Ühtse turu parem juhtimine

Sissejuhatus

Kriis näitas, et ELil tuleb oma majandusmudelit täiustada ja konkurentsivõime taastada. Usaldusväärne riigi rahandus, põhjalikud struktuurireformid ja sihtotstarbelised investeeringud oleks vaja koos toimima panna. ELi strateegia „Euroopa 2020” eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja luua töökohti; ühtsel turul on selles kontekstis ülimalt kaalukas roll.

Majanduskasvu jaoks on ühtne turg otsustava tähtsusega. Kuid selleks et ühtse turu võimalusi täielikult ära kasutada, tuleb selle eeskirju nõuetekohaselt rakendada ja jõustada. Vaatamata komisjoni ja liikmesriikide sellealasele koostööle näitab praegune olukord, et palju on veel vaja ära teha. Keskmine mahajäämus ELi õigusaktide ülevõtmisel on suurenenud 0,7 %-lt 2009. aastal 1,2 %-le veebruaris 2012 ning ka pärast direktiivide ülevõtmise tähtaja lõppemist võtab liikmesriikidel õigusaktide ülevõtmine veel väga kaua aega (keskmiselt kaheksa kuud). Rikkumismenetluste kestus on pikenenud keskmiselt 25,5 kuuni[1]. Ja isegi juhul, kui eeskirjad on nõuetekohaselt üle võetud, ei toimi nad sageli tegelikkuses edukalt. Ettevõtjad ja kodanikud ei tea sageli oma õigusi ning põrkuvad neid rakendada püüdes mitmetele  takistustele[2].

Olemasolevate õigusaktide tegeliku toimimise parandamine edendaks kiiresti majanduskasvu ja töökohtade loomist. Nii nagu selgub komisjoni täna vastu võetud teatisest,[3] suurendaks näiteks teenuste direktiivi tõhusam rakendamine ELi SKPd veel hinnanguliselt kuni 1,8 %. Ühtlasi on arvestatud välja, et ELi õigusaktide tõhusam ülevõtmine vähendaks halduskoormust ühe kolmandiku võrra, tuues kaasa kulude kokkuhoiu ligikaudu 40 miljardi euro ulatuses[4].

2012. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tunnistas vajadust tugevdada ühtse turu juhtimist ning tõhustada selle rakendamist ja jõustamist. Samalaadseid üleskutseid on esitanud ka Euroopa Parlament[5]. Sellega seoses esitatakse käesolevas teatises üleskutse uuendada kohustust muuta ühtne turg tegelikku majanduskasvu andvaks. Eelkõige pakutakse välja:

· eriti ambitsioonikas meetmekogum, mis aitaks saavutada kiiret edu suure kasvupotentsiaaliga esmatähtsates valdkondades (I osa);

· konkreetsed meetmed, kuidas täiustada edaspidi ühtse turu juhtimistsüklit, st ühtse turu eeskirjade väljatöötamise, rakendamise, kohaldamise ja jõustamise korda (II osa).

1. Tegevus: koondadajõupingutuseed kiire edu saavutamisele kõige suurema kasvupotentsiaaliga valdkondades 1.1. Esmatähtsad valdkonnad

Praeguse majanduskriisi tingimustes tuleb piiratud ressursid suunata kõige olulisematesse valdkondadesse: ühtse turu täielik kasvupotentsiaal tuleb ära kasutada valdkondades, kus see on kõige suurem. Komisjon jätkab aluslepingu eeskirjade täitmise jälgimist ja nende jõustamist ning seepärast on ta otsustanud panna paika ja vaadata korrapäraselt ning majandusnäitajatest lähtuvalt läbi nn olulise tähtsusega valdkonnad. Liikmesriigid ja komisjon peaksid leppima kokku konkreetsetes meetmetes ja eesmärkides, mis aitaksid kiiresti tõhustada ühtse turu toimimist kõnealustes valdkondades.

Võttes aluseks Euroopa majanduse praeguse olukorra analüüsi, tuleks komisjoni arvates aastatel 2012–2013 pöörata erilist tähelepanu eelkõige teenindussektorile ja võrgutööstustele. Teenindussektoris tuleks erilist tähelepanu pöörata hulgi- ja jaekaubandusele, äriteenustele, ehitusele ning finantsvahendusteenustele. Lisaks sellele tooks digitaalse ühtse turu parem toimimine ning tugevam ühtne turg olulist kasu energia ja transpordisektoris. Teatise lisas on üksikasjalikult esitatud, kuidas need esmatähtsad valdkonnad välja valiti ja millistele õigusaktidele peaks kõnealustes valdkondades erilist tähelepanu pöörama. Valdkondade loetelu ja nendega seotud õigusaktid vaadatakse korrapäraselt läbi, et vajaduse korral need ajakohastada.

Peale selle tuleks esmatähtsaks tegevuseks lugeda ka selliste ühtse turu akti alla kuuluvate oluliste meetmete kiiret rakendamist, mis aitavad suurendada majanduskasvu ning tarbijate ja ettevõtjate usaldust, võttes eelkõige arvesse kõnealuste ühtse turu akti meetmete horisontaalse tasandi kasutegurit ühtse turu toimimisel ning nende tõenäolist panust majanduskasvu,.

Selleks et esmatähtsad valdkonnad saaksid kiiresti areneda, tuleb teha erilisi jõupingutusi, et tagada eeskirjade nõuetekohane rakendamine (punkt 1.2). Lisaks sellele kavatseb komisjon ära kasutada Euroopa poolaasta protsessi, et näidata, kuidas ühtne turg toimib kõnealustes valdkondades, ja määrata kindlaks uued meetmed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil (punkt 1.3).

1.2. Ambitsioonikate eesmärkide seadmine nõuetekohase rakendamise tagamiseks

Viimastel aastatel on eespool nimetatud esmatähtsates valdkondades võetud vastu mitmeid olulisi õigusakte (vt lisa). Nüüd tuleks keskenduda nende rakendamisele praktikas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid ühendama oma jõud, et tagada eeskirjade kiire ülevõtmine ja tõhus rakendamine.

Ülevõetavate direktiivide puhul suurendab komisjon oma ülevõtmisalast abi. Näiteks korraldab ta mitteametlikke kahepoolseid kohtumisi liikmesriikide ametnikega, moodustab eksperdirühmi, asutab võrgufoorumeid, kus riiklikud eksperdid saaksid ülevõtmismenetluse võimalikult varases etapis heade tavade üle aru pidada ja kogemusi vahetada. Ühtlasi korraldab komisjon korrapäraseid vastavuskontrolle ja võtab meetmeid, mille abil eeskirjad liikmesriikides tegelikkuses toimima panna.

