13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/51

Regioonide Komitee arvamus „Kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanism”

2012/C 277/07

REGIOONIDE KOMITEE

—

tervitab komisjoni katseid ühtlustada ja lihtsustada kasvuhoonegaaside seire- ja aruandlusnõudeid, kuid esitab komisjoni ettepanekule muudatusettepanekud piirkondliku mõõtme lisamiseks kasvuhoonegaaside heite ning prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade osas;

—

soovib, et kõik kasutatavad andmed ja meetodid oleksid üldsusele kättesaadavad ja mitte eraomandis, läbipaistvad ja seega paljundatavad ning dubleerimise vältimiseks sätestatud mõne organi, nt Euroopa Keskkonnaameti poolt. See lihtsustaks poliitika kujundamist mitmetasandilise valitsemise korral;

—

on seisukohal, et territoriaalne mõju heitele peaks olema oluline arutlusteema komisjoni üldises poliitikas, programmides, rahastamisel ja projektides;

—

palub komisjonil pöörata tähelepanu sellistele algatustele nagu linnapeade pakt, ClimAct Regions, carbonn ja EUCO2 80/50, mis on näited tipptasemel rahvusvahelise töö kohta piirkondlikul tasandil CO2-heite vähendamiseks;

—

soovitab ühtlustada liikmesriikide prognoosid sidusate prognooside kogumiks, mille hulka on arvatud aruandlus taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe kohta;

—

kordab Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgul ja eelmistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel tehtud üleskutset tunnustada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Raportöör

Neil SWANNICK (UK/PES), Manchesteri linnavolikogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta

COM(2011) 789 final

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1.   Sissejuhatus

1.1   Määruse ettepanek (edaspidi „ettepanek”) kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ja kliimamuutusi käsitleva muu olulise ELi ja riikliku teabe esitamise kohta lähtub suures osas Cancúni kokkulepetest ja osaliselt otsusest nr 406/2009/EÜ ning direktiivist 2009/29/EÜ. Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „lepingu”) artikkel 191.

1.2   Otsuse nr 406/2009/EÜ, direktiivi 2009/29/EÜ ja lepingu kombinatsioon (edaspidi „piirkondlik raamistik”) sisaldab suurema piirkondliku kaasamise kohustust kliimamuutuste mõju leevendamisesse kui praegune ettepanek. Komitee esitab muudatusettepanekud piirkondliku mõõtme lisamiseks

—

kasvuhoonegaaside (KHG) heite ning

—

prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade osas;

ning soovib, et kõik kasutatavad andmed ja meetodid oleksid

—

üldsusele kättesaadavad ja mitte eraomandis,

—

läbipaistvad ja seega paljundatavad ning

—

dubleerimise vältimiseks sätestatud mõne organi, nt Euroopa Keskkonnaameti poolt.

See lihtsustaks poliitika kujundamist mitmetasandilise valitsemise korral.

Komitee nõuab, et prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade puhul oleks eraldi sätestatud nn tarbimisega seotud heide, st imporditud toodete ja teenustega seonduv heide. Lisaks peaksid prognoosid ja vähese CO2-heitega arengu kavad arvestama, milliseid tahtlikke või tahtmatuid tagajärgi toob kaasa poliitika, mille tulemusel eksporditakse heide liikmesriigist välja. Sellele viidatakse sageli kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele, mille heaks näiteks on rasketööstuse ümberpaiknemine välismaale. Kasvuhoonegaaside heite ülekandumist tuleks prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade raames käsitleda ning tuua selgelt välja tegevused selle vältimiseks. See on oluline Euroopa Liidu tõelise rolli kujundamiseks ülemaailmse heite vähendamisel.

Lisaks peaks territoriaalne mõju heitele olema oluline arutlusteema komisjoni üldises poliitikas, programmides, rahastamisel ja projektides.

