KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE teenuste direktiivi rakendamise kohta Teenindussektori majanduskasvu edendamise partnerlus 2012-2015 /* COM/2012/0261 final */
I.
Sissejuhatus:
majanduskasvu ja töökohtade loomist toetavad teenused Teenindussektor on ELi majanduskasvu oluline
toetaja, kuna see sektor moodustab üle 65 % ELi SKPst ja tööhõivest.
Teenuste direktiiv on Euroopa tasandi keskne vahend, millega soodustatakse
struktuurireforme teenindussektoris. Direktiiv hõlmab teenuseid, mis
moodustavad üle 45 % ELi SKPst. Direktiivi rakendamine on oluliselt kaasa
aidanud takistuste kõrvaldamisele ja teenuste siseturu arendamisele.
Liikmesriikides on ajakohastatud sadu õigusakte ning kogu ELis on kõrvaldatud
tuhandeid diskrimineerivaid, põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid nõudeid.
Direktiivi rakendamiseks loodud vahendid (ühtsed kontaktpunktid) toimivad nüüd
enamikus liikmesriikides ning need aitavad kõnealuse valdkonna halduskoormust
märkimisväärselt vähendada. Allikas: Eurostat, rahvamajanduse arvepidamise statistika,
kogulisandväärtus, 2009 Märkus:
parempoolne tume osa osutab teenuste direktiiviga hõlmatud teenustele Joonisel on näha
direktiiviga hõlmatud sektorite (ligikaudu 45 %SKPst) ja hõlmamata
sektorite panus ELi majandusse. Enamik direktiiviga
hõlmamata sektoreid on hõlmatud sektoripõhiste õigusaktidega (vt 1. lisa ). Üldist majandushuvi
pakkuvad teenused on esindatud mitmes teenindussektoris; neid käsitletakse
üksikasjalikumalt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatises „Euroopa
üldhuviteenuste kvaliteediraamistik”. Meetmed, mis liikmesriigid on teenuste
direktiivi rakendamiseks võtnud, annavad aja jooksul täiendavalt 0,8 % ELi
SKPst ning nende mõju avaldub üldiselt 5–10 aasta jooksul pärast rakendamist[1].
On ilmne, et teenuseosutajate piiriülene tegevus on aga endiselt seotud
takistustega ning erinevalt kaupade siseturust ei ole tarbijatel ikka veel
alati võimalik hõlpsasti kasutada muudes liikmesriikides pakutavaid teenuseid.
Majandusanalüüs näitab, et kui liikmesriigid kõrvaldaksid peaaegu kõik
allesjäänud takistused, oleks sellest saadav majanduslik kasu seni juba saadud
kasust üle kolme korra suurem ja moodustaks ligikaudu 2,6 % SKPst[2]. Seega saab palju rohkem ära teha, et
maksimeerida teenuste direktiivist saadavat majanduslikku kasu. Liikmesriigid
peaksid vastavalt Euroopa Ülemkogu[3] üleskutsele tagama direktiivi täieliku mõju
avaldumise. Täielik rakendamine tõhustab oluliselt teenuste siseturu toimimist
eelkõige tänu sellele, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on
hõlpsam turule pääseda ning tarbijatele pakutav valik suureneb. See aitab ka
ELi konkurentsivõimet suurendada ning luua majanduskasvu ja töökohti.
Käesolevas teatises näidatakse, kuidas seda eesmärki saavutada, ning nii täidab
komisjon ka direktiivi artikli 41 kohase aruandluskohustuse ning vastab Euroopa
Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi taotlusele jälgida tähelepanelikult direktiivi
rakendamist ning teenuste siseturgu parandavaid ja tugevdavaid algatusi ja
esitada selle kohta aruandeid. Selles on esitatud meetmed, mida liikmesriigid
ja komisjon peaksid koos võtma, et tagada direktiivi võimalikult suur mõju.
Kõnealused meetmed põhinevad üksikasjalikul teabel teenuste direktiivi rakendamise
kohta igas liikmesriigis ja teatisega kaasasolevas komisjoni talituste
töödokumendis esitatud tulemuslikkuse kontrolli tulemustel[4].
Meetmete võtmise jälgimiseks kasutatakse ühtse
turu juhtimise parandamiseks ettenähtud vahendeid, mida komisjon on kirjeldanud
teatises, mis on vastu võetud koos käesoleva teatisega. Selline jälgimine on
osa Euroopa poolaasta kohasest seiretegevusest ning vajaduse korral kajastub
see riigipõhistes soovitustes. Komisjon on 30. mail 2012 juba andnud 12
liikmesriigile riigipõhiseid soovitusi viia teenindussektoris ellu
struktuurireforme[5].
II.
Teenuste
direktiivi täiel määral ärakasutamine Direktiiv hõlmab mitmesuguseid sektoreid
alates traditsioonilistest teenustest kuni teadmuspõhiste teenusteni.
Direktiivi mõju on suur ja selle rakendamine mõjutab nii suuri kui ka väikeseid
teenuseosutajaid ning sealhulgas tuhandeid väikeseid ja keskmise suurusega
ettevõtjaid. Komisjoni jõupingutused keskenduvad sellistele
teenindussektoritele, millel on suur majanduslik mõju ja mille kasvupotentsiaal
on üle keskmise: –
äriteenused (11,7 % SKPst) –
ehitus (6,3 % SKPst) –
turism (4,4 % SKPst) –
ning jaemüük (4,2 % SKPst). Tagades parema rakendamise ja paremad
tulemused selles valdkonnas, on võimalik saada kokkulepetest rohkem kasu. EL ei
saa mööda lasta võimalust saavutada kiireid tulemusi, mis aitaksid soodustada
majanduskasvu ja luua töökohti. Liikmesriigid ja komisjon peaksid eelkõige
tagama direktiivi kõikehõlmavama ja täieliku rakendamise selle täieliku
potentsiaali ärakasutamiseks enne direktiivi reguleerimisala laiendamist.
