|
14.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 76/48 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusinfo paremini kättesaadavaks: rohkem kasu avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse””
COM(2012) 401 final
2013/C 76/09
Raportöör: Gerd WOLF
17. juulil 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusinfo paremini kättesaadavaks: rohkem kasu avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse”
COM(2012) 401 final.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. jaanuaril 2013.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 486. istungjärgul 16.–17. jaanuaril 2013 (16. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 151, erapooletuks jäi 5.
1. Järeldused ja soovitused
|
1.1 |
Teadusinfo kättesaadavus on edukate teadusuuringute ja innovatsiooni edendamise ning seega ka Euroopa konkurentsivõime oluline eeldus. Selle juurde kuulub teadmussiire teadlaste, ühisuuringute partnerluste – eelkõige teadlaste ja ettevõtjate – ning teadlaste ja kodanike vahel. |
|
1.2 |
Järgmisi väiteid arvesse võttes toetab komitee komisjoni sõnastatud eesmärke ja ettepanekuid; komitee näeb nendes – tehniliselt interneti kaudu võimalikku – teadustöö hõlbustamist ja selle tõhususe potentsiaalset suurendamist. |
|
1.3 |
Nende eesmärkide edukaks elluviimiseks on oluline tagada jätkuvalt teadlaste ja nende organisatsioonide autorsus ja intellektuaalomand, säilitada teadus- ja uurimistegevuse vabadus ning säästa teadlasi tõhusust vähendavast lisatööst või täiendavast halduskoormusest. |
|
1.4 |
Avatud juurdepääs teadusväljaannetele (interneti kaudu) laiendab või täiendab raamatukogusid vastavalt tänastele tehnilistele võimalustele. See on väga kasulik, praeguseks ulatuslikult kasutusel ning sellega tuleks edasi tegeleda ja seda täiendada. Eesmärgiks tuleb seada ülemaailmne sümmeetria Euroopa ja väljaspool Euroopat asuvate riikide vahel. |
|
1.5 |
Teadusinfo säilitamine (uurimisandmete salvestamine) võimalikuks hilisemaks kasutamiseks on vajalik; praegusel ajal kuulub see hea teadustava hulka. Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle toetada selleks vajalikke taristuid ka tulevikus. Kui projektilepingutes on kavas andmete salvestamist põhjalikult käsitleda, tuleb koos asjaomaste teadlastega võtta vastu otsused ulatuse, vormi, üksikasjalikkuse ja kirjelduse kohta (koos metaandmetega), lähtudes konkreetsest valdkonnast. |
|
1.6 |
Sellest tulenevalt tekib küsimus avatud (s.t üldise, ülemaailmse, tasuta, kontrollita ja tingimusteta) juurdepääsu kohta salvestatud uurimisandmetele interneti kaudu. Sellel küsimusel on palju aspekte, see puudutab senist teaduskultuuri ning seda tuleb käsitleda väga diferentseeritult ja ettevaatlikult. Samal ajal kui on mõeldavad uurimisvaldkonnad, mille puhul võib avatud väline juurdepääs olla kasulik ja turvaline, räägivad paljudes teistes valdkondades otsustavad aspektid selle vastu. Seepärast hoiatatakse üldistamise eest. |
|
1.7 |
Seepärast peaksid võimalikud lahendused valitud juhtumite puhul järkjärguliselt ja katseliselt lähtuma juba praegu tavapärastest iseorganiseerunud andmevahetuse vabatahtlikest meetoditest (näiteks CERN, veeb) ning neid tuleks kokkuleppel uurimisprotsessis osalevate teadlastega katseprojekti raames empiiriliselt järele proovida. Siiski ei tohi uute ettekirjutuste või lisamenetluste kaudu nurjata äsja alanud jõupingutusi sellealaste haldusmenetluste lihtsustamiseks. |