Liikmesriigid peaksid:

· juhul, kui nemad ise või komisjon seda vajalikuks peavad, edastama komisjonile mitteametlikult ülevõtmismeetmete eelnõu konkreetsed aspektid, et komisjoni abi oleks ülevõtmisperioodi jooksul võimalikult tõhus ning et oleks tagatud õigusaktide kiire rakendamine;

· kohaldama direktiivide ülevõtmise suhtes täisleppimatust, st ülevõtmispuudujäägi[6] ja vastavuspuudujäägi[7] osas seatud eesmärgid tuleb täita;

· esitama võrgukeskkonnas selgituse, kuidas nad on eeskirjad üle võtnud ja kuidas kõnealused eeskirjad praktikas toimivad[8].

Ka määruste puhul peab komisjon astuma samme, et tagada nende nõuetekohane rakendamine. Nende õigusaktide puhul, mis on üle võetud ja mida on juba teatava aja jooksul rakendatud, korraldab komisjon põhjaliku kontrolli, et näha, kuidas eeskirju on rakendatud ja kuidas nad toimivad tegelikkuses mitte üksnes õiguslikus, vaid ka praktilises ja majanduslikus mõttes. Selles kontekstis võib komisjon välja pakkuda vastastikust eksperdihinnangut.

Probleemide püsimisel kasutab komisjon tulemuse saavutamiseks oma jõustamisvolitusi ning kutsub liikmesriike koostööle, et lõpetada võimalikult kiiresti ELi õigusaktide rikkumised. Liikmesriigid peaksid eelkõige:

· osalema aktiivselt protsessis ja edastama kiirelt teavet, aidates nii tagada eeskirjade kiire täitmise, mis võimaldaks seada poliitiline eesmärk lühendada rikkumismenetluste kestust  keskmiselt 18 kuuni[9];

· tagama põhjendatud arvamuse kiire arvessevõtmise, kindlustades sel viisil ühtse turu tõhusa toimimise ilma vajaduseta anda juhtum Euroopa Kohtusse;

· kiirendama menetlust Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks. Poliitiline eesmärk peaks olema saavutada eeskirjade täielik järgimine keskmiselt 12 kuu jooksul[10].

1.3. Jälgimine ja parandusmeetmete kindlaksmääramine Euroopa poolaasta protsessi raames

Kuna ühtsel turul on jätkusuutliku majanduskasvu edendamises ja töökohtade loomises väga oluline roll, teeb komisjon ettepaneku kasutada ühtse turu toimimise jälgimiseks Euroopa poolaasta protsessi, suurendada vastastikust survet riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil ning pakkuda välja meetmeid, mis aitaksid ületada Euroopa ja liikmesriikide tasandil veel alles jäänud takistusi.

Selleks koostab komisjon ühtse turu integratsiooni iga-aastase aruande. Aruandes analüüsitakse ühtse turu integratsiooni olukorda ning vaadeldakse, kuidas toimib ühtne turg praktikas, eelkõige esmatähtsates valdkondades ja oluliste turulosalejate jaoks, sealhulgas ettevõtjad ja tarbijad. Võimalikult suures ulatuses uuritakse aruandes konkreetsete kriteeriumite abil, kui hästi toimib ühtne turg  kõnealustes valdkondades.

Sellest lähtuvalt määrab komisjon kindlaks peamised poliitilised ülesanded ja kehtestab prioriteedid meetmete võtmiseks tulevastel aastatel nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Meetmed võivad hõlmata nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke algatusi. Erilist tähelepanu pööratakse VKEde koormuse vähendamisele[11]. Vajaduse korral läheb hindamine olemasolevatest eeskirjadest kaugemale, eesmärgiga kasutada ära ühtse turu täielik potentsiaal eelkõige parimate tavade edendamise abil.

Iga-aastane aruanne on osa iga-aastase majanduskasvu analüüsist, mida arutatakse nõukogus ja Euroopa Parlamendis ning mis kinnitatakse kevadel toimuval Euroopa Ülemkogul. Iga-aastane aruanne aitab kindlaks määrata konkreetsed riigipõhised soovitused, mille aluseks on iga liikmesriigi kohta Euroopa poolaasta protsessi kontekstis tehtud palju üksikasjalikum analüüs.

Et vallandada ühtse turu täielik potentsiaal, peavad liikmesriigid ja komisjon seadma eesmärgiks kiire edu suurima kasvupotentsiaaliga valdkondades. Lisas on määratud kindlaks esmatähtsad valdkonnad ja loetletud õigusaktid, millele peaks kõnealustes valdkondades erilist tähelepanu pöörama.

Komisjon võtab järgmised meetmed:

· rakendab konkreetsed meetmed, mis aitavad tagada ELi eeskirjade õigeaegse, nõuetekohase ja tõhusa rakendamise kõnealustes esmatähtsates valdkondades;

· koostab ühtse turu integratsiooni iga-aastase aruande, et saada ülevaade, kuidas toimib ühtne turg tegelikkuses, ja määrata kindlaks edaspidised meetmed ELi ja liikmesriikide tasandil;

· vaatab esmatähtsate valdkondade loetelu ja nendega seotud õigusaktid korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid;

Majanduskasvu potentsiaaliga valdkondi reguleerivate peamiste õigusaktide puhul peavad liikmesriigid:

· järgima ülevõtmise tähtaegu ja võtma õigusaktid üle nõuetekohaselt (ülevõtmis- ja vastavuspuudujääk peab olema 0 %);

· edastama komisjonile mitteametlikult ülevõtmismeetmete eelnõuga seotud konkreetsed küsimused ja tegema ülevõtmismeetmete vastuvõtmise järel võrgukeskkonnas kättesaadavaks selgitused, kuidas nad on eeskirjad üle võtnud ja kuidas kõnealused eeskirjad praktikas toimivad;

· tegema jõupingutusi, et tagada eeskirjade kiire  täitmine, seades poliitiliseks eesmärgiks lühendada rikkumismenetluse kestust keskmiselt 18 kuuni ning seada poliitiline eesmärk täita Euroopa Kohtu otsused keskmiselt 12 kuu jooksul.

Komisjon kontrollib korrapäraselt kõnealustest kohustustest kinnipidamist.

 

2. Tulemuslikkus: panna ühne turg ettevõtjate ja kodanike jaoks paremini toimima

Viimase 20 aasta jooksul on ühtne turg märkimisväärselt edasi arenenud. Ühtse turu juhtimine peab pidama sammu selle arenguga. Viimastel aastatel on astutud olulisi samme, et tõhustada eeskirjade koostamise, ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise viise nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil[12]. On tulnud aeg koondada parimad tavad ja muuta need üldkasutatavaks, millega tagada, et ühtse turu eeskirjad toimivad tõhusalt üle kogu Euroopa Liidu.