Peaaegu kõik kaubanduslikud teenused on ELi õigusaktidega juba hõlmatud (vt 1.
lisa). Seepärast leiab komisjon, et direktiivi ei ole praegu vaja muuta. Seni on direktiivist kõige rohkem kasu saanud
teenuseosutajad, kes soovivad alustada äritegevust kas oma liikmesriigis või
mõnes muus liikmesriigis. Teenuseosutajad, kes soovivad osutada piiriüleseid
teenuseid, on endiselt ebakindlad liikmesriikides kohaldatavate õigusraamistike
osas ning nad seisavad endiselt silmitsi takistustega. Mõnel juhul on
probleemid tingitud ELi selliste vahendite nagu kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise direktiivi või e-kaubanduse direktiivi ebaühtlasest või valest
kohaldamisest. 1.
Täisleppimatuse poliitika nõuete
mittetäitmise suhtes Komisjon kohaldab täisleppimatuse poliitikat
juhul, kui ei täideta allpool esitatud üheseid kohustusi, mis direktiiviga on
liikmesriikidele pandud. Direktiiviga on keelustatud direktiivi artiklis 14
loetletud mitu diskrimineerivat ja eriti koormavat nõuet. Liikmesriigid on need
suures osas kõrvale jätnud. Samas on ilmnenud muud diskrimineerivad nõuded ja
need tuleb kõrvale jätta. Direktiiviga on kehtestatud konkreetsed
meetmed autoriseeringu andmise lihtsustamiseks: 1) vaikiv nõusolek, st
ametiasutuste vaikimine tähendab heakskiitu, mis on ette nähtud artikli 13
lõikega 4 ning 2) kogu riigi territooriumi hõlmav autoriseering, mis on ette
nähtud artikli 10 lõikega 4. Mitu liikmesriiki kohaldavad neid kohustusi üksnes
piiratud ulatuses ja liiga paljude eranditega. Nende kohustuste nõuetekohaseks
rakendamiseks on vaja kiiresti võtta meetmeid. Direktiiviga ei ole lubatud artikli 24 kohaste
reguleeritud kutsealade kaubanduslike teadaannete täielik keeld. Siiski kehtib
kümnes liikmesriigis endiselt reguleeritud kutsealade kaubanduslike teadaannete
täielik keeld ja see tuleb tühistada. Asutamisnõuete tõttu on teenuseid võimatu
piiriüleselt osutada. Asutamisnõuded on ühed kõige piiravamad nõuded, mida on
käsitletud teenuste direktiivi artikli 16 (teenuste osutamise vabaduse klausel)
lõikes 2, ning liikmesriigid ei tohi neid teenuseosutajate suhtes kohaldada.
Teenuste direktiivi artikliga 14 on keelatud ka asukohal ja kodakondsusel
põhinevate nõuete kehtestamine. Endiselt eiratakse liikmesriikides kõnealuseid
selgeid keelde ja see tuleb lõpetada[6]. Meetmed Liikmesriigid peavad kiiresti võtma kohustuse viia oma õigusaktid
täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga, kõrvaldades oma õigusaktidest
allesjäänud vastuolud teenuste direktiivi selgete kohustustega. Vajaduse korral kasutab komisjon rikkumismenetlust oma täisleppimatuse
poliitika kohaldamiseks. 2. Teenuste direktiivi majandusliku mõju maksimeerimine Direktiiv jätab
liikmesriikidele otsustamisvabaduse selle rakendamise mitmes aspektis.
Konkreetselt on teenuste direktiivi artiklis 15 osutatud nõuetele (nt õiguslik
vorm, äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded, kvantitatiivsed või
territoriaalsed piirangud ning hinnad), mida on lubatud säilitada üksnes
niivõrd, kuivõrd need on proportsionaalsed ja põhjendatud üldise huviga. Liikmesriigid on oma
otsustamisvabadust väga erinevalt kasutanud. Tihti on nad otsustanud säilitada
senise olukorra selle asemel, et avada oma teenuseturgu senisest rohkem. Isegi
kui kõnealuste võimaluste kasutamine ei tähenda alati direktiivi nõuete rikkumist,
pärsivad need tõenäoliselt majanduskasvu ja liikmesriigid peaksid need läbi
vaatama. See peaks aitama saavutada täiendavat majanduskasvu kindlaksmääratud
ulatuses. Seepärast peaksid liikmesriigid ümber hindama
oma otsustamisvabaduse kasutamise. Nad peaksid eeskätt uurima nõudeid, millega
seatakse piirangud äriühingu struktuurile ja kapitaliomandile ja mis takistavad
vabade elukutsete esindajate teenuste arengut. Saavutatud edu ja mitmes
liikmesriigis käimasolevad reformid osutavad sellele, et kõnealuste teenuste
puhul oleks kasu vähem rangest õigusraamistikust, ilma et see ohustaks
kvaliteeti või vabade elukutsete esindajatesõltumatust. Sarnaselt on kooskõlas direktiivi artikli 16
kohase teenuste osutamise vabaduse klausliga vaja hinnata, kui proportsionaalsed
ja õigustatud on meetmed, mida liikmesriigid kohaldavad teistes liikmesriikides
asuvate ja asjaomase riigi territooriumil teenuseid osutavate teenuseosutajate
suhtes. Piiriüleseid teenuseid osutavad ettevõtjad ja vabade elukutsete
esindajad on ikka veel tihti ebakindlad nende suhtes kohaldavate eeskirjade
osas. Veelgi hullem on see, et mõnikord tuleb neil lisaks asukohaliikmesriigis
kehtivatele õigusaktidele järgida praktiliselt kõiki õigusakte, mida
kohaldatakse selles liikmesriigis, kus nad teenuseid osutavad. Teenuste
direktiivi kohaseid teenuste piiriülest osutamist hõlmavaid eeskirju ülevõtvaid
liikmesriikide õigusakte tuleb parandada, et tagada õiguskindlus ja kõrvaldada
selline kahekordne regulatiivne koormus. Teenuseosutajatele võivad eelkõige probleeme
tekitada kindlustuskohustused. Kindlustuskohustused kehtivad paljude tegevuste
puhul, et kaitsta teenuse kasutajat. Mõned neist nõuetest dubleerivad
asukohaliikmesriigis juba täidetavaid nõudeid, mis suurendab ettevõtjate
kulusid. Veelgi olulisem on see, et asukohaliikmesriigis või teenuse osutamise
liikmesriigis võib olla keeruline leida piiriüleste teenuste jaoks
kindlustusandjaid, eriti ehitus- ja turismisektoris. Meetmed Komisjon hakkab koos liikmesriikidega 2012.
