(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2009 (3) on komisjonile antud õigus kõnealuse määruse mõnede sätete rakendamiseks.

(2)

Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb viia komisjonile määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu (alusleping) artiklitega 290 ja 291.

(3)

Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud korra nõuetekohane toimimine, peaks komisjonil tuleks anda olema õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta määruse (EÜ) nr 73/2009 teatavaid mitteolemuslikke osi. Tuleks kindlaks määrata sellised osad, mida komisjonil on õigus muuta, samuti tingimused, mille alusel selline delegeerimine peab toimuma On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil . Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule . [ME 1]

(4)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 73/2009 ühetaoline kohaldamine rakendamiseks ühetaolised tingimused , tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusakte aluslepingu artikli 291 kohaselt rakendamisvolitused . Kui sõnaselgelt ei ole teisiti sätestatud, peaks komisjon kõnealused rakendusaktid vastu võtma tuleks neid volitusi teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega . (EL) nr XX/XXXX (...) (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (4) . [ME 2]

(4a)

Komisjon peaks rakendusaktide abil heaks kiitma teatava eritoetuse andmise, otsustama, millised liikmesriigid täidavad ammlehma kasvatamise toetuse teatavaid tingimusi, ja andma uutele liikmesriikidele loa täiendada teatavatel tingimustel kõiki otsetoetusi. Võttes arvesse kõnealuste õigusaktide eripära, tuleks komisjonile anda volitused võtta neid vastu ilma otsetoetuste komitee abita. [ME 3]

(5)

Mõned otsetoetuskavasid käsitlevad sätted, mida seni on komisjon vastu võtnud talle määrusega (EÜ) nr 73/2009 antud volituste alusel, on sellise tähtsusega, et need tuleks lisada kõnealusesse määrusesse. Nende puhul on tegemist mõnede komisjoni määrustes (EL) nr 1120/2009 (5), (EL) nr 1121/2009 (6) ja (EL) nr 1122/2009 (7) sätestatud üksikasjalike eeskirjadega.

(6)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaldamisel saadud kogemusi, tuleks kõnealuse määruse mõnesid sätteid lihtsustada, eelkõige seoses nõuetele vastavuse nõuetega.

(7)

Õiguskindluse ja selguse huvides on asjakohane määratleda järgmised mõisted: „viljelusmaa”, „püsikultuurid”, „püsikarjamaa” ning „rohumaa”.

(8)

Kuna püsikarjamaadel on keskkonnale positiivne mõju, tuleb võtta vastu meetmed olemasolevate püsikarjamaade säilitamise soodustamiseks, et vältida püsikarjamaa suuremahulist muutmist haritavaks maaks. Tagamaks et liikmesriigid määravad kindlaks püsikarjamaa ja põllumajandusmaa vahelise suhtarvu, mis peab püsima muutumatuna, peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid kõnealuse suhtarvu kehtestamiseks vajalike andmete kindlaksmääramise kohta.

(9)

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta eeskirjad, et tagada määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 12 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi tõhus rakendamine ja selle muutmine hästi toimivaks süsteemiks.

(10)

Selleks et nõuetele vastavuse sätete järgimist saaks kontrollida, peavad põllumajandustootjad deklareerima kogu oma ettevõtte põllumajandusmaa. Seda kohaldatakse ka juhul, kui põllumajandustootjad ei taotle pindalapõhiseid otsetoetusi ja nende põllumajandusmaa on väikese pindalaga. Sellisel juhul ei peaks liikmesriigid lihtsustamise huvides nõudma kõnealuste alade deklareerimist, tingimusel et ettevõtte kogupindala ei ületa ühte hektarit ja toetusetaotluses on viidatud kõnealustele aladele.

(11)

Nõuetele vastavuse sätete tõhusaks rakendamiseks tuleb kontrollida, kas põllumajandustootjad täidavad oma kohustusi. Komisjon peaks rakendusaktidega vastu võtma eeskirjad liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta, et tagada kõnealuste kontrollide ühetaoline ja piisavalt kõrgel tasemel teostamine, eelkõige seoses põllumajandusettevõtete valiku, kontrollide teostamise ja aruandlusega. Kui liikmesriik otsustab kasutada võimalust, et käsitada rikkumisjuhtumit väiksema rikkumisena või mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, kui asjakohane summa on väiksem kui 100 EURot, peaks pädev astus järgmisel aastal kontrollima, kas põllumajandustootja on lõpetanud asjaomase tuvastatud rikkumise. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks tähelepanu pöörata järelkontrolli süsteemi lihtsustamisele.