|
1.8 |
Sellele vaatamata võiks avatud juurdepääs mõistlikule valikule sellistest andmetest, mis on aluseks vabalt juurdepääsetavatele väljaannetele, olla kasulik – eelkõige juhul, kui on tegemist ülemaailmse sümmeetriaga Euroopa ja väljaspool Euroopat asuvate riikide vahel. |
|
1.9 |
Kõik need meetmed on teadlaste ja nende organisatsioonide jaoks seotud osalt märkimisväärsete lisakuludega. Neid tuleb eelarve kavandamisel ja eelarve jaotamisel igakülgselt arvesse võtta. |
2. Komisjoni teatise lühiülevaade
|
2.1 |
Teatis puudutab komisjoni kavandatud meetmeid, mille eesmärk on juurdepääsu parandamine teadusinfole ja suurema kasu saamine avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse. |
|
2.2 |
Meetmete eesmärgid on
|
|
2.3 |
Teadusväljaannete kättesaadavusega seoses on praegu teadusväljaannete kirjastustega käimas läbirääkimised kahe mudeli üle:
|
|
2.4 |
Lisaks esitatakse ajakava, kuidas neid eesmärke programmi „Horisont 2020” käigus samm-sammult ellu viiakse. |
3. Komitee märkused
Siinkohal käsitletakse interneti kaudu pakutavat avatud, s.t üldist, tasuta, ülemaailmset ja piiranguteta juurdepääsu tulevastele väljaannetele ja nende aluseks olevatele uurimisandmetele, mis praeguseks eksisteerivad tavaliselt ka digitaalselt kujul.
3.1 Varasemad märkused
Komitee käsitles siin arutusel olevat teemat juba oma arvamuses (1)„Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus” ning esitas selle kohta põhimõttelisi märkusi, mis kehtivad ka praegu. Märkuste eesmärk oli parandada teadmussiiret ühisuuringute partnerluste vahel (eelkõige teadlaste ja ettevõtjate vahel). Selles nähti olulist tegurit innovatsiooni ning seega ka Euroopa konkurentsivõime edendamiseks. Märkused puudutasid ka uurimis- ja innovatsiooniprotsessis tekkiva intellektuaalomandi haldamist ning kunsti- ja teadusvabadust (2) (3).
3.2 Autorsus ja intellektuaalomand
Teadlaste ja nende organisatsioonide autorsuse ja intellektuaalomandi puhul on ühelt poolt tegemist selle tunnustamisega, et esimesena tehti teadusavastus või -järeldus, mis tavaliselt dokumenteeritakse väljaandes autorsuse märkimise teel, teiselt poolt sellise loomeprotsessi tunnustamisega ja sellest tulenevate kasutusõigustega (või nende osadega), mille puhul tekivad uute järelduste alusel võib-olla innovatsioon ja leiutised, millele taotletakse siis sageli ka patendikaitset. Komitee tunneb seetõttu heameelt komisjoni väite üle (punkt 4.1), et kavandatud „[a]vatud juurdepääsu poliitika ei mõjuta autori vabadust valida, kas avaldada või mitte. Sellega ei sekkuta ka patentimisse ega muudesse ärilise kasutuse vormidesse.”
3.3 Uudsust säilitav tähtajapikendus
Küsimuse puhul, kas avaldada teadustulemused varakult, aga kaotada samas õigus võimalike sellest tulenevate leiutiste uudsusele, või viimase vältimiseks viivitada esmalt avaldamisega ja kaotada sellega nt prioriteediõigus mõne avastuse suhtes, on tegemist raske ja kohati kaotustega seotud dilemmaga. Komitee kordab oma soovitust kehtestada sellest dilemmast pääsemiseks nn uudsust säilitav tähtajapikendus ELi patendi kasutuselevõtul (4), millele on hoiatavalt viidatud.