aastal teostama vastastikust hindamist ja vahetama parimaid tavasid,
keskendudes äriühingu struktuurile ja kapitaliomandile piiranguid seadvatele
nõuetele ning teenuste osutamise vabaduse klauslile. Liikmesriigid peaksid
võtma kohustuse vaadata kõnealused küsimused oma õigusaktides põhjalikult läbi.
Tulemusi hinnatakse 2013. aasta keskpaigaks. Liikmesriigid peavad kõrvaldama kõik piirangud ja
autoriseeringud, mis ei ole direktiivi kohaselt põhjendatud, ning nad peaksid
eelkõige läbi vaatama teenusteosutajate suhtes kohaldatavate nõuete vajalikkuse
ja proportsionaalsuse. Direktiivi kohaselt põhjendatavate ülejäänud nõuete
puhul peaksid nad hindama nende kõrvaldamise majanduslikku mõju ja võtma
vajaduse korral meetmeid. Komisjon annab 2013. aasta Euroopa poolaasta
raames riigipõhiseid soovitusi prioriteetsete meetmete kohta. Saavutatud
tulemustest lähtuvalt kaalub komisjon konkreetseid küsimusi hõlmavate
täiendavate õigusaktide ettepanekute esitamist. Liikmesriigid peaksid kiirendama jõupingutusi, et
tõhustada siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. Komisjon jälgib hoolikalt
liikmesriikide jõupingutusi ja aitab neid. Komisjon soodustab meetmete väljakujundamist
kindlustussektoris, et anda teenuseosutajatele piisav kindlustuskaitse, sh
juhul, kui nad osutavad teenuseid teistes liikmesriikides. Eelkõige peaksid
mitmes riigis asuvad kindlustusandjad, kes sõlmivad teenuste osutamist
käsitelevaid kindlustuslepinguid, katma teenuseosutajaid, kes osutavad
asjaomastes liikmesriikides piiriüleseid teenuseid. Kindlustussektoris saavutatud edu hindab komisjon
2013. aasta lõpuks. Sõltuvalt edust või selle puudumisest kaalub komisjon
alternatiivseid lahendusi, sh õigusaktide ettepanekute esitamist. 3. Vabade elukutsete esindajate teenused: õigusraamistiku ajakohastamine Reguleeritud kutsealad jagunevad ligikaudu 800
kategooriasse. Vabade elukutsete valdkonna reguleerimises esineb
liikmesriikides erinevusi. Nende erinevuste mõju süvendab kvalifikatsioonide
tunnustamise keerukas menetlus. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud vajadust edendada
kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, vähendada reguleeritud
kutsealade arvu ning kõrvaldada põhjendamatud regulatiivsed takistused[7].
Neid küsimusi käsitletakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi
hiljuti kavandatud ajakohastamise kontekstis. Tagamaks et edu saavutatakse
võimalikult kiiresti, on komisjon andnud kaheksale liikmesriigile sellekohaseid
riigipõhiseid soovitusi,[8] millega seoses võetakse järelmeetmeid 2013.
aasta Euroopa poolaasta raames. Seoses teenuste piiriülese osutamisega nõutakse
läbivaadatud direktiivi ettepanekus, et liikmesriigid peavad selgelt kindlaks
tegema juhud, mille puhul nad soovivad kasutada erakorralist võimalust
kontrollida teenuseosutaja kvalifikatsioone enne, kui ta saab hakata teenuseid
osutama, ning selliseid juhte tuleb põhjendada. Ka tuleb liikmesriikidel
tagada, et iga-aastane deklaratsioon, mis tuleb teenuseosutajatel võib-olla
esitada, kehtib kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil. See aitab vähendada
bürokraatiat ja vabade elukutsete esindajate ebakindlust. Läbipaistvus ja
kavandatud vastastikuse hindamise mehhanism aitavad vähendada kutsealade
erinevast reguleerimisest tulenevat keerukust. Liikmesriigid peaksid riigi
tasandil läbi vaatama reguleeritud kutsealade suhtes kohaldatavad
kvalifikatsiooninõuded ja reserveeritud tegevuste ulatuse. Ettepaneku vastuvõtmisel kavatseb komisjon
2013. aastal esitada teatise. Teatises tuginetakse riigipõhiste soovituste
järgimisel saavutatud edule ning kutsealade reguleerimise valdkonnas
liikmesriikides toimunud muule arengule. Meetmed Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid enne 2012. aasta lõppu vastu võtma
ettepaneku kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ajakohastamiseks,
nagu Euroopa Ülemkogu 2011. aasta oktoobris tungivalt soovitas. Komisjon: – aitab liikmesriikidel 2013. aasta Euroopa poolaasta raames rakendada
vabade elukutsete esindajate teenuseid käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi ning
arutab seda 2012. aastal koos liikmesriikidega, et saavutada edu võimalikult
kiiresti; – esitab 2013. aastal pärast läbivaadatud direktiivi vastuvõtmist
teatise, et anda ülevaade liikmesriikides saavutatud edust ja hõlbustada
direktiivi kohast reguleeritud kutsealade vastastikust hindamist. 4. Teenuste direktiivi toimivuse tagamine tarbijate seisukohast Üksnes teenuste piiriülese osutamise
hõlbustamisest ei piisa tõeliselt ühtse teenuste siseturu arendamiseks. Sama
tähtis on tagada, et teenuste kasutajad saaksid hõlpsasti kasutada ühtse turu
võimalusi. Selleks et suurendada tarbijate õigusi ja
nende usaldust ühtse turu vastu, on teenuste direktiivi kohaselt
liikmesriikidel kohustus kõrvaldada õiguslikud takistused, mis ei võimalda
teenuse kasutajatel osta teises liikmesriigis asuvatelt teenuseosutajatelt
teenuseid. Ka tagatakse sellega, et tarbijatel on võimalik teha teadlik valik
teisest liikmesriigist teenuste ostmisel, kuna nii teenuseosutajal kui ka
liikmesriikide ametiasutustel (kes näiteks loovad selleks artikli 21 kohased
organisatsioonid tarbijate abistamiseks) on kohustus esitada teavet. Lisaks on
direktiivi eesmärk teha lõpp teenuseosutajate tavadele, millega põhjendamatult
takistatakse teises liikmesriigis asuvatel tarbijatel nende teenuste saamist.