(12)

Liikmesriigid peavad rakendama määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 14 sätestatud ühtset haldus- ja kontrollsüsteemi. Kõnealuse süsteemi erinevate osade ühetaolise ja piisavalt kõrgel tasemel toimimise tagamiseks seoses tehniliste aspektidega peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid süsteemi ja selle erinevate põhijoonte, määratluste ja kvaliteedinõuete kohta.

(13)

Selleks et tagada toetusetaotluste ühetaoline ja tõhus haldamine peaks komisjon vastu võtma toetusetaotlusi ja toetusõiguste taotlusi käsitlevad rakendusaktid. Kõnealused aktid peaksid tagama selle, et toetuskõlblikkuse tingimuste kontrolli teostamiseks on ette nähtud piisav aeg ja kogu vajalik teave. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tuleks põllumajandustootjatele anda teatav paindlikkus. Lisaks ei peaks toetuskõlblikkuse eeskirjad, näiteks seoses loomapidamisajaga, takistama põllumajandustootjatel kogu oma ettevõtet üle anda pärast taotluse esitamist, vaid kõnealuse perioodi jooksul. Seepärast tuleks määratleda selliste üleandmiste tingimused.

(14)

Toetuskõlblikkuse tingimuste kontrollimisel tuleks võtta arvesse liidu vahendite kaitset. Selleks et saaks kontrollida, kas põllumajandustootjad täidavad toetuse maksmisega kaasnevaid kohustusi ja tagada, et vahendid jaotataks nõuetekohaselt toetuskõlblikele põllumajandustootjatele, peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid liikmesriikide teostatavate kontrollide kohta. Vajaduse korral peaksid kõnealused aktid sätestama eeskirjad juhuks, kui lisaks pädevale asutusele tegelevad toetuse maksmisega muud talitused, ametiasutused või organisatsioonid.

(15)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 28 on sätestatud järgitavad miinimumnõuded, kuid artikli 28 lõike 1 esimese lõigu punkti b ei ole asjakohane kohaldada põllumajandustootjate suhtes, kes teatavate tootmiskohustusega seotud kavade kohaselt saavad endiselt otsetoetusi, kuid kelle valduses ei ole ühtegi hektarit maad. Kõnealused põllumajandustootjad on samas olukorras kui eritoetusõigustega põllumajandustootjad ning kõnesolevate kavade täie tõhususe tagamiseks peaks neid seepärast artikli 28 lõike 1 kohaldamisel kohtlema samamoodi. Samuti kui liikmesriik on valinud artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt hektarikünnise, siis V peatüki III jaotises osutatud eritoetust saavate põllumajandustootjate suhtes, kes omavad vähem hektareid kui liikmesriikide valitud künnis, tuleks kohaldada liikmesriikide valitud eurokünnist vastavalt artikli 28 lõike 1 punktile a.

(16)

Tuleks kindlaks määrata eeskirjad seoses ettevõtte põllumajandusmaa miinimumsuurusega, mille kohta võib taotleda toetusõiguste kehtestamist.

(17)

Selleks et tagada otsetoetuste süsteemi järjepidevus erakorraliste ajaolude korral, tuleks komisjonil lubada vastu võtta vajalikud ja põhjendatud meetmed selliste olukordade lahendamiseks.

(18)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava tõhusa haldamise tagamiseks tuleks määratleda mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatav põllumajandusmaa.

(19)

Selleks et võtta arvesse siseriiklikke eeskirju, peaksid liikmesriigid haldama riiklikku reservi. Tuleks kehtestada vastavad halduseeskirjad.

(20)

Tuleks kindlaks määrata teatavad eeskirjad, milles käsitletakse kasutamata toetusõiguste riiklikku reservi tagastamist liikmesriikide poolt.

(21)

Toetusõiguse üleandmise piirangut käsitlevaid eeskirju tuleks kohandada, et võtta arvesse konkreetseid olukordi üleandmisel.

(22)

Eritoetusõiguste tingimuste jätkuva täitmise tagamiseks tuleks vastu võtta eeskirjad loomühikute (LÜ) arvutamiseks.

(23)

Selleks et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid toetusõiguste algse jaotamise kohta seoses ühtse otsemaksete kava rakendamisega uutes liikmesriikides, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 55.

(24)

Selleks et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid loomühikute arvutamiseks eritoetusõiguste saamise korral, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 44 lõikega 2.

(25)

Selleks et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 kohaste eritoetusmeetmete kohta seoses teatava põllumajandusliku tegevusega, millega kaasnevad täiendavad põllumajanduse keskkonnahüved, piirkondadega, kus kohaldatakse ümberkorraldus- ja/või arenguprogramme, ning saagi, loomade ja taimede kindlustusmeetmetega. Taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondide puhul peaksid kõnealused eeskirjad hõlmama eelkõige rahaliselt toetatavate kommertslaenude minimaalset ja maksimaalset pikkust ning liikmesriikide kohtusust edastada komisjonile aastaaruanne määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli rakendamise kohta.