3.4 Patendiõiguse näide
Kümnenditepikkuse rahvusvahelise edasiarenduse käigus töötati patendiõiguses välja ja seati sisse sobiv tasakaal ühelt poolt esialgsete intellektuaalomandi konfidentsiaalsusnõuete ja teiselt poolt avatud juurdepääsu vahel sellega hõlmatud toodetele. Praegu avaldatakse patendinõuded 18 kuu pärast ja need on ka internetis kõigile kättesaadavad.
3.5 Uurimisandmed
Olenevalt teadusharust on tänastele toimimisviisidele rohkem või vähem iseloomulik,
|
i. |
et uurimisprotsessis tekkivaid andmeid tuleb esmalt nn toorandmete alusel kalibreerida ning mõõtmisvigade suhtes kontrollida, analüüsida sisemises arvamuse kujundamise protsessis nende järjepidevust, hinnata nende tähendust ja vajaduse korral võrrelda või kombineerida neid teiste mõõteandmetega, enne kui need on võimalik lisada valideeritud, usaldusväärsete andmete kogumisse ja teatavaks teha, ning |
|
ii. |
et sellega tegelevad teadlased on esimesed, kes sellest väljaannetes aru annavad, tulemusi tõlgendavad ja järeldusi teevad. |
3.6 Põhimõtteline heakskiit
Eespool esitatud märkusi silmas pidades toetab komitee komisjoni sõnastatud eesmärke. Komitee näeb nendes teadustöö – tehniliselt interneti abil võimalikku – potentsiaalset hõlbustamist ja selle tõhususe suurendamist. Komitee soovitab alustatud protsesse või käsitlusi samm-sammult edasi arendada, taotledes pidevalt tagasisidet uurimisprotsessis aktiivselt osalevalt teadlastelt. Seejuures tuleb arvesse võtta eri teadusharude eripära ning säästa teadlasi tõhusust vähendavast lisatööst ja täiendavast halduskoormusest. Järgmises punktis esitatakse selle kohta täiendavad kaalutlused ja piirangud.
4. Komitee erimärkused
4.1 Avatud juurdepääs väljaannetele
Avatud juurdepääs teadusväljaannetele (interneti kaudu) on raamatukogude tänastele tehnilistele võimalustele vastav täiendamine. See on kasulik ja otstarbekas, praeguseks ulatuslikult kasutusel ning sellega tuleks kindlasti edasi tegeleda ja seda täiendada.
4.1.1
Kas asjaomaste kirjastustega on võimalik või tahetakse jõuda kokkuleppele kuldses või rohelises juurdepääsus, on pigem pragmaatiline või kulude küsimus. Tähtis on põhimõtteline ja mitte liiga pika viivitusega internetipõhine juurdepääs teadus- ja tehnikaväljaannetele.
4.1.2
Siiski on jäänud mulje, et tooniandvad kirjastused nõuavad selle eest liiga kõrgeid tasusid. Selles võiks lahenduse tuua ilmselt suurem konkurents autorite, väljaandjate ja kirjastuste koostoimes. Teadustulemuse hindamisel on oma osa siiski selle ajakirja prestiižil, kus väljaanne avaldati. Seepärast ergutab komitee komisjoni algatama siin koos teadusorganisatsioonidega edasisi arutelusid selle üle, kuidas olukorda parandada. Seejuures ei tohi aga piirata autorite vabadust ajakirja valimisel.
4.1.3
Komitee juhib tähelepanu levinud tavale teha uued tulemused, mille avaldamine erialaajakirjades on veel välisekspertidepoolse (referentidepoolse) hindamise etapis, erialaringkondadele kättesaadavaks eelnevate trükiste vormis – ka internetis. Sama kehtib sümpoosionidel ja erialakonverentsidel peetavate ettekannete kohta, mille siduv funktsioon on seetõttu väga oluline.