Selles osas on oluline mittediskrimineerimise klausel, millega antakse
tarbijatele takistamatu juurdepääs ühtsele turule. Direktiivi artikliga 20 keelatakse teenuse
kasutajate diskrimineerimine kodakondsuse või elukohaliikmesriigi alusel. See
tähendab, et ei tohi keelduda tarne tegemisest või teha halvemate tingimustega
pakkumist, kui see ei ole objektiivselt põhjendatav. Selliseid olukordi ei
tekiks enam, kui liikmesriigid rakendaksid artikli 20 täies ulatuses. Mittediskrimineerimise klausel eeldab
juhtumipõhist hindamist[9].
Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata juhtudele, kus tarbijatel tuleb maksta
kodumaise tehingu tasust suuremat teenustasu, kui nad soovivad maksta teises
liikmesriigis osutatud teenuse eest eurodes, kasutades kreeditkorraldust või
otsedebiteerimise korraldust. Põhimõtteliselt ei tohi enam keelduda tarbijatele
tarne tegemisest põhjusel, et kaupu on teise liikmesriiki füüsiliselt võimatu
tarnida. Sarnaselt ei tohiks teenuseosutajad kasutada üksnes geograafilistele
teguritele tuginevaid tavasid, millega kunstlikult jagatakse ELi ühtne turg
tarbijate huve kahjustades. Kuivõrd teenuste piiriülesel pakkumisel esineb endiselt takistusi,
tegeletakse ELi tasandil praegu algatustega, mille eesmärk on selliste
takistuste kõrvaldamine ja siseturu toimimise parandamine. Sellised algatused
hõlmavad ühtse euromaksete piirkonna väljaarendamist, komisjoni ettepanekut vabatahtliku
ühise Euroopa müügiõiguse kohta, tarbijaõiguste direktiivi rakendamist,
ettepanekut kehtestada käibemaksu jaoks ühtsed kontaktpunktid, ettepanekuid
luua tarbijate kaebuste lahendamiseks alternatiivsed vaidluste lahendamise
üksused ja kogu ELi hõlmavad veebipõhised piiriüleste kaebuste platvormid ning
tulevasi algatusi autoriõiguse, isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia
tasude kollektiivse haldamise valdkonnas. Meetmed Liikmesriigid peavad eelisjärjekorras jõustama
siseriiklikud sätted, millega rakendatakse mittediskrimineerimise klausel.
Komisjon teeb koostööd diskrimineerimiskaebusi käsitlevate liikmesriikide
asutustega ning pädevate täitevasutustega selleks, et tarbijad saaksid ühtsest
turust võimalikult palju kasu. Eelkõige teeb komisjon 2013. aasta keskpaigaks
ettepaneku sihipäraste meetmete kohta, et jälgida kohaldamist ja võtta
parandusmeetmeid puuduste avastamise korral. Komisjon on esitanud esialgsed selgitused
mittediskrimineerimise klausli kohta ja ta jälgib tähelepanelikult selle
jõustamist. 2013. aasta lõpuks esitatakse täiendavad konkreetsed juhised
lähtuvalt uutest kogemustest, mis saadakse selle sätte jõustamisel
liikmesriikides. Nendes juhistes võetakse arvesse õiguslikku arengut, millega
kõrvaldatakse piiriüleseid teenuseid osutavate ettevõtjate jaoks allesjäänud
takistused. Komisjon hakkab kohe ettevõtjatega koostööd
tegema, nt esindusorganisatsioonide ja kommertskodade kaudu, et suurendada
läbipaistvust ja aidata tagada, et tarbijad saavad ühtsel turul piiriüleseid oste
teha. Komisjon toetab konkreetsete sektorite teenuseosutajaid vabatahtlike
kvaliteedihartade kehtestamisel. Hartad hõlmavad kohustusi, mis teenuseosutajad
on võtnud seoses nende teenuste piiriülese juurdepääsetavusega. Komisjon hindab
saavutatud edu 2013. aasta keskpaigaks. Komisjon teavitab tihedas koostöös
liikmesriikidega tarbijaid teenuste direktiivist tulenevatest ühtsel turul
kehtivatest õigustest teadlikkuse tõstmise kampaaniatega, mis viiakse ellu
2013. aastal Euroopa kodanike aasta raames. 5. Ühtse turu eeskirjade tõhus rakendamine Direktiivi kohaldamist ei saa vaadelda
isoleeritult. Direktiivi täielik mõju avaldub üksnes siis, kui seda
kohaldatakse järjepidevalt koos teiste ühtse turu direktiividega. See on eriti
oluline seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja
e-kaubanduse direktiiviga. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise menetlus
on paljudes liikmesriikides pikk ja keerukas. Piiriüleseid teenuseid osutatakse üha enam
veebipõhiselt. Teenuste direktiivi ja e-kaubanduse direktiivi lihtsustamisest
hoolimata esineb endiselt takistusi. Meetmed Liikmesriigid peavad võtma kohustuse viia oma
õigusaktid ja menetlused täielikult kooskõlla kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise direktiiviga ja e-kaubanduse direktiiviga. Liikmesriikide õigusaktides
tuleb täiel määral arvesse võtta kõnealuste direktiivide koosmõju. Vajalikud
kohandused tuleb teha kiiresti. Komisjon jõustab kõnealuseid direktiive
otsustuskindlalt, pöörates eelkõige tähelepanu nende ühisele jõustamisele, et
