KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2011. aasta aruanne

1.           Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse aastaaruande taust

Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse aastaaruanne koostatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 190 kohaselt.

Käesolev aruanne sisaldab veidi ka Euratomi asutamislepinguga seotud teavet, kuigi see ei kuulu ametlikult aruande teemade hulka.

2.           2011. aasta laiem poliitiline taust

Euroopa Ülemkogu 4. veebruari kohtumisel näitasid riigipead ja valitsusjuhid oma tahet seada teadusuuringud ja innovatsioon üheks poliitiliseks prioriteediks tööhõive ja majanduskasvu toetamisel. Majanduslikult keerulisel ajal on teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine tööhõivet suurendavate investeeringute jaoks olulise tähtsusega. ELi juhid võtsid vastu ühise otsuse säilitada teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavad investeeringud või suurendada neid nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel osutati ka vajadusele kaotada kiiresti takistused, et tagada talentide ja investeeringute ligimeelitamiseks ühtne teadusruum Euroopas. Euroopa teadusruumi väljakujundamisega 2014. aastaks tekiks tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg.

Lisaks toetasid riigipead ja valitsusjuhid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamist, et tagada teadustegevuse ja innovatsiooni eri rahastamisvahendite koostoimimine ning tõhustada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist ELis[1].

29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[2] esitas komisjon ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohta ajavahemikuks 2014–2020. Ettepanekus käsitletud programmid ja vahendid on ümber kavandatud, et nende tulemused ja mõju aitaksid tagada ELi poliitikavaldkondade prioriteetide saavutamise.

Seoses teadusuuringute ja innovatsiooniga tegi komisjon ettepaneku kasutada ühist strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku, mis hõlmaks praeguse seitsmenda raamprogrammi, konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi innovatsiooniosa ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi alla kuuluvaid valdkondi. Ettepaneku eesmärk on süstemaatiliselt tegelda ELi ees oleva märkimisväärse innovatsioonilõhega ning saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi 2020. aastaks 3 %ni SKPst.

Euroopa Parlament toetas ühise strateegilise raamistiku arendamist 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis[3].

3.           Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

Komisjon võttis 30. novembril 2011 vastu raamprogrammi „Horisont 2020”,[4] mille eelarves on nähtud ette 80 miljardit eurot[5] investeeringuteks teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et aidata Euroopas edendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Raamprogramm „Horisont 2020” on koostatud kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga ning toetab täielikult Euroopa 2020. aasta strateegiat, milles on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamise oluliste teguritena rõhutatud teadusuuringuid ja innovatsiooni. Programm kestaks 2014. aastast kuni 2020. aastani.

Raamprogrammi „Horisont 2020” on esimest korda koondatud kõik ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid ning selles keskendutakse kolmele prioriteedile. Programmiga:

· tugevdatakse ELi juhtpositsiooni maailmas teadusvaldkonnas. Sellega edendatakse tipptasemel teadustegevust Euroopas, sealhulgas suurendatakse oluliselt Euroopa teadusnõukogu rahastamist;

· tugevdatakse juhtpositsiooni tööstusvaldkonna innovatsiooni alal. See tähendab suuri investeeringuid võtmetehnoloogiasse, paremat juurdepääsu kapitalile ja toetust VKEdele;

· aidatakse lahendada kõikidele eurooplastele muret tekitavaid küsimusi, nagu: tervishoid, demograafiamuutus ja heaolu; toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biomajandus; varustuskindel, puhas ja tõhus energia; arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport; kliimameetmed, ressursitõhusus ja toorained; kaasav, uuendusmeelne ja turvaline ühiskond.

Tänu teadusuuringute ja innovatsioonitsüklisse lõimitud igakülgsele toetusele on raamprogramm „Horisont 2020” finantsvahend, millega viiakse ellu strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatus „Innovatiivne liit”, mille eesmärk on tagada Euroopa globaalne konkurentsivõime. Raamprogramm „Horisont 2020” peaks toetama innovatsiooniahela kõiki etappe, eelkõige turule lähimaid tegevusi, kaasates uuenduslikke rahastamisvahendeid, samuti mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni, ning sellega püütakse rahuldada liidu paljude eri poliitikavaldkondade vajadusi teadusuuringute järele, keskendudes toetatud tegevuste tulemusena tekkinud teadmiste võimalikult laialdasele kasutamisele ja levitamisele kuni nende äriotstarbelise kasutamiseni.

