SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 3

2........... Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik – õigusliku ja institutsioonilise raamistiku hiljutine areng    3

2.1........ Õiguslik raamistik........................................................................................................... 3

2.2........ Institutsioonilise raamistiku hiljutine areng......................................................................... 4

2.3........ Tarbijakaitsealase koostöö süsteem................................................................................. 5

2.4........ TKK võrgustikule eraldatud vahendid............................................................................. 6

2.5........ TKK komitee................................................................................................................. 6

3........... TKK võrgustik – süsteemi on olulisel määral täiustatud, kuid palju on veel teha................. 7

3.1........ Statistiline areng vaatlusperioodil..................................................................................... 7

3.2........ Üldhinnang..................................................................................................................... 8

3.3........ TKK võrgustik vajab veelgi tõhustamist........................................................................... 9

4........... Muud koostöövaldkonnad: ühistegevus ja ametnike vahetus........................................... 11

4.1........ Ühistegevus ja ametnike vahetus.................................................................................... 11

4.2........ Rahvusvaheline koostöö................................................................................................ 11

5........... Järeldused ja tulevikuplaanid......................................................................................... 11

5.1........ Järeldused.................................................................................................................... 11

5.2........ Edasised sammud......................................................................................................... 13

LISA.......................................................................................................................................... 15

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta

1. Sissejuhatus

Siseturg on muutunud osaks tarbijate igapäevaelust, kui nad ostavad kaupu ja teenuseid. Selleks et kasutada kogu potentsiaali ja kõiki uusi võimalusi, mida siseturg pakub valiku, kvaliteedi ja hinna osas, peavad Euroopa tarbijad olema kindlad, et kõikjal, kus nad sisseoste teevad, on nende õigused kaitstud. See kehtib eriti siseturul toimuva internetikaubanduse puhul.

Sel eesmärgil võeti 2004. aastal vastu tarbijakaitsealase koostöö määrus[1] (edaspidi „määrus”). Sellega on kehtestatud raamistik, mis võimaldab liikmesriikide täitevasutustel teha tihedat koostööd ning peatada kiiresti ja tõhusalt kaubandustavad, millega rikutakse tarbijakaitsealaseid õigusakte, kui tarbijad ja ettevõtjad asuvad eri riikides. Määrusega on ettevõtetele tagatud võrdsed võimalused ja kindlus, et petturitest kauplejad kõrvaldatakse turult.

Käesoleva aruande esitamine on ette nähtud määruse artikliga 21, milles on sätestatud, et iga kahe aasta järel tuleb esitada hinnang määruse kohaldamise kohta. Käesolev aruanne hõlmab 2009. ja 2010. aastat. See on teine komisjoni koostatud kahe aasta aruanne[2].

Aruanne sisaldab nii komisjoni hinnangut arengule kui ka liikmesriikidelt saadud tagasisidet, mis esitati komisjonile 2011. aasta esimese kvartali jooksul riiklike aruannete vormis. Aruandes keskendutakse määrusega loodud tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku tegevusele ja uuritakse eelkõige, kas komisjoni 2009. aastal koostatud kahe aasta aruandes osutatud puudused on edukalt kõrvaldatud.

Aruande puhul tuleb arvesse võtta käimasolevat arutelu selle üle, kas määruse eesmärk – tõhustada tarbijate majandushuvide kaitset – on saavutatud[3].

2. Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik – õigusliku ja institutsioonilise raamistiku hiljutine areng 2.1. Õiguslik raamistik

Määrusega loodud koostöömehhanisme saab kohaldada ainult määruse lisas loetletud õigusaktide jõustamiseks.

Pärast määruse vastuvõtmist 2004. aastal on selle lisa mitme seadusandliku ettepanekuga muudetud, peamiselt on täiendatud õigusaktide nimekirja (nt 2009. aasta novembris lisati eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi[4] artikkel 13). Hilisemad muudatused olid seotud eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi[5] reguleerimisala muutmisega ning tarbijakrediiti käsitleva direktiivi 87/102/EMÜ kehtetuks tunnistamisega.

Määruse reguleerimisalaga seotud võimaliku ebaselguse vältimiseks esitas komisjon 2010. aastal seadusandliku ettepaneku,[6] mis võeti vastu 14. septembril 2011 ja millega muudeti määruse lisa selliselt, et see kajastaks kõiki alates 2004. aastast tehtud muudatusi. See loob eelkõige õigusliku selguse seoses uue, tarbijakrediidilepinguid[7] käsitleva direktiivi 2008/48/EÜ[8] lisamisega.

2.2. Institutsioonilise raamistiku hiljutine areng

Tarbijakaitsealase koostöö võrgustik hõlmab riiklikke täitevasutusi, millest liikmesriigid on komisjoni teavitanud. Nimetatud ametiasutuste loetelu avaldatakse igal aastal Euroopa Liidu Teatajas[9].

Alates 2009. aastast on tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku töös olnud institutsioonilise korralduse seisukohast üldiselt stabiilne etapp, samas kui esimese kahe aasta tegevust iseloomustasid liikmesriikide jõupingutused võrgustiku ülesehitamiseks.

Võrgustiku tegevust on mõjutanud mõned eespool kirjeldatud muudatused määruse lisas , näiteks 1) tarbijakrediidilepinguid käsitleva direktiivi 2008/48/EÜ rakendamise eest vastutavad asutused on määruse kohaldamisalast ajutiselt välja jäetud, kuni võetakse vastu määruse muudatus ning 2) võrgustikuga on liitunud need eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi artikli 13 rakendamise eest vastutavad asutused, millest on komisjonile teatatud.

Muid komisjonile teada antud kohandusi võrgustikus, näiteks seoses ametnike vahetumisega riiklikul tasandil,, sai rakendada ilma, et see oleks võrgustiku tegevust ebasoodsalt mõjutanud, välja arvatud ühe liikmesriigi puhul, kes teatas olulistest raskustest ja viivitustest siseriiklikul tasandil seoses ühe asutusega.

Valdkondi, kus võrgustiku ühtset infotehnoloogiavahendit ei ole kasutatud, on väga vähe ja enamasti on sel juhul tegemist valdkondadega, kus koostöö on juhuslik (nt direktiivi 2001/83/EÜ artiklite 86–100 jõustamine). Komisjon jätkab olukorra tähelepanelikku jälgimist.

2.3. Tarbijakaitsealase koostöö süsteem

Tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku keskseks osaks on tarbijakaitsealase koostöö süsteem (TKK süsteem) – ametiasutuste ühtne infotehnoloogiavahend teabevahetuseks.

Vaatlusperioodi jooksul tegi komisjon koos 2006. aastal loodud põhikasutajate rühmaga jõupingutusi, et IT-vahendit täiustada ja parandada selle kasutajasõbralikkust.

Määruse artikli 9 rakendamiseks vajaliku uue IT-vahendi väljatöötamisele eelnes ulatuslik ettevalmistustöö. Kokkuleppel liikmesriikidega lükati artikli rakendamiseks vajaliku IT-vahendi loomine edasi, et omandada TKK võrgustiku raames esimeste kooskõlastatud turujärelevalve- ja jõustamistoimingute (lauskontrollimine) käigus piisavalt praktilisi kogemusi. 2012. aastal kasutusele võetavad uued funktsioonid lihtsustavad mitut asutust hõlmavate jõustamistoimingute koordineerimist.

Muud kasutajate soovitatud süsteemiparandused hõlmasid otsingufunktsiooni täiustamist ja TKK süsteemi mitmekeelseks muutmist. Kasutajad märkisid samuti, et süsteem toimib aeglaselt. Komisjoni IT-talitus on küsimust uurinud ning asunud olukorda parandama.