tagada teenuseosutajate jaoks positiivne mõju. Vajaduse korral algatab
komisjon rikkumismenetluse. 6. Sektoripõhised vajadused Tulemuslikkuse kontroll[10] osutas
vajadusele käsitleda konkreetsete sektorite kasvu takistavaid mitmeid
kitsaskohti. 6.1 Erialateenused: vastastikuse tunnustamise tagamine Erialateenuste piiriülene osutamine võib olla
seotud nõuetega, mis tulenevad ELi sektoripõhistest eeskirjadest, millega on
nõutav autoriseeringu andmine ekspertidele, kes tegelevad selliste tegevustega,
mis hõlmavad jahutusseadmetes kasutatavat fluoritud kasvuhoonegaasi (F-gaas),
ehitiste energiatõhusust, jäätmekäitlust ja transporti. Kui kõnealuste
ekspertide suhtes kohaldatakse akrediteerimissüsteemi, hõlbustab määrus (EÜ) nr
765/2008 akrediteerimistunnistuste vastastikust tunnustamist. Tuleks tagada
selle määruse täielik mõju. Kui ELi sektoripõhiste õigusaktidega on ette
nähtud liikmesriigi tasandil autoriseeringu andmine või
akrediteerimissüsteemid, tuleks tagada, et autoriseeritud või akrediteeritud
teenuseosutajad saavad tegutseda teistes liikmesriikides oma
asukohaliikmesriigis saadud autoriseeringu või akrediteeringu alusel. Meetmed Erialateenuseid osutavate ekspertide
autoriseerimisskeeme hõlmavate tulevaste sektoripõhiste õigusaktide
ettepanekute puhul võtab komisjon eesmärgiks tagada vastastikuse tunnustamise
klauslite suurema kasutamise. Kehtivate sektoripõhiste õigusaktide kohaldamisel
peavad liikmesriigid tagama ELi toimimise lepingu artikli 56 ja teiste
liikmesriikide ekspertide teenuste osutamise hõlbustamist käsitlevate ELi õigusaktide
(nt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv) täieliku mõju, kui tegemist
on reguleeritud kutsealadega või kui kohaldatakse akrediteerimist käsitlevat
määrust (EÜ) nr 765/2008. Liikmesriigid peaksid kasutama siseturu infosüsteemi,
et hõlbustada teiste liikmesriikide nõuete täitmise kontrollimist. Tehnilised standardid tuleks eelkõige ELi
standardimehhanismide (CEN) abil rohkem kooskõlla viia valdkondades, kus ELi
õigusaktide rakendamine erineb liikmesriigiti oluliselt, nagu näiteks ehitiste
energiatõhususe sertifitseerimine. 6.2 Tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid Tarbijakaitset käsitleva kehtiva õigustiku
oluline osa põhineb minimaalsel ühtlustamisel. Valdkondades, kus kohaldatakse
minimaalset ühtlustamist, on liikmesriigid läinud väga sageli minimaalse
ühtlustamise eeskirjadest kaugemale. Selle tulemuseks on olukord, kus
teenuseosutajad võivad silmitsi seista erinevate nõuetega, sõltuvalt sellest,
kus nad soovivad oma teenuseid osutada, ning see võib ühtset turgu moonutada.
Komisjonil on võimalik see olukord lahendada kahel viisil – kas tagada suurem
või isegi täielik ühtlustamine (nagu hiljuti tarbijaõiguste direktiivi puhul
tehti ja nagu 2012. aasta jaanuaris isikuandmete kaitse üldmääruses välja
pakuti) või näha ette valikuline ühtlustamine (nagu 2011. aasta oktoobris
vabatahtliku ühise Euroopa müügiõigusega seoses välja pakuti). Mõlemad
võimalused täiendavad üksteist ja neid tuleks kasutada sõltuvalt õigustiku
hetkeolukorrast ja vajadusest järgida subsidiaarsuse põhimõtet ja arvestades üldsuse
huvi ning ka vajadust tagada tarbijate kaitse kõrge tase eelkõige
internetipõhiste teenuste puhul. Meetmed Komisjoni eesmärk on kiirendada tarbijaid
mõjutavate meetmete seadusandlikku menetlust, mis on teenuste siseturu
seisukohast keskse tähtsusega. Komisjoni eesmärk on uute õigusaktide
ettepanekute tegemisel võimaluse korral tagada tarbijakaitset käsitlevate
tulevaste õigusaktide suurem ühtlustamine. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid
selle saavutamisele kaasa aitama tagamaks, et ühtsest turust saadaks
võimalikult palju kasu. Seoses eelkõige turismisektoriga ja nagu
tarbijakaitse tegevuskavas[11]
on märgitud, esitab komisjon 2013. aasta alguseks reisipakettide direktiivi
ajakohastamise ettepaneku, millega veelgi ühtlustatakse liikmesriikide seadusi
eelkõige internetipõhiste pakkumiste osas. Tarbijakaitset käsitlevate selliste õigusaktide
puhul, mida on minimaalselt ühtlustatud, teeb komisjon koostööd liikmesriikide
täitevasutustega, et ELi tarbijakaitse õigustikku tervikuna rakendataks
järjepidevalt ja hõlmavalt, võttes arvesse ühtse turu õigusi ja eeskirju. 6.3 Jae- ja äriteenused: konkreetsed algatused Jaesektori toimimist takistavad mitu
probleemi, millest paljusid on kirjeldatud kaubandus- ja turustusturu
järelevalve aruandes[12]
ning millega on tegelenud Euroopa Parlament[13]. Selle sektori majanduslikku olulisust
arvestades koostab komisjon jaekaubanduse tegevuskava, et kavandada