Lisaks ergutatakse mitme konkreetse meetmega VKEde suurt osalust raamprogrammis „Horisont 2020”. See hõlmab uut VKEdele ettenähtud vahendit, mis põhineb väikeettevõtjate innovaatilise teadustegevuse programmil, võimaldades VKEdel esitada oma kõige innovatiivsemaid ideid ning lihtsustades neil programmis osalemist.

Raamprogrammis „Horisont 2020” edendatakse jätkuvalt rahvusvahelist koostööd ning programmi täiendatakse lisameetmetega, et kujundada aastaks 2014 välja Euroopa teadusruum.

Teine tähtis vahend on oluline lihtsustamine. Tänu programmi lihtsamale ülesehitusele, ühistele eeskirjadele ja bürokraatia piiramisele on raamprogrammi „Horisont 2020” alusel lihtsam toetust saada. Praktikas tähendab see, et kavandatud lihtsustamismeetmetega vähendatakse osalejate halduskoormust, kiirendatakse ettepanekute ja toetuste haldamist ning vähendatakse veavõimalusi. Kõnealuste lihtsate rahastamiseeskirjade ning läbivaadatud kontrollistrateegiaga saab leida uue tasakaalu usalduse ja kontrollimise vahel, nagu seda on taotlenud kõik sidusrühmad, Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu.

Liidu rahastamise võimalikult suure mõjukuse saavutamiseks tuleb raamprogrammiga „Horisont 2020” tekitada suurem koostoime põhivaldkondades liidu muude programmidega, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondidega, riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammidega, samuti erasektoriga, millest võidab kogu Euroopa.

3.1.        Raamprogrammi „Horisont 2020” ettevalmistamine

Raamprogrammi „Horisont 2020” ettevalmistamisel võeti igati arvesse vastuseid, mis saadi ulatuslikul avalikul arutelul, mille aluseks oli roheline raamat „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine[6]. 2011. aasta kevadel avaldasid arvamust liikmesriigid ning paljud tööstusvaldkonna, akadeemilise maailma ja kodanikuühiskonna sidusrühmad.

Lisaks tugineb ettepanekute kogum kahele põhjalikule mõjuhinnangule, milles rõhutati, et raamprogramm „Horisont 2020” muudaks sihid selgemaks, suudaks tagada piisavad jõupingutused ning et selle mõju poliitikaeesmärkide saavutamisele ja seega ka majandusele, konkurentsile ja ühiskonnale oleks kõige suurem; ühtlasi aitaks see kaasa lihtsustamisele.

4.           Innovatiivne liit, sealhulgas Euroopa teadusruumi poliitika saavutused

2010. aasta oktoobris komisjoni käivitatud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärk on parandada teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamise tingimusi ja kättesaadavust, et tagada uuenduslike ideede kasutuselevõtt majanduskasvu ja töökohti loovate toodete ja teenuste arendamisel.

4.1.        Innovatsioonialaste edusammude järelevalve

Juhtalgatuse „Innovatiivne liit” esimesel aastal jõudis finants- ja majanduskriis uude faasi, kus majanduse taastumine oli ohus, üldsuse usaldus langes ning valitses suur surve kärpida majanduskasvu tulevasi allikaid.

Samas kiireneb majandusjõu nihkumine läänest itta. Nii innovatsiooniliidu tulemustabeli kui ka innovatiivse liidu konkurentsivõime aruande sõnum on selge. Euroopa teadus- ja innovatsioonivõime on viimastel aastatel langenud, põhjustades USA ja Jaapani ning Euroopa vahelise juba niigi ulatusliku innovatsioonilõhe laienemist, samas kui sellised riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia on ELile kärmelt järele jõudmas. Lisaks suureneb innovatsioonilõhe ELis. Sellega seoses on juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärkide saavutamine muutunud veelgi tähtsamaks ja pakilisemaks.

2011. aasta oli edukas, sest juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames võetud 34st kohustusest rakendati 30. Komisjon avaldas põhjaliku eduaruande detsembris 2011[7].

4.2.        Raamtingimuste parandamine

Lisaks on esitatud olulisi meetmeid, et luua tingimused, mis tasandaksid teed ideest turuni ning suurendaksid teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavaid erainvesteeringuid.

– 2011. aasta aprillis esitas komisjon ühtset patendikaitset käsitleva õigusakti ettepanekud, millega vähendatakse Euroopas patentide tõlkimist ja patentidega seotud kulusid kuni 80 %.