Regioonide Komitee kordab Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgul ja eelmistel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel tehtud üleskutset tunnustada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

1.3   Regioonide Komitee on nõus komisjoni hinnanguga, et kuna kavandatud määruse eesmärke seoses UNFCCC kohustusega ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide poolt ning seega ulatuse ja mõju osas on neid paremini võimalik saavutada ELi tasandil, siis võib EL vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele vastu võtta meetmeid, ning et vastavalt nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei tohi määruse kohaldamisala ulatuda kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

2.   Üldised märkused

2.1   Komitee avaldab toetust järgmisele:

—

ettepanek ja konsulteerimine sidusrühmadega ning sellele eelnev mõju hindamine;

—

andmekoguga koos esitatud prognooside ja kliimamuutuste mõju leevendamise meetmete kaasamine;

—

rahvusvahelise ja Euroopa seire ja aruandluse ühtlustamine ning seire- ja aruandlusmehhanismi rakendamise lihtsustamine, kuid komitee loodab, et komisjon kaasab ka piirkondlikust raamistikust tulenevad kohustused ettepaneku ulatuse laiendamiseks;

—

katsed ühtlustada ja lihtsustada seire- ja aruandlusnõudeid ettepanekus;

—

kasvuhoonegaaside ja kohaliku õhkuheite hinnangute kooskõla;

—

ELi kohanemise teabevõrgustik. Komitee loodab, et tegemist on kasuliku vahendiga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kliimapoliitika üle otsustajatele;

—

tähelepanu pööramine muudele mõjudele, mida lennundus globaalsele soojenemisele avaldab.

2.2   Finantsküsimused

Kliimamuutuste poliitika rakendamine põhjustab tihti konkurentsi kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmetele eraldatud vahendite pärast. Regioonide Komiteele valmistavad seetõttu muret järgmised küsimused.

—

Ettepanekus on selgelt mainitud, et kohanemine on kohalik probleem, aga leevendamise kohta pole seda selgelt mainitud, mistõttu võib see pikaajalises perspektiivis pärssida leevenduspoliitika tõhusust.

—

Puuduvad juhised selle kohta, mida ettepaneku reguleerimisala tegelik laienemine liikmesriikidele kaasa toob. Seda on vaja, et vältida ülekulutuste tegemist nende poolt, kes lõpuks kõnealuse ettepaneku paljud muudatused ellu viivad.

—

Piirkondadele ei eraldata vähemalt 30 % saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulust, mis on vajalik strateegia „Euroopa 2020” taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide rakendamiseks.

—

Seire ja aruandluse lisanõuetest tulenev haldus-, tehniline ja finantskoormus laieneb tõenäoliselt piirkondadele ja peaks seega olema proportsionaalne.

—

Tuleks vältida andmekogudesse väikeste lisaparanduste tegemist, kui see segab leevendus- või kohanemispoliitika rakendamist.

2.3   Heide: andmed ja andmekogud

Heite andmekogudest saame teada, milline meie olukord heite osa oli või on. Selle eesmärk on sidusrühmade teavitamine leevenduspoliitika hetkeolukorrast.

Komitee märgib järgmist.

—

Andmekogude pakutavat kasu saaks oluliselt suurendada, kui prognoosid ja vähese CO2-heitega arengu kavad arvestaksid lühi-, kesk- ja pikaajalise perspektiiviga.

—

Ettepanekust tulenevad andmed heite kohta on kesksel kohal ELi, liikmesriikide ja piirkondade strateegilisest suunast, prioriteetidest ja tegevustest aru saamisel.

—

Kasuteguri suurendamiseks tuleks need andmed siiski esitada koos põhiliste majandus- ja sotsiaaltegevuste andmetega, mida otsuste tegijad regulaarselt kasutavad.

Euroopa Keskkonnaametil on tähtis roll ühtse metoodika välja arendamisel ja rakendamisel ning liikmesriikide toetamisel andmekogude koostamisel.

—

Andmed heite kohta ja nende kvaliteet peaks olema ELi keskse statistika- ja andmeteenistuse otseses vastutusalas. See peaks hõlmama ka usaldusväärset läbipaistvat ja selget keskset menetlust, et kontrollida riiklike andmekogude, prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade täpsust ja usaldusväärsust.

—

Iga liikmesriik peab 1990. aastast alates esitama järgnevad andmed koguheite kohta:

—

heide, mis tekib liikmesriigi siseselt (allikad),

—

heide, mis tasakaalustatakse maakasutuse muutusega,

—

heide, mis tasakaalustatakse otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 5 kohaselt.

Need näitajad on väga tähtsad ning täiendavad 20 % üldeesmärki, aidates hoida globaalse soojenemise alla 2 °C.

