15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/133

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt teatise üle, millega algatatakse vajalik arutelu taastuvenergia ja sellega seotud poliitikameetmete läbivaatamise teemal.

1.2

Komitee tunneb tõsist muret energiatarbijaid ootavate hinnatõusude ning paljude riiklike toetuskavade märkimisväärse kulukuse üle. See suundumus pälvib üha suuremat vastuseisu. Komitee kutsub komisjoni üles valmistama ette uuringu praeguste ja tulevikus oodatavate kulutrendide kohta energiavaldkonnas tervikuna. Komitee toetab eesmärki hoida kulud võimalikult madalal või neid vähendada ning tagada, et taastuvenergia tehnoloogiad muutuksid konkurentsivõimeliseks ja lõpuks ka turupõhiseks.

1.3

Komitee arvates vastaks tõhususe ja siseturu nõuetele kõige paremini kogu ELi hõlmavate ühiste toetuskavade süsteem, kus kavad oleksid kohandatud igale tehnoloogiale. Kavadel peaks olema ajaline piirang – kuni tehnoloogiad on konkurentsivõimeliseks muutunud –, nendega ei tohiks võimaldada ülekompenseerimist ja need peaksid tagama kohandatud toetuse kohalikele väikesemahulistele lahendusele. Senikaua aga, kuni energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, tuleks toetuskavad kohandada igale elektrihinna piirkonnale või liikmesriigile.

1.4

Selle asemel et koondada suuremad jõupingutused tsentraliseeritud mudelile, tuleks rohkem rõhku panna detsentraliseeritud, kohalike lahenduste väljatöötamise ergutamisele. Need lahendused võivad lähtuda ja peaksidki lähtuma kohalikest hüvedest. Eeskirjad, toetusmeetmed ja juurdepääs võrkudele peavad olema selged, lihtsad ja usaldusväärsed, et soodustada väikeste (oma tarbeks) tootjate osalust.

1.5

Taastuvenergia tehnoloogiad pakuvad suuri võimalusi, nagu ka muud kasvuhoonegaaside vähendamise tehnoloogiad: puhas söepõletus, elektri salvestamine, nõudlusele reageerimine, süsiniku kasutamine, tuumalõhustamine ja termotuumasüntees või muude kasvuhoonegaaside, nagu metaan, vähendamine jne. Paljudel juhtudel on arengud selgelt paljutõotavad ning neid tuleb piisavalt julgustada. Eelkõige tuleks toetada uute tehnoloogiate tutvustamist ja kiiret kasutuselevõttu.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil keskenduda oma tulevases töös pärast 2020. aastat CO2-heite vähendamise poliitikale. Selle poliitika puhul võiks lõpuks loobuda taastuvenergia-eesmärkidest, ning tugineda vastavalt kasvuhoonegaaside heitkoguste pikaajalise vähendamise vajadusele hoopis konkreetsele kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgile ning süsiniku hinnale, mis peaks olema piisavalt kõrge, et hoogustada paremaid tõhususmeetmeid ning aidata kaasa teadus- ja arendustegevusele ning asjaomaste osaliste investeeringutele, kuid mitte liiga kõrge tarbijatele ja tööstuse konkurentsivõimele. Lisaks on vaja suunatud meetmeid, et hoogustada taastuvenergia tehnoloogiate väljatöötamist ja neisse investeerimist – need toovad lõpuks tõesti kaasa muutuse. Ideaaljuhul on need meetmed kogu ELis ühised ning kohandatud igale tehnoloogiale.

1.7

Komitee tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle astuda lähitulevikus samme praeguse taastuvenergia raamistiku täiustamiseks. Tarbetu viivituseta tuleks võtta meetmeid taastuvenergia integreerimiseks energiaturgudesse, sealhulgas seoses võrguühenduste, tasakaalustamise ja võrgutasude küsimustega.

2.1

Praeguse ELi energiapoliitika keskmes on taastuvate energiaallikate suurem kasutamine, kuna eelduste kohaselt aitab see kaasa nii kasvuhoonegaaside vähendamisele ja energiavarustuse kindlusele kui ka uute töökohtade loomisele. Sellele vastavalt on ELi taastuvate energiaallikate eesmärk – 20 % aastaks 2020 – strateegia „Euroopa 2020” peamine siht.

2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on enam kui kümne aasta jooksul oma arvukates arvamustes toetanud taastuvate energiaallikate suurema kasutamise eesmärki ning on esitanud kavandatavate poliitikasuundade kohta oma märkusi ja soovitusi, mis tuginevad praktilistele kogemustele kodanikuühiskonnas (1).

2.3

Taastuvenergia tehnoloogiate kasutamise areng on olnud hea: praegu ollakse komisjoni hinnangul 20 % eesmärgi saavutamise graafikust ees. Seoses energia tegevuskavaga aastani 2050 tuleb tagada ka edaspidised soodsad arengud. Üks selle tegevuskava nn kindlatest valikutest on taastuvate energiaallikate tunduvalt suurem kasutamine. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse tegevuskava kohta juulis 2012, toetades seda üldist järeldust taastuvate energiaallikate kohta (2).