4.1.4
ELi ja teiste riikide vahel ei tohiks rahvusvahelisel tasandil tekkida tugevat ühepoolsust. Kui kogu maailma teadlased või kodanikud pääsevad interneti kaudu tasuta juurde ELis koostatud teadusväljaannetele, on vajalik, et ka ELi teadlastele ja kodanikele tagatakse tasuta juurdepääs kõigile väljaspool ELi koostatud teadusväljaannetele. Komitee toetab komisjoni jõupingutusi kõnealuse sümmeetria saavutamiseks rahvusvaheliste kokkulepete kaudu. Alles ülemaailmne teadusvoog hõlbustab teadustööd tõeliselt.
4.1.5
Samaaegselt hoiatab komitee mõtte eest, et avatud juurdepääsuga võiksid teised teabe- ja mõttevahetuse vormid muutuda üleliigseks või ebaoluliseks. Arvuti taga töötamine ei asenda vestluste ja arutelude stimuleerivat mõju ega raamatukogu ja erialakonverentsi vaimset keskkonda.
4.2 Andmete säilitamine
Enamik suuri teadusorganisatsioone on lisanud andmete säilitamise juba oma hea teadustava eeskirjadesse. Praegusel ajal tekkivaid väga suuri andmekoguseid silmas pidades on ka see ülesanne esmajoones kasutada olevate ressursside ja taristute, seega selliste märkimisväärse seadmete ja inimtööjõu kulu küsimus, mis on vajalik andmehulkade valideerimiseks, vajaduse korral toorandmete korrastamiseks, komprimeerimiseks, lühendamiseks või kustutamiseks ning metaandmete abil kirjeldamiseks, ilma et sealjuures läheks kaotsi olulist teavet. Sealjuures tuleb arvesse võtta vastavaid kulusid ja kasu.
4.2.1
Komitee tunneb heameelt komisjoni seniste ja kavandatud tulevaste meetmete üle uurimisandmete säilitamise ja selleks vajalike taristute edendamiseks.
4.2.2
Komitee nõustub komisjoniga selles, et ei ole vaja otsida üldisi lahendusi, vaid et iga valdkond peab iseseisvalt otsustama, kui ulatuslikult ja milliste vahenditega andmeid säilitada ja millises ulatuses oleks vaja taotleda normeerimist. Koostalitluse võimaldamiseks tuleks kasutada võimalikult avatud ja rahvusvahelisi standardeid.
4.3 Väline avatud juurdepääs andmetele
Oma kavatsuses edendada avatud (digitaalset) juurdepääsu uurimisandmetele lähtuvad komisjon ja teised pooldajad (5) eelkõige järgmistest eesmärkidest:
|
a) |
tõsta teadusliku arutelu kvaliteeti, kuna üldjuhul eeldab avaldatud uurimistulemustest arusaamine ja nende üksikasjalik hindamine juurdepääsu töödeldud andmetele ja nende töötlemiseks kasutatud vahenditele; |
|
b) |
suurendada andmete täiendava kasutamise kaudu andmete kogumiseks kasutatud avalike vahendite tulusust. |
Komitee saab nõustuda kõnealuste eesmärkidega tervikuna.
Ent küsimus on selles, milliste vahenditega, kui diferentseeritult ja ulatuslikult see peab toimuma, millised täiendavad kulud – ka halduskulud – sellega seonduvad, kas oodatav kasu õigustab neid kulusid ja millised aspektid sellele vastu räägivad.
4.3.1
See on teadustöö olemuslik tunnus, et järeldusteni jõudmise protsess koos selle käigus kogutud andmete ja allikatega peab olema jälgitav või reprodutseeritav ja et sellest tehtud järeldused peavad vastu pidama mis tahes arutelule ja debatile. Selleks on teaduskogukonnas enne ja pärast ajakirjades avaldamist ning sellega paralleelselt hästi sissetöötatud ja edukad menetlused, nagu seminarid, konverentsid, eksperdimenetlused, vastastikune hindamine, teabe- ja andmevahetus, personalivahetus jne. Selleks kasutatakse juba ka digitaalse tegevuskava nüüdisaegseid vahendeid. CERN (6) tegi ettepaneku kasutada veebi (www) ja arendas seda koos partneritega edasi just andmevahetuse eesmärgil.