2.4   Poliitika rakendamine

Regioonide Komitee soovib prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavadele lisada selge kvantitatiivse piirkondliku elemendi, sest

—

territoriaalne element võimaldab arengut ja näitajaid paremini jälgida kui üldised andmed riikliku tasandi kohta;

—

piirkonnad on kodanikele lähemal kui liikmesriigid, mis võimaldab neil üldsusele edastada kliimamuutuste teemalist teavet, mis ongi seire- ja aruandlusmehhanismi üks eesmärk.

Piirkondlikel omavalitsustel on suured kogemused ja nad on tutvustanud oma tööd ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsidel. Nad tuleb kohe alguses kaasata meetmete kujundamisse, et leevendada kliimamuutuste mõju ja aidata sellega kohaneda, et kasutada maksimaalselt ära nende teadmisi ja kogemusi kohalikul tasandil kõige enam kahju tekitavate kliimamuutuste mõju ja tagajärgedega tegelemisel.

—

Komitee palub komisjonil pöörata tähelepanu sellistele algatustele nagu linnapeade pakt, ClimAct Regions, carbonn, ICLEI ja EUCO2 80/50, mis on näited tipptasemel rahvusvahelise töö kohta piirkondlikul tasandil CO2-heite vähendamiseks.

—

See on kooskõlas piirkondliku raamistikuga.

—

See saadab kõnealuses suunas selge poliitilise sõnumi.

—

Riikliku poliitika mõju heite vähendamisel võib liikmesriigi siseselt piirkonniti erineda ning sellest tuleb aru saada.

—

Meetmeid tuleb võtta heite allikale lähemal. Kui saadud andmeid on võimalik kohapeal kasutada, on ka suurem tõenäosus, et midagi võetakse ette.

—

Lepingu artiklite 191 ja 192 kohaselt on niimoodi proportsionaalne toimida.

—

Piirkonnad panustavad heite vähendamisesse erinevalt, sõltuvalt nende majanduslikule olukorrale ja taristule. Heite vähendamise tasemed erinevad piirkonniti nii liikmesriigi siseselt kui ka üldiselt Euroopas.

—

Ehkki omavalitsused tegelevad poliitika rakendamisega otseselt, ei konsulteeri liikmesriigid nendega järjekindlalt kliimamuutuste küsimustes.

—

Kliimamuutuste mõju leevendamist ei saa saavutada ülalt alla suunatud tegevusega.

Lisaks tuleb tunnustada arenguriikidele antavat tehnilist ja finantstoetust, mida pakuvad piirkondlikud omavalitsused detsentraliseeritud koostööprogrammide raames.

2.5   Kohanemine

Kohanemisstrateegiad ei ole praegu kohustuslikud ja seega võib aruandluskohustuste sisse seadmine kohanemise valdkonnas (artikkel 16) tunduda sobimatuna, kuid see ei tähenda kindlasti, et seda ei võiks teha.

Komitee kordab üleskutset, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindaja peaks kuuluma sellistesse organitesse nagu kohanemiskomitee. Komitee viitab 2010. aastal Méxicos allkirjastatud linnade kokkuleppele ja 2011. aasta detsembris Durbanis allkirjastatud kohandumise hartale.

2.6   Vähese CO2-heitega arengu kavad ja prognoosid: läbipaistvus ja andmete omandiõigus

Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused vajavad komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti vahendeid, meetmeid, juhiseid ja suuniseid, et

—

koostada prognoose ja vähese CO2-heitega arengu kavasid,

—

rajada seiremehhanismid,

—

tagada õigeaegne ja kulutõhus juurdepääs andmetele,

—

vältida andmete ja andmekogumisvahendite kaubaks muutumist ja kontrollimatut kasvu,

—

tagada prognooside ja vähese CO2-heitega arengu kavade kooskõla,

—

parandada andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja tõepärasust,

—

täita Kyoto protokollist, Cancúni kokkulepetest ja Durbani tõhustatud meetmete platvormist tulenevaid kohustusi.

Komitee palub Euroopa Keskkonnaametil koostada kõikehõlmavad ja läbipaistvad kohalikud ja piirkondlikud andmekogud koos riiklike ülevaadete ja leevendusmeetmete statistikaga. Need andmed peavad olema internetist kättesaadavad ja tulemusi peaks saama filtreerida liikmesriigi, piirkonna või allpiirkonna ning eri sektorite alusel, mis võimaldaks sotsiaalmajanduslike andmete võrdlevat analüüsi, normeerimist ja kontrolli.