Vaatlusperioodil tõstatusid ka andmekaitsega seotud küsimused. Komisjoni peamine prioriteet on viia ellu enamik soovitustest, mille 2007. aasta septembris esitas riiklike andmekaitseasutuste esindajatest artikli 29 alusel loodud töörühm. 2010. aastal koostas komisjon asjakohase otsuse[10] ja soovituse[11] ning arutas neid liikmesriikidega, dokumendid võeti ametlikult vastu 1. märtsil 2011. Juba varem – 2009. aastal – võeti TKK süsteemis kasutusele täiendavad andmekaitsemeetmed, näiteks töökorralduse olulisemates etappides avanesid kasutajatele hoiatustega hüpikaknad.

Komisjon tegi kõnealusel ajavahemikul tihedat koostööd ka Euroopa andmekaitseinspektoriga, et luua eelkontrollimenetlus. Euroopa andmekaitseinspektor kinnitas oma arvamuses,[12] et määrus sätestab kindla õigusliku aluse teabevahetuse korraldamiseks ning väljendas heameelt komisjoni jõupingutuste üle võtta IT-vahendi ja võrgustiku jaoks kehtestatud kasutamistoimingute väljatöötamisel arvesse andmekaitse aspekte. Kuid Euroopa andmekaitseinspektor soovitab süsteemi veelgi täiustada.

Kõige kiireloomulisem ülesanne, millega tuleb tegeleda, on luua toimiv mehhanism asjaomastelt andmesubjektidelt saadud juurdepääsutaotluste töötlemiseks ja neile vastamiseks. Sellise koordineerimismehhanismi loomine on väga keeruline. Peamine väljakutse on leida õige tasakaal eraelu puutumatuse, isikuandmete kaitse ja teabevahetuse vahel, mis on vajalik määruses sätestatud jõustamis- ja uurimiskoostöö raames, et lõpetada ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide rikkumine. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et liikmesriikide tarbija- ja andmekaitset käsitlevad õigusaktid on väga erinevad.

Euroopa andmekaitseinspektori muude soovituste rakendamist, näiteks uute IT-lahenduste väljatöötamist, arutatakse teises etapis pärast seda, kui võrgustikus osalevad ametiasutused ja komisjon on kokku leppinud ühtse kooskõlastusmehhanismi põhimõtted.

2.4. TKK võrgustikule eraldatud vahendid

2009. aastal esitatud kahte aastat hõlmavatest aruannetest saadi vähe teavet vahendite kohta, mida riiklikud asutused on eraldanud määruse rakendamiseks. Enamikul juhtudel teatasid liikmesriigid, et TKKga seotud tegevus kuulub ametiasutuste üldise tegevuse ja eelarve alla ning eraldi andmete kogumine TKK kohta ei ole võimalik.

Kuigi konkreetseid summasid vahendite kohta ei esitatud rõhutati mitmes aruandes, et asutused sooviksid laiendada oma osalust tarbijakaitsealases koostöös, kuid nende otsuseid piiravad nende käsutuses olevad vahendid. See puudutas eelkõige, kuid mitte ainult, võrgustiku raames toimuvat ühistegevust ja ametnike vahetust, kusjuures mõlemat projekti kaasrahastati ELi eelarvest.

Komisjonile praegu kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik kindlalt hinnata, kas liikmesriigid täidavad igakülgselt määruse artikli 4 lõikes 7 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab asutuste rahastamine olema piisav.

Riikide aruanded sisaldavad siiski mõningaid tõendeid selle kohta, et võrgustiku tõhusust (ja seega ka tulemuslikkust) võib takistada asutustele eraldatud vahendite vähesus. Mõnel juhul on määruse rakendamisel esmatähtis roll ühtsetel kontaktasutustel kui riikliku tasandi koordinaatoritel, seda eriti riikides, kus määrusega pandud ülesannete jõustamine on jagatud mitme asutuse vahel. Seoses käimasoleva TKK võrgustiku üldise hindamisega on kavas küsimust põhjalikumalt analüüsida.

2.5. TKK komitee

Määrusega on ette nähtud moodustada liikmesriikide esindajatest koosnev komitee (TKK komitee), et aidata komisjonil täita määruse rakendamisega seotud ülesandeid.

Vaatlusperioodi jooksul kogunes komitee kolm kuni neli korda aastas. 6. detsembril 2010 esitas komitee pooldava arvamuse muudatuseelnõu kohta, mis käsitles komisjoni otsust,[13] millega määrust rakendatakse ning komisjon võttis muudatuse vastu 1. märtsil 2011. Muudatusega kehtestati uus kord määruse artikli 9 rakendamiseks ja likvideeriti puudused, selgitades TKK süsteemis teabe kustutamise põhjused.

Komiteel on TKK võrgustikus keskne roll. Eelkõige loob ta platvormi tarbijakaitse arengut käsitlevatele aruteludele, aitab koostada ühtsetele normidele ja suunistele (nt internetiuuringute käsiraamat, TKK tegevusjuhend) toetuvat TKK võrgustiku ühist lähenemisviisi meetmete jõustamiseks ja esitab aastaste jõustamiskavade kujul TKK võrgustiku tegevussuunised. Jõustamiskavades keskendutakse võrgustiku raames toimuvale ühisele tegevusele, nt iga-aastastele internetiuuringutele ja lauskontrollimistele.

TKK võrgustiku edu sõltub suuresti komitee tegevusest, mis tagab võrgustiku eesmärkide saavutamiseks vajaliku abi ja toetuse.

Komisjonil on kavas uurida, kas riikide tarbijakaitseametite peadirektoreid ühendava tarbijapoliitika võrgustikul võiks ka olla oma ülesanne.

3. TKK võrgustik – süsteemi on olulisel määral täiustatud, kuid palju on veel teha 3.1. Statistiline areng vaatlusperioodil

Üldiselt on võrgustiku käsitletud juhtumite hulk võrreldav eelmise vaatlusperioodiga, st kokku umbes 540 teabe- ja jõustamistaotlust, et võtta meetmed tuvastatud rikkumise lõpetamiseks[14]. Siiski on märkimisväärselt vähenenud hoiatusteadete arv, st ühepoolsete sõnumite arv, mille üks asutus saadab teisele asjaomasele asutustele, et hoiatada tarbijakaitsealase õigustiku rikkumise eest, mille ta on tuvastanud või mida tal on põhjendatult alust kahtlustada.

Seoses direktiividega, mille vastu eksitakse, tegeleb võrgustik kõige sagedamini rikkumistega, mis on seotud eksitava ja/või petliku reklaamitegevusega, mis kuulub ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ[15] kohaldamisalasse, järgmisel kohal on rikkumised, mis on seotud elektroonilist kaubandust käsitleva direktiivi[16] sätetega.

Alates võrgustiku loomisest on suurem osa võrgustiku käsitletud juhtumitest seotud internetireklaami kasutamisega. 2010. aastal oli 45 % teabenõuetest seotud e-posti teel, tekstisõnumina või Interneti kaudu tarbijatele saadetud teadetega. Jõustamistaotluste osas on see näitaja kasvanud 77 %-le. Osaliselt on selle põhjuseks TKK võrgustiku iga-aastased lauskontrollimised. Lauskontrollimise käigus kontrollivad asutused üheaegselt teatava valdkonna veebisaitide vastavust õiguslikele nõuetele. Lauskontrollimise käigus tuvastatud piiriüleste rikkumiste järelmeetmetega kaasneb asutustevahelise teabevahetuse elavnemine. Uued tehnoloogiad (nt Internet) võimaldavad jõuda lihtsamalt suure hulga tarbijateni ja seega on suurem ka kollektiivseid huve riivava rikkumise oht, mis kuulub tarbijakaitsealase koostöö pädevusvaldkonda.

