15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/81

1.1

Komitee hindab seda, et Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud katavad paljusid õigusi, pannes erilist rõhku soolise võrdõiguslikkuse küsimustele, rändajate õigustele, vajadusele tagada puuetega inimeste kaasamine ja vähemuste õigused.

1.2

Komitee toetab viidet terviklikule lähenemisviisile, mille liit peaks valima, et käsitleda inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas nende jagamatust (1). Sellest lähtuvalt kutsub komitee omistama suurema tähtsuse majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele; ILO konventsioonides sätestatud töönormide kaitse kujutab nüüd rohkem kui kunagi varem endast demokraatia arengu peamist tugisammast.

1.3

Komitee pooldab seda, et seoses põhiliste töönormide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamisega hõlmatakse sellesse õigus tööle ning õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sh õigus moodustada ametiühinguid ja astuda ametiühingutesse (2). Viimase punkti puhul tuleb selgelt viidata ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetele (3). Komitee toetab ka vaba ettevõtluse õiguse edendamist.

1.4

Sellest lähtuvalt tuleks sõnaselgelt mainida ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust, samuti toetust sotsiaalpartneritele ja sotsiaaldialoogile, pidades silmas rahvusvaheliste töönormide rakendamise edendamist.

1.5

Komitee väljendab rahulolu sõltumatu kodanikuühiskonna tekke suurema tähtsustamise üle, mis aitab kaasa demokratiseerimis- ja hea valitsemistava protsessidele, riigisisene vastutus kaasa arvatud (4). Järelikult tuleks kõnealuses määruses prioriseerida ja toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli (riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil), kaasates nad sealjuures otse poliitikadialoogi kavandamisprotsessi ajal (5).

1.6

Komitee kinnitab, et ELi delegatsioonide võimekust partnerriikides tuleb suurendada, kuna need delegatsioonid vajavad järjest enam küllaldasi eksperditeadmisi inimõiguste ja demokraatia toetamise valdkonnas, samuti peavad nad olema kursis kodanikuühiskonna arenguga (6). Lisaks sellele on delegatsioonidel otsustav roll, et tagada riigi tasandil kodanikuühiskonnale osutatava toetuse puhul kooskõla ELi teiste välissuhetele suunatud vahendite, nt arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) või Euroopa Arengufondiga (EDF).

1.7

Komitee toetab üleskutset luua paindlikumad menetlused, millele abisaajatel oleks piisavalt hea juurdepääs ja mis viiksid halduskoormuse vähenemisele (iseäranis hädaolukordades) (7).

1.8

Lõpetuseks kordab komitee, et ta tuleb kaasata ka vahendi kavandamise protsessi eelkõige üheaastase ja mitmeaastase strateegia koostamise ning vahekokkuvõtte ja hindamise käigus.

2.1

Lähtuvalt nõukogu konsulteerimistaotlusest koostas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (komitee) järgmise arvamuse Euroopa Komisjoni dokumendi „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend)” (8) kohta.

2.2

Kõnealune ettepanek, mille suhtes kohaldatakse kaasotsustusmenetlust, on praegu esimesel lugemisel Euroopa Parlamendis (9).

2.3

Seoses sellega on Euroopa Parlament juba esitanud erinevaid muudatusettepanekuid, mis tulevad arutusele parlamendi ja nõukogu vahelistel läbirääkimistel. Kavandatud määrus peaks lõplikult vastu võetama 2013. aastal ja see jõustub 2014. aastal.

2.4

See määrus on mõeldud asendama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) (10) praegust õiguslikku alust. EIDHR on ELi eriotstarbeline rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada inimõiguste ja demokraatia tagamisele suunatud tegevusi kolmandates riikides.

2.5

Komitee käsitles hiljuti seda teemat, kiites 2009. aastal heaks EIDHRi käsitleva omaalgatusliku arvamuse (11), analüüsides seda vahendit ja esitades konkreetsed soovitused.

2.6

Käesolevas arvamuses kavatseb komitee neid soovitusi edasi arendada, sõnastades täiendavad soovitused kavandatud määruse kohta ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi hiljuti esitatud muudatusettepanekuid.

3.1

Nagu oma varasemas arvamuses (12), kordab komitee ka siin vajadust omistada majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele suurem tähtsus Euroopa Liidu poliitikas nii üldiselt kui ka olemasolevate temaatiliste vahendite, nt kõnealune uus vahend demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, kasutamise teel. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused võivad sageli tõepoolest olla lähtepunktiks kodaniku- ja poliitiliste õiguste toetamisele. Nagu Euroopa Komisjon märkis (13), on üleilmastumine ja sellised sündmused nagu araabia kevad näidanud, et uued väljakutsed inimõiguste täielikul edendamisel on ebavõrdsus, diskrimineerimine ja ärakasutamine. Seepärast on ILO konventsioonides sätestatud tööõiguste ja kõigi seonduvate õiguste kaitse nüüd rohkem kui kunagi varem selle valdkonna peamine tugisammas. Sellest lähtuvalt tuleks määruses sõnaselgelt mainida ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust, samuti toetust sotsiaalpartneritele ja sotsiaaldialoogile (14), pidades silmas rahvusvaheliste töönormide rakendamise edendamist (15). Samal ajal toonitab komitee, kui tähtis on edendada vaba ettevõtluse õigust kui majanduslike ja sotsiaalsete õiguste peamist põhimõtet.

