13.9.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 277/23 |
Regioonide Komitee arvamus „ELi siseasjade valdkonna rahastamisvahendid”
2012/C 277/05
REGIOONIDE KOMITEE
— |
väljendab heameelt sammu üle saavutada tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala eelarveettepanekute kaudu, milles arvestatakse, kui oluline on tagada vajalikud vahendid sisserände, varjupaiga ja turvalisuse valdkonnale; |
— |
kinnitab esitatud muutuste olulisust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, sest muutustel on otsene mõju nende ülesannetele ja Euroopa Liidu elanike igapäevaelule; |
— |
rõhutab, et põhiõiguste ja -vabaduste üldise kaitse kontekstis on oluline reageerida turvalisusprobleemidele, mis tekivad suurenenud ülemaailmse liikuvuse tagajärjel; |
— |
toetab paindlikkusele ja tulemuste saavutamisele keskendumist, rõhutades, et see eeldab head planeerimist ning kõigi sidusrühmade osalemist ja nendepoolset vastutuse võtmist. Seepärast toob komitee esile vajaduse kaasata juba kavandamisetapis nii kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ka muud sidusrühmad, nagu rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond ja toetusesaajad ise, sest nemad on sageli programmide ja projektide elluviijad; |
— |
on seisukohal, et pakutud reformidega parandatakse juurdepääsu rahalistele vahenditele suurel määral. Küll aga julgustab komitee arendama edasi viise rahastamisvõimalusi tutvustava teabe levitamiseks. Suuremates riikides võiks kasutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi konsultatsioonide korraldamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et anda suurtest linnadest kaugemal tegutsevatele organisatsioonidele ja sidusrühmadele võimalus osalemiseks. |
Raportöör |
Samuel AZZOPARDI (MT/EPP), Victoria (Gozo) linnapea |
||||||||||
Viitedokumendid |
|
I POLIITILISED SOOVITUSED
REGIOONIDE KOMITEE
Üldine hindamine
1. |
väljendab heameelt sammu üle saavutada tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala eelarveettepanekute kaudu, milles arvestatakse, kui oluline on tagada vajalikud vahendid sisserände, varjupaiga ja turvalisuse valdkonnale (1); |
2. |
toetab olemasolevate vahendite lihtsustamist, millega need liidetakse kaheks fondiks; |
3. |
kinnitab esitatud muutuste olulisust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, sest muutustel on otsene mõju nende ülesannetele ja Euroopa Liidu elanike igapäevaelule; |
4. |
rõhutab, et põhiõiguste ja -vabaduste üldise kaitse kontekstis on oluline reageerida turvalisusprobleemidele, mis tekivad suurenenud ülemaailmse liikuvuse tagajärjel; |
5. |
toonitab, et seda on võimalik saavutada sidusate meetmete rakendamisega vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, toetudes inimõiguste austamisele, solidaarsusele ja vastutusele, pöörates seejuures eritähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimiskeelule (2); |
6. |
on seisukohal, et tasakaal tuleb leida ühelt poolt turvalisuse ja piiriküsimuste kuluvaldkondade ning teiselt poolt selliste kuluvaldkondade vahel nagu rändajate integreerimine ja varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused; |
7. |
toetab vajaduspõhist eelarvet, mis aitab luua koostoimet ELi rahastamisvahendite vahel, eelkõige struktuurifondide ja siseasjade valdkonna fondide vahel. ELi eelarves tuleks eraldada piisavad ressursid siseasjade valdkonnale nii struktuurifondide kui ka vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna erivahendite kaudu; |
8. |
viitab sellele, et teiste ELi ja ühenduse vahendite täiendava kasutamise äralangemine nõukogu otsuse 2007/125/JSK tühistamisega piirab oluliselt finantsvahendite kasutamise soovitud paindlikkust ja ohustab siiani Euroopa Regionaalarengu Fondi põhiselt eesmärgi 3 raames rahastatud sisejulgeoleku valdkonna piiriüleste piirkondlike projektide sujuvat jätkumist; pooldab seetõttu vastastikuse täiendavuse säilitamist ühenduse rahastamisvahendite vahel; |
9. |