(26)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotises sätestatud toetuskavade tõhusa haldamise tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad kõnealuste kavade tõhusa toimimise kohta.

(27)

Tuleks kehtestada eeskirjad toetusõiguste üleandmise piirangute kohta lamba- ja kitseliha sektori toetuse puhul.

(28)

Tuleks kehtestada eeskirjad deklareeritavate loomade miinimumarvu kohta seoses eritoetuse ja ammlehmatoetusega.

(29)

Tuleks kehtestada eeskirjad ammlehmatoetuse saamise õiguste üleandmise piirangute kohta.

(30)

Selleks et tagada liikmesriikide valikute nõuetekohane haldamine tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, peaks komisjon kindlaks määrama ühtsele otsemaksete kavale vastavad ülemmäärad, tootmiskohustusega seotud meetmed eritoetuse korral, suhkru eritoetuse, puu- ja köögivilja eritoetuse, eraldi makstava marjasektori toetuse ning liikmesriikide teatatud vahendid kooskõlas artikli 69 lõike 6 punktiga a.

(31)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 132 kohaselt on uutel liikmesriikidel võimalus täiendada põllumajandustootjatele makstavat otsetoetust komisjoni loal. Komisjoni loale mittevastaval viisil makstud täiendavaid riiklikke otsetoetusi käsitatakse ebaseadusliku abina.

(32)

Komisjoni ja liikmesriikide vaheline teabevahetus on oluline vahendite nõuetekohaseks haldamiseks. Komisjon peaks rakendusaktidega vastu võtma ühtsed eeskirjad teabevahetuse kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama eelkõige liikmesriikide otsuste teatamist ning liikmesriikide saadetavaid statistilisi andmeid ja aruandeid.

(33)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 73/2009 vastavalt muuta,

(1)

Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:

„i)   „viljelusmaa”– põllukultuuride tootmiseks haritav maa või kooskõlas artikliga 6 heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitav maa olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all;

j)   „püsikultuurid”– külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

k)   „püsikarjamaa”– maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2078/92 (8), tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (9) artiklitele 22, 23 ja 24 ning tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39; ning sel eesmärgil „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes. Liikmesriigid võivad lisada komisjoni poolt määratletud põllukultuure;

l)   „rohumaa”– viljelusmaa, mida kasutatakse rohu tootmiseks (külvatud või looduslik); rohumaa hõlmab püsikarjamaad.

(2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

I lisa muutmine

Uute, vajalikuks osutuda võivate õigusaktide arvesse võtmiseks muudab komisjon I lisa delegeeritud õigusaktiga õigusaktidega, et lisada asjakohased viited uutele õigusaktidele .”

(2a)

Artikli 6 lõike 1 teise lõigu punkt a jäetakse välja. [ME 5]

(3)

Artiklile 6 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Selleks et tagada, et põllumajandustootjad võtavad meetmeid püsikarjamaa all oleva maa säilitamiseks, võtab komisjon rakendusaktidega vastu sätted, milles käsitletakse põllumajandustootjate järgitavaid individuaalkohustusi, kus on määratud, et püsikarjamaa all oleva maa osakaal väheneb. [ME 6]

4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetodi püsikarjamaa ja põllumajandusmaa vahelise, muutumatuna püsiva suhtarvu kindlaksmääramiseks.”

(4)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon vaatab rakendusaktidega delegeeritud õigusaktidega läbi IV lisas sätestatud ülemmäärad, võttes arvesse: [ME 7]

(5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

(6)

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaldamisest tulenevad summad eraldab komisjon rakendusaktidega uuele liikmesriigile, kus vastavad summad on tekkinud. Kõnealuseid summasid kasutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikele 5a.”

(6a)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„ 2.     Euroopa Parlament ja nõukogu määravad kindlaks komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandusi kohaldatakse, kõnealused kohandused hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.”

(7)

II jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Volituste delegeerimine komisjonile

1.   Selleks et tagada toetuste ümbersuunamise ja finantsdistsipliini ühtlustatud rakendamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikides põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate ning artiklite 9-11 kohaselt toetuste ümbersuunamisest ja finantsdistsipliinist tulenevate vähendamiste arvutamist.

2.   Selleks et tagada artikli 9 lõikes 2 osutatud jaotamine, kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega kriteeriumid toetuste ümbersuunamise tulemusel vabanenud summade jaotamise kohta.”