3.2

Komitee peab kõnealust temaatilist vahendit äärmiselt oluliseks. Tänu oma sõltumatusele on sel otsustav tähtsus kodanikuühiskonna organisatsioonide autonoomia ja algatusõiguse säilitamiseks inimõiguste rikkumiste käsitlemisel ning tõelise demokraatia edendamisel ja säilitamisel. Oma hiljutises teatises „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (16) märkis Euroopa Komisjon õigustatult järgmist: „Toimiv kodanikuühiskond on iga demokraatliku süsteemi keskne komponent ja väärtus iseeneses. Kodanikuühiskond esindab ja toetab pluralismi ning võib aidata kaasa poliitika tõhustamisele, tasakaalustatud ja säästvale arengule ja kaasavale majanduskasvule. Kodanikuühiskonnal on oluline roll rahu edendamisel ja konfliktide lahendamisel. Kodanike muresid esiletoova jõuna on kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma koht avalikus ruumis, kus nad kannavad osalusdemokraatia edasiarendamise algatusi.” Seepärast kutsub komitee seadma kõnealuses määruses prioriteediks kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamise, sh nende kaasamise poliitikadialoogi mehhanismidesse riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil vahendi kavandamisprotsessi ajal.

3.3

Komitee toonitab vajadust liikuda erinevate ELi välistegevuse rahastamisvahendite raames olemasolevate kodanikuühiskonna toetusprogrammide sidusama raamistiku poole. Sellised vahendid on näiteks käesoleva arvamuse teemaks olev vahend, arengukoostöö vahend (DCI – geograafilised ja temaatilised programmid) ja Euroopa Arengufond (EDF). Seepärast kutsume üles seadma asjaomaste organite – nt Euroopa välisteenistus, arengu ja koostöö peadirektoraat EuropeAid ja liikmesriigid ise – vahel kavandamisjärgus sisse süvendatud sisemise koordineerimise mehhanismid. See kehtib iseäranis riigi tasandil, kus ELi delegatsioonidel tuleb täita otsustavat rolli eri kodanikuorganisatsioonide toetusprogrammide vahelise sidususe ja vastastikuse täiendavuse kindlustamisel. Seepärast tunneb komitee heameelt algatuse üle koostada ELi tegevuskavad koostööks kodanikuühiskonna organisatsioonidega (17) riigi tasandil, mis peaks aktiveerima ja tagama struktureeritud dialoogi ja strateegilise koostöö, suurendades ELi meetmete sidusust ja mõju.

3.4

Sellest lähtuvalt on määravalt tähtis, et delegatsiooni tasandil oleks tagatud piisav võimekus, mis lubaks täieulatuslikku koostoimet kodanikuühiskonna organisatsioonidega, võimaldaks mõista laia osalejate skaalat ja nende organisatsioonide konkreetset rolli ning tagada sellega strateegilisem tegutsemine. Komisjoni teatises märgitakse, et „soovitatav on koostada korrapäraseid ülevaateid, mis hõlmaksid eri osalejaid ning võrgustikke ja platvorme riiklikul/valdkondlikul tasandil (18)”. Komitee pooldab seda lähenemisviisi täielikult ja kordab vajadust toetada riigi tasandil kaasavaid ja läbipaistvaid mudeleid dialoogiks sõltumatute ja esinduslike kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

3.5

Lõpetuseks kordab komitee võimalust olla samuti kaasatud vahendi kavandamise järku eelkõige üheaastase ja mitmeaastase strateegia koostamise ning vahekokkuvõtte ja hindamise käigus. Nii saab komitee edasi anda kolmandate riikide kodanikuühiskonna esindajatest partneritega, millega tal on erisuhted (India-ELi ümarlaud, Euroopa – Vahemere piirkond, AKV riigid, Ladina-Ameerika jne), tehtava töö tulemused. Samuti soovib komitee, et temaga konsulteeritaks vahendi toimimise vahekokkuvõtte tegemisel ja hindamisel.

3.6

Komitee kavatseb võtta selles protsessis aktiivse rolli, tuginedes oma kogemustele ja konsultatsioonivõrgustikele (majandus- ja sotsiaalpartnerid kogu maailmas ning majandus- ja sotsiaalnõukogud, seal kus need tegutsevad ja on esinduslikud).

3.7

Komiteel võib olla oluline roll ka suhetes kodanikuühiskonnaga valimistejärgse olukorra hindamisel demokraatlike süsteemide tugevdamise eesmärgil.

3.8

Komitee lõi kolm aastat tagasi EIDHRi seirekomitee, mille ülesanne on (i) vastata rahastamisvahendite jaoks loodud uute menetluste raames kiireloomulistele konsultatsioonitaotlustele ja (ii) tagada EIDHRi kavandamise ja elluviimise seire. Samuti tehti seirekomiteele ülesandeks analüüsida teisi vahendeid, mille abil EL sekkub kolmandates riikides. Seirekomitee koges tõhusat koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Praegusest seirekomiteest võib kujuneda komitee struktureeritum allkomitee, mis oleks võimeline tegema koostööd eri toetusprogrammidega, millele kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ligipääs ELi eri rahastamisvahendite raames.