2.1. Aruka reguleerimise põhimõtete kohaldamine ühtse turu eeskirjade väljatöötamisel ja rakendamisel

Selleks et ühtne turg oleks tegelikkuses toimiv, peab selle õigusraamistik olema kõrgeima kvaliteediga nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Eelkõige peavad eeskirjad olema välja töötatud, üle võetud ja rakendatud nii, et nad ka tegelikkuses toimiksid nende eesmärkide huvides, milleks nad välja töötati. Seetõttu on otsustava tähtsusega, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid täidaksid olemasolevaid soovitusi, et  tagada aruka reguleerimise põhimõtete järgimine[13] ja hoida halduskoormust kõige madalamal tasemel, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate puhul, lähtudes põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”[14].

Enne eeskirjade vastu võtmist Euroopa tasandil peaksid asjaomased ametiasutused eelkõige kontrollima, kas eeskirjade eelnõud vastavad vähemalt järgmistele nõuetele: i) eeskirjad peavad olema selged, lihtsasti mõistetavad ja ühemõttelised; ii) eeskirjad peavad aitama saavutada kavandatavat mõju lisamata ettevõtjatele, kodanikele või ametiasutustele mittevajalikku koormust (st ei kehtestata liigseid nõudeid); iii) kui ettevõtjad ja kodanikud peavad järgima teatavat menetlust, peab neile olema tagatud võimalus teha seda kiirelt ja elektrooniliste vahendite abil; iv) eeskirjad peavad tagama, et ettevõtjad ja kodanikud saavad teavet ja abi ning neil on vajaduse korral tõhus juurdepääs õiguskaitsele.

Et kõnealuseid nõudeid järgitaks, peavad sidusrühmad olema teemaga võimalikult tihedalt seotud igas õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise etapis. Selleks tuleks teatavates piirkondades välja kujunenud parimad tavad[15] muuta edaspidi üldkasutatavaks.

Komisjon tagab omalt poolt, et kõik ühtse turu õigusaktide ettepanekud on rakendatavad ja jõustatavad vähimate halduskuludega. Vajaduse korral pakub komisjon direktiivide asemel välja määrused, seda eelkõige juhul, kui ELi eeskirjade rakendamiseks ei ole vaja täiendavat otsustamisvabadust. Oma igapäevases tegevuses kaasseadusandjatena peaksid nõukogu ja Euroopa Parlament samuti tagama eespool osutatud põhimõtete täieliku järgimise.

Kui ELi õigusaktid on vastu võetud, on liikmesriikide kord tagada, et nende meetmete riigisisene rakendamine on vastavuses eespool osutatud aruka reguleerimise põhimõtetega.

2.2. IT-alaste võimaluste arukam kasutamine, et teavitada ettevõtjaid ja kodanikke ning suunata neid kasutama oma õigusi ja võimalusi

Et ühtne turg saaks tegelikkuses toimida, peavad ettevõtjaid ja kodanikud teadma oma õigusi ja võimalusi ning oskama neid tõhusalt kasutada. Viimastel aastatel on arendatud välja eri vahendeid ja süsteeme kõnealuste vajaduste rahuldamiseks, kuid saavutada võib enamatki, täiendades juba olemasolevat ning kasutades arukamalt ära infotehnoloogiat, et ühendada paremini liikmesriikide ja ELi tasemel tehtavad algatused.

Komisjon püüab tagada, et praktiline teave ühtse turuga seotud õiguste kohta ja sellealane abi oleks koondatud ühteainsasse portaali, nt Sinu Euroopa portaali. Liikmesriigid peavad samuti tegema jõupingutusi, et pakkuda kasutajasõbralikku teavet selle kohta, kuidas eeskirjad nende territooriumil tegelikult toimivad, samuti peavad nad tegema koostööd komisjoniga, et tagada liikmesriigi ja ELi tasandi teabe omavaheline koostalitus. Komisjon kavatseb esitada 2013. aastal tegevusplaani, milles on esitatud konkreetsed sammud ja eesmärgid, et pakkuda täiendavat kvaliteetset teavet ühtse turuga seotud õiguste kohta ja suurendada sellealast teadlikkust nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

Peale selle peaks e-juhtimise süsteemid olema kättesaadavad, kui ettevõtjatel või kodanikel tuleb ühtse turuga seotud õiguste kasutamiseks täita haldusformaalsusi, seda eelkõige just piiriüleses kontekstis[16].

Kui ametiasutused peavad omavahel piiriüleselt koos töötama, tuleks nende koostööd lihtsustada selliste veebipõhiste vahendite abil nagu siseturu infosüsteem, mida komisjon kavatseb laiendada ka muudele valdkondadele. Uut siseturu infosüsteemi käsitlev määrus, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ootuste kohaselt lähimal ajal vastu, aitab oluliselt kaasa halduskoostööle, järgides täies ulatuses isikuandmete kaitse eeskirju[17].

Süsteemne kohustus kasutada ametiasutustega suhtlemisel ja ametiasutuste omavahelisel suhtlemisel infotehnoloogilisi vahendeid nähakse ette kõigi uute õigusaktidega alates jaanuarist 2013.

Samal ajal töötab komisjon ressursikulude piiramiseks välja tervikliku strateegia olemasolevate vahendite edasiarendamiseks, nii et neid saaks kasutada teabe edastamiseks, e-juhtimiseks ja haldusalaseks koostööks mitmes poliitikavaldkonnas ilma dubleerimata[18]. Komisjon edendab jätkuvalt ka parimate tavade vahetamist kõnealuses valdkonnas ja jälgib selles osas saavutatud edu.

2.3. Kiire ja tõhusa probleemide lahendamise ja õiguskaitse tagamine

Liiga palju probleeme, millele ettevõtjad ja kodanikud ühtse turuga seoses põrkuvad, jäävad lahenduseta või need lahendatakse pika aja jooksul ja suurte kuludega. Et ühtse turu õigusaktide jõustamine oleks tõhusam, tuleks olemasolevaid mehhanisme edasi arendada ja tugevdada, et saavutada nende vahel parem koostoime. Samme tuleks astuda ka selleks, et probleeme oleks võimalik lahendada liikmesriigi tasandil ja võimaluse korral mitteametlikul teel. Sama ajal on ettevõtjatel ja kodanikel alati õigus pöörduda oma kaebustega komisjoni poole. Komisjon kui aluslepingute täitmise valvur seab esmatähtsaks kõige raskemad ELi õigusaltide täitmatajätmise juhtumid.

Et jõustamine oleks tõhusam ja see vastaks paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele, kavatseb komisjon võtta eelkõige järgmised meetmed.