– 2011. aasta juunis tutvustas komisjon standardimispaketti, mille eesmärk on moderniseerida Euroopa standardite kehtestamise menetlusi, et tulla toime praeguste ja edasiste ülesannetega. Eesmärk on muuta standardite kehtestamise menetlused 2020. aastaks poole kiiremaks.

– 2011. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku riskikapitalifondide uue korra kehtestamise kohta, et kapitali saaks lihtsamini hankida kogu Euroopas. Lisaks esitati riigihankeid käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise raames uued konkreetsed meetmed innovatsiooni hõlbustamiseks. Need hõlmavad uut korda nii innovaatiliste toodete ja teenuste ostmiseks kui ka piiriüleste ühiste hankemenetluste lihtsustamiseks.

– Tulevikku vaadates on komisjon uurinud võimalusi suurendada intellektuaalomandi õiguste kasutamist ning edasisi samme arutatakse 2012. aastal.

4.3.        Rahastamisvõimaluste parandamine

Detsembris 2011 vastasid komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi taotlusele arendada ja parandada riskijagamisrahastut. Riskijagamisrahastu lepingut muudeti selleks, et anda avaliku ja erasektori mis tahes suuruse ja omandisuhtega ettevõtjatele laene ja võimaldada rahastul võtta suuremat riski suurema mitmekordistava mõju saavutamiseks. Käivitati ka VKEde riskijagamisvahend – see on VKEde uus tagatissüsteem, mis aitab neil juurde pääseda pankade rahastamisvõimalustele. Selle uue, 120 miljoni euro suuruse eelarvega vahendi eesmärk on anda laenu kuni 500 ettevõtjale ning saavutada seejuures laenude kogumaht vähemalt üks miljard eurot.

Raamprogrammi „Horisont 2020” jaoks arendatakse edasi innovatiivseid rahastamisvahendeid, et parandada riskikapitali kättesaadavust teadusuuringute ja innovatsiooni, eelkõige uuenduslike VKEde jaoks. Need hõlmavad rahastamisvahendeid omakapitali ja laenude abil, mis on loodud koostoimes ettevõtjate ja VKEde konkurentsivõime programmiga. Seejuures lähtutakse senistest saavutustest, eelkõige tuginetakse riskijagamisrahastu edule.

4.4.        Ühiskondlike probleemide lahendamine: Euroopa innovatsioonialased partnerlused

Komisjon on katseprojektina käivitanud tegusa ja tervena vananemist käsitleva partnerluse raames esimese Euroopa innovatsioonipartnerluse, mille eesmärk on pikendada 2020. aastaks keskmise Euroopa kodaniku tervena elatud elu kahe aasta võrra. 2011. aasta novembris tutvustati katsepartnerluse strateegilist rakenduskava.

Euroopa innovatsioonipartnerlus on uudne põhimõte innovatsiooni kiirendamiseks, mis aitaks saavutada täpselt määratletud eesmärki ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Partnerlusega nähakse ette raamistik, millega tuuakse kokku sidusrühmi erinevatest poliitikavaldkondadest, sektoritest ja riikidest, et võtta ja toetada meetmeid pakkumise ja nõudluse valdkonnas kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli jooksul. Katsepartnerluse loomisel saadud kogemused sillutavad teed uutele partnerlustele.

4.5.        Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) edendamine

Novembris 2011 võttis komisjon vastu EIT strateegilise innovatsioonikava ettepaneku, milles on kindlaks määratud instituudi tegevus järgmistel aastatel. Selles keskendutakse kolme olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonna ühendamisele ja järk-järgult uute kogukondade loomisele, et lahendada raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega seotud ühiskondlikke probleeme.

4.6.        Muud algatused

Aastal 2011 on saavutatud olulised vaheetapid juhtalgatuse „Innovatiivne liit” paljude muude kohustuste puhul. Märtsis käiviti Euroopa sotsiaalse innovatsiooni algatus ning juunis esitati aruka spetsialiseerumise platvorm. Moodustati Euroopa tippdisainiküsimusi käsitlev komitee ning käivitati äri- ja akadeemiliste ringkondade vahelise teadmusühenduse katseprojekt. Samuti on komisjon ELi tasandil katseliselt toetanud koostööprojektide kaudu riigihankeid innovaatilistele toodetele ja teenustele.

Aastal 2011 toimus ka esimene innovaatika kokkutulek – suur innovatsioonialane üritus Brüsselis 5. ja 6. detsembril. Sellel kokkutulekul anti esimest korda välja ELi naisnovaatorite auhinnad, et tõsta üldsuse teadlikkust sellest, et vaja on rohkem innovatiivsust ja rohkem naisnovaatoreid.