4.3.2
Komisjoni ettepanekute puhul saab küsimus seega olla vaid selles, kuidas neid seni kasutatud enesekorralduse protsesse täiendada, parandada, lihtsustada ja tõhusamalt kujundada saaks. Konkreetselt sel eesmärgil kavandatud lisameetmed ei ilmne komisjoni teatisest piisava selgusega; ilmselt on muu hulgas kavas ka katseprojektid.
4.3.3
Samal ajal kui ootusi avatud juurdepääsu suhtes juba nimetati, on oluline viidata ka lahendamist vajavatele probleemidele, eranditele või teostamise võimatusele. Viimane puudutab näiteks järgmist:
|
— |
konfidentsiaalsus innovaatiliste arenduste puhul, eelkõige koostöö puhul ettevõtetega (VKEdega); patendiaspektid; |
|
— |
patsiendiandmete konfidentsiaalsus meditsiiniuuringutes; |
|
— |
andmete autorsuse (teadlased ja teadusorganisatsioonid) kaitsmine; |
|
— |
arusaamatused andmepäringute tegemisel ja andmete tõlgendamisel koos tagajärgedega; |
|
— |
võimalikud ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest tulenevad tehnoloogiasiirde piirangud; |
|
— |
ülemaailmse sümmeetria tagamine ELi ja kolmandate riikide vahel; |
|
— |
inimtööjõu ja seadmete kulu, mis on vajalik asjakohaste andmete väljasõelumiseks toorandmete sageli ebaülevaatlikust hulgast ja nende väljaspool seisjate jaoks arusaadavalt kasutusvalmiks muutmiseks. |
Ilmselgelt takistavad kõnealused probleemid uurimisandmetele üldise avatud juurdepääsu andmist.
4.3.4
Seega on siinkohal vaja eristada. Komitee kinnitab, et on valdkondi, mille puhul võib avatud väline juurdepääs uurimisandmetele interneti kaudu olla kasulik, näiteks meteoroloogilised andmed, genofondid, demograafilised andmed või sarnased selgelt määratletud andmed (kusjuures ka siin on vaja veel selgitada, kuidas andmete mõistet määratleda).
Samal ajal soovitab komitee tunduvalt ettevaatlikumat toimimist näiteks järgmistel juhtudel:
|
i. |
väga keerukad eksperimendid, näiteks kiirendid või termotuumasünteesi katseseadmed, ja |
|
ii. |
igasugune koostöö tööstusuuringuid tegevate asutustega, sealhulgas VKEdega. |
4.3.5 Eriti viimasel juhul näeb komitee eesmärkides sisemist vastuolu, nimelt ühelt poolt andmetele avatud juurdepääsu propageerimine ja teiselt poolt just innovatsiooni suurem edendamine, keskendudes seejuures avaliku ja erasektori partnerlustele jmt, kus konfidentsiaalsus on põhimure. Ent ka püüe saavutada nende vastandlike huvide vahel tasakaal, eristades ühelt poolt n-ö ohutuid andmeid, mida saadakse nt alusuuringute käigus, ja teiselt poolt innovatsiooni soodustavaid andmeid, mida saadakse nt rakendusuuringute käigus, ei ole riskideta. Sest selline a priori eristamine eeldab, et suudame tulevikku ette näha. Lõpeks võivad ju ka nn alusuuringute teedrajavad uued saavutused osutuda iseäranis innovatsiooni soodustavaks ja seega põhjustada liigvarajase avaldamise korral patendikaitsest ilmajäämise (vt ka punkt 3.3). Seepärast tuleks siinkohal leida pragmaatiline lahendus, mis sarnaneks nn tavaväljaannete puhul kasutatavaga (vt punkt 3.2 ja komisjoni teatise punkt 4.1).
