14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/43

1.1

Teadustöö ja innovatsiooni edu määrab ära Euroopa konkurentsivõime kogu maailma kontekstis, olles seega töökohtade, sotsiaalteenuste ja heaolu aluseks. Programm „Horisont 2020” hõlmab selleks ette nähtud ja hädavajalikke ELi toetusmeetmeid. Üks osa sellest on rahvusvaheline koostöö partneritega ELi mittekuuluvatest riikidest.

1.2

See avaldab ulatuslikku positiivset mõju asjaomaste osapoolte sellealastele edusammudele ja samuti rahvastevahelisele üksteisemõistmisele.

1.3

Sellise koostöö kasulikkus Euroopa jaoks sõltub aga otsustaval määral Euroopa teadusruumi atraktiivsusest ning Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste ning ettevõtete, sh VKEde mainest ja suutlikkusest. Selleks vajalike eelduste täitmine kogu Euroopas kuulub strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide hulka.

1.4

Valitsevat finants- ja majanduskriisi arvestades on seega veelgi hädavajalikum rakendada antitsüklilist Euroopa tasandi toetuspoliitikat ning kasutada kõiki rahalisi ja struktuurilisi vahendeid, et muuta Euroopa teadusruum, selle alused ja rahvusvaheline mõõde tugevamaks ja atraktiivsemaks ning kaitsta seda vahendite kärpimise eest. Programmi „Horisont 2020” eelarvet ei tohi kuritarvitada muude huvikonfliktide mängukannina.

1.5

Raamlepingutes partnerriikidega peab põhieesmärk olema tagada võrdsed võimalused („level playing field”) koos vastastikuste õiguste ja kohustustega. Muus osas ei tohi koostööpartnereid Euroopa tasandi eeskirjadega piirata rohkem kui Euroopa huvide seisukohast hädavajalik. Loovus vajab tegutsemisvabadust!

1.6

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaksid projektipõhiseid koostöölepinguid sõlmima vastavalt need sidusrühmad, kes ise asjaomases koostööprojektis osalevad või organisatsioonina selle eest vastutavad.

1.7

Ulatuslikud teadustaristud ja näidisprojektid võivad üksiku liikmesriigi – võib-olla isegi kogu ELi – suutlikkust ja ka kasutuspotentsiaali ületada ja seetõttu vajada komisjoni otsest osalust.

1.8

Rahvusvaheliste koostööprojektide edu eelduseks on usaldusväärsus, järjepidevus ja ettenägematute kulude reserv projekti kogu kestuse vältel. Selleks tuleb võtta spetsiifilisi meetmeid. Lisaks tuleb tagada kaasatud spetsialistide piisav liikuvus ja seda toetada.

1.9

Rahvusvaheline koostöö ei ole mitte eesmärk omaette, vaid ühendab töötajaid. Koostöö peab igal konkreetsel juhul olema põhjendatud oodatava lisaväärtusega. See ei peaks kujunema komisjoni välispoliitikat teenivaks vahendiks.

1.10

Juhtmõtteks peab olema ELi enda huvi, samuti Euroopa teadusruumi tugevdamine ja innovatsioonivõime suurendamine. Seepärast tuleks Euroopa vahenditest toetatavaid koostööprojekte alles arenevatest riikidest pärit partneritega toetada eelistatult arenguabiks ette nähtud eelarvest.

1.11

Asjaolu, et puudub ikka veel ELi patent intellektuaalomandi õiguste tagamiseks, asetab euroopapoolsed koostööpartnerid märgatavalt halvemasse majanduslikku positsiooni. Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu üles toetama kavandatud samme ühtse mõjuga Euroopa patendi suunas töötamiseks ja lõpuks ometi ummikust välja murdma. Seejuures tuleks Euroopas sisse viia ka uudsust säilitav avaldamise ooteaeg.

1.12

Teavet strateegilise lähenemisviisi ellurakendamise kohta ei tuleks koguda mitte uute vahendite abil, vaid nt kasutades Euroopa poolaasta raames kogutud teavet.