4.7.        Euroopa teadusruum

Euroopa teadustegevus ja -poliitika kannatab jätkuvalt killustatuse, ebapiisava sidususe ja kooskõlastamise ning teadmiste vaba liikumise piirangute all. Euroopa teadusruumi väljakujundamise eesmärk on kõnealused puudused kõrvaldada. 2011. aasta üks põhiülesanne oli juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohase tegevusena Euroopa teadusruumi käsitleva teatise üksikasjalik ettevalmistamine.

4.7.1.     Teadlased

Rakendades jätkuvalt Euroopa partnerlust teadlaste jaoks, osales inimressursside ja liikuvuse juhtrühm ka Euroopa teadusruumi käsitleva teatise põhiosade ettevalmistamisel seoses teadlaste karjääri, koolitamise ja liikuvusega. Mais 2011 võttis kõnealune juhtrühm vabatahtliku läbipaistvusdokumendina vastu teadlaskarjääri käsitleva Euroopa raamistiku, et hõlbustada liikuvust ning parandada karjääriarenduse võrreldavust.

Muud põhimeetmed olid teadlaseameti eksperdirühma loomine, et uurida töölevõtmise lahendamata küsimusi, ning Euroopa teadlaste tulevase teabe- ja andmetaristu teostatavusuuringu käivitamine.

4.7.2.     Ühine programmitöö

2011. aasta teatises, milles käsitleti partnerlust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas,[8] esitas komisjon avaliku sektori asutuste vahelisest partnerlusest[9] ning avaliku ja erasektori partnerlusest[10] saadud kogemused ning määratles edasised sammud kõnealuste partnerluste arendamiseks.

Põhijäreldustes kinnitati, et partnerlused on tõendanud oma suutlikkust Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel ning seega on neil jätkuvalt oluline osa tulevases Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni alases poliitikas. Samas on vaja suurendada pikaajalisi kohustusi seoses kõigi sidusrühmade, eelkõige liikmesriikide ja tööstusharu partnerlusalgatustega ning lihtsustada partnerlusega seotud vahendite struktuuri.

2011. aastal võeti vastu komisjoni soovitused ja sellekohased nõukogu järeldused ning järgnevalt käivitati veel kuus ühise programmitöö algatust. Kokku on nüüd käivitatud kümme ühise programmitöö algatust.

4.7.3.     Teadustaristu

2011. aasta mais avaldas Euroopa teadustaristu strateegiafoorum oma strateegiaaruande ja ajakohastatud tegevuskava. Tegevuskavas on kuus uut infrastruktuuriprojekti sellistes valdkondades nagu energiavarustus, tervishoid, kliimamuutus ja toiduainetega varustatus. Euroopa teadustaristu strateegiafoorumil on kavas alustada ambitsioonikat programmi, millega püütakse rakendada võimalikult palju tegevuskavaga ettenähtud teadustaristuid. Sellega seoses moodustati Euroopa teadustaristu strateegiafoorumil 2011. aasta juunis rakendustöörühm, millel on oluline osa rakendusprotsessi lihtsustamisel.

Määrus, millega kehtestati Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) õiguslik raamistik, oli kavandatud soodustama mitut Euroopa riiki hõlmava ulatusliku teadustöö infrastruktuuri loomist ja tegevust. Kuigi kõnealuse määruse ühtne ja õigeaegne rakendamine on mitmes liikmesriigis veel probleem, loodi esimene ERIC – SHARE ERIC (tervist, vananemist ja pensionile jäämist Euroopas käsitlev uuring) – 2011. aasta märtsis. Pärast seda on ka CLARIN, ECRIN ning EURO-ARGO projektid taotlenud ERICu staatust.

4.7.4.     Euroopa teadusruumi välismõõde

Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva Euroopa partnerluse eesmärk on arendada suuremat sidusust ELi ja liikmesriikide meetmete vahel. Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilise foorumi raames on tehtud edusamme järgmistes valdkondades.

– India katsealgatus on oluliselt edasi arenenud ning selle raames on töötatud välja ELi/liikmesriikide ja India vaheline strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni arengukava, milles määratletakse tulevasteks aastateks ühised probleemid ja eesmärgid, esmatähtsad valdkonnad ning Euroopa ja India koostöö vahendid. Välja on valitud viis strateegilist valdkonda: vesi, bioressursid, energeetika, tervishoid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

– Hiina katsealgatust on samuti edasi arendatud, eelkõige kahe töörühma kaudu.