Kõigepealt tuleks liikmesriigi tasandil asutada kergesti juurdepääsetav esmatasandi nõustamiskeskus, kuhu ettevõtjad ja kodanikud saaksid pöörduda, kui neil tekib probleeme ühtse turuga seotud õiguste ja võimaluste kasutamisel. Sellise nõustamiskeskuse saaks välja kujundada, kui arendada edasi SOLVIT-keskusi, mis on mitmes liikmesriigis heade tavade alusel juba välja töötatud. Kõnealuste nõustamiskeskuste (teise põlvkonna SOLVIT-keskused) poole pöörduvad ettevõtjad ja kodanikud peaksid leidma seal oma probleemidele kiire ja mitteametliku lahenduse või juhul, kui see ei ole võimalik, saama kiiret nõu, kuhu abi ja õiguskaitse saamiseks pöörduda. Selleks teeb komisjon algatuse, et ajakohastada 2012. aasta lõpuks SOLVITit käsitlevat soovitust, ja võtab toetavaid meetmeid[19]. Ühtlasi püüab komisjon tõhustada veelgi koostööd SOLVIT-võrgustikuga, nimelt edastades kaebused neile ja teostades süsteemsemat järelevalvet lahendamata juhtumite üle.

Samal ajal tuleb astuda samme, millega tagatakse, et ühtse turu valdkonnas esile kerkiv õigusaktidega seotud iga probleemi jaoks on olemas lihtsasti leitav kiire ja tõhus probleemi lahenduse mehhanism. Komisjon teeb jõupingutusi, et teha kindlaks probleemide mitteametliku lahendamise puhul esinevad lüngad ja need täita ning samuti selleks, et jälgida lahenduste toimimist praktikas. Eelkõige kavatseb komisjon teha tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, selleks et alternatiivsed vaidluste lahendamise vahendid ning kokkuleppemenetlus oleks tõhusalt paigas ja toimiks tegelikult,[20] samuti selleks, et panna toimima kogu ELi hõlmav piiriüleste kaebuste veebiplatvorm[21]. Ühtlasi kaalub komisjon algatust, mis hõlbustaks topeltmaksustamisega seotud probleemide lahendamist.

Ühtse turu igapäevane toimimine sõltub oluliselt liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususest ja nende tegevuse kvaliteedist. Liikmesriigid peavad võtma kohustuse tagada kiire ja tõhusa õiguskaitse ning edendama Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse kasutamist[22]. Et parandada juurdepääsu õigussüsteemile üle kogu ELi, arendab komisjon edasi e-õiguskeskkonna portaali. Lisaks sellele peaks ettevõtjatele ja kodanikele, kes kannavad kahju tulenevalt nende õiguste rikkumisest ELis, olema tagatud nõuetekohane hüvitis.

Liikmesriikide ametiasutused peaksid samuti osalema ühises turujärelevalves ja meetmete jõustamises, näiteks ühises tegevuses (lauskontrollid), millega tagatakse tarbijakaitse eeskirjade järgimine.

Peale selle tagab komisjon aluslepingute täitmise järelevalvajana tema käsutuses olevate vahendite (rikkumismenetlusele eelnev menetlus ja rikkumismenetlus) tõhusa ja kiire kasutamise, et kõrvaldada majanduskasvu takistavad tegurid ja luua töökohti. Komisjon keskendub jõuliselt süsteemsetele probleemidele (nt hilinenud või vale ülevõtmine), millel on  ühtse turu toimimisele majanduslikult kahjulik mõju.

2.4. Parem jälgimine, koordineerimine ja kontroll

Seni on vastutus ühtse turu praktilise toimimise ees jaotunud nii liikmesriikides kui ka komisjonis suure hulga eri tasandi teenistuste ja asutuste vahel. Mitmes liikmesriigis kohaldatavad head tavad näitavad siiski, et parimaid tulemusi saavutatakse siis, kui riigi haldussüsteemis on üks asutus, kes vastutab ühtse turu toimimise jälgimise eest liikmesriigi tasandil[23]. Seetõttu soovitab komisjon järgida sellist head tava kõikjal. Eelkõige peaksid sellised liikmesriigi tasandi koordineerimisüksused (ühtse turu keskused)

· kontrollima ühtse turu eeskirjade ülevõtmise õigeaegsust ja nende tegelikku rakendamist (tehes selleks koostööd liikmesriikide vastavate parlamentaarsete organitega );

· tagama, et ettevõtjaid ja kodanikke on teavitatud asjakohastest liikmesriigi eeskirjadest ja menetlustest (koostöös olemasolevate vahendite ja vastavate võrgustikega, nt Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Euroopa tarbijakeskuste võrgustik);

· andma asjaomastele ametiasutustele juhtnööre ja edendama häid tavasid;

· tegema kindlaks probleemid ning koguma oma riigis andmeid ja tõendeid ühtse turu toimimist takistavate probleemide kohta , samuti

· tegutsema ELi institutsioonide kontaktpunktina.

Need üksused peaksid õiguste rikkumise puhul ühtlasi vastutama esmatasandi nõustamise  eest (vt eespool).

Komisjon asutab kõnealuste riiklike üksuste Euroopa võrgustiku, andes oma praegusele siseturu nõuandekomiteele uued volitused tegeleda ühtse turu integratsiooni ja juhtimise teemadega ning pannes tööle võrguplatvormid. Sellise üksuse juriidiline vorm ja koht olemasolevates struktuurides jääb loomulikult liikmesriigi otsustusvaldkonda.

Et veelgi tõhustada ühtse turu eeskirjade koostamise, ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise viise, peaksid liikmesriigid tegema koostööd nii omavahel kui ka komisjoniga, tagamaks et:

· ühtse turu õigusraamistik oleks kõrgeima kvaliteediga ja toimiks tegelikkuses tõhusalt;

· saadaval oleks kasutajasõbralik teave ühtse turuga seotud õiguste kohta ning selle kohta, kuidas neid õigusi kasutada;

· ettevõtjad ja kodanikud, kes peavad ühtsel turul oma õiguste kasutamiseks täitma  haldusformaalsusi, saaksid seda teha elektrooniliste vahendite abil;

· ametiasutused, kes peavad omavahel suhtlema, kuuluksid samasse elektroonilisse süsteemi;

· liikmesriigi tasandil oleks tõhus esmatasandi abi pakkuv nõustamiskeskus, kuhu ettevõtjad ja kodanikud saaksid pöörduda, kui neil tekib probleeme ühtse turuga seotud õiguste ja võimaluste kasutamisel (teise põlvkonna SOLVIT-keskused);

· ühtse turuga seotud kõigi probleemide puhul oleks võimalik saada õiguskaitset kiirelt ja tõhusalt ;

· liikmesriigi tasandil loodaks ühtse turu keskuste võrgustik, mis jälgiks ühtse turu toimimise edendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Komisjon jälgib korrapäraselt kõikide loetletud tegevuste elluviimisel tehtud edusamme ja mõõdab nende tulemuslikkust.