2.1

Teatises on välja toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö põhjused, strateegilised eesmärgid ja mõned tegutsemistavad. Rahvusvahelise koostööna käsitletakse koostööd partneritega ELi mittekuuluvatest riikidest.

2.2

Välja on toodud järgmised eesmärgid:

2.3

Uuel strateegilisel lähenemisviisil rahvusvahelisele teadus- ja innovatsioonikoostööle peavad olema järgmised tunnusjooned:

3.1

Teadustöö ja innovatsiooni edu määrab ära Euroopa konkurentsivõime kogu maailma kontekstis, olles seega töökohtade, sotsiaalteenuste ja heaolu aluseks. Programm „Horisont 2020” hõlmab selleks ette nähtud ja hädavajalikke Euroopa Komisjoni toetusmeetmeid. Rahvusvaheline koostöö on üks programmi „Horisont 2020” aspekte.

3.2

Rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö avaldab ulatuslikku positiivset mõju asjaomaste osapoolte sellealastele edusammudele ja samuti rahvastevahelisele üksteisemõistmisele. See ei kehti mitte ainult Euroopa teadusruumis, vaid ka kogu maailmas ja seega ka käesoleva arutelu teemade puhul. Komitee kordab uuesti oma varasemaid selleteemalisi soovitusi (1).

3.3

Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni teatist ja toetab üldjoontes selle eesmärke ja argumente.

3.4

Euroopa läbirääkimispositsioon algavate partnerluste puhul ja rahvusvahelise koostöö kasulikkus ELi jaoks sõltub aga otsustaval määral Euroopa teadusruumi atraktiivsusest ning Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste mainest ja suutlikkusest, samuti ettevõtete, sh VKEde innovatsioonivõimest.

3.5

Selleks vajalike eelduste täitmine kogu Euroopas kuulub strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide hulka. Valitsevat finants- ja majanduskriisi arvestades on seega veelgi hädavajalikum rakendada antitsüklilist Euroopa tasandi toetuspoliitikat, s.t selles valdkonnas vahendeid mitte vähendada, vaid kasutada kõiki rahalisi ja struktuurilisi vahendeid, et muuta Euroopa teadusruum, selle alused ja rahvusvaheline mõõde tugevamaks ja atraktiivsemaks. Just sel eesmärgil tuleb aga programmi „Horisont 2020” eelarvet rahastada vähemalt komisjoni poolt välja pakutud ulatuses. Seepärast kordab komitee oma mitmel puhul esitatud üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule siinkohal kärpeid mitte lubada ja mitte kuritarvitada seda eelarvet muude huvikonfliktide mängukannina.

3.6

Edukas teadustöö ja innovatsioon ei edene kõigis liikmesriikides ühtviisi. Komitee kordab oma mitmel puhul esitatud üleskutset, et Euroopa teadusruumi kuuluvates liikmesriikides, mis ei ole praegu varustatud piisavate tippteadusasutuste ega innovatsiooni kasvulavadega, kõrvaldataks see puudus struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide abil võimalikult kiiresti ja võimaldataks eduka toetus- ja majanduspoliitikaga piisava hulga tippteadlaste ja innovaatilise ettevõtluse esilekerkimine. Vaid sel moel on võimalik ellu viia kasulik kontseptisoon „Teaming for Excellence” (2). Seetõttu kutsub komitee kõiki liikmesriike (ja vajalikus osas ka eraettevõtjaid) üles viima omalt poolt lõpuks ellu nüüdseks ka strateegiasse „Euroopa 2020” üle võetud Lissaboni strateegia eesmärgid ning eraldama 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele.

3.7

Komisjoni poolt teatavaks tehtud eesmärk on järgmine: „programm „Horisont 2020” on piiranguteta avatud kolmandate riikide osalistele, mis võimaldab Euroopa teadlastel teha koostööd parimate teadlastega üle maailma”. See võimalus eksisteerib (3) loomulikult juba palju aastakümneid ja leiab intensiivset kasutust. Seepärast peaks komisjon lähteolukorda selgemalt kirjeldama. Tuleks selgitada, milliste uute vahenditega milliseid lisavabadusi siin saavutada soovitakse, mida on vaja täiendavalt lubada ja mida tuleks lisaks hakata toetama.