(8)

Artiklile 12 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Selleks et tagada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi tõhusus, võib komisjon rakendusaktidega vastu võtta sätted sellise süsteemi hästi toimivaks süsteemiks muutmiseks. Kõnealuste sätetega võib muu hulgas käsitleda põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ulatust ja põllumajandustootjate juurdepääsukriteeriume. [ME 10]

6.   Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta tehnilised eeskirjad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi ühetaoliseks rakendamiseks.”

(9)

Artikli 19 lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Iga liikmesriik määrab põllumajanduslike maatükkide miinimumsuuruse, mille kohta võib taotluse esitada. Miinimumsuurus ei tohi siiski ületada 0,3 hektarit.

Erandina esimese lõigu punktist a võivad liikmesriigid otsustada, et põllumajandustootja, kes ei taotle mitte ühtegi pindalapõhist otsetoetust, ei pea deklareerima oma põllumajanduslikke maatükke juhul, kui kõnealuste maatükkide kogupindala ei ületa ühte hektarit. Põllumajandustootja märgib oma taotlusel tema käsutuses olevad põllumajanduslikud maatükid ja pädeva asutuse nõudmisel asjaomaste maatükkide asukoha.”

(10)

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui leitakse, et põllumajandustootja ei vasta käesoleva määrusega ettenähtud toetuskõlblikkuse tingimustele, vähendatakse makstud või makstavat toetust või selle osa, mille puhul on vajalikud tingimused täidetud, või jäetakse põllumajandustootja toetusest või selle osast ilma, ilma et see piiraks artikliga 23 ettenähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist.”

(11)

Artiklile 22 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad kontrollide teostamise kohta 1. peatükis osutatud kohustuste täitmise kontrollimiseks.”

(12)

Artikli 23 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas artikli 27a lõikes 5 osutatud eeskirjades sätestatud tingimustega võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada vähendamist või väljaarvamist, mille suurus on kuni 100 EURot ühe põllumajandustootja ja kalendriaasta kohta.

Kui liikmesriik otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud võimalust, võtab pädev asutus järgmisel aastal vajalikud meetmed kontrollimaks, kas põllumajandustootja on asjaomase tuvastatud rikkumise lõpetanud. Põllumajandustootjat teavitatakse avastatud rikkumistest ja parandusmeetmete võtmise kohustusest.”

(13)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

(14)

II jaotise 4. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 27a

Volituste delegeerimine komisjonile

1.   Selleks et tagada vahendite nõuetekohane jaotamine toetuskõlblikele põllumajandustootjatele ja käesoleva peatükiga ettenähtud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta:

2.   Vahendite nõuetekohase jaotamise tagamiseks seoses artikli 19 kohaste toetusetaotlustega toetuskõlblikele põllumajandustootjatele ja selleks et saaks kontrollida, kas põllumajandustootjad täidavad sellega seotud kohustusi, sätestab komisjon delegeeritud õigusaktidega järgmise:

3.   Selleks et tagada artikliga 20 ettenähtud toetuskõlblikkuse tingimuste kontrolli teostamine tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta sätted, eelkõige juhul, kui põllumajandustootja takistab kontrolli teostamist.

4.   Selleks et tagada, et vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamine toimub kooskõlas artiklis 21 sätestatud põhimõtetega ning tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, mis kaitseb liidu finantshuve, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu:

5.   Selleks et nõuetele vastavus oleks tagatud tõhusal, ühtsel ja mittediskrimineerival viisil, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad vähendamiste arvutamiseks ja kohaldamiseks artiklites 23 ja 24 sätestatud põhimõtete kohaselt, sealhulgas eeskirjad teatavate juhtude kohta, mil vähendamisi ei kohaldata.

Artikkel 27b

Rakenduseeskirjad

Käesoleva peatüki ühetaoliseks rakendamiseks kehtestab komisjon rakendusaktidega:

(15)

Artikli 28 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 44 lõike 1 kohaselt eritoetusõigusi omavate põllumajandustootjate või IV jaotise 1. peatüki 10. jaos osutatud lamba- ja kitsetoetusi saavate põllumajandustootjate või IV jaotise 1. peatüki 11. jaos osutatud veise- ja vasikaliha toetusi saavate põllumajandustootjate või III jaotise 5. peatükis osutatud põllumajandustootjate, kes omavad vähem hektareid kui liikmesriikide valitud künnis esimese lõigu punkti b kohaldamisel, suhtes kohaldatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud tingimusi.”

(16)

Artikli 29 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 2 võib komisjon rakendusaktiga:

Komisjon võib rakendusaktidega vastu võtta kõnealuste ettemaksete tegemist käsitlevad eeskirjad.”