märgib, et eelarve ja rahastamisvahendite kasutamisel on vaja teatud paindlikkust, mis võimaldaks tõelist vahehindamist määratletud poliitiliste prioriteetide valgel. Samas rõhutab komitee, et sellise paindlikkusega peab kaasas käima ressursside õiglane jaotus; |
10. |
pooldab sisserändepoliitikat, mis saab alguse päritoluriikides, arvestab Euroopa tööturu vajadusi ja demograafilisi muutusi ning viib süsteemini, mis on kasulik kõigile osapooltele, sh päritoluriikidele, kes nii sageli saavad kasu EList saadetavatest rahaülekannetest (3); |
11. |
rõhutab vajadust tugeva koostöö järele ELi tasandil, et saavutada liikmesriikide vahel parem kooskõlastamine ELi välispiiride haldamisel ning liikuda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas; |
12. |
toonitab vajadust läbipaistvuse järele eelarve kasutusel, et ettepanekud, projektid ja saavutatud tulemused oleksid tavakodaniku jaoks nähtavad, lihtsalt ligipääsevad ja mõistetavad; |
Programmitöö ja fondide haldamine
13. |
toetab paindlikkusele ja tulemuste saavutamisele keskendumist, rõhutades, et see eeldab head planeerimist ning kõigi sidusrühmade osalemist ja nendepoolset vastutuse võtmist. Seepärast toob komitee esile vajaduse kaasata juba kavandamisetapis nii kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui ka muud sidusrühmad, nagu rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond ja toetusesaajad ise, sest nemad on sageli programmide ja projektide elluviijad; |
14. |
toonitab vajadust sõltumatu järelevalve ja hindamise järele, et tagada vahendite tõhus kasutus ja tugev juhtimine rakendusasutuste poolt. See võib motiveerida parandama institutsioonilise tasandi tulemuslikkust. Kõik sidusrühmad peavad osalema kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate valimisel. Komitee täheldab, et teatud kvalitatiivsed näitajad võivad olla tõhusad ja kulutasuvad. Komitee kutsub üles tugevdama ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi kontrolli fondide üle, et tuua järelevalvesse ja hindamisse sõltumatust; |
Juurdepääs rahalistele vahenditele
15. |
on seisukohal, et pakutud reformidega parandatakse juurdepääsu rahalistele vahenditele suurel määral. Küll aga julgustab komitee arendama edasi viise rahastamisvõimalusi tutvustava teabe levitamiseks. Suuremates riikides võiks kasutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi konsultatsioonide korraldamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et anda suurtest linnadest kaugemal tegutsevatele organisatsioonidele ja sidusrühmadele võimalus osalemiseks; |
Vahendite eraldamine
16. |
märgib, et lisaks lihtsustamise ja paindlikkuse positiivsetele aspektidele toovad pakutud reformid kaasa ka ebakindluse ressursside jaotamisel eri sektorite ja temaatiliste küsimuste vahel. Seetõttu rõhutab komitee, et vahendeid tuleb eraldada vajaduspõhiselt põhjaliku vajaduste analüüsi alusel, seades prioriteete õigustepõhiselt. Seda on võimalik saavutada mehhanismide ja tagatiste kaudu, millega kindlustada tõhus prioriteetide seadmine, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste sidusrühmade osalemine riiklike strateegiate koostamisel; |
17. |
rõhutab vajadust jaotada vahendid ühtlaselt sõltuvalt institutsionaalsest suutlikkusest ja projektide ettepanekutest, mitte suunata vahendid vaid vähestele abisaajatele; |
18. |
leiab, et ebapiisavate vahendite puhul tuleks prioriteediks seada vahendid, mille eesmärk on kaitsta inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, sh neid, mis puudutavad minimaalset elatustaset, sooküsimusi ja varjupaigaõigust, samuti ressursid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks rändevoogude haldamisel; |
Sidusrühmade kaasamise kohustus
19. |
rõhutab osaluspõhise tegutsemise tähtsust tõhusate tulemuste saavutamiseks ning toetab ettepanekuid, mis kohustavad liikmesriike looma riiklike programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks partnerlusi kõigi asjaomaste ametiasutustega ja sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; |
20. |