2.7   Lennu- ja meretranspordi heited

Tsiviillennunduse ja meretranspordi pärit heidete aruandluse käsitlemine on ebaselge, sest

—

komitee arvates tekkis mainitud probleem kategooria „1.A.3.A Tsiviillennundus” valest tõlgendamisest. Eesmärk on võrdsustada nulliga eraõhusõidukite (mitte äriotstarbeliste) heide, st hõlmatud on eelkõige kerglennukid ja helikopterid, mis kasutavad üldiselt väikeseid eralennuvälju. Seda tuleks selgelt väljendada;

—

Euroopa sadamaid kasutavate meresõidukite heite kohta metoodika puudub ning seega peaks ettepanek selgelt sätestama, et komisjon ootab enne metoodika koostamist ära vastavad õigusaktid.

3.   Kokkuvõte

Komitee on mures piirkondliku mõõtme puudumise pärast kõnealuses ettepanekus. Komitee hinnangul on tegu kasutamata võimalusega, mis pärsib leevenduspoliitika rakendamist. Komitee usub, et ettepanek oleks sammuks edasi, kui lisatakse selge piirkondlik mõõde. Prognoosidele ja vähese CO2-heitega arengu kavadele keskendumine on teretulnud.

II   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikkel 1 – „Reguleerimisese”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(e)

meretranspordist pärit CO2-heidet käsitlevaks aruandluseks;

(e)

;

(f)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;

(f)

direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1, 2 või artikli 10 lõike 1 alusel saastekvootide enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise seireks ja seda käsitlevaks aruandluseks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3d lõikele 4 ja artikli 10 lõikele 3;

(g)

liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

(g)

liikmesriikides kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega kohanemiseks võetud meetmete seireks ja neid käsitlevaks aruandluseks;

(h)

liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmisel;

(h)

liikmesriikide edusammude hindamiseks otsusega nr 406/2009/EÜ pandud kohustuste täitmisel;

(i)

ELi tulevase kliimapoliitika kujundamise ja hindamise toetamiseks vajaliku teabe ja andmete kogumiseks.

(i)

ELi tulevase kliimapoliitika kujundamise ja hindamise toetamiseks vajaliku teabe ja andmete kogumiseks.

Motivatsioon

Meretranspordist pärit heite aruandlusmehhanismi ei ole loodud ning komitee arvates tuleks uus mehhanism sisse seada, kui uus õigusakt seda nõuab.

Kuna ettepanekuid hakatakse suures ulatuses rakendama kohalikul ja piirkondlikul tasandil, siis peaks sellele ka otse viitama.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 2 - „Reguleerimisala”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

 

Motivatsioon

Piirkondliku tasandi selge rõhutamine on vajalik lisaks kohanemisele ka leevendamise puhul.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 3 - „Mõisted”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(13)   „poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riiklik süsteem”– käesoleva määruse artikliga 13 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevaks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle neeldajates sidumist käsitlevate prognooside ja aruannete koostamiseks;

(13)   „poliitikasuundade, meetmete ja prognooside riiklik süsteem”– käesoleva määruse artikliga 13 ettenähtud institutsionaalsete, õiguslike ja menetluslike korralduste süsteem, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevaks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja selle neeldajates sidumist käsitlevate prognooside ja aruannete koostamiseks,

Motivatsioon

Tuleb tagada kooskõla kõigi liikmesriikide poliitika, meetmete ja prognooside käsitluse vahel.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 4 - „Vähese CO2-heitega arengu strateegiad”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile vähese CO2-heitega arengu strateegia üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist või vastavalt muule rahvusvaheliselt või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessis kokkulepitud ajakavale.

3.   Komisjon ja liikmesriigid teevad vähese CO2-heitega arengu strateegiad ja kõik nende muudatused üldsusele kättesaadavaks.

3.   Komisjon ja liikmesriigid teevad vähese CO2-heitega arengu strateegiad ja kõik nende muudatused üldsusele kättesaadavaks.

Motivatsioon

Strateegiatesse tuleb lisada territoriaalne element, mis näitaks, et sellele on pööratud piisavalt tähelepanu. Üks põhjus seisneb ka selles, et ilma territoriaalse mõõteta on strateegia rakendamine kohalikul tasandil väga keeruline.