(17)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Rakenduseeskirjad Volituste delegeerimine komisjonile

Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu delegeeritud õigusakte eriolukordades praktiliste ja konkreetsete probleemide lahendamiseks vajalike ja nõuetekohaselt põhjendatud meetmete kohta. Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 141ba sätestatud menetlust. ”

(18)

Artiklile 33 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liikmesriik võib otsustada kindlaks määrata ettevõtte põllumajandusmaa miinimumsuuruse, mille kohta võib taotleda toetusõiguste kehtestamist. Miinimusuurus ei ole siiski suurem kui esimese lõigu punkti b alusel kehtestatud piirangud koostoimes artikli 28 lõike 1 teise lõiguga. Miinimumsuurust ei määrata kindlaks artiklis 60 ja 65 osutatud eritoetusõiguste kehtestamiseks.

5.   Uute, vajalikuks osutuda võivate õigusaktide arvesse võtmiseks muudab komisjon IX lisa delegeeritud õigusaktiga õigusaktidega . [ME 16]

6.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad toetuse taotlemise kohta toetusõiguste jagamise aastal, kui õigused ei ole võib-olla veel lõplikult kehtestatud või kui jaotamist mõjutavad teatavad asjaolud, samuti käesolevas jaotises osutatud ühtse otsemaksete kava ülemmäära kohta.”

(19)

Artikli 34 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, nagu on osutatud esimese lõigu punktis a, käsitatakse kõnealust maad peamiselt põllumajandustegevuseks kasutatava maana, kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajandustegevust. Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid kõnealuse lõigu rakendamiseks oma territooriumil.”

(20)

Artikli 36 teine lõik jäetakse välja.

(21)

Artikli 38 teine lõik asendatakse järgmisega.

„Integreerimise edasilükkamise korral võivad liikmesriigid otsustada lubada kasvatada järelkultuure toetuskõlblikel hektaritel maksimaalselt kolme kuu jooksul alates iga aasta 15. augustist. Liikmesriikide taotlusel võib seda kuupäeva rakendusaktidega siiski muuta piirkondade puhul, kus klimaatilistel põhjustel koristatakse teravilja tavaliselt varem.”

(22)

Artikli 39 lõige 2 jäetakse välja.

(23)

Artikli 40 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui toetusõigused määratakse viinamarjakasvatajatele, kohandab komisjon, võttes arvesse kõige värskemaid andmeid, mille liikmesriigid on talle kättesaadavaks teinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103o ja artikli 188a lõike 3 kohaselt rakendusaktidega delegeeritud õigusaktidega käesoleva määruse VIII lisas kindlaks määratud riiklikke ülemmäärasid. Riiklike ülemmäärade kohandamisele eelneva aasta 1. detsembriks esitavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse IX lisa punktis B osutatud toetusõiguste piirkondliku keskmise väärtuse.”

(24)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt.

(25)

Artiklile 42 lisatakse järgmised lõigud:

„Põllumajandustootjad võivad vabatahtlikult loovutada toetusõigusi riiklikku reservi.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed seoses praktiliste tingimustega, mida kohaldatakse kasutamata toetusõiguste tagastamisega tagastamise suhtes riiklikku reservi.”

(26)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt.

(27)

Artiklile 44 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad loomühikute (LÜ) arvutamise kohta eritoetusõiguste puhul ja eritoetusõiguste kasutamise korral.”

(28)

III jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 45a

Volituste delegeerimine komisjonile

1.   Selleks et tagada põllumajandustootjate õiguste kaitse, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta:

2.   Selleks et tagada toetusõiguste nõuetekohane haldamine võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste deklareerimise ja kasutamise kohta.

3.   Selleks et selgitada eriolukordi, mis võivad esineda ühtse otsemaksete kava kohaldamisel, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad, mis käsitlevad järgmist :

4.   Selleks et lihtsustada puu- ja köögiviljasektori ühtsesse otsemaksete kavasse integreerimise edasilükkamist, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad, millega nähakse ette võimalus lubada kasvatada järelkultuure toetuskõlblikel hektaritel liikmesriikides, kes on kasutanud ühte artikli 51 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud võimalust;

5.   Selleks et kehtestada loetelu otsetoetuskõlblikest kanepisortidest ja kaitsta inimeste tervist, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad, mille kohaselt on toetuste maksmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ja milles sätestatakse artiklis 39 osutatud kanepisortide kindlaksmääramise kord.”

(29)

Artikli 51 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lähtuvalt iga liikmesriigi valikust määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks ülemmäära iga artiklites 52–54 osutatud otsetoetuse jaoks.”