Tulenevalt ametiasutuste algatatud uute juhtumite arvust on võrgustik alates 2009. aasta teisest poolest pisut vähem tegelenud juhtumite menetlemisega (vt käesoleva aruande lisas 2009. – 2010. aasta kohta esitatud statistilisi andmeid). Jõustamistaotluste arv ei ole seni muutunud ja on püsinud suhteliselt stabiilsena, 2010. aasta lõpuks oli TKK süsteemis registreeritud 120 uut juhtumit.

Selle suundumuse täpsed põhjused ei ole veel selgunud ja on tõenäoline, et tegemist on mitme teguriga. Ametiasutused ei ole teatanud tarbijakaitsealaste õigusaktide piiriüleste rikkumiste vähenemisest, kuid nad rõhutavad oma aruannetes, et jõustamisprioriteetide osas on vaja paremini kokku leppida. Siinkohal tuleb märkida, et hiljutise lauskontrollimise käigus avastati vähem piiriüleseid rikkumisi, kui eelmise kontrollimise käigus. Lisaks tuleks meeles pidada, et ametiasutused on nüüd paremini kursis TKK määruses sätestatud koostöö eeskirjadega. Selle tulemusena menetletakse vähem juhtumeid, kuid menetlused on paremini ette valmistatud ja määrusega loodud koostöömehhanismi kasutatakse ratsionaalsemalt. Juhtumite paremale menetlemisele osutab ka vastastikuse abi taotluste keskmise menetlusaja vähenemine, näiteks jõustamistaotluste puhul on see vähenenud 177 päevalt 2008. aastal 92 päevale 2010. aastal. Lisaks tuleb arvesse võtta teatavaid tehnilisi aspekte, näiteks võimaldab andmebaas nüüd menetleda mitut rikkumist hõlmavaid juhtumeid, samas kui algusaastatel algatasid ametiasutused mitu paralleelset menetlust, st ühe menetluse iga rikkumise kohta.

3.2. Üldhinnang

Vaatamata keerulisest majanduslikust ja finantsolukorrast tingitud asjaoludele, mis ametiasutuste sõnul piirasid nende tegutsemist,, iseloomustab käesoleva aruande vaatlusperioodi võrgustiku tegevuse stabiliseerimine ja konsolideerimine. See on üldine järeldus, mis tuleneb aruannetest, mis liikmesriigid iga kahe aasta järel esitatavad, ja komisjoni enda kogemustest, mis on saadud võrgustiku tegevuse järelevalve raames.

Enamik ametiasutustest on arvamusel, et kasvuraskused, mis iseloomustasid võrgustiku kaht esimest tegevusaastat, on ületatud. Menetluste kestuse lühenemine (vt lisas eritatud tabelit 4) osutab, et võrgustiku kaudu edastatud vastastikuse abi taotluste käsitlemine on muutunud ametiasutuste pädevatele ametnikele harjumuspärasemaks.

TKK võrgustiku raames on lisaks kahepoolsele jõustamisalasele koostööle loodud tugev alus ka ühistegevusele. Selle eesmärk on anda jõustamisele uus, kogu ELi hõlmav mõõde ning suurendada seeläbi tarbijate kaitset siseturul. Viimase kahe aasta jooksul on ühine jõustamine muutunud võrgustiku tegevuse lahutamatuks osaks. Selle tegevuse keskseks elemendiks on võrgustiku iga-aastased internetiuuringud (lauskontrollimine). Need on andnud tarbijate jaoks konkreetseid tulemusi, sest ühise jõustamise käigus võtavad asutused avastatud rikkumiste suhtes järelmeetmeid, et tagada nõuete täitmine. 2010. aasta lõpus liitus osa asutusi uue projektiga (mida komisjon kaasrahastab), et uurida võimalusi suurendada võrgustiku elektroonilist jõustamisalast suutlikkust, täiustades meetodeid ja jagades süstemaatilisemalt oskuseid ja erialaseid teadmisi.

Võrgustiku hiljutist arengut võib osaliselt seletada asjaoluga, et ametiasutused on õppinud viimase kahe aasta jooksul võrgustiku kaudu koostööd tegema ning on (paremini) kursis TKK määruses sätestatud koostöömehhanismidega ja komisjoni poolt võrgustiku teabevahetuse tarbeks loodud IT-vahendiga.

Nagu on rõhutatud mitme riigi kahe aasta kohta esitatud aruandes, osutavad suundumused, et 2009. aastal esimeses kahte aastat hõlmavas aruandes osutatud puuduste kõrvaldamiseks algatatud meetmed on andnud positiivseid tulemusi.

Koolitusvajaduste rahuldamine on tõhusam, sest koolituskava koostatakse igal aastal koostöös ametiasutustega. Selleks et parandada komisjoni koolitussuutlikkust loodi 2009. aastal riiklike koolitajate võrgustik. Vaatlusperioodi jooksul korraldati ümber keskse konsultatsioonipunkti töö, et vastata kiiremini kasutajate päringutele;

Iga-aastase jõustamiskava vastuvõtmine ühistegevuse ja seega ka ühiste vahendite kasutamise kohta tagab tugeva, struktureeritud ja läbipaistva kavandamisprotsessi. Need kavad aitavad määratleda ühist huvi pakkuvaid valdkondi ja hõlmavad lisaks põhilisele (kahepoolsele) jõustamisalasele koostööle kõiki võrgustiku raames toimuvaid ühistegevusi.

Juhendite koostamine on aidanud ühtlustada arusaama, kuidas peaks toimima koostöö TKK võrgustikus. Need dokumendid hõlmavad eelkõige komisjon koostatud TKK tegevusjuhendit, mis sisaldab praktilisi juhiseid tarbijakaitsealase koostöö mehhanismi kohaldamiseks, mis põhineb üldistel tavadel, nagu neid kirjeldati ametiasutuste aruteludel 2009. aasta detsembris toimunud võrgustiku tegevust käsitleval seminaril.

Seminarid, mida alates 2009. aastast korrapäraselt korraldatakse, pakuvad ametiasutustele täiendavat võimalust arvamuste ja parimate tavade vahetamiseks, et töötada jõustamise suhtes välja ühine seisukoht ja/või lähenemisviis. Seminaridel käsitletavad teemad lepitakse ametiasutustega kokku iga-aastase jõustamiskavaga seotud arutelude raames. Need hõlmavad nii määruse lisas loetletud tarbijaõigustiku täieliku või osalise jõustamisega seotud õigusalaseid arutelusid kui ka tegevust käsitlevaid arutelusid selle kohta, kuidas koostada taotlust jõustamismeetmete võtmiseks.

Kuigi TKK võrgustik on oma tegevust viimase kahe aasta jooksul ühtlustanud, on selge, et võrgustiku kogu potentsiaali ei ole veel rakendatud. On veel liikmesriike, kes ei ole kunagi esitanud vastastikuse abi taotlust või on esitanud ainult hoiatusteate ning üsna mitu liikmesriiki on käsitlenud vähem kui viit taotlust (kõik tüübid kokku). Praeguse seisuga on vaid üheksa liikmesriiki süsteemi algusest peale aktiivselt kasutanud.

3.3. TKK võrgustik vajab veelgi tõhustamist

Esimestel tegevusaastatel suunasid ametiasutused oma jõupingutused eelkõige sellele, et juurdepääs IT-vahendile toimiks, ning kohanesid uue koostöömehhanismiga. Nüüd tuleks tähelepanu pöörata loodud võimaluste igakülgsemale kasutamisele, et võrgustik tagaks oodatud tulemi.