kutsub seetõttu üles sidusrühmade partnerlust tugevdama ja kohustuslikuks muutma. Komitee arvates ei pruugi üldsätteid kehtestava määruse eelnõus (4) esitatud põhimõttega saavutada osalemist piisavalt siduval viisil. Kuigi kooskõlastamismehhanismid on siduvad, on teistes valdkondades palju vabadust otsustada, kas tegelikult luua mõnda toimivat partnerlust või mitte; |
21. |
on seisukohal, et kõigi fondidest toetatavate meetmete jaoks ühtse vastutava asutuse nimetamine ei pruugi olla asjakohane sellega kaasnevast lihtsustamisest hoolimata. Otsuste õigluse tagamiseks on vaja läbipaistvust, kontrolli ja tasakaalustatust. Komitee on mures, et võimalikud õigusprobleemid ei pruugi volitatud asutusel lubada töötada riikliku vastutava asutuse järelevalve all, ning leiab, et seetõttu peaksid määrused olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse kõiki ELi liikmesriikide kehtivaid eeskirju, ega tohiks sundida liikmesriike muutma oma konstitutsioonilist struktuuri, kui eesmärke on sama hästi võimalik saavutada partnerluse kaudu; |
Euroopa ühine varjupaigasüsteem
22. |
tervitab sammu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas ja rõhutab samas, et selle abil tuleb püüda saavutada paremate süsteemide ja struktuuride standardid, mitte jõuda kvaliteedi üldise vähenemiseni nõrgemate süsteemide eeskujul; |
23. |
soovib suuremat selgust küsimuses, kas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kasutab ainult talle otse eraldatud vahendeid või on ametil juurdepääs ka siseasjade rahastamisvahenditele; |
Rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ja kolmandate riikide kodanike vastuvõtmine ja integreerimine
24. |
kiidab heaks, et tunnustatud on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemide puhul ning kolmandate riikide kodanike ja seaduslike rändajate integreerimisel; |
25. |
peab ideed keskenduda kõige haavatavamatele isikutele, sh inimkaubanduse ohvritele, väga positiivseks; |
26. |
toonitab, et integratsioonis tuleb keskenduda pikaajalistele jätkusuutlikele meetmetele, pidades meeles, et integratsioon on kahesuunaline protsess, kus meetmeid võib suunata nii vastuvõtvatele kui ka rändajate kogukondadele; |
27. |
soovib näha, et siseasjade rahastamisvahenditega toetatakse ka Euroopa Komisjoni soovitatud meetmeid, tunnustades mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi Euroopa teises integratsioonikavas (5); |
28. |
märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus ja inimõiguste asutused on hakanud täpsemalt kontrollima ELis levinud haldusaresti tavasid, ning rõhutab, et isikute kinnipidamisega seotud projektide rahastamisel tuleb tagada, et kinnipidamine oleks kooskõlas ELi õigusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustega; |
29. |
toonitab, et eri liikmesriikides rahvusvahelise kaitse all olevatel perekonnaliikmetel tuleks lubada koos elada ja saada kaitset samas liikmesriigis; |
Vastutuse jagamine ja ELi-sisene ümberpaigutamine
30. |
rõhutab, et ELi piirialad peavad varjupaiga ja rändevaldkonnas saama rohkem sobivat toetust, eelkõige eriliste raskuste korral (6); |
31. |
toonitab, et ümberpaigutamise kriteeriumid ja mehhanismid ei tohi olemuselt olla diskrimineerivad ning peavad keskenduma kõige haavatavamatele isikutele, pidades seejuures silmas ka ELi tööturu vajadusi, eelkõige inimeste puhul, kes on kinni jäänud piirkondadesse, kus juurdepääs tööturule on piiratud. Neis kriteeriumides ei tohiks keskenduda hästi kvalifitseeritud ja juba vastuvõtvasse ühiskonda integreerunud isikute eelistamisele; |
32. |
märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on heal positsioonil selliste mehhanismide loomisel osalemiseks (7); |
33. |
on seisukohal, et solidaarsus koormatud riikide toetamisel peaks sõltuma inimõigustealasest praktikast ja ELi vastuvõtunõuete järgimisest, motiveerides nii olukorda parandama; |
ELi ümberasustamisprogramm
34. |
pooldab ELi ümberasustamisprogrammi loomist ja julgustab töötama välja selge raamistiku partnerluses Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja valitsusväliste organisatsioonidega, pidades silmas mujal maailmas järgitavaid häid tavasid. EL peaks andma eeskuju, püüdes leida üles isikud, keda rahvusvaheline üldsus on kõige rohkem unarusse jätnud, ja pakkuda neile kaitset; |