(30)

III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 54a

Volituste delegeerimine komisjonile

Selleks et võtta arvesse asjaomase sektori eripära, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste kehtestamise ja arvutamise kohta ning käesoleva peatükiga ettenähtud võimaluste kohta.”

(31)

Artikli 57 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Uued liikmesriigid kasutavad riikliku reservi vahendeid selleks, et jaotada objektiivsete kriteeriumide alusel ning sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, toetusõigusi nendele põllumajandustootjatele, kes on eriolukorras.”

(32)

Artiklile 59 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed, et selgitada välja toetuskõlblikud põllumajandustootjad ja määrata esialgu kindlaks hektarite arv ning eelnevalt kontrollida taotluse suhtes kehtivaid tingimusi.”

(33)

Artiklile 60 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad artikli 44 lõike 2 punktis a osutatud põllumajandusliku tegevuse, mis on väljendatud loomühikutes, arvutamise kohta, ning artikli 44 lõike 2 punktis b osutatud minimaalse põllumajandusliku tegevuse kontrollimise kohta uutes liikmesriikides.”

(34)

Artikli 62 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed seoses põllumajandustootja kasutatavate toetusõiguste osakaalu arvutamisega.”

(35)

III jaotise 3. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 62a

Volituste delegeerimine komisjonile

1.   Selleks et tagada toetusõiguste tõhus haldamine liikmesriikides, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste algse jaotamise kohta ühtse otsemaksete kava rakendamisel liikmesriikides, kes on kohaldanud ühtse pindalatoetuse kava.

2.   Selleks et võtta arvesse põllumajandussektori muutunud olukorda, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad võrdlusperioodi kohta artikli 57 lõike 3 ja artikli 59 lõike 3 kohaldamisel.

3.   Selleks et tagada toetusõiguste tõhus haldamine, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste ühikuväärtuse ja arvu kehtestamise ja arvutamise kohta või käesoleva peatüki kohaselt ja sellega ettenähtud võimaluste alusel riiklikust reservist saadud toetusõiguste ühikuväärtuse suurendamise kohta.

4.   Toetusesaajate õiguste kaitseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu:

(36)

Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009 otsustada integreerida ühtsesse otsemaksete kavasse 2010. või 2011. aastal IV jaotise 5. jaos osutatud seemnetoetuse ning XI lisa punktis 1 osutatud kavad, välja arvatud kõva nisu eritoetus. Sel juhul kohandab komisjon rakendusaktidega artiklis 40 osutatud riiklikke ülemmäärasid, lisades XII lisa summad asjaomasele abikavale.”

(37)

III jaotise 4. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 67a

Volituste delegeerimine komisjonile

Selleks et lisada ühtsesse otsemaksete kavasse XI lisas loetletud tootmiskohustusega seotud toetused ja IX artiklis osutatud veinisektori toetusprogrammid, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad toetuse saamise kohta, summa kindlaksmääramise kohta ja jaotatavate toetusõiguste arvu või ühikuväärtuse suurendamise kohta.”

(38)

Artiklit 68 muudetakse järgmiselt.

(39)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt.

(39a)

Artikli 70 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad põllumajandustootja keskmise aastatoodangu arvutamise kohta.”

(40)

Artiklit 71 muudetakse järgmiselt:

(41)

Artiklile 76 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad vähenduskoefitsientide kohta, sealhulgas kõnealuste koefitsientide arvutusmeetodi ja kehtestamise kuupäeva kohta.”

(42)

IV jaotise 1. peatüki 1. jaole lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 76a

Volituste delegeerimine komisjonile

Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning põllukultuuripõhiste kavade tõhus haldamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad miinimumpindala kohta ning käesolevas jaos osutatud põllukultuuride külvi ja harimist käsitlevate erinõuete kohta.”

(43)

Artiklile 77 lisatakse järgmised lõigud:

„Põllukultuuripõhiste toetuskavade kohaldamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad tärklisekartuli kasvatajatele toetuse andmise tingimuste kohta, sealhulgas eeskirjad toetuskõlblikkuse, minimaalse hinnataseme ja toetuse maksmise kohta.

Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed toetuse maksmiseks.”

(44)

Artiklile 80 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed maguslupiini mõrude seemnete sisalduse arvutamiseks.”

(45)

Artikli 81 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui pindala, mille jaoks valgurikaste taimede toetust taotletakse, ületab tagatud maksimumpindala, vähendab komisjon rakendusaktidega kõnealusel aastal proportsionaalselt põllumajandustootja kohta pindala, mille jaoks valgurikaste taimede toetust taotletakse.

Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed seoses vähenduskoefitsientidega, sealhulgas kõnealuste koefitsientide arvutusmeetodi ja kehtestamise kuupäevaga.