3.8

Komisjon on välja pakkunud, et eduka rahvusvahelise koostöö toetusmeetmena sõlmitaks võimalike partnerriikidega raamlepingud. Komitee arvates peaks see esmajoones puudutama eriti innovatsioonimeelseid, edukaid ja kõrge suutlikkusega tööstusriike. Seejuures peab raamlepingutes – analoogselt vabakaubanduslepingutega – põhieesmärk olema tagada võrdsed võimalused („level playing field”) koos vastastikuste õiguste ja kohustustega. Muus osas ei tohiks võimalikke partnereid Euroopa tasandi eeskirjadega piirata rohkem kui Euroopa huvide seisukohast hädavajalik.

3.9

Raamlepingutes tuleb vältida mis tahes mitte asjassepuutuvaid seisukohti ja mõjutusi ning jätta piisavalt paindlikkust ja tegutsemisvabadust, et oleks võimalik sõlmida lepinguid, mis on parimal võimalikul viisil kohandatud vastavatele üksikjuhtudele ja nende lähtekohtadele. Loovus vajab tegutsemisvabadust!

3.10

Eriti oluline on tagada piisav usaldusväärsus, järjepidevus ja ettenägematute kulude reserv koostööprojektide kogu kestuse vältel. See on ambitsioonikas ülesanne, mis vajab spetsiifilisi meetmeid.

3.11

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaksid koostöölepinguid sõlmima need sidusrühmad, kes ise asjaomases koostööprojektis osalevad või organisatsioonina selle eest vastutavad.

3.12

Mis puutub komisjoni, siis tuleks teda otseselt kaasata vaid juhul, kui üksiku liikmesriigi, ettevõtja või teadusorganisatsiooni potentsiaal on ebapiisav, näiteks teaduslik-tehnilised suurprojektid. Sellisel juhul peaks aga komisjon kandma ka asjaomast vastutust. Komitee tuletab meelde (4), et just suured teadustaristud ja näidisprojektid on need, mis võivad ületada ühe liikmesriigi – ja võib-olla isegi kogu Euroopa Liidu – suutlikkuse ja kasutuspotentsiaali ning vajavad seega tugevamat komisjonipoolset osalust.

3.13

Seevastu areneb enamik rahvusvahelise koostöö vorme teadlaste, uurimisrühmade, ettevõtjate, sh VKEde või teadusorganisatsioonide isiklike kontaktide kaudu, mis tavapäraselt sünnivad ning mida edendatakse rahvusvahelistel erialakonverentsidel ja -messidel. Neid iseorganiseerumise protsesse tuleb teadvustada, tunnustada, kasutada ja selgemalt toetada. Komitee avaldab kahetsust, et tema korduvalt esitatud soovitused ei ole seni saanud komisjonilt märgatavat vastukaja.

3.14

Koostööprojektides osalevate spetsialistide piisav liikuvus on edu eeldus. Komisjon peaks kõnealust aspekti arendama, vajadusel analoogiliselt Euroopa-sisesele liikuvusele kehtivate eeskirjade ja toetusmudelitega.

3.15

Komitee on mures (komisjoni teatise punkt 5), et rahvusvaheline koostöö võiks komisjoni jaoks areneda poliitiliseks eesmärgiks omaette või komisjoni välispoliitika vahendiks. Koostöö ei ole aga eesmärk omaette, vaid eeldab täiendavat panust, mida on eranditult võimalik õigustada teadmiste ja oskuste lisandumise ja täienemisega ning innovatsiooni tulemustega. Seetõttu peaksid koostööprojektid hõlmama vaid neid osapooli, kes aitavad kaasa lisaväärtuse loomisele.