jaekaubandussektoris ELi strateegia järgnevateks aastateks. On kindlaks tehtud, et äriteenused on
teenindussektor, kus saaks tootlikkust märkimisväärselt tõsta. Nagu ühtse turu
aktis ja juhtalgatust „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” käsitlevas
teatises märgiti, loob komisjon äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida
puudujääke selles konkreetses sektoris. Töörühm keskendub neljale konkreetsele
äriteenuste sektorile: i) turundus ja reklaam; ii) rajatiste haldamine; iii)
tehnilised ja inseneriteenused ning iv) disain. Eritähelepanu pööratakse ELi
äriteenuste ja tootmise vahelistele seostele, kuid ka selliste vabatahtlike
Euroopa standardite väljatöötamisele, mis aitavad potentsiaalselt tõsta
teenuste kvaliteeti ja võrrelda eri liikmesriikide teenuseosutajate teenuseid. Meetmed Komisjon võtab 2012. aastal vastu Euroopa
jaekaubanduse tegevuskava, milles on esitatud seda sektorit hõlmav ELi
strateegia. Komisjon loob hiljemalt 2012. aasta sügisel
äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida puudujääke selles konkreetses
sektoris. 7. Ühtsete kontaktpunktide teise põlvkonna suunas Ühtsete kontaktpunktide eesmärk on teha
teenuseosutajate elu lihtsamaks, kuna need võimaldavad teenuseosutajatel
kasutada ühte liidest kogu vajaliku teabe saamiseks ja haldusprotseduuride
veebipõhiseks täitmiseks. See hõlbustab ka teenuse kasutajatel teadlike otsuste
tegemist. Ühtsetest kontaktpunktidest saab olulist teavet, näiteks on seal
esitatud pädevate asutuste kontaktandmed ja teave vaidluste lahendamiseks
üldiselt kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta. Kuid peamiste teenindussektorite eeskirjade
kohta kontaktpunktist saadava teabe kasutajasõbralikkus erineb oluliselt. Paljud kontaktpunktid annavad teavet vähemalt
ühes võõrkeeles, mis on teenuseosutajate jaoks oluline eelis. Samas ei ole
paljusid haldusprotseduure veel võimalik veebipõhiselt täita ning kui need on
liikmesriigi tasandil veebis kättesaadavad, siis tihti ei pääse neile aga
välismaalt ligi. On oluline need puudujäägid kõrvaldada ja
muuta ühtsed kontaktpunktid kasutajasõbralikumaks. See tähendab, et
liikmesriikidel tuleb teha suuri jõupingutusi, et veelgi lihtsustada ja täiustada
protseduure, integreerida toetavad teenused ja teha vajalikud tehnilised
kohandused, et tagada eelkõige piiriülene juurdepääs. Ettevõtjaid tuleb
teavitada ühtsete kontaktpunktide olemasolust ja kasulikkusest Meetmed Liikmesriikidel tuleb kiirkorras viia oma ühtsed
kontaktpunktid täielikult kooskõlla teenuste direktiivi nõuetega. Liikmesriike kutsutakse üles töötama 2014. aasta
lõpuks komisjoni toel välja teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid, mis peaksid
1) hõlmama äritsükli kõiki protseduure, 2) olema mitmes keeles ning 3)
kasutajasõbralikumad. Komisjon lepib liikmesriikidega kokku teise põlvkonna
ühtsete kontaktpunktide kriteeriumid ühtsete kontaktpunktide harta raames. Komisjon käivitab koostöös liikmesriikidega 2013.
aastal ühtseid kontaktpunkte hõlmava kampaania, et tõhustada internetipõhiseid
ühtseid kontaktpunkte ning teha koostööd äriorganisatsioonidega, et tõsta
ettevõtjate teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest ja edendada nende
kasutamist. III.
Järeldus Teenindussektor on Euroopa majanduse oluline
toetaja. Integreeritum ja paremini toimiv teenuste siseturg annab
märkimisväärse panuse ELi majanduse elavdamisse. Kõik liikmesriigid on teinud suuri
jõupingutusi teenuste direktiivi rakendamiseks. Nad on kõrvaldanud palju
põhjendamatuid takistusi ja ajakohastanud teenuste õigusraamistikku. See aitab
elavdada ELi majandust. Majanduskasvu ja töökohtade loomist
teenindussektoris takistavad siiski mitmed tegurid. Suuremat majanduskasvu on
võimalik saavutada, võttes nüüd meetmeid teenuste direktiivi täieliku
potentsiaali ärakasutamiseks. Kooskõlas ühtse turu paremat juhtimist
käsitleva teatisega tuleks keskenduda juba olemasolevate vahendite toimimise
parandamisele. Käesolevas teatises on pakutud välja võimalused teenuste
direktiivi majandusliku mõju maksimeerimiseks eelkõige majanduslikult olulistes
teenindussektorites. –
Liikmesriigid peaksid teenuste direktiivi
jõulisemalt kohaldama. Allesjäänud takistusi tuleks põhjalikult hinnata nende
majanduslikust mõjust lähtuvalt. –
Komisjon on esitanud ettepaneku vabade elukutsete
esindajate teenuste õigusraamistiku ajakohastamiseks, et muuta need
piiriüleselt kättesaadavamaks; liikmesriigid peaksid selle kiiresti vastu
võtma. –
Tarbijatel peab ühtsest turust kasu olema.