Mainitud prognooside ja vähese CO2-heitega arengu strateegiate arvestuste mõistmine on poliitika analüüsi ja läbipaistvuse võti.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 5 - „Riiklikud andmekogusüsteemid”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

1.   Liikmesriik asutab riikliku andmekogusüsteemi, et hinnata käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates seotud heidet ning tagada kasvuhoonegaaside andmekogude õigeaegne täiendamine, läbipaistvus, täpsus, kooskõlalisus, võrreldavus ja terviklikkus, ning hoiab nimetatud süsteemi käigus ja täiustab seda pidevalt.

2.   Liikmesriik tagab, et riikliku andmekogusüsteemiga on pädevale andmekoguasutusele tagatud juurdepääs järgmisele teabele:

2.   Liikmesriik tagab, et riikliku andmekogusüsteemiga on pädevale andmekoguasutusele tagatud juurdepääs järgmisele teabele:

(a)

andmed ja meetodid, mis on esitatud seoses direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitistega ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitatud andmete vahel;

(a)

andmed ja meetodid, mis on esitatud seoses direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud tegevusalade ja käitistega ning mida kasutatakse kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamisel, et tagada kooskõla kasvuhoonegaaside heite kohta ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ja kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes esitatud andmete vahel;

(b)

andmed, mis on kogutud fluoritud gaase käsitlevate aruandlussüsteemide kaudu, mis on kehtestatud erinevate sektorite jaoks vastavalt määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koostada kasvuhoonegaaside riiklikke andmekogusid;

(b)

andmed, mis on kogutud fluoritud gaase käsitlevate aruandlussüsteemide kaudu, mis on kehtestatud erinevate sektorite jaoks vastavalt määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikele 4 selleks, et koostada kasvuhoonegaaside riiklikke andmekogusid;

(c)

heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamiseks;

(c)

heitkogused, lähteandmed ja metoodika, mille määruses (EÜ) nr 166/2006 sätestatud käitised on esitanud kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude koostamiseks;

(d)

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.

(d)

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008 esitatud andmed.

3.   Liikmesriik tagab, et riiklik andmekogusüsteem võimaldab pädevatel andmekoguasutustel:

3.   Liikmesriik tagab, et riiklik andmekogusüsteem võimaldab pädevatel andmekoguasutustel:

(a)

kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

(a)

kasutada määruse nr 842/2006 artikli 6 lõikega 4 kehtestatud aruandlussüsteemi, et parandada kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude hinnanguid fluoritud gaaside kohta;

(b)

läbi viia iga-aastaseid käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle;

(b)

läbi viia iga-aastaseid käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 punktis l ja m osutatud andmete kooskõla kontrolle;

 

   

Motivatsioon

Heite vähendamise ja kasvuhoonegaaside andmekogudes selle tulemuste kajastamise meetmed on tihedalt seotud teadmistega teabeallikate, mudelite, meetodite, arvutuste, hüpoteeside ja muu sellise kohta. Osa mitmest sektorist pärinevaid saasteallikaid ja osa neeldajaid kuuluvad piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkonda. Seepärast on soovitav, et viimased tunneksid riiklikke andmekogusid ja oleksid nendesse kaasatud, et tõhustada ja korrigeerida nii riiklikke andmekogusid kui ka piirkondlikul tasandil välja pakutud kliimamuutuse leevendamise poliitikat.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 6 - „ELi andmekogusüsteem”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(c)

kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus.

(c)

kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude iga-aastane ekspertülevaatus

 

Motivatsioon

Liikmesriikide andmekogusid peaks üle vaatama sõltumatu ja pädev mitteäriline andmekogu asutus, kes ei ole kaasatud riikliku andmekogu koostamisse sel aastal. Ideaalis peaks see olema Euroopa Keskkonnaametisse kuuluv organ. Komisjon peaks ka tunnistama oma poliitika ja programmide mõju heitele, et oleks võimalik kindlaks määrata, kas see on positiivne või negatiivne.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 7 - „Kasvuhoonegaaside andmekogud”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)

käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite aasta X-2 kohta. Ilma et see piiraks käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste esitamist, loetakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit süsinikdioksiidi (CO2) heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;

(a)

käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite aasta X-2 kohta. Ilma et see piiraks käesoleva määruse I lisas loetletud kasvuhoonegaaside heitkoguste esitamist, loetakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli allikakategooriast „1.A.3.A Tsiviillennundus” pärit süsinikdioksiidi (CO2) heidet otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 ja artikli 7 lõike 1 kohaldamisel võrdseks nulliga;

Motivatsioon

Kategooria 1.A.3.A arvestab heiteid, mis on seotud õhusõiduki õhku tõusmise, maandumise ja kurseerimisega liikmesriigis. Eralennuvälja kasutavast kerglennukist pärit heite kaasamine lähimas tulevikus võib olla koormav. Kuid kerglennuki kütus võetakse suure tõenäosusega arvesse punkrikütusena, kui lennukit tangiti äriotstarbelises lennujaamas (tekib vastuolu).