35. |
toob välja vajaduse stiimulite ja eeliseid puudutava teabe järele, et suurendada liikmesriikide lubatud ümberasustatavate pagulaste arvu; |
36. |
rõhutab vajadust säilitada selge vahe kolmandatest riikidest ümberasumise ja ELi-sisese ümberpaigutamise vahel ning samuti mõlemast programmist abi saavate isikute arvu vahel; |
Vabatahtlik toetatud tagasipöördumine
37. |
kinnitab taas, et programme tuleks teostada põhimõtteliselt vaid vabatahtlikkuse alusel ja kooskõlas arenduskoostöö eesmärkidega, nii et tulemuseks oleks asjaomaste inimeste jätkusuutlik integratsioon ühiskonda (8). Tagasipöördumine peab olema elujõuline ja tagama, et ei algatata uut rändeprojekti (9). Seda oleks võimalik saavutada partnerluses erialaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon; |
38. |
märgib, et tagasipöördumisstrateegiate edu ei saa asjakohaselt mõõta vaid ainult tagasipöördujate arvu peegeldavate kvantitatiivsete näitajatega. Valida võiks näitaja, mis kajastab tagasipöördujate arvu suhet juhtumite arvusse, võttes arvesse pikaajalisi kvaliteeditegureid; |
Sisejulgeoleku strateegia
39. |
rõhutab enda vältimatut osalemist ELi sisejulgeoleku parandamisel ja vajadust suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust; |
40. |
rõhutab, et Sisejulgeolekufondist rahastamisel tuleb meeles pidada vajadust investeerida täiendavalt uurimistegevusse, tegeleda innovatsiooni ja eksperditeadmiste levitamisega küberjulgeoleku, kriminalistika, esmatähtsate infrastruktuuride kaitse ja linnade turvalisuse valdkondades. Euroopa Komisjon peaks seda toetama – vastavalt kasvanud vajadusele leida lahendusi järjest spetsiifilisematele ja keerulisematele küsimustele; |
41. |
kinnitab taas, et oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused politsei- ja julgeolekukoostöösse. See võib toimuda koolituste, heade tavade tutvustamise ja ennetusprogrammide kaudu, samuti ühiste vahendite ja IT-süsteemide arendamise ja parema teabevahetuse abil; |
Terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
42. |
soovitab, et igas liikmesriigis tugevdataks ja kasutataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olemasolevaid võrgustikke või vajadusel loodaks uusi, et soodustada heade tavade vastastikust tutvustamist sotsiaalse integratsiooni valdkonnas ning professionaalset teemakäsitlust selle kohta, kuidas vägivaldne ekstremism kohalikul tasandil tekib ja kuidas seda nähtust mõista. See võiks toetada hiljuti loodud Euroopa radikaliseerumisvastase võrgustiku tööd; |
43. |
soovitab Sisejulgeolekufondist rahastamise korral konsulteerida liikmesriikides üldsusega kohalikul tasandil, sealhulgas ka nendega, kes tunnevad end ühiskonnast eraldatuna. See võib aidata luua mitmetahulist pilti kohaliku tasandi kogemustest ja ettekujutustest seoses terrorismiga ja ekstremistliku mõttelaadi põhjustest; |
44. |
rõhutab, et rohkem tuleb uurida panga- ja äritoiminguid, et tuvastada terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine, mis toimub rahapesu kaudu ning kuritegevuse sidumise teel seaduslikel ajenditel tegutsevate ettevõtetega, ja tegeleda nende väljakutsetega; |
45. |
tuletab samuti meelde, kui oluline on kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine, mis kujutab endast vaieldamatult olulist viisi võitluses igat liiki kuritegevuse vastu. Seetõttu on komiteel hea meel, et komisjon soovib seadusandlike ettepanekutega tugevdada ELi õigusraamistikku konfiskeerimise küsimustes (10); |
46. |
märgib, et kuigi avaliku ja erasektori partnerlusel võib olla positiivseid tagajärgi, tuleks vältida turvalisuse valdkonna erastamist; |
Piirikontroll ja päästetegevus
47. |
rõhutab vajadust rahastada piirkontrolli piisavalt (11). Samal ajal leiab komitee, et ebaseadusliku rändega tegelemise seisukohast on küsitav, kas suurte investeeringute tegemine piirikontrolli aitab kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt kaasa tuua pikaajalisi ja mõttekaid muutusi; |