Kokkuvõte

Ühtne turg on ELi majanduskasvu parandav hoob, kuid samas ka viitekriteerium, mille alusel võrrelda liikmesriikide võetud kohustusi viia ellu struktuurireforme. Et tagada selle täielik toimimine, tuleks lisaks ELi tasandi reformidele uue tõuke andmisele muuta ka lähtekohti ühtse turu juhtimises. Tuleks tugevdada poliitilist järelevalvet kõrgeimal tasemel ning jätta kõrvale kõik kunstlikud eristamised ELi tasandil ja liikmesriikide tasandil toimuva vahel, samuti tuleks välja arendada tõhusamad vahendid, et kodanikud ja ettevõtjad saaksid ühtsest turust kasu.

Komisjon kutsub liikmesriike üles astuma vajalikke samme nende meetmete rakendamiseks ja kõnealuses teatises väljapakutud eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et toetada neid nii kõnealuste kui ka muudes teatises esitatud täiendavate meetmete võtmisel; komisjon esitab esimese aruande ühtse turu integratsiooni ja kõnealuse teatise rakendamise kohta osana iga-aastase majanduskasvu analüüsist 2013. aasta kohta.

Lisa

Põhivaldkonnad ja erilist tähelepanu vajavad õigusaktid

Ühtne turg aitab kaasa Euroopa majanduskasvule ja tööhõivele. Analüüs näitab siiski, et ühtse turu loomisest tulenev kasu võiks olla oluliselt suurem, kui kõrvaldataks allesjäänud takistavad asjaolud ja piiriülesed tõkked. Olukord on sektorite kaupa erinev[24]. Edusammude kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku keskenduda sektoritele või horisontaalküsimustele, mille puhul täiendav turuintegratsioon (ja seeläbi paremini toimiv ühtne turg) tooks tõenäoliselt kõige suuremat kasu ELi majanduskasvule ja tööhõivele.

Majandusanalüüsi põhjal on 2012.–2013. aasta põhivaldkonnad teenindussektor (sh jae- ja hulgikaubandus, äri-, ehitus- ja finantsvahendusteenused), transpordi-, digitaalmajandus- ja energiasektor. Kõnealusele loetelule tuleb lisada ühtse turu aktis sisalduvad põhimeetmed, kuna need on määratletud kui põhilised majanduskasvu, tööhõivet ja usaldust suurendavad meetmed ning neil on horisontaalne mõju ühtse turu paremale toimimisele.

Käesolevas lisas näidatakse, kuidas komisjon 2012.–2013. aasta põhivaldkonnad kindlaks määras. Samuti esitatakse siin loetelu tähtsaimatest õigusaktidest neis valdkondades, kus tuleks teha erilisi jõupingutusi õigeaegse ülevõtmise, nõuetekohase kohaldamise ja range jõustamise tagamiseks.

1.         Ühtse turu toimimist parandavate põhivaldkondade kindlaksmääramise metoodika ja kriteeriumid

Põhivaldkondade kindlaksmääramiseks kasutas komisjon võrdlusuuringut, mille puhul hinnati iga majandussektori tõhusust igas EL 27 riigis ja võrreldi seda saavutatava tõhususe tasemega (ELi parimate riikide tase)[25]. Selline võrdlusuuring võimaldab esialgselt hinnata ühtse turu kasutamata potentsiaali sektorite kaupa.

Sektorite kindlaksmääramisel kasutati nelja kriteeriumi ehk „testi”.

· Toodangu võrdlusuuring: Selles testis kasutatakse valimit põhilistest kvantitatiivsetest näitajatest, mis hõlmavad kaupade tootmise ja teenuste pakkumise sisendeid, et teha kindlaks sektorid, milles on kõige suurem kasutamata potentsiaal majanduskasvu loomiseks, võrreldes tõhusust kõnealuses sektoris parimate tulemustega suure liikmesriigiga. Näitajad hõlmavad tööviljakuse, innovatsiooni, tööhõive kasvu ja jätkusuutlikkuse kriteeriume.

· Majanduslik tähtsus: Selle testiga analüüsitakse, kas sektor on majanduse mastaabis piisavalt tähtis, et avaldada olulist mõju majanduskasvule, kui kõrvaldatakse põhjused, mis takistavad kasutamata potentsiaali rakendamist.

· Dünaamilised tegurid: Selle testi eesmärk on analüüsida, kas sektoris ollakse juba valmis hakkama kasutamata potentsiaaliga tegelema. Uuritakse, mil määral suudab sektor suurendada tööhõivet ja kas tööviljakus läheneb võrdlusaluse tasemele.

· Ühtse turu tegurid: Selle testi eesmärk on vaadata, kas on tõendeid, et ühtse turu olukorra parandamine võib vabastada kasutamata potentsiaali. Vaadeldakse selliseid küsimusi nagu väga erinevate õigusaktide/eeskirjade olemasolu liikmesriikides, tarbijate rahulolu, konkurentsivõime või selle puudumine, kodumaiste turgude vaheline integratsioon või selle puudumine, pikaajaline nõudluse vähenemine ning olemasolevad poliitilised algatused. 

Kohaldades neid nelja testi ELi majanduse kõigi 67 majandussektori (nagu need on kindlaks määratud Euroopa ühenduste majandustegevuse üldises tööstusliku liigitusega[26]) suhtes, tundub et  ühtse turu parema toimimise korral oleks majanduskasvu potentsiaal suurim järgmistes valdkondades:

· Teenused (sh jae- ja hulgikaubandus, äri- ja ehitusteenused)

· Finants(vahendus)teenused

· Transport (raudtee-, maantee-, lennu- ja meretransport)

· Digitaalne majandus (sh lairibaühendus ja e-kaubandus)

Lisaks leiab komisjon, et energiasektorit tuleks käsitada ühtse turu poliitikas olulise turuna, sest see on strateegiliselt tähtis kui teistele majandussektoritele elutähtsat teenust pakkuv tööstusharu.

Põhivaldkondade kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika vaadatakse korrapäraselt läbi, muu hulgas ka Euroopa poolaasta protsessi kontekstis.

2.         Põhiliste õigusaktide loetelu 

Kõigis eespool nimetatud põhivaldkondades on vastu võetud või hakatakse just vastu võtma õigusakte ühtse turu olukorra parandamiseks. Järgnevalt esitatakse kõnealuste sektorite põhiliste õigusaktide loetelu, s.t selliste õigusaktide loetelu, mida tuleb nõuetekohaselt rakendada, üle võtta ja jõustada, tagamaks et ühtse turu kasvupotentsiaali nendes sektorites saab täiel määral ära kasutada.

Komisjon leiab, et nii liikmesriigid kui ka komisjon peavad tegema suuremaid jõupingutusi ja võtma täiendavaid kohustusi, et panna ühtne turg toimima kõiki selle võimalusi kasutades. Iga järgnevalt loetletud õigusakti puhul on selgitatud, kuidas komisjon kavatseb teha koostööd liikmesriikidega nende aktide nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Nõuete täieliku täitmise tagamiseks kasutab komisjon vajaduse korral ka oma jõustamisvolitusi.  