Eelkõige on vaja tõhusamat tegevust järgmistes valdkondades.

Neid ametiasutusi, kes ei kasuta aktiivselt TKK määruse kohaselt loodud koostöömehhanisme, on ikka veel märkimisväärselt palju. Enamasti puudutab see nende valdkondlike õigusaktide jõustamist, mis on loetletud TKK määruse lisas, kuid mitte ainult neid. Nagu esimesest kaht aastat hõlmavast aruandest selgus, võib TKK võrgustiku tõhusust mõjutada paralleelsete võrgustike olemasolu teatavates valdkondades,[17] kuid väide vajab veel tõestamist. Lisaks sellele kasutavad ka mitmed liikmesriikide tarbijakaitseasutused TKK võrgustikku väga harva. Seega on vaja täiendavat analüüsi.

Vaatamata ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja suunisdokumentide koostamisele, puudub ühtne arusaam, kuidas määrusega loodud koostöövahendit kasutada. Peamised tegurid on seejuures lünklikud teadmised eeskirjadest ja järjepidevuse puudumine nende kohaldamisel (nt vaid vähesed ametiasutused annavad korrapäraselt tagasisidet oma uurimis- ja jõustamistoimingutes tehtud edusammude kohta vastavalt kehtestatud korrale), kuid on ka teisi olulisemaid puuduseid, mis takistavad TKK mehhanismide tõhusamat kasutamist. Eelkõige puudub ametiasutustel ühtne arusaamine sellest, kuidas ja millal kasutada hoiatusteateid, samuti kohaldavad ametiasutused jõustamismeetmete võtmiseks esitatud taotluste puhul õigusliku analüüsi ja tõendite suhtes (väga) erinevaid standardeid.

Puudub ühtne seisukoht võrgustiku jõustamisprioriteetide osas. Iga-aastaste jõustamiskavadega määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad valdkonnad, kuid neis ei käsitleta kõiki võrgustiku tegevusi. Peamine ülesanne on jätkata koostööd, et kujundada ühtne arusaam asjakohaste tarbijakaitseküsimuste osas ning leppida võimaluse korral kokku ühised standardid, mis tagaksid TKK võrgustiku ühetaolise kasutamise kõigi ametiasutuste poolt, kuid ei tühistataks abitaotlusele vastamise kohustust.

Võrgustik ei ole suutnud luua endale organisatsiooni identiteeti ning on enamasti jätkuvalt virtuaalvõrgustik, mille moodustab ühine IT-vahend. Juhtumite menetlejate suhtlus väljaspool menetletavat juhtumit on erandlik ja see on ilmselt põhjus, miks TKK võrgustiku foorumit ei ole kunagi kasutatud. Sellise olukorra kujunemisel võib oma roll olla ka keelebarjääril, kuid see ei ole piisav põhjus selgitamaks teabevahetuse puudumist ametiasutuste vahel.

TKK võrgustikku mõjutavad jätkuvalt ka mõned horisontaalprobleemid, millest paljudele on tähelepanu juhitud juba 2009. aastal esitatud kaht aastat hõlmavas aruandes:

· erinevused riikide ja ELi tarbijakaitsealastes õigusaktides pikendavad menetlusi ja muudavad koostöö keerulisemaks, sest ametiasutused peavad kõigepealt kontrollima, kas ja millises ulatuses on koostöö võimalik;

· võrgustikus ollakse endiselt eriarvamusel kohaldatava õiguse osas; selles valdkonnas on seminaride käigus tõstatatud uusi küsimusi seoses kohaldatava õigusega ning riiklike menetluseeskirjadega;

· isegi võrgustiku sees on vähe teavet edukalt lahendatud juhtumite kohta, ning see võib tekitada mulje, et võrgustik ei vasta talle seatud ootustele; samas ei ole ametiasutused varmad seda liiki teavet avaldama, vaid paari liikmesriigi kaht aastat hõlmavas aruandes on kirjeldatud edukaid juhtumeid, kuigi selles lepiti kokku ühise struktuuri loomisel;

· esile on kerkinud mitu seisukohta komisjoni rolli suhtes jõustamisalases koostöös.

4. Muud koostöövaldkonnad: ühistegevus ja ametnike vahetus 4.1. Ühistegevus ja ametnike vahetus

Vaatlusperioodi ajal jätkas komisjon nii ühistegevuse kui ka ja ametnike vahetuse kava rahastamist. Nende peamine eesmärk on luua TKK ametiasutustele raamistik parimate tavade vahetamiseks ja koostööks, mis aitab vältida dubleerimist ning, mis veelgi tähtsam, muudab üksteise tundmaõppimise ja üksteiselt õppimise lihtsamaks.

Nagu ka 2009. aastal oli liikmesriikide kaht aastat hõlmavates aruannetes esitatud tagasiside asjaomase tegevuse kohta positiivne – asutused kasutavad neile igal aastal kättesaadavaks tehtud vahendeid tagasihoidlikult, kuid järjepidevalt.

Vaatamata jõupingutustele muuta kõnealune tegevus ametiasutustele atraktiivsemaks, osutasid need oma aruannetes samadele probleemidele kui 2009. aastal.

Vahendite vähesus ei võimalda mitmel ametiasutusel osaleda ametnike vahetuses või ühisprojektides.

Kandideerimist ja vahendite haldamist käsitlevad keerulised eeskirjad heidutavad pädevaid asutusi kõnealuse tegevusega tegelemast. Keelebarjäär on täiendav tegur, mis selgitab ametnike vahetuse suhteliselt väikest arvu.

Ametnikevahetuse kava ei ole piisavalt paindlik, et reageerida kiiresti uurimise käigus tekkivale lühiajalisele vajadusele.

4.2. Rahvusvaheline koostöö

2009. aasta mais andis nõukogu komisjonile loa alustada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi, et saavutada koostöökokkulepe tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide jõustamiseks. Aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul toimus mitu kohtumist föderaalse kaubanduskomisjoniga (Federal Trade Commission), kes on USA poolne partner, kuid andmekaitset käsitlevate lähenemisviiside erinevuste tõttu on edasiliikumine olnud raske.

5. Järeldused ja tulevikuplaanid 5.1. Järeldused

TKK võrgustik on jõudnud tegevuse konsolideerimise ja stabiliseerimise etappi. Käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemikul olid peamised saavutused järgmised:

· esimese paari aasta kasvuraskused (nt ühenduse saamisega või muud andmebaasi kasutamisega seotud tehnilised probleemid) on ületatud;

· ametiasutused on õppinud kasutama tõhusamalt TKK määrusega loodud vahendeid, sest uus IT-vahend ja uued menetlused on muutunud harjumuspärasteks;

· lauskontrollid, mida komisjon koordineerib ja jälgib, on kujunenud osaks võrgustiku tegevusest ja nende kajastamine ajakirjanduses on taganud võrgustikule teatava nähtavuse;

· võrgustiku kooskõlastatud tegevust käsitletakse ja kavandatakse iga-aastases jõustamiskavas;

· tänu iga-aastasele koolituskavale ja riiklike koolitajate võrgustikule on koolituste korraldamine muutunud tõhusamaks;

· seminaridel toimunud arutelude käigus ja nelja aasta jooksul kogutud praktiliste kogemuste toel on järk-järgult kujunenud ühtne lähenemisviis võrgustiku raames tehtava koostöö suhtes;

· komisjoni koostatud tegevusjuhend, mis toetub 2009. aasta detsembris toimunud seminari järeldustele, sisaldab pädevate ametnike jaoks praktilisi juhiseid võrgustiku toimimise kohta ja kirjeldab, kuidas koostada TKK määruse kohast vastastikuse abi taotlust.