– 2011. aastal valmistati USA katsealgatuse raames ette kaks teabeüritust.

4.7.5.     Teadmussiire

2011. aastal koostas Euroopa teadusruumi komitee teadmussiirde töörühm sidusrühmadele intellektuaalomandi ja teadmussiirde haldamist käsitlevad juhised koostööks kolmandate riikidega. Selles anti juhiseid ja tagasisidet uuringu kohta, milles jälgiti intellektuaalomandi kohta antud komisjoni 2008. aasta soovituste rakendamist; uuring jätkus 2011. aastal ning on olnud edukas. Lisaks avaldati rahvusvahelist teadmussiiret käsitlev eksperdihinnang, milles on esitatud ülevaade Euroopa tavadest.

4.7.6.     Ülikoolid: moderniseerimiskava

Algatati Euroopa akrediteerimismehhanismi käsitlev teostatavusuuring hea personalijuhtimine kohta ülikoolides ja riiklikes teadusasutustes, kus järgitakse Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi põhimõtteid. Lõpetati innovatiivseid doktoriõppeasutusi käsitlev teostatavusuuring, et töötada välja Euroopa teadusruumi jaoks ühine lähenemisviis, mis innustaks asutusi järgima teatavaid põhimõtteid, näiteks: tuleb teha tipptasemeteadust, edendada valdkondadevahelist teadust, kaasata tööstust, tagada head töötingimused ja karjääriarendus, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus.

5.           Seitsmes raamprogramm

5.1.        2011. aasta tööprogrammide rakendamine

2011. aastal viidi lõpule 46 projektikonkurssi soovitusliku kogueelarvega 4,4 miljardit eurot. Kokku esitati 14 567 abikõlblikku projekti, millest 2 813 valiti välja rahastamiseks,[11] seega toetati 19,3 % esitatud projektidest.

Kokku osales abikõlblikes projektides 59 955 taotlejat, projektide kogumaksumus oli 23,1 miljardit eurot ning ELilt taotleti kokku 17,9 miljardit eurot. Väljavalitud projektides osales kokku 12 932 taotlejat, projektide kogumaksumus oli 4,9 miljardit eurot ja ELilt taotleti kokku 3,7 miljardit eurot. Taotlejatest said rahastuse 21,6 %.

5.2.        2012. aasta tööprogrammid

Juulis 2011 võeti vastu 2012. aasta tööprogrammid, mis hõlmasid ligikaudu 7 miljardi euro väärtuses projektikonkursse, mis on komisjoni seni suurim rahastamispakett teadustegevuse ja innovatsiooni hoogustamiseks. Samuti olid need projektikonkursid esimesed, mis olid täielikult kohandatud juhtalgatuses „Innovatiivne liit” sätestatud uue poliitikaraamistikuga. Tööprogrammid sisaldasid järgmist:

– tervishoiuvaldkonna teadusrahadest, mida on kokku 656 miljonit eurot, eraldatakse 220 miljonit eurot ning IKT valdkonna 1,1 miljardist eurost 192 miljonit eurot vananeva elanikkonnaga seotud probleemide lahendamiseks, et toetada täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust;

– Euroopa Teadusnõukogu eraldab Euroopa parimate seenior- ja juuniorteadurite töö toetamiseks ligikaudu 1,6 miljardit eurot. Eesliiniuuringute tulemuste ja turu lähendamiseks on käivitatud väikesemahuline nn idee tõendamise (Proof of Concept) algatus;

– ligikaudu 10 000 kõrgkvalifikatsiooniga teadlast saab 900 miljoni euro ulatuses liikuvus- ja karjääritoetusi Marie Curie nimelise meetmete kogumi (Marie Curie Actions) vahendusel. See hõlmab katseprojekti, et rahastada ELi doktoriõpet tööstusvaldkonnas (European Industrial Doctorates), millega stimuleeritakse ettevõtlust, ning koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel;

– peaaegu 1 miljardi euro suurune investeeringupakett väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) sisaldab lisaks hiljuti lihtsustatud eeskirjadele ka eristiimuleid, et motiveerida VKEsid osalema;

– vastuseks üha kasvavale nõudlusele ohutuma ja tervislikuma toidu ning taastuvate bioressursside järele investeeritakse 307 miljonit eurot tugeva biomajanduse ülesehitamisse, millega täiustatakse tootmismeetodeid ning luuakse uusi tööstusharusid ja töökohti;

– 365 miljonit eurot on eraldatud probleemidest ajendatud kolme avaliku ja erasektori partnerluse jaoks: „Euroopa energiasäästlike autode algatus”, „Tuleviku tehased” ja „Energiatõhusad ehitised”;

– 40 miljonit eurot on ette nähtud algatusele „Arukad linnad”, et leida tõhusamaid viise energiakasutuseks ja linnatranspordi korraldamiseks.