Põhivaldkond || Õigusakt || Kavandatud meetmed

Teenused || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul || Teenuseid käsitlevas teatises tuvastatud teenustedirektiivi rakendamise ja kohaldamisega seotud puuduste kõrvaldamiseks võtab komisjon mitmesuguseid meetmeid , sh korraldab kahepoolsed kohtumisi, liikmesriikide ekspertide kohtumisi väikestes rühmades ja esitab riigipõhiseid soovitusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega || Seitse liikmesriiki ei ole üle võtnud postiteenuste direktiivi (ülevõtmise tähtaeg on 2012. aasta lõpp). Enamik liikmesriike on mitteametlikuks läbivaatamiseks esitanud õigusaktide eelnõude osasid. Selleks et tagada direktiivi nõuetekohane rakendamine, teeb komisjon korrapäraseid vastuvõetud õigusaktide nõuetelevastavuse kontrolle. Lisaks jätkab Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühm (ERGP) rakendamisküsimustega seotud teabe ja heade tavade vahetamist. 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta || Komisjon jätkab riiklike koordinaatorite rühmas arutelu direktiivi nõuetekohase rakendamise ja tegeliku toimimise üle, edendades muu hulgas heade tavade vahetamist. Riiklike koordinaatorite rühm jätkab tulemuslikkuse jälgimist, andes sh hinnangu praktilise toimimise kontrolli tulemustele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/7/EL, 16. veebruar 2011, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul || Komisjon pakub tõhusamat abi õigusakti vabatahtlikuks ülevõtmiseks enne tähtaega, milleks on 16. märts 2013. Komisjon on kaks korda kutsunud liikmesriike üles suurendama jõupingutusi siseriiklike ülevõtmismeetmete vastuvõtmiseks. Lisaks moodustati hilinenud maksete eksperdirühm ning kogu liidus käivitatakse teavituskampaania.

Finants(vahendus)teenused || Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (kapitalinõuete direktiiv) – KOM(2011) 453, 20.7.2011 || Komisjon edendab IT-süsteemi „Your Question on Legislation” aktiivset kasutamist, et aidata liikmesriikidel direktiiv üle võtta. Ülevõtmise hõlbustamiseks peetakse koosolekuid liikmesriikide ja Euroopa Pangandusjärelevalvega. Komisjon korraldab ka seminare ja kontrollib korrapäraselt õigusaktide nõuetelevastavust.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (kapitalinõuete määrus) – KOM(2011) 452, 20.7.2011 || Komisjon edendab IT-süsteemi „Your Question on Legislation” aktiivset kasutamist, et aidata liikmesriikidel määrust rakendada. Määruse rakendamise asjus peetakse koosolekuid liikmesriikide ja Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (SEPA lõppkuupäeva määrus) || SEPA nõukogu raames toimuvad tehnilised seminarid. Komisjon jälgib liikmesriikide kaasmeetmeid (nt teavituskampaaniaid) maksete komitee ja eurosüsteemi kaudu, tehes tihedat koostööd EKPga. Tehnilisi küsimusi arutatakse turuosalistega (nt maksesüsteemide turu eksperdirühmas). Igal aastal kontrollitakse, kui suures ulatuses on ametiasutused uued maksestandardid kasutusele võtnud ametiasutustes (ja kontrolli tulemused avalikustatakse Internetis).

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) || Raamdirektiivi eelnõuga (16. mai 2012. aasta ettepanek COM(2012) 217 final) lükatakse ülevõtmise tähtaeg edasi 30. juunini 2013. Komisjon töötab välja IT-vahendit, et jälgida Solventsus II direktiivi ülevõtmist liikmesriikide poolt ning võtta rakendamise järelmeetmeid. 2013. aasta teises pooles peetakse liikmesriikidega ja EIOPAga seminar, millel käsitletakse Solventsus II direktiivi ülevõtmist liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid || Komisjon on töötanud välja suunised, mis võimaldavad liikmesriikidel ühetaolisemalt rakendada direktiivi tehnilisi aspekte. Ülevõtmise tähtpäev oli 12. mai 2010 ja komisjon kontrollib ülevõtmist nüüd korrapäraselt. Käimas on majanduslik ja juriidiline uuring, et valmistada ette 2013. aasta aruannet rakendamise kohta.

Transport || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest, mida on muudetud 17. mai 2006. aasta direktiiviga 2006/38/EÜ || Põhilised ülevõtmise tähtajad on 2008. ja 2013. aastal. Komisjon intensiivistab varaseid kahepoolseid kohtumisi nende liikmesriikidega, kes rakendavad uut teetasude korda. 2013. aastal teeb ta ka koostööd asjaomase komiteega, et töötada välja suunavad märkused ühetaolisema rakendamise edendamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta || Põhilised ülevõtmise tähtajad on 2006. aasta ja 2012. aasta oktoober. Maksukogumise komitee hakkab intensiivsemalt tööle. Komisjon rakendab ELi toimimise lepingu artikli 258 ja direktiivi 1999/62/EÜ artikli 7h alusel rangemat järelevalvemenetlust ja edendab heade tavade vahetamist eksperdirühmade ja selleks ette nähtud veebisaidi kaudu.

Esimene raudteepakett: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/12/EÜ, 26. veebruar 2001, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/13/EÜ, 26. veebruar 2001, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/14/EÜ, 26. veebruar 2001, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta || Komisjon peab kõigi liikmesriikidega sellekohaseid koosolekuid, et selgitada, kuidas esimest raudteepaketti rakendada.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ümbersõnastatud) – KOM(2010) 475, 17.9.2010 || Osana omapoolsest ülevõtmisabist võtab komisjon vastu rakenduseeskirjad, et tagada direktiivi ühetaoline kohaldamine.

Neljas raudteepakett: Õigusakti ettepanek, millega vaadatakse läbi määrus (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur, ja muudetakse ohutust ja koostalitlusvõimet käsitlevaid direktiive, tüübi kasutusluba ja raudtee-ettevõtja sertifitseerimist Õigusakti ettepanek raudteeturule juurdepääsu kohta, mis tähendab kehtiva raudteeturule juurdepääsu käsitleva õigustiku (1. raudteepakett ja sellele järgnenud muudatused) asjakohast kohandamist Avalike teenuste lepinguid käsitleva määruse (määrus (EÜ) nr 1370/2007) läbivaatamine || Pärast ettepanekute vastuvõtmist (ette nähtud enne 2012. aasta lõppu) kavatseb komisjon käivitada uuringu kavandatud meetmete rakendamise tõhususe hindamiseks (raudteeveeremi kasutuselevõtu loamenetluse kulude ja kestuse vähendamine, uutele raudteeveo-ettevõtjatele turule juurdepääsu hõlbustamine). Sellega seoses kontrollib ta ka läbivaadatud määruse  (EÜ) nr 1370/2007 rakendamist. Eriti põhjalikult analüüsib ta, millist mõju avaldab turule kavandatud uus eeskiri, mille eesmärk on kehtestada avaliku raudteeteenuse osutajate valimine võistleva pakkumismenetluse teel. Komisjon korraldab seminari(d) heade tavade vahetamise edendamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ, 11. märts 2009, lennujaamatasude kohta || Komisjon kontrollib nõuetelevastavust juhtumipõhiselt ja esitab 2013. aastal aruande ülevõtmise olukorra kohta liikmesriikides.