48. |
toonitab, et piirikontrolli tegevuse üle peaks sõltumatut järelevalvet teostama mõni selline organisatsioon nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et tagada peamiste inimõiguste, sh soolise võrdõiguslikkuse järgmine; |
49. |
rõhutab, et inimelud peaksid olema esikohal enne kõiki muid küsimusi. Päästetegevuse edendamise eesmärgil kutsub komitee üles suuremale koostööle ja vastutuse jagamisele liikmesriikide seas, kust päästetud isikud pärit on. Komitee arvates aitaks automaatne vastutuse jagamine päästa merel rohkem elusid; |
Hädaolukordadele reageerimine
50. |
kiidab heaks muudatused, millega soovitakse suurendada hädaolukordadele reageerimise kiirust; |
51. |
kutsub komisjoni üles võtma endale ülesanne kavandada ja arendada piiriüleseid meetmeid, millesse kaasatakse aktiivselt ka piiriäärsed piirkonnad. See võimaldaks piirkondadel koguda kokku oma kogemused kodanikukaitse vallas ja pakkuda tugeva tegutsemisaluse, millele ehitada Euroopa päästeüksused; |
52. |
kutsub komisjoni üles võtma rolli, milles suureneks komisjonipoolne otsene juhtimine hädaolukordades, et säilitada teatud ülevaade ja aidata piiriülest kooskõlastamist; |
53. |
julgustab liikmesriike looma mitut eriala hõlmavaid meeskondi, mille ülesanne on hädaolukorras kiiresti reageerida, eelkõige juhul, kui hädaolukord on seotud erinevatest rühmadest koosnevate rändevoogudega, kus on äärmiselt vajalik omada eksperditeadmisi varjupaigaõigusest ja inimõigusest; |
54. |
märgib, et mõne hädaolukorra puhul võib tegemist olla pikaajaliste olukordadega ning hädaolukorda tuleb rahastada niikaua, kuni see kestab; |
Rände juhtimise välisaspektid
55. |
toetab rände juhtimise sise- ja välisaspektide ja sisejulgeoleku sidusamat käsitust, märkides, et nii ebaseadusliku sisserändega tegelemiseks kui ka seaduslikule rändele keskendumiseks on vaja koostööd ja dialoogi kolmandate riikidega; |
56. |
märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mis on kolmandatele riikidele kõige lähemal või millel on kolmandate riikidega tugevaimad sidemed, võivad pakkuda väga olulisi sidemeid ELi koostöös nende riikidega, andes märkimisväärse panuse päritolu- ja transiidilinnade ja -piirkondade suhete ja elutingimuste parandamisse (12). Tänu koostööle kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kandidaatriikides ja naaberriikides (nt töörühmad ja ühised nõuandekomiteed, CORLEAP, ARLEM) on komitee heal positsioonil, et edendada fondide eesmärke väljaspool ELi piire; |
57. |
ei näe selget seost kolmandate riikide osas toimuva arengutegevuse ja muu tegevuse vahel. Komitee kutsub üles sidususele ja kooskõlastamisele abi ja arenguvaldkonnas rahastatavate projektide ja siseasjade projektide vahel, toetudes solidaarsusele ja vastutuse jagamisele kolmandate riikidega; |
58. |
kutsub üles võtma tagatismeetmed, millega ära hoida seda, et liikmesriigid järgivad siseasjade rahastamisvahendite välisaspekti kaudu oma riiklikke huve, ning looma mehhanismid, millega tagada läbipaistvus liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolses koostöös. |
II MUUDATUSETTEPANEKUD
COM(2011) 750 final
Määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend
Muudatusettepanek 1
Artikkel 3
Muuta lõike 2 punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piirikontrolli varustuse areng ja välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset. acquis'ga. |
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu piirikontrolli varustuse areng välispiiril kinnipeetud ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike arv, võttes arvesse välispiiri asjaomase lõigu ohutaset. |
Motivatsioon
Vt punkt 5. Neil, kes tegelevad erinevatest rühmadest koosnevate rändevoogudega, on vaja teatud tasemel teadmisi varjupaigaõigusest, et see õigus tagada.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 3
Lisada lõikesse 2 punkt c
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 48.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 3