Muudatusettepanek 8

Artikkel 13 - „Poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitlev riiklik süsteem”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.   Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

2.   Riikliku süsteemi eesmärk on tagada, et teave käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt poliitikasuundade ja meetmete ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ning neeldajates seotava heite prognooside kohta esitatakse õigeaegselt ning on läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik, samuti on eesmärk tagada andmete, meetodite ja mudelite kasutamine ja kohaldamine ning kvaliteedi tagamise ja -kontrolli toimingute ning tundlikkusanalüüsi läbiviimine.

Motivatsioon

Liikmesriikide vahel peaks olema võimalus prognoose ja vähese CO2-heitega arengu kavasid võrrelda. Lisaks peaks olema võimalus võrrelda erinevatest sektoritest pärit heiteid erinevates ELi piirkondades. Seega peaksid andmed olema kättesaadavad edasiseks analüüsiks ja strateegiate usaldusväärsuse tagamiseks.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 14 - „Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   …

1.   …

(c)

riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

(c)

riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamine, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse heite sidumist neeldajates, esitatuna sektorite kaupa iga käesoleva määruse I lisas osutatud kasvuhoonegaasi kohta. Selles teabes viidatakse kohaldatavatele, eelkõige õhukvaliteeti käsitlevatele riiklikele või ELi poliitikasuundadele, ning see sisaldab järgmist:

…

…

2.   Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

2.   Liikmesriik teeb üldsusele elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõik riiklike poliitikasuundade ja meetmete kulu- ja mõjuhinnangud ning kogu teabe selliste ELi poliitikasuundade ja meetmete rakendamise kohta, millega piiratakse või vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või suurendatakse selle sidumist neeldajates, ning nende hinnangute aluseks olevad tehnilised aruanded. See teave peaks sisaldama kasutatud mudelite ja metodoloogilise lähenemisviisi kirjeldust, määratlusi ja alushüpoteese.

Motivatsioon

Piirkondlik mõõde peab olema selge.

Vajalikud on nii arvutused kui ka kvalitatiivsed selgitused.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 15 - „Prognoose käsitlev aruandlus”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.   Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa.

1.   Liikmesriik esitab komisjonile iga aasta (aasta X) 15. märtsiks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite ja neeldajates seotava heite riikliku prognoosi gaaside ja sektorite kaupa.

Motivatsioon

Piirkondlik mõõde peab olema selge.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 25 - „Euroopa Keskkonnaameti roll”

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

…

…

(d)

iga-aastase ekspertülevaatuse läbiviimine;

(d)

iga-aastase ekspertülevaatuse läbiviimine;

…

…

(h)

hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;

(h)

hinnangute koostamine seoses prognoose käsitlevate andmetega, mida liikmesriigid on jätnud esitamata;

…

…

(j)

käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja –meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuse mõju, sellele vastuvõtlikkust ja sellega kohanemist käsitleva teabevõrgustiku haldamine ja ajakohastamine.

(j)

käesoleva määruse kohaselt kogutud teabe levitamine, sealhulgas liikmesriikide leevenduspoliitikat ja –meetmeid käsitleva andmebaasi ning kliimamuutuse mõju, sellele vastuvõtlikkust ja sellega kohanemist käsitleva teabevõrgustiku haldamine ja ajakohastamine

 

 

 

 

 

Motivatsioon

Euroopa Keskkonnaamet on liikmesriikide poliitika õnnestumise võti. See tähendab, et amet peaks heite tõenäolise liikumise kohta andma eksperdihinnangu ja juhised. Koguheide on oluline näitaja KHGde kontsentratsiooni kohta atmosfääris ja seega ka temperatuuri tõusu kohta tulevikus. Euroopa Liidu piires esinev heide ei kajasta täielikult ELi põhjustatud ülemaailmset heidet. Seega tuleb lisada viide nn tarbimisega seotud heitele.

Brüssel, 19. juuli 2012

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO