14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/54


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta”

COM(2012) 548 final – 2012/0261 (COD)

2013/C 76/10

Raportöör: David SEARS

Nõukogu otsustas 15. oktoobril 2012. aastal ja parlament 22. oktoobril 2012. aastal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta”

COM(2012) 548 final – 2012/0261 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. jaanuaril 2013.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 486. istungjärgul 16.–17. jaanuaril 2013 (16. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 130, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 7.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

1.1

Käesoleva ettepanekuga püütakse kõrvaldada kehtivates ELi õigusaktides avastatud konkreetsed kitsaskohad atsetaanhüdriidiga kauplemise järelevalve ja kontrolli osas ELi ettevõtjate vahel; atsetaanhüdriid on laiatarbekemikaal, millel on palju seaduslikke ja väga vajalikke rakendusi, kuid mida kõrvaletoimetamisel kasutatakse ka lähteainena heroiini ebaseaduslikul valmistamisel morfiinist, peamiselt Afganistanis. Komitee tunnistab vajadust selle muutmismääruse järele ning toetab ettepanekut tugevalt.

1.2

Komitee toetab ka ettepanekut luua heakskiidetud ettevõtjate ja lõppkasutajate Euroopa andmebaas ning parandada aruannete kogumist liikmesriikidest kõigi nimekirjas loetletud ja loetlemata narkootikumide lähteainete ebaseaduslike saadetiste konfiskeerimise ja kinnipidamise kohta.

1.3

Kehtivate registreerimist reguleerivate õigusaktide laiendamine lisaks „ettevõtjatele” ka „kasutajatele” nõuab mõningaid uusi või läbivaadatud määratlusi; väiksemaid probleeme on märgatud ja soovitused tehtud. Lõppkasutajaid tuleb registreerimise eesmärgist ja kasust täielikult teavitada. Pädevatele asutustele tuleks anda samasugused juurdepääsuõigused lõppkasutajate tööruumidele, nagu praegu on sätestatud ettevõtjate puhul.

1.4

Komitee tunnistab, et uued ettepanekud saavad olla tõhusad üksnes siis, kui edastatakse nõuetekohaselt ja tarbetult lisanduva finantskoormuseta kõigile asjaosalistele. Seepärast toetab komitee tugevalt ettepanekut mikroettevõtted registreerimistasust vabastada.

1.5

Viimaks märgib komitee, et seoses soovitud eesmärkide saavutamiseks tehtava koostööga järgivad kõik osapooled Euroopas täielikult ÜRO 1988. aasta asjakohast konventsiooni, eelkõige selle artikli 12 nõudeid. See on aidanud kaasa edukale koostööle teistega nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool eesmärgiga võidelda kuritegevuse vastu, kaitsta kodanike tervist, võimaldada seadusliku kaubanduse jätkumist ning hoida asjaomaste organisatsioonide ja ettevõtete head mainet. Järgnenud protsessid, kujunenud vastastikune austus ja usaldus ning asjaosalistele saadetavate teatiste stiil ja sisu – kõik väärib tunnustamist hea näitena reguleerivast sekkumisest ja nõuetele vastavusest Euroopa Liidu või mis tahes muul tasandil. Loodetavasti järgivad psühhotroopsete ainete ja laborites loodud uute sünteetiliste uimastite (nn „designer drugs”) kontrollimeetmeteks kavandatud ettepanekud eelkõige ennetustegevuse valdkonnas ELi ja riiklikul tasandil tugeva, hästi läbimõeldud ja tõenditel põhineva rahvatervise poliitika raamistikus samasugust mudelit. Komitee ootab huviga võimalust anda neisse ettepanekutesse aegsasti oma panus.

2.   Sissejuhatus

2.1

Narkootikumide lähteained on ained, mida kogu maailmas valmistatakse, millega kaubeldakse ja mida kasutatakse väga mitmesugustes seaduslikes ja olulistes protsessides, kuid mida saab ka kõrvale toimetada selliste narkootikumide nagu kokaiini, heroiini, Ecstasy või metamfetamiini ebaseaduslikuks valmistamiseks. Pikka aega on väga oluliseks peetud jõupingutusi saada kontrolli alla kauplemine nende ainetega, mis on nõutavad nende füüsiliste omaduste tõttu, näiteks ekstrahentidena toimeainete eraldamiseks taimsetest allikatest, või keemiliste mõjuritena, mis muudavad tulemuseks saadavate narkootikumide laadi ja toimet.

2.2

Rahvusvaheline tegevusraamistik on sätestatud ÜRO 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastases konventsioonis. Artiklis 12 on rõhutatud, et soovitud tulemuste saavutamiseks on äärmiselt oluline reguleerivate asutuste ja ettevõtjate vaheline koostöö.

2.3

Euroopa Liidu tasandil on narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise vähendamine tähtis eesmärk nii ELi uimastistrateegias (2005–2012) kui ka ELi uimastitevastase võitluse tegevuskavas (2009–2012). Sisekaubandust reguleeriv õigusraamistik on praegu sätestatud määruses (EÜ) nr 273/2004 ja seda korraldab ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, ning väliskaubandust reguleeriv raamistik nõukogu määruses (EÜ) nr 111/2005 ja seda korraldab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1277/2005, mida on muudetud määrustega (EÜ) nr 297/2009 ja (EL) nr 225/2011, on sätestatud üksikasjalikud rakenduseeskirjad pädevatele asutustele ja ettevõtjatele.

2.4

Nende määruste kohaselt koguvad liikmesriigid andmeid ja esitavad aruande teatavate nimekirjas loetletud (st eriliselt jälgitavate ja kontrollitavate) ning loetlemata (vabatahtlikult jälgitavate) ainete koguste kohta, mis on kinni peetud (enne kohaletoimetamist) või konfiskeeritud (kohaletoimetamise ajal või pärast seda). Neid koguseid saab seejärel võrrelda selliste ainete üldkogustega, mis on kinni peetud või konfiskeeritud maailma mastaabis. Tuvastatud koguste mistahes ootamatu suurenemine või muutused kinnipidamiste ja konfiskeerimiste sageduses ja jaotuses võivad tuleneda paranenud järelevalvest, kuid võivad viidata ka konkreetse turu sagenenud kasutusele ebaseaduslikuks otstarbeks, mis tõenäoliselt johtub kohaliku kontrolli oletatavast või tegelikust nõrkusest.

2.5

2008. aasta konsolideeritud andmed näitavad ühe konkreetse lähteaine puhul seitsmekordset koguse suurenemist 2007. aastaga võrreldes; tegu on atsetaanhüdriidiga, mida kasutatakse (oopiumist saadud) morfiini muutmisel heroiiniks. Euroopa Liidus konfiskeeritud 241 tonni moodustasid üle 75 % kogu maailma konfiskeerimistest. See fakt põhjustas korduvat kriitikat ÜRO Rahvusvahelise Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogult. Komisjoni aruandes COM(2009) 709 asjakohaste õigusaktide hindamise ja toimimise kohta jõuti järeldusele, et kuigi tegevus on üldiselt rahuldav, esineb siiski mõningaid kitsaskohti, ning tehti soovitusi, eelkõige seoses atsetaanhüdriidi müügi järelevalve ja kontrolliga Euroopa Liidus.

2.6

Selle protsessi käigus on komisjon ja kõik muud asjaosalised tõdenud, et atsetaanhüdriid on oluline alküüliv aine väga mitmesuguste kattematerjalide, kilede, plastide, ravimite (näiteks aspiriini) ja muude tarbekaupade sünteesil. Suurema osa maailma kogutoodangust (praegu umbes 1 miljon tonni aastas) kasutavad tootjad väidetavalt ära ettevõttesiselt; väiksem osa, alla kolmandiku üldkogusest, müüakse kolmandatele lõppkasutajatele. Ebaseaduslikuks kasutamiseks (põhiliselt Afganistanis) vajaminev kogus jääb hinnanguliselt vahemikku 380–570 tonni aastas. Sellest toodetakse omakorda umbes 380 tonni Afganistani heroiini, millest 70 tonni tarnitakse narkootikumide kasutajatele Euroopas. Kuna Euroopas on ühe grammi keskmine tänavahind 40 eurot, on ebaseadusliku kaubanduse aastakäive umbkaudu 3 miljardit eurot. Vajamineva atsetaanhüdriidi turuväärtus on sellega võrreldes tühine – ning tühine võrreldes ka seadusliku müügiväärtusega või töötajate või firma hea maine kaotusega sellise ebaseaduslikuks kasutamiseks kõrvaletoimetamise tagajärjel. Keemiatööstuse ülemaailmne programm „Responsible Care” aitab tagada, et need punktid oleksid arusaadavad seaduslikele ettevõtjatele, kes esmakordselt turule tulevad.

2.7

Samuti tuleb tunnistada, et isegi kui kõik kõrvaletoimetamise katsed õnnestuks Euroopas ära hoida, leiavad need aset mujal maailmas. Uimastitootjate kasum, nagu eespool märgitud, on lihtsalt liiga suur. Siiski on kontrollimeetmed täiesti õigustatud ning on teistele eeskujuks, mida järgida. Kuni neid meetmeid kulutõhusaks peetakse toetavad asjaomased tööstusharud neid täielikult, et nende seaduslik kaubandus Euroopa Liidus saaks jätkuda.

2.8

Eespool kirjeldatud olukorra tõttu on komisjon kaalunud mitut mõjuhinnangus nimetatud alternatiivset lähenemisviisi ning konsulteerinud asjaomaste sektorite esindusorganitega – eelkõige tootjaid („ettevõtjaid”) esindava CEFICiga, mõne suure lõppkasutajaga ning tarnijaid ja väikesi lõppkasutajaid esindava FECCiga – aga ka liikmesriikide esindajatega, kes on kohustatud ettepanekuid rakendama. Jõuti üldisele kokkuleppele, et käesolev ettepanek on kõige eelistatum variant.

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1

Komisjoni ettepanekuga laiendatakse atsetaanhüdriidi tootjate, tarnijate ja müüjate suhtes kehtivaid registreerimisnõudeid ka selle tööstuslikele lõppkasutajatele, st ettevõtetele, kes ostavad atsetaanhüdriidi enda tarbeks või Euroopa Liidus töötlemiseks.

3.2

Sellega püütakse veelgi piirata atsetaanhüdriidi tegelikku kõrvaletoimetamist ja kõrvaletoimetamise katseid Euroopa Liidus, et üritada vähendada selle ebaseaduslikku kasutamist väljaspool Euroopa Liitu ning luua ELis seaduslikult tegutsevatele ettevõtetele suurem õiguskindlus.

3.3

Seepärast jaotatakse määruses (EÜ) nr 273/2004 esitatud olemasolev ainete 2. kategooria kaheks nõnda, et 2a. kategooriasse kuuluvad atsetaanhüdriid ja 2b. kategooriasse ülejäänud neli laiatarbekemikaali, mida see muudatus ei puuduta. 1. kategooria (väikesekoguselised erikemikaalid, mida kontrollitakse isegi rangemalt kui kõige tundlikumaid narkootikumide „võtmelähteaineid”) ja 3. kategooria (mitmeotstarbelised lahtised kemikaalid) kohta käivad määratlused jäävad muutmata.

3.4

Ettepaneku eesmärk on luua ka narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaas, et tagada tõhusam andmete kogumine konfiskeeritud ja kinnipeetud saadetiste kohta ning pidada loetelu ELis narkootikumide lähteainete seadusliku kauplemise, tootmise või kasutamisega tegelevate litsentseeritud või registreeritud ettevõtjate ja kasutajate kohta.

3.5

Ettepanekus muudetakse selgemaks ka mõned olemasolevad määratlused, vabastatakse mikroettevõtted registreerimislõivudest, muudetakse komiteemenetlust käsitlevaid sätteid kooskõlas Lissaboni lepingu uute eeskirjadega ning jäetakse välja nõue ametliku vastuvõtmisprotsessi järele suuniste ettevalmistamisel. Ettepanekus selgitatakse ka liikmesriikide õigust võtta lisameetmeid teabe saamiseks ning vajaduse korral siseneda ettevõtjate tööruumidesse seoses iga kahtlase nimekirjaväliste lähteainete tellimusega.

3.6

Ettepaneku õiguslik alus on artikkel 114 (Euroopa Liidu toimimise leping) ning see vastab vähemalt oma praegusel kujul ELi nõuetele nii subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse osas.

3.7

Määrus jõustuks kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ning oleks tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Määrusega nähakse ette kuni 18-kuuline üleminekuperiood, et pädevad asutused jõuaksid nõutavad protsessid välja töötada ning teatavad lõppkasutajad end esimest korda registreerida. Kõigi kasutajate registreerimisprotsesse on karmistatud ning registreerimisest võidakse nüüd ka keelduda, kui pädevatele asutustele esitatud teave tunnistatakse ebarahuldavaks.

3.8

Ettepanekule on lisatud seletuskiri ja komisjoni talituste töödokument (mõjuhinnang). Kättesaadav on ka mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat teevad kokkuvõtte selliste ühenduse õigusaktide väljatöötamisest, milles käsitletakse narkootikumide lähteainete järelevalvet ja kontrolli Euroopa Liidus ning ELi ja kolmandate riikide vahel, ning toovad ära kõigi asjassepuutuvate dokumentide, sidusrühmade ja asjaomaste organisatsioonide juurde suunavad lingid.

3.9

Komisjoni aruanded narkootikumide lähteainete kinnipidamistest ja konfiskeerimisest, mis on koostatud liikmesriikidelt aastatel 2006–2010 saadud andmete alusel, õigustavad praegu tehtavaid ettepanekuid ja need on veebis kättesaadavad. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi 16. oktoobri 2012. aasta ettekanne nõukogu tolliliidu töörühmale lisas taustateavet. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat andsid ühiselt välja suunised ettevõtjatele („Guidelines for Operators”), mida liikmesriikide pädevad asutused jagavad ainult usaldusväärsetele ettevõtjatele, kes teevad pikaajalisi seaduslikke tehinguid nimekirjas loetletud ja loetlemata lähteainetega.

3.10

Muud aruanded, näiteks Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollinõukogu (INCB) 2011. aasta aruanne „Precursors and chemicals frequently used in the illicit manufacture of narcotic drugs and psychotropic substances” ja USA riigidepartemangu 2012. aasta aruanne „International Narcotics Control Strategy Report Chemical Controls” pakuvad globaalsemat ülevaadet väljastpoolt. Praegu on näiteks kokkuleppele jõutud, et Afganistanis puudub seaduslik nõudlus atsetaanhüdriidi järele ja seetõttu on selle igasugune import ebaseaduslik. Koalitsioonijõud on teatanud umbes 20 tonni konfiskeerimisest 2011. aastal imporditud märksa suuremast üldkogusest. Peamised ebaseaduslikud allikad on väidetavalt Hiina, Lõuna-Korea, Euroopa, Kesk-Aasia riigid ja India. On selge, et töö veel jätkub ning et endiselt on ülimalt olulised tihe rahvusvaheline koostöö ja raskelt saavutatud vastastikune usaldus.

4.   Komitee üldised märkused

4.1

Komitee esitas oma arvamuse dokumendi COM(2002) 494 final kohta 26. veebruaril 2003, (1) toetades täielikult komisjoni ettepanekuid narkootikumide lähteainete kontrollimeetmete kohta. See oli nõuetekohaselt kirjas lõppversioonis, mis avaldati 2004. aasta veebruaris kui määrus (EL) nr 273/2004 (2).

4.2

Komitee toetab tugevalt ka jõupingutusi narkootikumide kasutamise vähendamiseks Euroopa Liidus ja väljaspool seda, nagu ta on teinud selgeks oma 2012. aasta maikuu arvamuses vastuseks komisjoni teatisele „Euroopa uimastitevastase võitluse tugevdamine” (3). Selles arvamuses rõhutati, et on tarvis säilitada tasakaalustatud lähenemisviisi nii pakkumisele kui ka nõudlusele. Pakkumise vähenemist, mis saab olla ainult ajutine, tuleb ELi ja riiklikul tasandil toetada tugeva, hästi suunatud ja tõhusa rahvatervisepoliitikaga eelkõige ennetustegevuse valdkonnas (ELi toimimise lepingu artikli 168 lõige 1). Ülimalt oluline on koostöö ja parimate tavade vahetamine liikmesriikide vahel. Poliitika peaks põhinema teabel ja tõenditel, mitte vastupidi.

4.3

Seepärast toetab komitee tugevalt käesolevat ettepanekut tugevdada järelevalvet ja kontrolli atsetaanhüdriidiga kauplemise üle ELi ettevõtete vahel ning rakendada lisameetmeid narkootikumide lähteainete üldiseks järelevalveks ja kontrolliks, eelkõige luues Euroopa andmebaasi nii litsentsitud või registreeritud ettevõtjate ja lõppkasutajate kui ka liikmesriikidelt saadud teabest selliste ainete kinnipidamise või konfiskeerimise kohta, mis toimetati kõrvale ebaseaduslikuks kasutamiseks, eelkõige narkootikumide ja psühhotroopsete aine valmistamiseks, tavaliselt väljaspool Euroopa Liitu. Eriti teeb muret väikeste atsetaanhüdriidi koguste kõrvaletoimetamine heroiini valmistamiseks.

4.4

Komitee tunnustab ka komisjoni ja kõigi nende, kes olid kaasatud kehtivate õigusaktide rakendamisse ning pärastistesse läbivaatamis- ja konsulteerimisprotsessidesse, tihedat ja järjepidevat koostööd liikmesriikide, reguleerivate asutuste, õiguskaitseasutuste, tootjate, vahendajate ja lõppkasutajatega, nagu on nõutud ÜRO 1988. aasta konventsiooni artiklis 12. Selle tulemuseks on hästi fokuseeritud, informeeritud, dokumenteeritud ja kulutõhusad ettepanekud, mida kõik otsesed asjaosalised selgelt toetavad ning mida seetõttu tõenäoliselt ka täielikult rakendatakse.

4.5

See koostöö on juba kaasa toonud ELis kinnipeetud või konfiskeeritud narkootikumide lähteainete koguste drastilise vähenemise – mis loodetavasti näitab, et ELi ei peeta enam hõlpsaks märklauaks. Aruannete kohaselt on eriti tõhus olnud nimekirjaväliste lähteainete vabatahtlik järelevalve. Niisuguse innovaatilise, visa ja väga kasumliku kuritegevuse vastu võitlemisel on eriti oluline paindlikkus. Vähemalt selles valdkonnas on kõigil ühine eesmärk. Kõik asjaosalised on seda täielikult tunnistanud – ja niisuguse koostöö võiks arvatavasti seada ELi kulutõhusate õigusaktide eeskujuks ka teistes valdkondades, kus tal on laiem mõju ettevõtjatele, töötajatele ja tarbijatele.

4.6

Õigusaktidel on mõju ka sellepärast, et asjaomased tootjad, tarnijad ja lõppkasutajad juba teostavad sarnaseid kontrollimeetmeid seoses radioaktiivsete materjalide, bioloogiliste mõjurite, kahesuguse kasutusega kemikaalide, eelnevalt teatatud nõusolekut vajava ekspordi ja muu sellisega ning neil on asjakohased kogemused. Varsti võetakse vastu uus õigusakt lõhkeainete lähteainete kohta. Selleks on vaja aga, et need nõuded oleksid laias laastus ühesugused ning et registreerimisele või litsentsimisele kuuluvate lähteainete nimekiri oleks võimalikult lühike. Seepärast on käesolev ettepanek tõenäoliselt tõhus, vähemalt seoses selle üpris kitsalt määratletud eesmärgiga veelgi vähendada Euroopa Liidus atsetaanhüdriidi ebaseaduslikuks kasutamiseks kõrvaletoimetamist sellega seadusliku kauplemise käigus. Teiste vähem sihipäraste või koormavamate alternatiivide puhul on ebaõnnestumise tõenäosus palju suurem.

4.7

Komitee nõustub komisjoniga ka selles, et käesolev ettepanek ei mõjuta üldiselt töötingimusi ettevõtetes ega tarbijate õigusi, välja arvatud ainult määral, mil nad üksikisikutena toetavad heroiini ja heroiiniga seotud toodete kättesaadavuse vähendamist Euroopas ja väljaspool seda. Kui selline vähenemine peaks tõepoolest toimuma, on selle ulatust kahjuks raske mõõta. Käesolev ettepanek ei sõltu siiski sellisest kulude ja tulude tasakaalustamisest ning tuleks seepärast praegusel kujul võimalikult kiiresti rakendada.

4.8

Lõpetuseks ootab komitee huviga võimalust anda oma panus ELi edasistesse algatustesse selles valdkonnas ning innustab seepärast komisjoni esitama võimalikult kiiresti uusi kavandatud ettepanekuid, eelkõige psühhotroopsete ainete ja läbinisti sünteetiliste uimastite kohta, mis praegu asendavad üha enam niisuguseid traditsioonilisi narkootikume nagu heroiin ja laiendavad samas ka üldist turgu.

5.   Konkreetsed märkused

5.1

Komitee märgib, et „ettevõtja” ja „kasutaja” määratlused näivad kattuvat (kuna iga „ettevõtja” puhul võib juhtuda, et ta mõnda aega „omab nimekirjas loetletud lähteaineid”). Kuna neid kaht on tarvis selgelt eristada, saab seda teha, kui lisada artikli 2 uue punkti h esimesel real pärast sõnu „juriidilisi isikuid” sõnad „kes pole ettevõtjad, kuid”.