3.   Kui liikmesriik otsustab kooskõlas artikliga 67 lisada käesolevas jaos ettenähtud valgurikaste taimede toetuse ühtsesse otsemaksete kavasse, vähendab komisjon rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tagatud maksimumpindala võrdeliselt valgurikaste taimede toetussummaga, mis vastavad XII lisas esitatud kõnealuse liikmesriigi toetussummale.

Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning põllukultuuripõhiste kavade tõhus haldamine, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu:

(46)

Artiklile 84 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed seoses vähenduskoefitsientidega, sealhulgas kõnealuste koefitsientide arvutusmeetodi ja kehtestamise kuupäevaga.”

(47)

Artiklile 85 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine ning põllukultuuripõhiste kavade tõhus haldamine, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad miinimumpindala kohta ning käesolevas jaos osutatud põllukultuuride külvi ja harimist käsitlevate erinõuete kohta.

5.   Selleks et tagada põllukultuuripõhiste kavade tõhus haldamine, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad, milles sätestatakse toetuskõlblikkuse tingimused põllumajanduslike maatükkide puhul, kuhu on istutatud pähklipuud, eeskirjad minimaalse põllu suuruse ja puude tiheduse kohta ning eeskirjad artiklites 86 ja 120 osutatud pähklite riikliku toetuse saamise tingimuste kohta.”

(48)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

(49)

Artiklit 89 muudetakse järgmiselt.

(50)

Artikli 90 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Põllukultuuripõhiste toetuskavade kohaldamiseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad puuvilla toetuse andmise tingimuste kohta, sealhulgas eeskirjad toetuskõlblikkuse nõuete ja agronoomiatavade kohta.

Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad lõikes 4 osutatud vähendamise arvutamise kohta.”

(51)

Artiklit 91 muudetakse järgmiselt.

(52)

Artiklile 97 lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Põllumajandustootjate õiguste kaitseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta konkreetsed mõisted käesoleva jao kohaldamiseks.

6.   Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine puu- ja köögivilja üleminekutoetuste puhul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta:

7.   Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta eeskirjad miinimumpindala kohta ning käesolevas jaos osutatud põllukultuuride külvi ja harimist käsitlevate erinõuete kohta.

8.   Komisjon võtab rakendusaktidega meetmed seoses esmatöötleja või kokkuostja heakskiitmise ja kontrollimisega liikmesriikide poolt ning liikmesriikide avaldatava heakskiidetud esmatöötlejate ja kokkuostjate loeteluga, liikmesriikide kehtestatava soovitusliku toetussummaga ja toetussumma alusega.”

(53)

Artiklile 98 lisatakse järgmised lõiked:

„7.   Põllumajandustootjate õiguste kaitseks võib komisjon delegeeritud õigusaktidega käesoleva jao kohaldamiseks vastu võtta konkreetsed mõisted.

8.   Selleks et tagada liidu vahendite tõhus ja sihipärane kasutamine marjade üleminekutoetuste puhul, võib komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu võtta järgmised eeskirjad:

9.   Komisjon võtab rakendusaktidega meetmed seoses esmatöötleja või kokkuostja heakskiitmise ja kontrollimisega liikmesriikide poolt ning liikmesriikide avaldatava heakskiidetud esmatöötlejate ja kokkuostjate loeteluga, liikmesriikide kehtestatava soovitusliku toetussummaga ja toetussumma alusega.”

(54)

Artikli 101 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kehtestab rakendusaktidega kõnealuste piirkondade loetelu.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad esimeses lõigus osutatud kriteeriumidele vastavate piirkondade kontrollimise ja nendest teatamise kohta.”

(55)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt.

(56)

Artiklile 104 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Komisjon võtab rakendusaktidega vajalikud meetmed seoses individuaalülemmäärade arvutamisega ja õiguste ümardamisega.”

(57)

Artiklit 105 muudetakse järgmiselt.

(58)

Artiklit 110 muudetakse järgmiselt.

(59)

Artiklit 111 muudetakse järgmiselt.

(60)

Artiklit 112 muudetakse järgmiselt.

(61)

Artiklit 113 muudetakse järgmiselt.

(62)

Artiklile 115 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Toetusesaajate õiguste kaitseks võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad lõikes 1 osutatud mullikate eritoetuse saamise kohta põllumajandustootjate puhul, kelle mullikakari on mõeldud lehmakarja uuendamiseks.