Kahe viimase tegevusaasta hinnang näitab, et puudusi siiski esineb ja võrgustik ei ole veel kogu oma potentsiaali saavutanud. Paljud ametiasutused kasutavad tarbijakaitsealase koostöö mehhanisme harva või ei kasuta üldse ja mõne esimestel aastatel eriti aktiivse ametiasutuse osalus on vähenenud, see selgitab osaliselt võrgustiku tegevuse suhtelist aeglustumist alates 2010. aastast (väiksem arv uusi juhtumeid).

Piiriülese jõustamise keerukus, mis tuleneb riiklike tarbijakaitsealaste õigusaktide ja liikmesriikides kohaldatava menetluskorra erinevustest, on teravamalt esile kerkinud kui võrgustiku esimesel tegevusaastal, mil asutused keskendusid eelkõige süsteemi tundmaõppimisele. Pikaajalised menetlused ning erinevad jõustamisviisid ja kogemuste tase on pannud proovile ametiasutuste valmisoleku teha TKK võrgustiku kaudu koostööd.

Mõnel juhul võiks ametiasutuste probleemid olla esimeseks märgiks, et TKK määruses sätestatud õiguslikku raamistikku on vaja kohandada, et parandada piiriülest jõustamist. Võib eeldada, et tarbijakaitsealase koostöö raamistikku arvesse võttes tuleb riiklikke menetlusi ka edaspidi läbi vaadata, et tagada asutuste suutlikkus täita igakülgselt määruse eesmärke.

TKK määruse lisa tehnilised muudatused, mis võeti vastu 2011. aastal, tõid täiendava õigusliku selguse nende sätete loetelu osas, mille suhtes koostöömehhanisme kohaldatakse. Siiski puuduvad praegu piisavad ja usaldusväärsed tõendid, et algatada õigusloomeprotsess määruse muutmiseks olulisel määral. Vastupidi, komisjoni hinnangus käesoleva aruandega hõlmatud aastate kohta kinnitatakse, et paljud võrgustiku probleemid on võimalik lahendada kehtiva õigusraamistiku piires.

Seepärast on vaja koguda rohkem kogemusi ja teavet, et paremini mõista, kas ja kuidas tuleks kehtivat määrust muuta. Eelkõige tuleb põhjalikult hinnata määruse kohaldamisalaga seotud küsimusi, sealhulgas täiendavate materiaalõigusaktide võimalikku lisamist määruse lisasse. Järgnevatel aastatel on peamine väljakutse tagada piisavate rahaliste vahendite eraldamine ametiasutustele, see on ka võrgustiku edu otsustav tegur.

5.2. Edasised sammud

Eelnevat arvesse võttes on komisjoni prioriteet teha tihedat koostööd liikmesriikidega, et kõrvaldada olemasolevas õiguslikus raamistikus tuvastatud puudused.

Komisjon on kindlaks määranud järgmised valdkonnad, millele tuleb lühemas ja keskmises perspektiivis keskenduda:

· jätkata jõupingutusi võrgustiku konsolideerimiseks, tõhustades võrgustiku IT-vahendi funktsioone, korraldades pädevate ametnike koolitamist koolitajate võrgustiku kaudu ja tagades, et rakenduseeskirjad lihtsustavad vastastikuse abi taotluste järjekindlat ja kiiremat käsitlemist;

· säilitada ühistegevuse rahastamine, et julgustada parimate tavade ja kogemuste vahetamist, kuid vaadata üle praegune ametnike vahetuse programm, võttes arvesse saadud kogemusi ja riiklike ametiasutuste märkusi;

· jätkata koostööd ametiasutustega, et seminaridel peetavate arutelude, ühistegevuse ja lauskontrollimise kaudu töötada välja ühine lähenemisviis jõustamisele. Võrgustiku raames võiks uurida ka uusi võimalusi jõustamistoimingute ja turujärelevalve kooskõlastatud korraldamiseks, vastavalt määruse artiklile 9. Näiteks 2009. ja 2010. aastal korraldatud lauskontrollimistel sidus rühm ametiasutusi lauskontrollimise muude jõustamistoimingutega, et mõju oleks võimalikult suur. Lisaks on vaja arutada, kuidas kasutada hoiatusteateid võrgustiku raames kõige tõhusamalt;

· tõhustada on vaja võrgustiku tegevuse kavandamist. Iga-aastased jõustamiskavad on esimene samm, et teha kindlaks võrgustikku kuuluvate ametiasutuste ühishuvi valdkonnad, kuid seda tegevust tuleks edasi arendada. Kavandamine on muutunud üha olulisemaks, sest ametiasutused peavad oma tegevuses arvestama piiratud vahenditega ning probleeme tekitab ka riiklike ja TKK prioriteetide ühitamine. Ametiasutused pidasid esimese arutelu sellel teemal 2011. aasta lõpus toimunud seminaril, kus käsitleti t prioriteetide seadmist;

· Samuti peab võrgustiku jaoks välja töötama tõhusama mooduse jõustamisprioriteetide kindlaksmääramiseks Euroopa tasandil, mis koondaks tarbijatelt laekuvat esmast teavet, mis on kättesaadav riiklikul tasandil, ja andmeid, mida kogutakse selliste vahenditega, nagu tarbijateturgude tulemustabel või uus kaebuste andmebaas või Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku andmebaas. Seoses ELi lauskontrollimistega uurib rühm asutusi praegu, kuidas tuvastada paremini Internetist tulenevaid ohte ning tagada seejärel, et võrgustik määraks kindlaks piisavad järelmeetmed.

· Teha jõupingutusi, et tõsta TKK võrgustiku mainet. Lauskontrollimist kajastav meediategevus annab teatava nähtavuse võrgustiku saavutustele, kuid liiga vähe teatakse (enamasti) kahepoolse jõustamisalase koostöö tulemustest. Kaht aastat hõlmavad liikmesriikide aruanded näitavad, et TKK töö annab tarbijatele käegakatsutavaid tulemusi, kuid teavitamine on jätkuvalt vähene. Veel üks rühm ametiasutusi töötab praegu välja omavahelise ja välissuhtluse strateegiat, mida võiks rakendada teabevahetuskavade vormis, mille TKK komitee peab heaks kiitma. Töörühmal on juba valminud esimene käegakatsutav tulemus – teabeleht, mis saadetakse riikide ametiasutustele kaks korda aastas.

Pikemas perspektiivis hindab komisjon TKK määruses sätestatud koostööraamistikku ja menetlusi, et uurida, kas mõned võrgustiku ette kerkinud probleemid võiksid vajada õiguslikku lahendust.

Käesoleva aruande järeldused on selle protsessi esimene etapp ning nendest lähtudes valmistatakse ette juhised välishindamiseks, mis komisjonil on kavas korraldada ja mille tulemusi on oodata 2012. aastal. Eelnevast lähtudes tuleks uurida ka TKK määruse lisa suhteliselt laia kohaldamisala mõju võrgustiku tõhususele ja tulemuslikkusele, eelkõige nendes valdkondades, kus on juba loodud muud koostööraamistikud. Samuti tuleb hinnata komisjoni rolli võrgustiku tegevuses.

