaalustamatuse ennetamise meetmete raames ning need lisatakse Euroopa
poolaasta raames koostatud komisjoni riigipõhistesse soovitustesse. [1] KOM(2011) 669. [2] KOM(2010) 2020. [3] KOM(2011) 818. [4] KOM(2011) 594 ja KOM(2011) 510. [5] KOM(2011) 400.
[6] KOM(2011) 815.
[7] Määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta. [8] Kohandamisprogrammi kohaldavaid riike (Iirimaa, Kreeka,
Portugal ja Rumeenia) selles analüüsis ei käsitletud. [9] COM(2012) 173. [10] Kohandamisprogrammi kohaldavaid riike (Iirimaa, Kreeka,
Portugal ja Rumeenia) aruandes ei käsitletud. [11] Liikmesriigid määrasid need eesmärgid kindlaks oma
riiklikes reformikavades 2012. aasta aprillis. [12] Otsuses 2009/406/EÜ (jõupingutuste jagamist käsitlev
otsus) kindlaksmääratud riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid hõlmavad
heiteid, mis ei sisaldu heitkogustega kauplemise süsteemis. Heitkogustega
kauplemise süsteemis sisalduvaid heitkoguseid vähendatakse 2005. aasta tasemega
võrreldes 21 %. Üldised heitkogused vähenevad võrreldes 1990. aasta
tasemega 20 %. [13] Liikmesriikide prognoosid erinevad ka selles osas,
millis(t)e vaatlusaasta(te)ga võrreldes säästu kavandatakse. [14] Arvestus ei hõlma ISCED 4 (Saksamaa, Austria) ega
Ühendkuningriigi puhul; ISCED 4 hõlmav tulemus: 40,0–40,4 %. [15] Ungari valitsus taotles ametlikult ennetavat finantsabi ELilt
ja IMFilt 2011. aasta novembris. [16] Kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 lõikega 1 ja
artikliga 13 tuleb seoses põhjaliku analüüsiga teha kontrollkäike. Talituste
tasandi kontrollkäigud tehti märtsis ja aprillis.