5.3.        Muud algatused

2011. aasta oktoobris esitlesid Euroopa viis ühist tehnoloogiaalgatust – ARTEMIS (manussüsteemid), Clean Sky (aeronautika ja õhutransport), ENIAC JU (nanoelektroonika), FCH JU (kütuseelemendid ja vesinikutehnoloogia) – ühiselt Euroopa Parlamendile nende 10 miljardit eurot saanud teadus- ja innovatsiooniprogrammide esimesi saavutusi. Ligikaudu kolmandiku programmi kogueelarvest moodustas liidu toetus kõnealustele avaliku ja erasektori partnerlustele, mille eesmärk on ühendada avaliku ja erasektori talendid ja investeeringud.

Teine oluline saavutus oli nõukogu poolt 19. detsembril 2011 vastuvõetud Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogramm (2012–2013), mis sisaldab 1,3 miljardi euro ulatuses täiendavaid vahendeid ITER-projekti jaoks. Komisjon tegi ettepaneku rahastada ITER-projekti väljaspool järgmist mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020 täiendava teadusprogrammi kaudu.

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aastaaruanne[12] sisaldab teavet 2011. aasta jooksul seitsmenda raamprogrammi raames võetud otseste meetmete kohta.

5.4.        Põhiküsimused

5.4.1.     Innovatsioon

2012. aasta tööprogrammidega tugevdatakse mitmeid innovatsiooniga seotud aspekte, eelkõige seoses innovatsiooni kasutuselevõtuga, ning edendatakse raamprogrammile „Horisont 2020” sujuva üleminekuga seotud meetmeid.

Eriprogrammi „Koostöö” raames on mitmes teemavaldkonnas pandud üha suuremat rõhku sellisele tegevusele nagu prototüüpimine, testimine, tutvustamine. Mitme teemavaldkonna puhul on rõhutatud tulemuste orienteeritud rakendamist, mastaabi suurendamist ja katsetamist mitte ainult prioriteetsete teemade valimise kaudu, vaid ka eelarvest eraldatud vahendite abil.

Mõne teemavaldkonna puhul on erilist tähelepanu pööratud rahastatud projekti tulemuste kasutamisele uuenduslikes rakendustes, kusjuures osaliselt on nähtud ette toetusmeetmed tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi haldamise edendamiseks. Suuremat toetust saavad nõudlusest lähtuvad meetmed, millega soodustatakse innovatsiooni kasutuselevõttu avaliku sektori ja eraturgudel, seda eelkõige standardimisega seotud tegevuste kaudu ning kommertskasutusele eelnevate hangete suurema toetamise abil.

Samuti on võetud kasutusele uued lähenemisviisid innovatsiooni ergutamiseks ja kiirendamiseks. Tervise teemavaldkonna raames on välja antud auhind, et soodustada külmaahela tehnoloogiale uudsete alternatiivide arendamist seoses vaktsiinide valmistamise, säilitamise ja transportimisega.

Üldiselt on 2012. aasta tööprogrammides järgitud laiapõhjalist innovatsioonikäsitust. Lisaks teadusuuringutele ja tehnoloogiale ning toodete innovatsioonile on toetatud ka teenuste innovatsiooni, sealhulgas protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooni. Samuti on toetatud muid innovatsiooniliike, eelkõige sotsiaalset innovatsiooni, uute ärimudelite väljatöötamist ning disaini innovatsiooni tihedas koostöös kasutajaga.

Paljude eriprogrammi „Koostöö” teemadega innustatakse tööstuse ja eelkõige VKEde suuremat osavõttu. Mõne teema puhul eraldatakse selleks eelarvest vahendeid, teiste puhul on see muudetud hindamiskriteeriumide osaks ning väheste teemavaldkondade puhul on kohaldatud alt üles põhimõtet, et suurendada VKEde võimalusi pakkuda oma lahendusi. Tervise teemavaldkonna raames toetatakse konkreetset VKEde kava, milles tegeldakse väikeste turulähedaste tehnoloogiaarendusprojektidega, milles osalevad peamiselt VKEd.