LISA

1.                Vastastikuse abi taotluste koguarv

Aasta || Hoiatused (Artikkel 7) || Teabenõuded (Artikkel 6) || Jõustamistaotlused (Artikkel 8) || KOKKU

2007 || 71 || 161 || 95 || 327

2008 || 100 || 122 || 170 || 392

2009 || 44 || 150 || 170 || 364

2010 || 37 || 89 || 134 || 260

KOKKU || 252 || 522 || 569 ||

2.                Vastastikuse abi taotlused ja asjaomased rikkumistega seotud direktiivid (2007–2010)

|| Artikkel 6 – Teave || Artikkel 7 – Hoiatused || Artikkel 8 – Jõustamine || KOKKU

2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010

Direktiiv 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta || 1 || 86 || 125 || 68 || 0 || 40 || 30 || 29 || 4 || 73 || 112 || 86 || 654

Direktiiv 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta || 48 || 0 || 0 || 0 || 34 || 0 || 0 || 0 || 35 || 0 || 0 || 0 || 117

Direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta || 3 || 9 || 13 || 16 || 7 || 20 || 14 || 8 || 15 || 48 || 54 || 40 || 247

Direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes || 21 || 10 || 30 || 6 || 15 || 7 || 6 || 1 || 10 || 14 || 14 || 37 || 171

Direktiiv 97/7/EÜ sidevahendi abil sõlmitud lepingute kohta || 11 || 4 || 18 || 22 || 4 || 11 || 2 || 4 || 9 || 22 || 35 || 19 || 161

Direktiiv 97/55/EÜ, millega muudetakse direktiivi 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, arvates selle hulka võrdleva reklaami || 40 || 0 || 0 || 0 || 4 || 0 || 0 || 0 || 3 || 0 || 0 || 0 || 47

Direktiiv 94/47/EÜ kinnisvara osaajalise kasutamise kohta || 27 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 30

Direktiiv 85/577/EÜ väljaspool äriruume sõlmitud lepingute kohta || 1 || 10 || 2 || 3 || 0 || 6 || 0 || 1 || 1 || 0 || 7 || 5 || 36

Direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta || 2 || 0 || 3 || 0 || 3 || 2 || 0 || 0 || 6 || 2 || 4 || 7 || 29

Direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide kohta || 2 || 1 || 2 || 1 || 1 || 3 || 4 || 2 || 3 || 4 || 8 || 8 || 39

Määrus (EÜ) nr 261/2004 lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise kohta || 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 2 || 0 || 0 || 3 || 4 || 7 || 1 || 20

Direktiiv 98/6/EÜ hindade avaldamise kohta || 0 || 0 || 1 || 2 || 0 || 1 || 0 || 0 || 2 || 3 || 5 || 1 || 15

Direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta || 2 || 1 || 1 || 1 || 0 || 2 || 1 || 2 || 1 || 0 || 0 || 5 || 16

Direktiiv 2002/65/EÜ tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || 3 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || 1 || 9

Direktiiv 87/102 tarbijakrediidi kohta || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 5

Direktiiv 89/552 teleringhäälingutegevuse kohta || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 2

3.                Vastastikuse abi taotlused sektorite kaupa (2007–2010)

|| 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || Kokku

Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7

Rõivad ja jalatsid || 1 || 0 || 0 || 0 || 5 || 0 || 1 || 3 || 1 || 2 || 0 || 1 || 14

Teavitamine || 0 || 2 || 1 || 4 || 25 || 15 || 9 || 24 || 4 || 3 || 8 || 2 || 97

Haridus || 1 || 0 || 0 || 0 || 2 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 3

Toit ja alkoholivabad joogid || 1 || 1 || 1 || 2 || 0 || 0 || 4 || 2 || 0 || 2 || 3 || 3 || 19

Sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 1 || 9 || 6 || 1 || 5 || 4 || 1 || 30

Tervishoid || 6 || 11 || 6 || 5 || 14 || 6 || 6 || 11 || 1 || 9 || 10 || 2 || 87

Eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus || 0 || 0 || 0 || 1 || 0 || 0 || 4 || 0 || 0 || 2 || 0 || 0 || 7

Mitmesugused kaubad ja teenused || 30 || 10 || 9 || 8 || 24 || 12 || 24 || 27 || 18 || 17 || 27 || 6 || 212

Klassifikatsiooniväline || 10 || 9 || 4 || 59 || 39 || 35 || 37 || 23 || 5 || 11 || 9 || 6 || 247

Vaba aeg ja kultuur || 35 || 13 || 4 || 15 || 13 || 17 || 23 || 33 || 7 || 26 || 39 || 9 || 234

Restoranid ja hotellid || 5 || 2 || 1 || 19 || 0 || 8 || 6 || 5 || 0 || 7 || 4 || 3 || 60

Transport || 72 || 46 || 45 || 8 || 47 || 6 || 26 || 36 || 7 || 5 || 30 || 4 || 332

KOKKU || 161 || 95 || 71 || 122 || 170 || 100 || 149 || 170 || 44 || 89 || 134 || 37 ||

4.                Vastastikuse abi taotluste sulgemiseks TTK süsteemis kulunud päevade (keskmine) arv

|| 2008 || 2009 || 2010

Teabetaotlused (artikkel 6) || 148 || 208 || 125

Jõustamistaotlused (artikkel 8) || 177 || 283 || 128

5.                Vastastikuse abi taotlused müügimeetodite kaupa (2007 – 2010)

|| 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || Kokku

Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7 || Artikkel 6 || Artikkel 8 || Artikkel 7

Müük väljaspool kaubandusettevõtet || 0 || 5 || 0 || 11 || 3 || 8 || 6 || 3 || 0 || 3 || 3 || 3 || 45

Kataloogimüük || 6 || 4 || 0 || 0 || 2 || 1 || 1 || 3 || 0 || 1 || 0 || 1 || 19

Ukselt-uksele müük || 0 || 0 || 0 || 4 || 1 || 2 || 0 || 2 || 0 || 0 || 0 || 1 || 10

Müük e-posti teel || 1 || 3 || 2 || 0 || 0 || 0 || 7 || 2 || 0 || 0 || 1 || 3 || 19

Müük isikult-isikule || 44 || 2 || 0 || 27 || 3 || 12 || 5 || 6 || 3 || 17 || 8 || 4 || 131

Müük faksi teel || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 4 || 1 || 1 || 58 || 0 || 1 || 66

Internetimüük || 91 || 63 || 54 || 32 || 136 || 72 || 89 || 137 || 34 || 9 || 110 || 25 || 852

Postimüük || 14 || 5 || 6 || 36 || 13 || 3 || 38 || 10 || 4 || 2 || 10 || 5 || 146

Müük ajalehe kaudu || 0 || 2 || 2 || 0 || 0 || 1 || 2 || 2 || 1 || 7 || 0 || 7 || 24

Teadmata || 0 || 1 || 1 || 5 || 3 || 2 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 1 || 19

Telefonimüük || 6 || 11 || 7 || 15 || 8 || 2 || 9 || 10 || 3 || 4 || 5 || 1 || 81

Müük kaupluses || 0 || 4 || 2 || 1 || 6 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 13

Müük tekstisõnumi teel || 0 || 1 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || 7 || 0 || 17 || 0 || 2 || 35