4.3.6
Uurimisprojektis osalevatele teadlastele tuleks seetõttu jätta vabad käed otsustamaks, kas nad annavad projekti käigus kogutud andmetele teatud tingimustel avatud juurdepääsu, ning kui jah, siis millisest ajast alates ja millise üksikasjalikkusega. Eriti CERNi näitest ilmneb, et vabatahtlikud alt-üles protsessid soodustavad ka siin arutusel olevate probleemide lahendamist enam kui pealesunnitud reeglid. Komitee soovitab teadussüsteemi enesekorralduse jõudu rohkem usaldada. Vältida tuleb mis tahes pealesunnitud sekkumist (vt selle kohta punkt 4.3.10) seni väga edukasse, aga ka tundlikku teaduskultuuri.
4.3.7
Kaaluda võiks näiteks võimalust valmistada paralleelselt väljaannetega elektrooniliselt ette valik (vt punkt 4.2) andmetest, mis on avatud juurdepääsuga väljaannete aluseks, ja anda neile avatud juurdepääs. Ent isegi siin on küsitav ja vajab igal konkreetsel juhul kontrollimist, kas andmete kasutamisel veebis kolmandate isikute poolt saadav tulu õigustab tõepoolest esmaautorite täiendavat koormamist, mis hoiab neid nende tegelikust uurimistööst eemal.
4.3.8
Komitee toetab komisjoni jõupingutusi käivitada vähem keerukas ja selleks sobivas erialavaldkonnas esmalt katseprojekt ja koguda selle kaudu kogemusi. Saavutatud lisaväärtuse kohta tuleks koostada aruanne.
4.3.9
Paljude teadlaste märkimisväärne rahulolematus ülemäärase komisjonipoolse bürokraatiaga taotluste esitamise ja hankemenetlustes oli vahepeal toetusinstrumentide lihtsustamise ja järjepidevuse (7) nimel tehtavate jõupingutuste tulemusena juba veidi vaibunud. See võib alles tooreste uute eeskirjade, teadusuuringutesse sekkumiste ja uute bürokraatlike takistuste tõttu uuesti täie jõuga vallanduda.
4.3.10
Lisaks ülalpool kirjeldatud küsimustele on arutusel ka küsimus, kas ja mil määral peaks rahastaja või maksumaksja, keda siinkohal esindab komisjon, oma toetuse eeltingimusena lihtsalt kehtestama nõude teha kõik saadud uurimisandmed internetis vabalt kättesaadavaks. Punktides 3.1 ja 3.2 öeldut kitsendamata ei ole see küsimus käesoleva arvamuse keskmes. Komitee jaoks on küsimus eelkõige selles, millise lähenemisviisiga teadusuuringute edendamisele ja haldamisele on iseäranis just rahastaja huvides võimalik saavutada optimaalne teaduslik ja majanduslik edu.
4.4 Teaduseelarve lisakoormus
Kõik komisjoni kavandatud meetmed kergendavad teabe (väljaanded, andmed) saajate kohustust selle eest maksta. Selle asemel tuleb need kulud kanda andmete ja väljaannete loojatel, s.t teadlastel ja nende organisatsioonidel. Seega peavad need kulud sisalduma vastavates teadusuuringute eelarvetes – kui tegemist on ELi toetusega, siis programmi „Horisont 2020” eelarves. Seetõttu tuleb need kulud toetussummale lisada.