5.4.2.     Levitamine

ELi rahastatavate teadusuuringute tulemuste levitamisel on oluline osa Euroopa teadusruumi loomisel, avatuse edendamisel ja Euroopa loomepotentsiaali kasutamisel. Komisjon toetab teadustulemuste levitamist, nähes projektides ette vahendid tulemuste aktiivseks levitamiseks. Komisjon tõstab Ühenduse Uurimis- ja Arendustegevuse Teabeteenistuse CORDIS[13] ja Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaannete hoidla[14] kaudu aktiivselt ka üldsuse teadlikkust rahastatud teadusuuringute tulemustest ning võimaldab neile veebipõhist juurepääsu.

2008. aasta augustis käivitas komisjon seitsmenda raamprogrammi avatud juurdepääsu katseprojekti, mis hõlmab seitset uurimisvaldkonda ja moodustab 20 % seitsmenda raamprogrammi kogueelarvest. Selle eesmärk on suurendada avalikele andmetele tasuta juurdepääsu kaudu teadusuuringute tulemuste levitamist. Katseprojekti kohta 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt on enamiku vastajate arvates lihtne järgida vaba juurdepääsu suhtes kehtestatud nõudeid ning kolm neljandikku vastanutest oleksid nõus lubama oma teadusuuringu andmete kasutamist.

Lisaks uurib komisjon võimalusi praeguse tegevuse laiendamiseks ning ELi rahastatavate teadusuuringute tulemuste levitamise, teavitamise ja kasutamise edasiseks parandamiseks.

5.4.3.     Lihtsustamine

2011. aasta tegevus on ajendatud 2010. aasta aprilli teatisest lihtsustamise kohta[15] ja sellele järgnenud arutelust. Paljusid üldist toetust saanud meetmeid on rakendatud praktikas. Nende hulgas on komisjoni 24. jaanuari otsusega[16] võetud vastu kolme meetme pakett, mis hõlmab:

– võimalust kasutada ilma eelneva sertifitseerimiseta keskmisi personalikulusid; selline võimalus antakse toetusesaajatele, kelle jaoks see on tavapärane arvestusmeetod;

– võimalust VKEde omanik-juhtidele ja palka mittesaavatele füüsilistele isikutele arvestada seitsmenda raamprogrammi projektide puhul personalikulusid keskmiste personalikulude kalkulatsioonide põhjal;

– teadustegevuse selgituskomitee loomist seitsmenda raamprogrammi toetusi haldavate peadirektoraatide vahel, et tagada seitsmenda raamprogrammi eeskirjade ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.

Teadustöötajate ja innovatsiooni portaali on edasi arendatud, et võtta kasutusele uued teenused osalejate jaoks ning muuta süsteem veelgi kasutajasõbralikumaks.

Lihtsustamist käsitleva arutelu tulemused on aidanud edendada ka finantsmääruse läbivaatamise arutelusid. ELi toetusi käsitlevaid rahastamissätteid on selgitatud ja lihtsustatud ning kui seaduseandja on uue määruse juba vastu võtnud, siis on nendega lubatud toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdane aktsepteerimine, kui on täidetud minimaalsed piirtingimused. See hõlmaks ka:

– läbivaadatud eeskirju seoses käibemaksu abikõlblikkusega. See lihtsustaks teadusuuringute ja innovatsiooni toetuste finantsjuhtimist, näiteks ülikoolide ja muude riiklike teadusasutuste jaoks;

– intressitulu saamise ja sellest aruandmise kohustuse kaotamist. Praegu see kohustus kehtib ning see on tekitanud märkimisväärset halduskoormust ja kulu seoses eraldi pangakontode avamise ja haldamisega ning seoses erandite registri haldamisega, kuna mõni organisatsioon ei saa riiklike õigusaktide tõttu intressikandvat pangakontot avada.

6.           Väljavaated 2012. aastaks

Kui komisjon on raamprogrammi „Horisont 2020” vastu võtnud ja seda tutvustanud, arutatakse paketti nõukogus ja Euroopa Parlamendis 2012. aastal ja pärast seda, et see enne 2013. aasta lõppu vastu võtta. Läbirääkimised toimuvad ELi ajaloo ühel kõige keerulisemal ajal. Toibudes aeglaselt majandussurutisest, tuleb nüüd Euroopal hakkama saada valitsemissektori võlakriisiga ja uue majanduslanguse hirmuga. Seepärast peavad Euroopa riikide juhid ja ametiasutused tegutsema otsustavalt, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja uute töökohtade loomine, mis on ka programmi „Horisont 2020” põhieesmärk. Samas on käimas läbirääkimised ELi üldeelarvet, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ettenähtud üldsummat käsitleva ettepaneku üle. Komisjon toetab läbirääkimisi ja teeb tugevat tööd, et luua programmi sujuvaks alustamiseks ja rakendamiseks vajalikud tingimused.