Komisjoni määrus (EL) nr 691/2010, 29. juuli 2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. || Komisjon võtab 2012. aasta juunis vastu soovituse tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide rakendamise kohta. Aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse järelevalve, võrdlusuuring ja läbivaatamine toimub sõltumatu tulemuslikkuse hindamise organi abil. Komisjon võtab 2012. aasta detsembris vastu järelevalvet käsitleva soovituse, milles antakse liikmesriikidele suuniseid seoses nende kohustusega jälgida, et tulemuslikkuse kavad rakendatakse nõuetekohaselt. Komisjon avaldab 2013. aastal aruande tulemuslikkuse kavade ja tulemuseesmärkide rakendamise kohta. Üleeuroopalised teise võrdlusperioodi (2015–2019) eesmärgid seatakse 2013. aastal. Vastavalt tulemuslikkust käsitlevas määruses kavandatule muudab komisjon 2013. aasta alguses (komiteemenetlusega) tulemuslikkuse määrust ja tasude kehtestamise määrust, et laiendada tulemuslikkuse kava kogu lennule (väravast väravani) ja seada eesmärke kõigis neljas võtmetähtsusega valdkonnas (läbilaskevõime, kulutasuvus, ohutus, keskkond).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi || Ülevõtmise tähtpäev on 19. mai 2012. Komisjon süvendab koostööd liikmesriikidega kogu siseriikliku ühtse liidese rakendamisperioodi jooksul (peab olema lõpetatud 1. juuniks 2015). Liikmesriikide eksperdirühm (eMS) nõustab ülevõtmise küsimustes ja koordineerib rakendamist ning abistab samuti tehnilistes üksikasjades (IT-süsteemid, menetlused). Rühm edendab häid tavasid ja esitab rakendamise tulemused. Euroopa Meresõiduohutuse Amet osutab rühmale tehnilist abi. Täiendavat abi liikmesriikidele antakse seitsmenda raamprogrammi alla kuuluva teadusprojekti (eMar) kaudu. Tulemusi jagatakse eMS rühmaga, andes sellega liikmesriikidele vahendi rakendamise ettevalmistamiseks. 2012 TEN-T projektikonkursi raames on 2012. aasta novembriks kavandatud siseriikliku ühtse liidese rakendamise katseprojekt. 17 liikmesriigist koosnev konsortsium on näidanud üles huvi esitada projekt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ümbersõnastatud) || Euroopa koordinaatorid toetavad liikmesriike prioriteetsete projektide tulemuslikul ja õigeaegsel rakendamisel. TEN-T aastakonverentsil on võimalus vahetada häid tavasid (järgmine konverents toimub eeldatavalt 2012. aasta sügisel).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas || TEN-T komiteel on kavas võtta vastu iga-aastased ja mitmeaastased tööprogrammid, milles määratakse kindlaks rahastamisprioriteedid. Projektikonkursid käivitatakse 2012. ja 2013. aastal ning pärast 2013. aastat algatatakse menetlus Euroopa Ühendamise Rahastu projektide valimiseks. Sellega seoses kavatseb komisjon korraldada teabepäevi ja ning teeb järelevalvet ja osutab abi, et arendada projektide esitamise süsteemi.

Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 680/2007 (viidatud eespool) || TEN-T 2012. aasta tööprogrammi muudetakse 2012. aasta kolmandas kvartalis, et eraldada eelarve LGTT-le (TEN-T laenutagamisvahend), mis võimaldab rahastada projektivõlakirjade katseetappi. Komisjon teeb koostööd EIPga, et teha kindlaks ja valida välja projektivõlakirjade katseetapi projektid. 2013. aasta keskel tehakse uuringud projektivõlakirjade algatuse katseetapi vahearuande jaoks.

Digitaalne ühtne turg || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta || Direktiivi ülevõtmise ja rakendamise põhjalik hindamine on käsil (lõpparuanne 2012. aasta augustis). Komisjon võtab uuringu tulemuste alusel asjakohaseid meetmeid. Töö direktiivi kohaselt loodud liikmesriikide esindajate eksperdirühmas jätkub, et aidata kaasa internetipõhiste toodete ja teenuste  seaduslikule ja piiriülesele tarnimisele.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ning selliste andmete vaba liikumise kohta – COM(2012) 11, 25.1.2012 || Pärast määruse vastuvõtmist aitab komisjon liikmesriikidel tagada selle nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL, 25. oktoober 2011, tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ || Komisjon pakub tõhusamat ülevõtmisega seotud abi liikmesriikide ekspertide kohtumiste kaudu ning selliste suuniste väljatöötamise kaudu, mis aitavad õigusaktide jõustajatel digitaalvaldkonnas nõuetekohaselt rakendada direktiivis 2011/83/EL sätestatud teavitamisnõuded.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa ühise müügiõiguse kohta – KOM(2011) 635, 11.10.2011 || Pärast määruse vastuvõtmist aitab komisjon tagada selle nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise.

Energia || Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (elektridirektiiv) || Ülevõtmise tähtpäev oli 3. märts 2011. Juba teavitatud meetmeid analüüsitakse põhjalikult. 13 liikmesriiki ei ole direktiivi kahjuks täielikult üle võtnud ja komisjon võtab asjakohaseid meetmeid. Komisjon jätkab riikide ametiasutustega (sh energiaturu reguleerivate asutustega) ka arutelu direktiivi nõuetekohase rakendamise ja tegeliku toimimise üle.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (gaasidirektiiv) || Ülevõtmise tähtpäev oli 3. märts 2011. Teavitatud meetmeid analüüsitakse põhjalikult. 12 liikmesriiki ei ole direktiivi kahjuks täielikult üle võtnud ja komisjon võtab asjakohaseid meetmeid. Komisjon jätkab riikide ametiasutustega (sh energiaturu reguleerivate asutustega) ka arutelu direktiivi nõuetekohase rakendamise ja tegeliku toimimise üle.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/32/EÜ, 5. aprill 2006, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ || Direktiiv on kõigis liikmesriikides üle võetud. Siiski on vaadatud läbi palju kaebusi, mis osutavad võimalikele probleemidele nõuete täitmisel. Direktiivi rakendamist arutatakse korrapäraselt liikmesriikidega nii kahepoolselt kui ka kooskõlastatud tegevuse raames. Komisjon valmistab ette aruannet, milles keskendutakse siseriiklike eesmärkide rakendamisel saavutatud edule. Käsitletakse ka laiemaid rakendusalaseid küsimusi. Kavandatud energiatõhususe direktiivi eesmärk on veelgi täpsustada teatavad direktiivi 2006/32/EÜ sätteid, et hõlbustada selle rakendamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta (ümbersõnastatud) || Ülevõtmise kuupäevad: 9. juuli 2012 ja 9. jaanuar 2013 (sõltuvalt sätetest). Pärast tähtaegade möödumist kontrollib komisjon ülevõtmist korrapäraselt. Rakendamisega seotud abi antakse suunisdokumentide kaudu, korrapärastel kahepoolsetel kohtumistel liikmesriikidega ja eksperdirühmade kohtumistel.