Muuta lõike 3 punkti f
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 55.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 3
Lisada lõikesse 3 punkt g
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 47.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 4
Lisada lõikesse 1 punkt f
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 48.
Muudatusettepanek 6
Artikkel 4
Lisada lõikesse 1 punkt g
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 47 ja 48.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 4
Lisada lõikesse 1 punkt h
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 5.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 9
Muuta lõike 2 punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 5.
Muudatusettepanek 9
Artikkel 13
Muuta lõike 2 punkti g
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 3 ja 55.
COM(2011) 751 final
Määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond
Muudatusettepanek 1
Artikkel 3
Muuta lõike 2 punkti c
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv; |
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hindamisel arvestatakse selliseid näitajaid nagu tagasipöördunud isikute arv; |
Motivatsioon
Vt punkt 37.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 5
Muuta lõike 1 punkti e
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Integratsiooniprojektide rakendajateks on sageli kodanikuühiskonna liikmed.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 5
Lisada lõikesse 1 punkt g
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 28.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 6
Muuta punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 13.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 7
Lisada punkt h
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 30.
Muudatusettepanek 6
Artikkel 8
Muuta punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 25.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 9
Muuta lõiget 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist: |
1. Artikli 3 lõike 2 punktis b kindlaksmääratud konkreetse eesmärgi raames võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid järjepidevate strateegiate raamistikus, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja/või piirkondlikud asutused ning mis on kavandatud konkreetselt artikli 4 lõike 1 punktides a–g osutatud isikute integreerimiseks vastavalt kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Sellega seoses hõlmavad rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige järgmist: |
Motivatsioon
Vt punkt 25.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 9
Muuta lõike 1 punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 23.
Muudatusettepanek 9
Artikkel 9
Lisada lõikesse 1 punkt i
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 26.
Muudatusettepanek 10
Artikkel 9
Lisada lõikesse 1 punkt j
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 26.
Muudatusettepanek 11
Artikkel 10
Lisada punkt f
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 46 ja 54.
Muudatusettepanek 12
Artikkel 11
Muuta punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 27.
Muudatusettepanek 13
Artikkel 12
Muuta punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 36 ja 37.
Muudatusettepanek 14
Artikkel 13
Muuta punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 36.
Muudatusettepanek 15
Artikkel 17
Muuta lõiget 4
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||||||||||||||
4. Järgmised kaitsetud pagulasterühmad on igal juhul hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas ning nende eest on õigus saada lõikega 2 ettenähtud ühekordset makset:
|
4. Järgmised kaitsetud pagulasterühmad on igal juhul hõlmatud liidu ühiste prioriteetidega ümberasustamise valdkonnas ning nende eest on õigus saada lõikega 2 ettenähtud ühekordset makset:
|
Motivatsioon
Vt punkt 33. Psühholoogiliste probleemidega isikute prioriteetsena käsitlemine on hea tava, mida järgivad ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja teisedki.