4.   Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad seoses:

(4a)     Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad seoses loomade arvu ümardamisega, kui artikli 111 lõike 2 teise lõigu kohaselt protsentides väljendatud mullikate maksimumarvu arvutamisel saadud tulemus ei ole täisarv. ”

(63)

Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:

(64)

Artiklit 117 muudetakse järgmiselt:

(65)

Artikli 119 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad väljaarvamise pikendamise kohta.”

(66)

Artiklile 124 lisatakse järgmised lõiked:

„9.   Käesolevas jaotises osutatud ühtse pindalatoetuse kava kohaldamiseks määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks ühtse pindalatoetuse kava alla kuuluvad põllumajandusmaad, nagu on sätestatud lõikes 1, ja toetuskõlbliku ala miinimumsuuruse põllumajandusettevõtte kohta, mille jaoks saab toetust taotleda, kui see on vähemalt 0,3 hektarit, nagu on sätestatud lõike 2 kolmandas lõigus.

10.   Selleks et kehtestada loetelu otsetoetuskõlblikest kanepisortidest ja kaitsta inimeste tervist, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastu eeskirjad, mille kohaselt on toetuste maksmise tingimuseks teatavate sortide sertifitseeritud seemne kasutamine ja milles sätestatakse artiklis 39 osutatud kanepisortide kindlaksmääramise kord.”

(67)

Artiklile 126 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lähtuvalt iga liikmesriigi valikust määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud toetusele vastava ülemmäära.”

(68)

Artiklile 127 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lähtuvalt iga liikmesriigi valikust määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud toetusele vastava ülemmäära.”

(69)

Artiklit 128 muudetakse järgmiselt:

(70)

Artiklile 129 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lähtuvalt iga liikmesriigi valikust määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks käesolevas artiklis osutatud toetusele vastava ülemmäära.”

(71)

Artikli 131 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon kehtestab rakendusaktidega lõikes 1 osutatud summad.”

(72)

Artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

(73)

Artiklile 139 lisatakse järgmine lõik:

„Artikliga 132 ettenähtud täiendavaid riiklikke otsetoetusi, mida ei maksta kooskõlas komisjoni loaga, käsitatakse ebaseadusliku riigiabina nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (11) tähenduses.

(74)

Artiklile 140 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad liikmesriikide poolt komisjonile esitatava teabe, dokumentide, statistika ja aruannete kohta, samuti teatamise tähtaegade ja teatamisviiside kohta.”

(75)

Artiklid 141 ja 142 jäetakse välja.

(76)

VII jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 141a

Komisjoni volitused

Kui komisjonile on antud volitused, tegutseb ta delegeeritud õigusaktide puhul kooskõlas artiklis 141b osutatud menetlusega ning rakendusaktide puhul kooskõlas artiklis 141c osutatud menetlusega, juhul kui käesoleva määrusega ei ole teisiti sätestatud.

Artikkel 141b

Delegeeritud õigusaktid volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse määramata ajaks õigus antud õiguse suhtes võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.    Artiklis 2a, artikli 6 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 3, artikli 11a lõigetes 1 ja 2, artikli 12 lõikes 5, artikli 27a lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 5, artiklis 31a, artikli 33 lõikes 5, artikli 40 lõikes 1, artikli 45a lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 5, artiklis 54a, artikli 62a lõigetes 1, 3 või 4, artiklis 67a, artikli 68 lõikes 7, artiklis 76a, artiklis 77, artikli 81 lõikes 3, artikli 85 lõigetes 4 või 5, artikli 87 lõigetes 4, 5, 6, 7 ja 8, artikli 89 lõikes 3, artikli 90 lõikes 5, artikli 91 lõikes 3, artikli 97 lõigetes 5, 6 ja 7, artikli 98 lõigetes 7 ja 8, artikli 103 lõikes 3, artikli 105 lõikes 6, artikli 110 lõikes 4, artikli 111 lõigetes 7 ja 8, artikli 113 lõikes 6 (uus), artikli 115 lõigetes 3 ja 5 (uus), artikli 116 lõigetes 5, 6 ja 7, artikli 124 lõigetes 9 ja 10 ning artikli 132 lõikes 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … (12). Komisjon esitab delegeeritud volituse kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament ja või nõukogu võivad lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist .

Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub aktis nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.     Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul alates sellest, kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehti või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku möödumist komisjonile teatanud, et ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda ajavahemikku kahe kuu võrra pikendada. [ME 28]

Artikkel 141ba

Kiirmenetlus

1.     Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 141b lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui Euroopa Parlamendi või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid. [ME 29]

Artikkel 141c

Rakendusaktid – komitee Komiteemenetlus

[Täidetakse pärast seda, kui on vastu võetud praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel olev määrus ELi lepingu artikli 291 lõikes 2 osutatud kontrollimeetmete kohta.]

+