|
4.4.1 |
Avatud juurdepääsu korral teadusväljaannetele peab vastav teadusuuringu eelarve katma seega mitte üksnes uute teadustulemuste saavutamise, vaid ka nende üldsusele kättesaadavaks tegemise kulud. |
|
4.4.2 |
Sama kehtib täiendavalt andmete laialdasema säilitamise ja sellega seotud personali- ja taristukulude kohta (muu hulgas punkti 4.4.3 eeltingimusena). |
|
4.4.3 |
Ja see kehtib loomulikult seda enam täiendavate kulude kohta, mis on seotud vajaduse korral avatud juurdepääsu loomisega kõikidele või valitud uurimisandmetele. |
4.5 Võimalik eksiarvamus
Komiteele on jäänud mulje, et poliitilises debatis põhinevad mõned nõudmised avatud juurdepääsule ja mõned avatud juurdepääsu alused ka tavakodaniku eksiarvamustel teadlaste ja uurijate tööviisi kohta ning tavakodaniku teadusspetsiifikast arusaamise võimel. Teadusväljaanded on tavaliselt arusaadavad ainult vastavas valdkonnas töötavatele ekspertidele; seetõttu on avatud juurdepääs neile ka ainult ekspertidel. Sama kehtib uurimisandmetele juurdepääsu kohta.
4.6 Kodanike ja poliitikute teavitamine
Seda olulisemad on kõik jõupingutused teha uute järelduste olulised väited arusaadavaks ka neile, kes ei ole asjatundjad. Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu seda laadi vahendite tähtsusele ja tunnustab komisjoni sellesuunalisi jõupingutusi, CORDIS (8) kaasa arvatud. Esile tuleb tõsta nende teadlaste tegevust, kellel on annet selgitada oma valdkonna järeldusi võimalikult üldarusaadavalt. Lõpuks on ka poliitikute jaoks oluline saada parimat võimalikku teavet teaduslike järelduste sisu ja tähtsuse ning edasise teadustöö potentsiaali kohta, et olla suutelised vastu võtma põhjendatud otsuseid.
4.7 Eksperditeadmiste kättesaadavus
Kodanikuühiskonna ettevõtted ja organisatsioonid kaebavad sageli selle üle, et spetsiifilised eksperditeadmised ei ole neile piisavalt kättesaadavad. Seepärast on just iseäranis VKEde jaoks tähtis, et nende käsutuses oleks vähemalt sise- või välisekspert, kes suudab teaduslikke andmeid mõista, või siis oleks neil juurdepääs mõnele vastavale nõuandvale organisatsioonile. Lisaks sellele viitab komitee ühest küljest komisjonile (oma varasemas arvamuses (9)) esitatud soovitustele luua konkreetselt selle valdkonna otsimootor ja teisest küljest Euroopa Patendiameti poolt kasutusse antud otsimootorile (10), mille abil on praeguseks võimalik leida enamikku kogu maailma uuematest patendikirjeldustest.
4.8 Internetipõhine juurdepääs varasematele väljaannetele
Väljudes siin käsitletava teema raamidest, ollakse muu hulgas ka humanitaarteadustes huvitatud sellest, et vanemad originaalväljaanded oleksid internetis kättesaadavad ka elektroonilisel kujul. Komitee pooldab kahtlemata sellele suunatud püüdlusi, ent need ei ole käesoleva arvamuse teema.
Brüssel, 16. jaanuar 2013
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Staffan NILSSON
(1) ELT C 218, 11.9.2009, lk 8, punkt 3.
(2) Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 13 (märts 2010): „Akadeemilist vabadust austatakse”.
(3) Nt Torsten Wilholt: FORSCHUNG & LEHRE, 19. aastakäik, lk 984; www.forschung-und-lehre.de
(4) ELT C 132, 3.5.2011, lk 39, punkt 3.9.
(5) nt www.royalsociety.org/uploadedFiles/Royal_Society_Content/policy/projects/sape/2012-06-20-SAOE.pdf,
www.wissenschaftsrat.de/download/archiv/2359-12.pdf
(6) Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon.
(7) ELT C 48, 15.2.2011, lk 129.
(8) http://cordis.europa.eu/home_en.html
(9) ELT C 218, 11.9.2009. lk 8, punkt 3.2.
(10) http://worldwide.espacenet.com