Ettevõtjad ei tohiks ühtset turgu kunstlikult jaotada viisil, mis kahjustab
teenuste kasutajate huve. –
Muid ühtse turu vahendeid, nagu
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv ja e-kaubanduse direktiiv, ning
teenuste direktiivi tuleks kohaldada ühetaoliselt. Liidu õigusakte tuleks
vajaduse korral ajakohastada, et need täidaksid konkreetsete teenuste vajadusi
ning et õigusraamistik toimiks tõhusalt nii teenuseosutajate kui ka teenuste
kasutajate jaoks. –
Liikmesriigid peaksid arendama ühtseid
kontaktpunkte, et need muutuksid täisväärtuslikuks e-valitsuse vahendiks, mis
täidaks adekvaatselt teenuseosutajate ja teenuste kasutajate vajadusi. Selleks peavad kõik Euroopa institutsioonid ja
liikmesriigid võtma poliitilise kohustuse seada prioriteediks vajalike meetmete
elluviimine seatud tähtajaks. Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et
tagada majanduskasv ja luua uusi töökohti teenindussektoris, ning ta jälgib
saavutatud edu tähelepanelikult iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames. 1. Lisa. Teenustesektori suhtes
kohaldatavad ELi õigusaktid || Peamised teenuste direktiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ) hõlmatud sektorid || · Äriteenused sh vabade elukutsete esindajate teenused (juristide, arhitektide, raamatupidajate, maksunõustajate, konsultatsiooni-, kommunikatsiooni- ja turustamisettevõtjate, patendibüroode, sertifitseerimiskeskuste, spordiagentide, loovisikute mänedžeride, tööbüroode, tõlkide, loomaarstide, maamõõtjate jne teenused) · Ehitus ja käsitööndus · Jaemüük · Kinnisvara · Turism (hotellid, restoranid, kohvikud, reisibürood, giidid jne) · Eraharidus Teenindussektor || Sektorit hõlmavad peamised ELi õigusaktid Energia || Maagaasi siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, 26. juuni 2003, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Elektrienergia siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). Gaasi siseturg · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) Finantsteenused || Finantsteenuste tegevuskava ja järelmeetmed (direktiiv 2006/43/EÜ, direktiiv 2006/46/EÜ, direktiiv 2007/63/EÜ, direktiiv 2007/44/EÜ, direktiiv 2009/14/EÜ, direktiiv 2007/36/EÜ, direktiiv 2007/64/EÜ, direktiiv 009/111/EÜ, direktiiv 2009/44/EÜ, direktiiv 2010/76/EL, direktiiv 2009/49/EÜ, direktiiv 2011/61/EL, direktiiv 2011/89/EL) Tervishoid || · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts 2011, patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Postiteenused || · Direktiiv 97/67/EÜ · Direktiiv 2002/39/EÜ · Direktiiv 2008/6/EÜ Telekommunikatsiooniteenused || · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja teenustega seotud lubade andmise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, mida on muudetud direktiiviga 2006/24/EÜ ja direktiiviga 2009/136/EÜ. Transport || Maanteevedu · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70. Meretransport Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4055/86, 22. detsember 1986, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos. · Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/92, 7. detsember 1992, teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž). Raudteetransport · Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25). · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta. Lennutransport · Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. · Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades. Siseveelaevandus · Nõukogu määrus (EÜ) nr 1356/96 liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks. · Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid. || ELi teiseste õigusaktidega põhimõtteliselt katmata sektorid || · Hasartmängud · Avaliku võimu teostamisega seotud tegevused (sätestatud asutamislepingu artiklis 51) · Eraturvateenused · Notarite, kohtutäiturite teenused · Takso- ja sadamateenused II lisa. algatuste loetelu ja ajakava Poliitikavaldkonnad || Meetmed || Ajakava 1. Täisleppimatus nõuete mittetäitmise suhtes || Ø Liikmesriigid viivad oma õigusaktid täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga. Ø Komisjon kohaldab täisleppimatuse poliitikat rikkumismenetluse abil, eelkõige prioriteetsetes valdkondades. || kohe kohe 2. Teenuste direktiivi majandusliku mõju maksimeerimine || Ø Komisjon käivitab vastastikuse hindamise liikmesriikides, et hinnata ümber prioriteetseid sektoreid hõlmavad konkreetsed õigusaktid. Ø Liikmesriigid kõrvaldavad kõik allesjäänud põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud ning nad hindavad põhjendatud nõuete kõrvaldamise majanduslikku mõju. Ø Liikmesriigid võtavad Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes kajastuvad prioriteetsed meetmed. Ø Liikmesriigid tõhustavad jõupingutusi, et suurendada siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. Ø Komisjon teeb koostööd kindlustussektoriga, et tagada teenuseosutajate nõuetekohane kindlustuskaitse, sh mõnes teises liikmesriigis osutatavate teenuste puhul. Ø Komisjon hindab saavutatud edu ja kaalub alternatiivseid lahendusi, sh esitab vajaduse korral õigusaktide ettepanekuid. || käivitub 2012. aastal tulemusi hinnatakse 2013. aasta keskel kohe alates 2012. aastast kohe kohe 2013. aasta lõpuks 3. Vabade elukutsete esindajate teenuseid hõlmava õigusraamistiku ajakohastamine || Ø Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ajakohastatud direktiivi ettepaneku. Ø Komisjon abistab liikmesriike vabade elukutsete esindajate teenuseid käsitlevate, 2013. aasta Euroopa poolaasta raames antavate riigipõhiste soovituste rakendamisel. Ø Komisjon esitab teatise, et hõlbustada reguleeritud kutsealade vastastikust hindamist. || enne 2012. aasta lõppu 2012–2013 2013 4. Teenuste direktiivi toimivuse tagamine tarbijate seisukohast || Ø Liikmesriigid jõustavad siseriiklikud sätted, millega rakendatakse mittediskrimineerimise klausel. Ø Komisjon