Muudatusettepanek 16
Artikkel 18
Lisada lõige 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 32.
Muudatusettepanek 17
Artikkel 18
Lisada lõige 6
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 30.
Muudatusettepanek 18
Artikkel 19
Muuta lõiget 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut. |
1. Artikli 15 lõike 1 punktis c osutatud summa eraldamiseks hindab komisjon 31. maiks 2017 liikmesriikide vajadusi seoses nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidega, nende rändevoogude olukorda ajavahemikul 2014–2016 ja oodatavat arengut. |
Motivatsioon
Rändeolukorrad võivad muutuda üleöö ning süsteem peaks olema piisavalt paindlik nende muutustega toimetulekuks.
Muudatusettepanek 19
Artikkel 22
Muuta lõiget 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades. |
1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades. |
Motivatsioon
Vt punkt 53.
Muudatusettepanek 20
Artikkel 23
Muuta lõike 2 punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 15.
Muudatusettepanek 21
Artikkel 23
Muuta lõike 5 punkti c
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 13. See aitaks suurendada mehhanismide läbipaistvust.
COM(2011) 752 final
Määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted
Muudatusettepanek 1
Artikkel 4
Muuta
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
Erimääruste alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega. |
Erimääruste alusel rahastatavad meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriikide õigusega. |
Motivatsioon
Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika kuulub ELi õiguse alla, ent vahel ei vii liikmesriigid neist otsustest tulenevat ellu. Nende otsuste olulisust tasub rõhutada.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 8
Lisada lõige 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 53.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 12
Muuta lõiget 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asjaomaste asutuste ja organitega riiklike programmide kavandamiseks ja rakendamiseks. |
1. Iga liikmesriik korraldab vastavalt siseriiklikele eeskirjadele ja tavadele partnerluse asjaomaste asutuste ja organitega riiklike programmide kavandamiseks ja rakendamiseks. |
Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud avaliku sektori asutused ning vajaduse korral rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled. |
Sellisteks asutusteks ja organiteks võivad olla pädevad piirkondlikud, kohalikud, munitsipaal- ja muud avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised organisatsioonid ja kodanikuühendused, näiteks valitsusvälised organisatsioonid või tööturu osapooled. |
Motivatsioon
Asendades väljendi „vajaduse korral” sõnaga „asjaomased”, kaotatakse teatud otsustamisvabadus, mis võiks viia ebaselguseni. Sihtrühmade panus on ELi programmitöö üks nurgakivi.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 12
Muuta lõiget 4
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
4. Kõik liikmesriigid loovad riiklike programmide rakendamise toetamiseks järelevalvekomitee. |
4. Kõik liikmesriigid loovad riiklike programmide rakendamise toetamiseks järelevalvekomitee. |
Motivatsioon
Vt punkt 13. See aitaks suurendada läbipaistvust ja ära hoida võimalikke huvide konflikte.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 12
Muuta lõiget 5
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
5. Komisjon võib osaleda järelevalvekomitee töös nõuandva pädevusega. |
5. Komisjon järelevalvekomitee töös nõuandva pädevusega. |
Motivatsioon
Komisjoni osalus on väga tähtis ja seda ei tohiks muuta valikuliseks.
Muudatusettepanek 6
Artikkel 14
Lisada lõikesse 5 punkt g
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 20
Muuta lõike 2 punkti c
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19. Asjaomased sidusrühmad on heal positsioonil projekti tulemuslikkuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 23
Muuta lõike 1 punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19.
Muudatusettepanek 9
Artikkel 25
Lisada lõikesse 5 punkt d
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19. Asjaomased sidusrühmad on heal positsioonil projekti tulemuslikkuse hindamiseks.