3.16

Seejuures ei ole küsimus mitte ainult vahendite jaotamise prioriteetides, vaid ka halduskoormuses. Kuigi programmi „Horisont 2020” Euroopa-sisest halduskoormust on loodetavasti võimalik vähendada kavandatud lihtsustamismeetmete abil (5), võtab see endiselt olulise osa teadlaste ja teadusuurijate tööjõust. Täiendades seda nüüd võib-olla liiga formaalsete menetluste alusel toimuva globaalse koostööga, kätkeb see endas uue bürokraatliku paise ohtu.

3.17

Lisaks tekitab muret programmi „Horisont 2020” kahjuks endiselt liiga piiratud rahastamisvahendite kasutamine. Kui need voolavad väljaspool ELi asuvatesse kolmandatesse riikidesse, kaovad nad automaatselt Euroopa teadusruumist. Siin tuleb igal juhul hoolikalt kaaluda prioriteete, muu hulgas ka seoses ELi liikmesriikide märkimisväärse järelejõudmise vajadusega. Seetõttu tuleks selliseid koostööprojekte, mis oma loomult kujutavad endast eelkõige arenguabi, eelistatult rahastada arenguabi eelarvest.

3.18

Komisjoni teatises käsitletakse ka intellektuaalomandi küsimust ja nimetatakse seda nn Euroopa lähenemisviisi valiku põhjuseks. Alusuuringute osas on küsimus esmajärjekorras uue avastuse või arusaama ajalise prioriteedi tunnustamises. Aga juba kasutusse üleminekul lisandub siia iseenesest mõistetavalt ka võimaliku leiutise patenteeritavuse küsimus.

3.19

Juba aastakümneid annab siin tunda Euroopa nõrk koht: endiselt puudub Euroopa Liidu patent. See toob ELis kõigile ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele kaasa kas mitmekordsed kulud võrreldes nende väljaspool Euroopat (nt USAs) asuvate koostööpartneritega või isegi patendist loobumise, st patendikaitse kaotamise. Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu (6) üles täielikult toetama lähitulevikuks kavandatud samme ühtse mõjuga Euroopa patendi suunas töötamiseks ja lõpuks ometi ummikust välja murdma. Komitee tervitab Euroopa Parlamendi selleteemalisi resolutsioone (7). Seejuures tuleks Euroopas sisse viia ka uudsust säilitav avaldamise ooteaeg (8).

3.19.1

Lisaks tuleks rahvusvaheliste ühiste tehnoloogiaalgatuste osas veelkord arutada intellektuaalomandi õigusi ja need läbi vaadata.

4.1

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb loetelu riikidest, kelle teadlastel on õigus automaatselt toetust saada, piirata sellega, et lisaks praegusele üksnes kogurahvatulul inimese kohta põhinevale valikukriteeriumile kasutatakse kogu SKP-l põhinevat kriteeriumi, millega välistatakse teatud künnise ületanud riigid.

4.1.1

Komitee arvamuse kohaselt tuleks seda käsitleda eristatumalt. Esmane kriteerium ELi toetatavale koostööle väljaspool ELi asuvate riikide valitud kodanikega peaks eranditult olema Euroopa organisatsioonide, ettevõtjate ja VKEde, teadlaste ja teadusuurijate erihuvi või vajadus asjaomase oskusteabe omandamiseks. Esiplaanil peab olema Euroopa teadusruumi toetamine. Ka siis, kui mõne projekti jaoks vajatakse suurepärast eksperti kõrgema SKPga riigist, peaks olema võimalik teda toetada, kui puudub muu võimalus tema oskusi ja teadmisi Euroopa huvides kasutada. Otsustav juhtmõte peab olema ELi enda huvi!

4.2

Komisjoni arvates on strateegilise lähenemisviisi rakendamiseks vajalik objektiivne teave. Komitee tervitab komisjoni esindaja suulist avaldust, et teatises pakutud statistika koostamiseks ja andmete kogumiseks ei ole ettenähtud lisakulu, vaid et komisjon peab selleks kasutama juba olemasolevaid allikaid. Komitee soovitab näiteks kasutada Euroopa poolaasta raames kogutavat teavet (9), et vältida täiendava koormuse tekitamist ettevõtjatele ja teadlastele.