5.2

Samuti on oluline sätestada, et see kehtib konkreetselt kasutajate kohta, kes on aktsiaseltsiks ühinenud ja tegutsevad ELi piires. Müük ja/või kohaletoimetamine kasutajatele väljaspool ELi on hõlmatud eraldi seadusaktidega. Siseturu sujuva toimimise tagamiseks tuleks ka liikmesriikides kindlaks määrata, kus nõutakse ettevõtjate ja kasutajate registreerimist, näiteks kas ettevõtja või kasutaja asukohariigis või riigis, kus toode (atsetaanhüdriid) turule viiakse.

5.3

Nõue, et lõppkasutajad peavad end esmakordselt registreerima, võib seaduslikus kaubanduses põhjustada lühiajalisi häireid. Neid saab minimeerida ettevõtjate ja tarnijate proaktiivse teavitamisega üleminekuks ette nähtud 18 kuu jooksul; teated võiksid eelistatavalt põhineda liikmesriikide pädevate asutuste väljaantud selgelt ja asjakohaselt sõnastatud suunistele. Olemasolevad suunised ettevõtjatele („Guidelines for Operators”) on selliste teadete suurepärane näide. Registreerimise otstarve ja sellest tulenev kasu tuleks registreerimisel selgeks teha, et nii lõppkasutajad kui ka ettevõtjad saaksid teadlikeks kõrvaletoimetamise võimalusest ja ohtudest ning saaksid seega nende minimeerimisele paremini kaasa aidata. Pädevatel asutustel peaks olema ühesugune õigus siseneda nii lõppkasutajate kui ka ettevõtjate tööruumidesse.

5.4

Komitee toetab komisjoni ettepanekut vabastada mikroettevõtted mistahes lõivu maksmisest registreerimisel, sest äärmiselt oluline on nii seadusliku kaubanduse jätkumine (mikroettevõtete ja nende palgatud töötajate huvides), vaid ka kontrollimeetmete võimalikult laialdane mõistmine ja rakendamine. Kuna ebaseaduslikuks kasutuseks vajalikud kogused on suhteliselt väikesed, on just väiksemate kasutajate puhul kõige suurem oht, et neile tehakse pakkumine, millest nad ei suuda keelduda. Seepärast on eeskirjade järgimise toetamiseks hädavajalik korralik trükitud ja elektrooniline teave kõigis asjakohastes kohalikes keeltes.

5.5

Komitee märgib, et aruandluse ja muu teavitamise nõuded on nimekirjas loetlemata lähteainete puhul vabatahtliku iseloomuga, s.t liikmesriigid pigem „võivad” soovitatud menetlusest kinni pidada kui „peavad” seda tegema. On selge, et siseturu kaitseks pole see ideaalne, kuid võib olla eelistatav, kui soovitakse nimekirjas juba loetletud kindlaksmääratud lähteainetele veel aineid lisada. Kõik asjaosalised peaksid seetõttu olukorda hoolikalt kaaluma.

5.6

Komitee tervitab ettepanekut Euroopa andmebaasi kohta ja toetab tuliselt selle käivitamist, kuid ainult tingimusel, et sellel on piisavalt vahendeid, et kõik asjaomased osalised saaksid seda pikemaajaliselt ajakohastada ja kasutada ning et see andmebaas on loodud andma tulemusi, mitte lihtsalt koguma aegunud või puudulikke andmeid. Ühtviisi tähtis on kogutud andmete kvaliteet ja kvantiteet. Selle saavutamiseks on otsustav liikmesriikide õiguskaitseasutuste jätkuv toetus.

5.7

Muidugi peab ligipääs andmetele piirduma vaid nendega, kes kindlalt ja järjepidevalt tegelevad seadusliku kaubandusega – eeldatavasti on nad andmebaasis registreeritud. Kui vähegi võimalik, tuleks ühtlustada andmete sisestamise nõuded ettevõtjatele, tarnijatele, müüjatele ja lõppkasutajatele, samuti liikmesriikidele, et säilitada siseturg ja vähendada kulusid. See ei tohiks siiski sattuda vastuollu käesoleva ettepaneku peamise eesmärgiga – kindlaks teha narkootikumide lähteainete ebaseaduslik kõrvaletoimetamine ja seda piirata ning loodetavasti süüdlased vahistada.

Brüssel, 16. jaanuar 2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  EÜT C 95, 23.4.2003, lk 6.

(2)  EÜT L 47, 18.2.2004, lk 1.

(3)  COM(2011) 689 final, EMSKi arvamus: ELT C 229, 31.7.2012, lk 85.