paneb ette sihipärased meetmed, et jälgida rakendamist ja võtta puuduste ilmnemisel meetmeid. Ø Komisjon annab konkreetseid täiendavaid suunised artikli 20 kohta. Ø Komisjon teeb koostööd ettevõtjatega tagamaks, et tarbijad saavad teha piiriüleseid oste. Ø Komisjon teavitab tihedas koostöös liikmesriikidega tarbijaid teenuste direktiivist tulenevatest ühtsel turul kehtivatest õigustest teadlikkuse tõstmise kampaaniatega, mis viiakse ellu Euroopa kodanike aasta raames. || kohe 2013. aasta keskpaigas 2013. aasta lõpus kohe edu hinnatakse 2013. aasta keskel 2013 5. Ühtse turu eeskirjade tõhusus antud valdkonnas || Ø Liikmesriigid viivad oma õigusaktid ja menetlused täielikult kooskõlla kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga ja e-kaubanduse direktiiviga. Ø Komisjon jõustab kõnealuseid direktiive otsustuskindlalt; vajaduse korral algatatakse rikkumismenetlus. || kohe kohe 6. Sektoripõhised vajadused 6.1 Erialateenuste vastastikune tunnustamine 6.2 Tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid: teatavate sektorite suurem ühtlustamine 6.3 Jae- ja äriteenused: konkreetsed algatused || Ø Komisjon tagab aluslepingu vabaduste täieliku mõju, võttes erialateenuseid osutavate ekspertide autoriseerimisskeeme hõlmavate tulevaste sektoripõhiste õigusaktide ettepanekute puhul eesmärgiks tagada vastastikuse tunnustamise klauslite suurema kasutamise. Ø Liikmesriigid tagavad selliste ELi õigusaktide täieliku mõju, millega on nõutav teiste liikmesriikide ekspertide aktsepteerimine, ning nad kasutavad siseturu infosüsteemi, et hõlbustada teiste liikmesriikide nõuete täitmise kontrollimist. Ø Tehnilised standardid viiakse eelkõige ELi standardimehhanismide (CEN) abil rohkem kooskõlla valdkondades, kus ELi õigusaktide rakendamine erineb liikmesriigiti oluliselt. Ø Komisjoni eesmärk on võimaluse korral veelgi ühtlustada tarbijakaitset käsitlevaid tulevasi õigusakte. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid selle saavutamisele kaasa aitama tagamaks, et ühtsest turust saadaks võimalikult palju kasu. Ø Komisjon vaatab läbi reisipakettide direktiivi. Ø Komisjon teeb koostööd liikmesriikide täitevasutustega, et ELi tarbijakaitse õigustikku tervikuna rakendataks õigesti, järjepidevalt ja hõlmavalt, võttes arvesse ühtse turu õigusi ja eeskirju. Ø Komisjon võtab vastu Euroopa jaekaubanduse tegevuskava, milles on esitatud seda sektorit hõlmav ELi strateegia. Ø Komisjon loob äriteenuste kõrgetasemelise töörühma, et uurida puudujääke selles sektoris. || tulevaste ettepanekute vastuvõtmisel kohe töös tulevaste ettepanekute vastuvõtmisel 2012 2013. aasta alguses 2012 2012. aasta sügisel 7. Ühtsete kontaktpunktide teise põlvkonna suunas || Ø Liikmesriigid viivad oma ühtsed kontaktpunktid täielikult kooskõlla teenuste direktiiviga. Ø Liikmesriigid arendavad välja teise põlvkonna ühtsed kontaktpunktid: 1) mis hõlmavad äritsükli kõiki protseduure 2) on mitmes keeles ning 3) kasutajasõbralikumad. Komisjon lepib liikmesriikidega kokku teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide kriteeriumid ühtsete kontaktpunktide harta raames. Ø Komisjon käivitab ühtseid kontaktpunkte hõlmava kampaania koostöös liikmesriikidega, et tõhustada internetipõhiseid ühtseid kontaktpunkte ning teha koostööd ettevõtlusorganisatsioonidega, et tõsta ettevõtjate teadlikkust ühtsetest kontaktpunktidest ja edendada nende kasutamist. || kohe 2012–2014 2013 [1] Komisjoni uuring 'The Economic Impact of the Services
Directive: a first assessment following implementation (teenuste direktiivi
majanduslik mõju – rakendamisjärgne esimene hinnang), avaldatud aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/economic_paper/2012/index_en.htm [2] Näitaja
2,6 % sisaldab eespool osutatud täiendavat 0,8 % ELi SKPst ning
lisatulu kuni 1,8 % SKPst, mida oleks võimalik saada, kui liikmesriigid
järgiksid ambitsioonikamat stsenaariumi ja kõrvaldaksid peaaegu kõik piirangud. [3] Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldus. [4] Komisjoni
talituste töödokument Detailed information on the implementation of
Directive 2006/123/EC on services in the internal market (üksikasjalik
teave direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) rakendamise kohta); komisjoni
talituste töödokument Results of the performance checks of the internal
market for services (construction, business services and tourism) (teenuste
siseturu (ehitus-, äriteenused ja turism) tulemuslikkuse kontrolli tulemused). [5] COM(2012) 299 Action
for Stability, Growth and Jobs (meetmed stabiilsuse, majanduskasvu ja
töökohtade tagamiseks), 30. mai 2012. [6] Vt komisjoni
talituste töödokument Detailed information on the implementation of
Directive 2006/123/EC on services in the internal market (üksikasjalik
teave direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) rakendamise kohta). [7] Euroopa Ülemkogu
järeldused, märts 2012. [8] COM(2012) 299,
30. mai 2012. [9] Üksikasjalik
teave on esitatud komisjoni talituste töödokumendis Commission Staff
Working Document with a view to establishing guidance on the application of
Article 20(2) of Directive 2006/123/EC on services in the internal market
(komisjoni talituste töödokument eesmärgiga anda juhiseid direktiivi
2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) artikli 20 lõike 2 kohaldamise kohta). [10] Komisjoni
talituste töödokument Results of the performance checks of the internal
market for services (construction, business services and tourism) (teenuste
siseturu (ehitus-, äriteenused ja turism) tulemuslikkuse kontrolli tulemused). [11] Euroopa tarbijakaitse
tegevuskava - suurem usaldus ja kiirem kasv, COM (2012)225 (final). [12] Kaubandus- ja
turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse
valdkonnas 2020. aastaks”, KOM (2010)355. [13] Euroopa Parlamendi
1. juuni 2011. aasta raport „Tõhusam ja õiglasem jaekaubandusturg”
(2010/2109(INI).