Euroopa Komisjoni poolt I ühtse turu akti alusel kavandatud meetmed, mida parlament ja nõukogu soovivad käsitleda eelisjärjekorras ja mille korral komisjon osutab tõhusamat abi ülevõtmise ja/või rakendamise valdkonnas:

1. Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus Euroopa riskikapitalifondide kohta, 7.12.2011 KOM(2011) 860 lõplik 2011/0417 (COD)

2. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta, 19.12.2011, KOM(2011) 883 (lõplik), 2011/0435 (COD)

3. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, 13.4.2011 KOM(2011) 215 (lõplik) 2011/0093 (COD)

4. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv), 29.11.2011, KOM(2011) 793 (lõplik) 2011/0373 (COD) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tarbijavaidluste veebipõhist lahendamist (tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise määrus), 29.11.2011, KOM(2011) 794 (lõplik), 2011/0374 (COD)

5. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ, 1.6.2011, KOM(2011) 315 (lõplik), 2011/0150 (COD)

6. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu, 19.10. 2011, KOM(2011) 665 (lõplik), 2011/0302 (COD) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ, 19.10.2011, KOM(2011) 0658 (lõplik), 2011/0300 (COD) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, 19.10.2011, KOM(2011) 0650 (lõplik) – 2011/0294 (COD) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ, 19.10.2011, KOM(2011) 0657 (lõplik), 2011/0299 (COD)

7. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektroonilise identifitseerimise ja elektrooniliste tehingute jaoks mõeldud usaldushoiuteenuste kohta siseturul, 4.6.2012, COM/2012/238

8. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, 7.12. 2011, KOM(2011) 862 (lõplik), 2011/0418 (COD)

9. Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik), 13.4.2011, KOM(2011) 169 (lõplik), 2011/0092 (CNS)

10. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamise kohta, Brüssel, 21.3.2012, COM(2012) 131 final, 2012/0061 (COD) Ettepanek: nõukogu määrus kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise kohta asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse kontekstis, 21.3.2012, COM(2012) 130 final, 2012/0064 (APP)

11. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta, 25.10.2011, KOM(2011) 684 (lõplik), 2011/0308 (COD)

12. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta, 20.12.2011, (KOM(2011) 896 (lõplik), 2011/0438 (COD).

[1]       Komisjoni talituste töödokument „Ühtse turu tulemuslikkuse suurendamine: iga-aastane valitsemistavade kontroll 2011”, SWD(2012) 25 final, 24.2.2012.

[2]       Vt näiteks komisjoni talituste töödokument „Ühtne turg inimeste silme läbi: kodanike ja ettevõtjate 20 põhimuret”, SEK(2011) 1003 (lõplik), 16.8.2011.

[3]       Komisjoni teatis teenuste direktiivi rakendamise kohta: partnerlus teenuste uueks kasvuks 2012–2015, COM(2012)261.

[4]       Halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma aruanne, 15.11.2011.

[5]       Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta resolutsioon juhtimise ja partnerluse kohta ühtsel turul (2010/2289(INI) ning Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsioon ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (2010/2011(INI)).

[6]       Ülevõtmispuudujäägiga mõõdetakse õigeaegselt ülevõtmata direktiivide arvu.

[7]       Vastavuspuudujäägiga mõõdetakse selliste direktiivide arvu, mille suhtes on algatatud täitmatajätmise tõttu rikkumismenetlus.

[8]       Majanduskasvu olulisust arvestades leiab komisjon, et lisas esitatud uute õigusaktide puhul peaksid liikmesriigid tegema rohkem, kui on ette nähtud kokkuleppes, millele on osutatud 28. septembri 2011. aasta ühises poliitilises deklaratsioonis selgitavate dokumentide kohta (2011/C 369/02).

[9]       Arvestatuna kuupäevast, mil komisjon saatis märgukirja menetluse kohtueelse etapi lõpetamise kohta.

[10]     Arvestades asjaolu, et mõne keerulisema juhtumi puhul võib pikem rakendamisperiood olla põhjendatud (vt kohtuasi C-278/01, komisjon v. Hispaania, 25. november 2003, eelkõige punkt 43 ff).

[11]     Vt komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele”, KOM(2011) 803 (lõplik), 23.11.2011.

[12]     Vt komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitus ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta (2009/524/EÜ) ning teatis „Ühtse turu akt – kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest””, KOM(2011) 206 lõplik, 14.4.2011.

[13]     Vt teatis „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” KOM(2010) 543 lõplik, 8.10.2010, ja paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe (2003/C 321/01).

[14]     Vt aruanne „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele”, vt eespool.

[15]     Nt kodanike energiafoorum.

[16]     Selleks peaksid liikmesriigis arendama edasi ühtseid kontaktpunkte, vt täna vastu võetud  teenuste direktiivi  rakendamise aruanne.

[17]     Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta, KOM(2011) 522.

[18]     Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta

[19]     Vt komisjoni talituste töödokument „Ühtse turu probleemide tõhusa lahendamise edendamine – SOLVITi potentsiaali kasutamine 10 aasta möödumise puhul selle loomisest”, SWD(2012) 33 final, 24.2.2012.

[20]     Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek milles käsitletakse tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist, KOM(2011) 793 (lõplik).

[21]     Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist, KOM(2011) 794 (lõplik).

[22]     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus.

[23]     Vt komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitus 2009/524/EÜ ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta.

[24]             Tooteturu seire, Euroopa Komisjon, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (2010b).

[25]             Kavandatud metoodika võrdlev esitus ja selle kvantitatiivsed tulemused esitatakse uuringus „Cost of non-Europe”, mida BEPA tehnilise järelevalve all koostavad praegu komisjoni jaoks London Economics ja PWC ning mis avaldatakse 2012. aasta sügisel.

[26]     NACE klassifikaator, kahekohaline kood.