Muudatusettepanek 10
Artikkel 48
Muuta lõike 1 punkti b
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 14.
Muudatusettepanek 11
Artikkel 50
Lisada lõige 7
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19.
Muudatusettepanek 12
Artikkel 51
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid kehtestavad menetlused hindamiseks vajaliku, sealhulgas ühiste ja programmispetsiifiliste näitajatega seotud teabe esitamiseks ja kogumiseks. |
2. Liikmesriigid kehtestavad menetlused hindamiseks vajaliku, sealhulgas ühiste ja programmispetsiifiliste näitajatega seotud teabe esitamiseks ja kogumiseks. |
Motivatsioon
Vt punkt 13.
Muudatusettepanek 13
Artikkel 55
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
1. Komisjoni abistab käesoleva määrusega loodud varjupaiga-, rände- ja turvalisusküsimuste ühiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19.
COM(2011) 753 final
Määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend
Muudatusettepanek 1
Artikkel 3
Muuta lõike 2 punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 41 ja 55.
Muudatusettepanek 2
Artikkel 3
Muuta lõike 3 punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 38, 39, 40, 41, 43 ja 44.
Muudatusettepanek 3
Artikkel 4
Muuta lõike 1 punkti a
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Vt punktid 38 ja 40.
Muudatusettepanek 4
Artikkel 4
Lisada lõikesse 1 punkt h
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 42.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 4
Lisada lõikesse 1 punkt i
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
||
|
|
Motivatsioon
Vt punkt 41.
Muudatusettepanek 6
Artikkel 6
Muuta lõiget 1
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
1. Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14. |
1. Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr XXX/2012 (millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend) alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid koostavad liikmesriigid ühiselt ja esitavad need komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr XXX/2012 [horisontaalne määrus] artikliga 14. |
Motivatsioon
Vt punktid 18 ja 19.
Muudatusettepanek 7
Artikkel 14a
Lisada uus punkt
Komisjoni ettepaneku tekst |
Regioonide Komitee muudatusettepanek |
|
|
Motivatsioon
Piiriüleste politseimeetmete toetamiseks sai siiani kasutada valikuliselt kas ISECi programmi (komisjoni programm kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks) või eesmärgi 3 toetust (rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist) (vastastikuse täiendavuse põhimõte, nõukogu otsuse 2007/125/JSK artikkel 11). Kui ISECi meetmeid rahastati ELis tsentraalselt, siis eesmärgi 3 toetamine toimus detsentraalse halduse teel. Sisejulgeolekufondi määruse eelnõu artikli 14 kohaselt 2007. aasta nõukogu otsus uuel finantsperioodil enam ei kehti. Sellega kaob ka ühenduse vahendite vastastikuse täiendavuse põhimõte. Valikuvõimalus Regionaalarengu Fondi ja eesmärgi 3 toetuse vahel ei ole siis enam võimalik. Erinevate toetusvahendite paindliku kasutamise eelistest ei tohiks aga loobuda. Kui vastastikuse täiendavuse ärakaotamine peaks olema topelttoetuste vältimiseks, siis saab seda toetuste eraldamisel piisavalt arvestada. Seega teeme ettepaneku sätestada Sisejulgeolekufondi määruse uues artiklis 14a vastastikuse täiendavuse põhimõte ning ISECi artikli 11 lõike 3 kaitseklausel.
Brüssel, 18. juuli 2012
Regioonide Komitee president
Mercedes BRESSO
(1) CdR 201/2009, punkt 1.
(2) CdR 201/2009, punktid 8 ja 9.
(3) CdR 170/2010, punkt 43.
(4) COM (2011) 752 final.
(5) Komisjoni teatis „Kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökava”, COM(2011) 455 final.
(6) CdR 170/2010, punktid 41 ja 42.
(7) CdR 201/2009, punkt 92.
(8) CdR 170/2010, punkt 48.
(9) CdR 201/2009, punkt 87.
(10) COM (2012) 85 final.
(11) CdR 210/2008, punkt 30.
(12) CdR 201/2009, punktid 76 ja 77.