6.                Esitatud/saadud vastastikuse abi taotlused (artiklid 6, 7 ja 8) liikmesriikide kaupa (2007– 2010)

|| 2007 || 2008 || 2009 || 2010

|| Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud

Austria || 2 || 67 || 3 || 72 || 7 || 44 || 7 || 29

Belgia || 128 || 67 || 119 || 85 || 84 || 51 || 29 || 28

Bulgaaria || 12 || 57 || 2 || 63 || 1 || 34 || 4 || 21

Küpros || 0 || 60 || 0 || 64 || 0 || 34 || 1 || 26

Tšehhi || 2 || 59 || 0 || 66 || 4 || 36 || 4 || 27

Saksamaa || 5 || 72 || 12 || 101 || 16 || 64 || 13 || 59

Taani || 12 || 64 || 14 || 66 || 10 || 37 || 10 || 23

Eesti || 8 || 57 || 12 || 71 || 6 || 40 || 1 || 21

Hispaania || 0 || 72 || 8 || 98 || 23 || 65 || 28 || 50

Soome || 5 || 58 || 31 || 75 || 2 || 33 || 2 || 23

Prantsusmaa || 40 || 65 || 16 || 88 || 56 || 81 || 60 || 38

Kreeka || 0 || 58 || 0 || 68 || 0 || 31 || 1 || 23

Ungari || 70 || 63 || 30 || 61 || 23 || 32 || 22 || 28

Iirimaa || 0 || 72 || 0 || 84 || 2 || 48 || 0 || 36

Itaalia || 2 || 59 || 2 || 62 || 4 || 42 || 2 || 33

Leedu || 0 || 57 || 0 || 67 || 4 || 33 || 4 || 22

Luksemburg || 0 || 62 || 0 || 70 || 1 || 39 || 2 || 27

Läti || 4 || 63 || 11 || 66 || 6 || 36 || 6 || 24

Malta || 0 || 55 || 0 || 55 || 3 || 34 || 8 || 23

Madalmaad || 3 || 102 || 13 || 120 || 28 || 82 || 9 || 61

Poola || 1 || 61 || 9 || 65 || 3 || 35 || 5 || 28

Portugal || 0 || 60 || 1 || 68 || 3 || 39 || 0 || 29

Rumeenia || 0 || 53 || 0 || 53 || 1 || 35 || 0 || 25

Rootsi || 7 || 65 || 33 || 79 || 12 || 44 || 6 || 30

Sloveenia || 0 || 59 || 0 || 67 || 0 || 31 || 1 || 21

Slovakkia || 2 || 65 || 3 || 72 || 11 || 36 || 6 || 28

Ühendkuningriik || 14 || 90 || 65 || 84 || 45 || 84 || 27 || 54

KOKKU || 317 || || 384 || || 355 || || 258 ||

7.                Esitatud/saadud vastastikuse abi taotlused liikmesriikide kaupa (2007. aasta)

|| Teabetaotlused Artikkel 6 || Hoiatused Artikkel 7 || Jõustamistaotlused Artikkel 8 || KOKKU

|| Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud

Austria || 1 || 4 || 0 || 56 || 1 || 7 || 2 || 67

Belgia || 42 || 7 || 51 || 54 || 35 || 0 || 128 || 67

Bulgaaria || 4 || 2 || 0 || 55 || 8 || 0 || 12 || 57

Küpros || 0 || 3 || 0 || 56 || 0 || 1 || 0 || 60

Tšehhi || 1 || 4 || 0 || 55 || 1 || 0 || 2 || 59

Saksamaa || 1 || 10 || 2 || 55 || 2 || 7 || 5 || 72

Taani || 12 || 7 || 0 || 55 || 0 || 2 || 12 || 64

Eesti || 1 || 2 || 1 || 53 || 6 || 2 || 8 || 57

Hispaania || 0 || 10 || 0 || 52 || 0 || 10 || 0 || 72

Soome || 5 || 3 || 0 || 54 || 0 || 1 || 5 || 58

Prantsusmaa || 19 || 6 || 7 || 56 || 14 || 3 || 40 || 65

Kreeka || 0 || 2 || 0 || 55 || 0 || 1 || 0 || 58

Ungari || 68 || 4 || 2 || 55 || 0 || 4 || 70 || 63

Iirimaa || 0 || 7 || 0 || 56 || 0 || 9 || 0 || 72

Itaalia || 0 || 3 || 2 || 54 || 0 || 2 || 2 || 59

Leedu || 0 || 2 || 0 || 54 || 0 || 1 || 0 || 57

Luksemburg || 0 || 4 || 0 || 56 || 0 || 2 || 0 || 62

Läti || 0 || 5 || 1 || 54 || 3 || 4 || 4 || 63

Malta || 0 || 1 || 0 || 54 || 0 || 0 || 0 || 55

Madalmaad || 3 || 27 || 0 || 60 || 0 || 15 || 3 || 102

Poola || 0 || 3 || 0 || 55 || 1 || 3 || 1 || 61

Portugal || 0 || 5 || 0 || 55 || 0 || 0 || 0 || 60

Rumeenia || 0 || 3 || 0 || 49 || 0 || 1 || 0 || 53

Rootsi || 3 || 6 || 0 || 54 || 4 || 5 || 7 || 65

Sloveenia || 0 || 2 || 0 || 54 || 0 || 1 || 0 || 59

Slovakkia || 0 || 8 || 0 || 55 || 2 || 2 || 2 || 65

Ühendkuningriik || 0 || 18 || 5 || 63 || 9 || 9 || 14 || 90

KOKKU || 160 || 158 || 71 || || 86 || 92 || 317 ||

8.                Liikmesriikide esitatud vastastikuse abi taotlused 2008. aastal

|| Teabetaotlused Artikkel 6 || Hoiatused Artikkel 7 || Jõustamistaotlused Artikkel 8 || KOKKU

|| Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud

Austria || 1 || 3 || 1 || 66 || 1 || 3 || 3 || 72

Belgia || 28 || 9 || 43 || 70 || 48 || 6 || 119 || 85

Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 63 || 2 || 0 || 2 || 63

Küpros || 0 || 0 || 0 || 64 || 0 || 0 || 0 || 64

Tšehhi || 0 || 2 || 0 || 63 || 0 || 1 || 0 || 66

Saksamaa || 3 || 13 || 2 || 68 || 7 || 20 || 12 || 101

Taani || 0 || 1 || 1 || 64 || 13 || 1 || 14 || 66

Eesti || 10 || 0 || 0 || 64 || 2 || 7 || 12 || 71

Hispaania || 0 || 29 || 0 || 59 || 8 || 10 || 8 || 98

Soome || 0 || 1 || 20 || 74 || 11 || 0 || 31 || 75

Prantsusmaa || 7 || 5 || 0 || 65 || 9 || 18 || 16 || 88

Kreeka || 0 || 5 || 0 || 63 || 0 || 0 || 0 || 68

Ungari || 6 || 3 || 4 || 55 || 20 || 3 || 30 || 61

Iirimaa || 0 || 2 || 0 || 63 || 0 || 19 || 0 || 84

Itaalia || 1 || 3 || 1 || 51 || 0 || 8 || 2 || 62

Leedu || 0 || 1 || 0 || 63 || 0 || 3 || 0 || 67

Luksemburg || 0 || 1 || 0 || 68 || 0 || 1 || 0 || 70

Läti || 0 || 1 || 1 || 63 || 10 || 2 || 11 || 66

Malta || 0 || 1 || 0 || 54 || 0 || 0 || 0 || 55

Madalmaad || 2 || 24 || 4 || 59 || 7 || 37 || 13 || 120

Poola || 2 || 1 || 0 || 63 || 7 || 1 || 9 || 65

Portugal || 0 || 1 || 1 || 63 || 0 || 4 || 1 || 68

Rumeenia || 0 || 0 || 0 || 53 || 0 || 0 || 0 || 53

Rootsi || 15 || 2 || 10 || 72 || 8 || 5 || 33 || 79

Sloveenia || 0 || 1 || 0 || 64 || 0 || 2 || 0 || 67

Slovakkia || 0 || 4 || 0 || 63 || 3 || 5 || 3 || 72

Ühendkuningriik || 43 || 8 || 12 || 65 || 10 || 11 || 65 || 84

KOKKU || 118 || 121 || 100 || || 166 || 167 || 384 ||

9.                Liikmesriikide esitatud vastastikuse abi taotlused 2009. aastal

|| Teabetaotlused Artikkel 6 || Hoiatused Artikkel 7 || Jõustamistaotlused Artikkel 8 || KOKKU

|| Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud

Austria || 0 || 7 || 1 || 32 || 6 || 5 || 7 || 44

Belgia || 25 || 11 || 25 || 36 || 34 || 4 || 84 || 51

Bulgaaria || 1 || 3 || 0 || 31 || 0 || 0 || 1 || 34

Küpros || 0 || 3 || 0 || 31 || 0 || 0 || 0 || 34

Tšehhi || 0 || 2 || 0 || 31 || 4 || 3 || 4 || 36

Saksamaa || 3 || 14 || 0 || 36 || 13 || 14 || 16 || 64

Taani || 6 || 1 || 0 || 32 || 4 || 4 || 10 || 37

Eesti || 0 || 3 || 0 || 33 || 6 || 4 || 6 || 40

Hispaania || 7 || 15 || 4 || 37 || 12 || 13 || 23 || 65

Soome || 0 || 0 || 1 || 31 || 1 || 2 || 2 || 33

Prantsusmaa || 40 || 20 || 1 || 38 || 15 || 23 || 56 || 81

Kreeka || 0 || 0 || 0 || 31 || 0 || 0 || 0 || 31

Ungari || 10 || 1 || 1 || 31 || 12 || 0 || 23 || 32

Iirimaa || 1 || 2 || 0 || 32 || 1 || 14 || 2 || 48

Itaalia || 1 || 3 || 1 || 35 || 2 || 4 || 4 || 42

Leedu || 2 || 1 || 0 || 31 || 2 || 1 || 4 || 33

Luksemburg || 0 || 4 || 0 || 31 || 1 || 4 || 1 || 39

Läti || 0 || 3 || 1 || 31 || 5 || 2 || 6 || 36

Malta || 0 || 3 || 0 || 31 || 3 || 0 || 3 || 34

Madalmaad || 26 || 21 || 1 || 32 || 1 || 29 || 28 || 82

Poola || 0 || 1 || 0 || 33 || 3 || 1 || 3 || 35

Portugal || 0 || 1 || 0 || 34 || 3 || 4 || 3 || 39

Rumeenia || 0 || 0 || 0 || 31 || 1 || 4 || 1 || 35

Rootsi || 4 || 4 || 0 || 35 || 8 || 5 || 12 || 44

Sloveenia || 0 || 0 || 0 || 31 || 0 || 0 || 0 || 31

Slovakkia || 2 || 0 || 0 || 31 || 9 || 5 || 11 || 36

Ühendkuningriik || 22 || 21 || 8 || 39 || 15 || 24 || 45 || 84

KOKKU || 150 || 149 || 44 || || 161 || 169 || 355 ||

10.             Liikmesriikide esitatud vastastikuse abi taotlused 2010. aastal

|| Teabetaotlused Artikkel 6 || Hoiatused Artikkel 7 || Jõustamistaotlused Artikkel 8 || KOKKU

|| Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud || Esitatud || Saadud

Austria || 3 || 5 || 0 || 22 || 4 || 2 || 7 || 29

Belgia || 12 || 2 || 6 || 24 || 11 || 2 || 29 || 28

Bulgaaria || 0 || 0 || 4 || 21 || 0 || 0 || 4 || 21

Küpros || 0 || 2 || 1 || 22 || 0 || 2 || 1 || 26

Tšehhi || 2 || 0 || 1 || 22 || 1 || 5 || 4 || 27

Saksamaa || 2 || 12 || 0 || 26 || 11 || 21 || 13 || 59

Taani || 0 || 0 || 0 || 23 || 10 || 0 || 10 || 23

Eesti || 0 || 0 || 0 || 21 || 1 || 0 || 1 || 21

Hispaania || 1 || 10 || 5 || 31 || 22 || 9 || 28 || 50

Soome || 1 || 0 || 1 || 21 || 0 || 2 || 2 || 23

Prantsusmaa || 45 || 1 || 1 || 23 || 14 || 14 || 60 || 38

Kreeka || 0 || 1 || 0 || 22 || 1 || 0 || 1 || 23

Ungari || 9 || 2 || 3 || 21 || 10 || 5 || 22 || 28

Iirimaa || 0 || 3 || 0 || 23 || 0 || 10 || 0 || 36

Itaalia || 1 || 1 || 0 || 26 || 1 || 6 || 2 || 33

Leedu || 1 || 0 || 0 || 21 || 3 || 1 || 4 || 22

Luksemburg || 2 || 3 || 0 || 23 || 0 || 1 || 2 || 27

Läti || 0 || 0 || 0 || 21 || 6 || 3 || 6 || 24

Malta || 0 || 1 || 0 || 21 || 8 || 1 || 8 || 23

Madalmaad || 1 || 16 || 2 || 24 || 6 || 21 || 9 || 61

Poola || 0 || 0 || 0 || 23 || 5 || 5 || 5 || 28

Portugal || 0 || 1 || 0 || 27 || 0 || 1 || 0 || 29

Rumeenia || 0 || 1 || 0 || 23 || 0 || 1 || 0 || 25

Rootsi || 1 || 4 || 2 || 22 || 3 || 4 || 6 || 30

Sloveenia || 1 || 0 || 0 || 21 || 0 || 0 || 1 || 21

Slovakkia || 1 || 4 || 0 || 23 || 5 || 1 || 6 || 28

Ühendkuningriik || 6 || 18 || 11 || 25 || 10 || 11 || 27 || 54

KOKKU || 89 || 87 || 37 || || 132 || 128 || 258 ||

11.             TKK süsteemile juurdepääsu ja kasutamise kontroll – pädevate asutuste arv (detsember 2010)

TKK süsteemi kasutajad || Ametiasutus

Kokku 750 aktiivset kasutajat 30 riigis. || Kokku on TKK süsteemile juurdepääs 346 ametiasutusel ja 30 ühtsel kontaktasutusel. 30% neist ei ole kunagi esitanud vastastikuse abi taotlust, kuigi neil on olemas parool.

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus); ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

[2]               KOM(2009) 336 (lõplik), 2.7.2009.

[3]               Määruse artikkel 1.

[4]               EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

[5]               ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

[6]               ELT L 273, 4.10.2011, lk 1.

[7]               TKK määruse lisa võib muuta ka järgnevatel aastatel, seoses uute õigusaktide vastuvõtmisega tarbijakaitse valdkonnas

[8]               ELT L 198, 22.5.2008, lk 66.

[9]               Viimati avaldatud: täielik loetelu – ELT C 206, 2.9.2011 ja addendum – ELT 356, 6.12.2011.

[10]             ELT L 59, 4.3.2011, lk 63.

[11]             ELT L 57, 2.3.2011, lk 44.

[12]             Euroopa andmekaitseinspektori arvamus 5. mail 2011. aastal vastu võetud komisjoni otsuse 2011/141/EÜ ja komisjoni soovituse 2011/136/EL (suunised andmekaitse-eeskirjade rakendamiseks TKK süsteemis) kohta.

[13]             Komisjoni otsus 2007/76/EÜ; ELT L 32, 6.2.2007, lk 192.

[14]             Tuleb märkida, et võrgustiku raames tegeletakse üksnes nende rikkumisega, mis on seotud tarbijate kollektiivsete huvidega piiriülestes olukordades, mitte individuaalsete kaebustega (TKK määruse artiklid 1 ja 3).

[15]             ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

[16]             ELT L 178, 17.7.2000, lk 1.

[17]             See puudutab lennureisijate õigusi käsitleva määruse 261/2004 ja inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitleva direktiivi 2001/83/EÜ artiklite 86–100 kohaldamisala ning riikide kaht aastat hõlmavates aruannetes esitatud teabe kohaselt ka audiovisuaalmeedia teenuseid käsitleva direktiivi artiklite kohaldamisala.