2012. aastal jätkab komisjon juhtalgatuse „Innovatiivne liit” meetmete rakendamist, eelkõige tutvustab kahte ülejäänud algatust: teatis Euroopa teadusruumi kohta, mille 2014. aastaks väljaarendamist nõuti 2012. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul, ning uus innovatsiooni põhinäitaja. Lisaks jätkab komisjon innovatsiooni edendamist seoses muude ühiskonnaprobleemidega, esitades ettepanekud selliste Euroopa innovatsioonipartnerluste kohta nagu „Põllumajanduse tootlikkus ja säästvus”, „Toorained”, „Vesi” ning võimaluse korral „Arukad linnad”.

Tulevaste 2013. aasta tööprogrammidega jõutakse ka seitsmenda raamprogrammi lõpuaastateni. Kohandatult majanduskasvu ja tööhõive strateegiale „Euroopa 2020” on need tööprogrammid komisjoni seni suurim rahastamispakett teadustegevuse ja innovatsiooni hoogustamiseks, samas tagatakse nende tööprogrammidega sujuv üleminek raamprogrammile „Horisont 2020”.

7.           Lisateave

Lisateabe saamiseks on avalikkusele kättesaadavad järgmised dokumendid:

· raamprogrammi ja eriprogrammide järelevalve aastaaruanded[17];

· regulaarsed teaduse, tehnoloogia ja konkurentsivõime põhiandmete aruanded[18];

· Euroopa teadus- ja tehnoloogiastatistika[19];

· uuringud ja analüüsid, mida avaldatakse seoses Euroopa Liidu teadustegevuse ja ‑poliitikaga[20];

· teadusuuringute peadirektoraadi iga-aastased tegevusaruanded[21];

· juhtalgatuse „Innovatiivne liit” olukord[22];

· innovatiivse liidu konkurentsivõime aruanne[23];

· innovatsiooniliidu tulemustabel[24];

· komisjoni aruanne liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta[25].

Enamik kõnealustest dokumentidest on kättesaadavad või tellitavad järgmistelt veebisaitidelt:

· komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni veebisait: http://ec.europa.eu/research;

· Euroopa teadusruumi veebisait: http://ec.europa.eu/research/era;

· Euroopa teadusuuringutesse investeerimist käsitlev veebisait: http://ec.europa.eu/invest-in-research;

· ERAWATCHi veebisait: http://erawatch.jrc.ec.europa.eu/

[1]               EUCO 2/1/11.

[2]               KOM(2011) 500.

[3]               P7 TA(2011)0401

[4]               http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm?pg=home

[5]               2011. aasta püsivhindades

[6]               KOM(2011) 48.

[7]               KOM(2011) 849 – ülevaade kõigist 34 kohustusest, vt juhtalgatuse „Innovatiivne liit” teabesüsteem: http://i3s.ec.europa.eu/home.html.

[8]               KOM(2011) 572.

[9]               ERA-NETi meetmed, artikli 185 algatused, ühise programmitöö algatused jne.

[10]             Ühised tehnoloogiaalgatused, avaliku ja erasektori partnerlussuhted majanduse elavdamise kava raames jne.

[11]             Läbisid kõik hindamiskünnised ja lisati valimisprotsessis põhinimekirja.

[12]             http://ec.europa.eu/dgs/jrc/index.cfm?id=2530

[13]             http://cordis.europa.eu/

[14]             http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/

[15]             KOM(2010) 187.

[16]             KOM(2011) 174.

[17]             http://ec.europa.eu/research/evaluations/index_en.cfm?pg=fp7-monitoring

[18]             http://ec.europa.eu/research/era/facts/figures/key_figures_en.htm

[19]             http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/science_technology_innovation/introduction

[20]             http://ec.europa.eu/research/evaluations/index_en.cfm

[21]             http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm

[22]             http://ec.europa.eu/research/innovation-union/pdf/state-of-the-union/2011/state_of_the_innovation_union_2011_en.pdf

[23]             http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm?section=competitiveness-report&year=2011

[24]             http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/files/ius-2011_en.pdf

[25]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2012:0040:FIN:EN:PDF