2.4

Taastuvate energiaallikate kasutuse kiire kasv tekitab küsimusi kulude, energiaturu mõjutamise ja taristuvajaduste kohta. Seetõttu on õige aeg kaaluda tulevasi poliitikavalikuid. Investorid ootavad juba pikisilmi 2020. aastale järgnevat aega ning nemad vajaksid samuti selgeid märke tulevase poliitika kohta, et nad saaksid pakkuda selles valdkonnas vajalikke suuri investeeringuid.

3.1

Komisjoni siht on jätkata taastuvenergia arendamist ja edendada innovatiivseid lahendusi. Energiavoliniku sõnutsi tuleb selle kulutõhusaks teostamiseks lühidalt öeldes toota tuule- ja päikeseenergiat seal, kus see on majanduslikult mõttekas, ja sellega Euroopas kaubelda.

3.2

Komisjon nõuab, et toetuskavu käsitletaks Euroopas kooskõlastatumalt ja et liikmesriigid kaupleksid omavahel rohkem taastuvenergiaga.

3.3

Teatises arutatakse järgmisi praeguseid probleeme ja võimalikke poliitikavalikuid:

3.4

Komisjon alustab ettepanekute tegemist taastuvenergiapoliitika kohta 2020. aastale järgnevaks perioodiks. Valikute kaalumise protsessi alustamiseks uurib komisjon lisatud mõjuhinnangus kolme poliitikavalikut 2020. aastale järgnevaks ajaks:

Valikute võrdlusest nähtub üldjoontes, et valikud 1 ja 2 on komisjoni kehtestatud kriteeriumide täitmise poolest veidi paremad kui valik 3. Ükski valik ei ole kehtestatud kriteeriumide täitmise seisukohast probleemitu.

3.5

Teatises osutatakse viimaks ka neljale peamisele valdkonnale, kus jõupingutusi tuleks 2020. aastani tõhustada: energiaturg, toetuskavad, koostöömehhanismid ja Vahemere piirkonna energiakoostöö.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt teatise üle, millega on algatatud vajalik arutelu taastuvenergia ja sellega seotud poliitikameetmete läbivaatamise teemal. Komitee jagab üldjoontes komisjoni analüüsi praeguse olukorra, probleemide ja valikute kohta. Lisaks teeb komitee järgmised märkused.

4.2

Komitee on rahul, et komisjon osutab taastuvate energiaallikate kiirelt kasvavatele kuludele – vaatamata vähenevatele ühikukuludele – ning ka tootmisse investeerimise, taristu/võrkude ja võimsuse tasakaalustamise prognoositud kuludele. Komitee on tõsiselt mures energiatarbijaid ootavate hinnatõusude üle, mis võivad avaldada ebaproportsionaalset mõju madala sissetulekuga tarbijatele, ning paljude riiklike toetuskavade märkimisväärse kulukuse üle. See suundumus pälvib üha suuremat vastuseisu. Kui kasutusele on võetud kõige kulutõhusamad valikud, ei pruugi ühikukulud enam samas tempos langeda. Komitee kutsub komisjoni üles valmistama ette uuringu praeguste ja tulevikus oodatavate kulutrendide kohta energiavaldkonnas tervikuna. Komitee toetab eesmärki hoida kulud võimalikult madalal või neid vähendada ning tagada, et taastuvenergia tehnoloogiad muutuksid konkurentsivõimeliseks ja lõpuks ka turupõhiseks.

4.3

Toetuskavade asjus nõustub komitee, et mitmete riiklike toetuskavade muutmine nende kehtivusajal on põhjustanud tõsiseid probleeme. Samuti ei saa rahul olla lühiajaliste poliitikameetmetega, mis ei hõlmata piisavalt investorite tegelikke lisakulusid. Tagada tuleb kavade ettearvatavus ja kulutõhusus ning ergutada tuleb tehnoloogia konkurentsivõimet. Seetõttu on õige rõhutada turuhindadest sõltumist. Komisjon peab andma tõuke toetuskavade reformimisele, vältides aga siseturu killustumist ja seades lõppsihiks toetuste järkjärgulise kaotamise.

4.4

Üks ühtne kõiki taastuvenergia tehnoloogiaid hõlmav Euroopa süsteem ei oleks ilmselt eriti tõhus. Pigem on vaja paindlikke süsteeme, mis on kohandatud iga tehnoloogia valmidusele ja erinevatele asjaoludele. Komitee arvates vastaks tõhususe ja siseturu nõuetele kõige paremini kogu ELi hõlmavate ühiste kavade süsteem, kus kavad oleksid kohandatud igale tehnoloogiale. Kavadel peaks olema ajaline piirang – kuni tehnoloogiad on konkurentsivõimeliseks muutunud – ja nendega ei tohiks võimaldada ülekompenseerimist. Sobivaid kavu on vaja ka kohalikele väikesemahulistele lahendustele (vt punkt 4.11).

4.5

Senikaua aga, kuni siseturg ei toimi nõuetekohaselt ja hinnatasemed on erinevad – tingituna suutmatusest rakendada kehtivaid ELi õigusakte ja ülekandetaristute kitsaskohtadest –, tuleks toetuskavu kohandada igale hinnapiirkonnale/liikmesriigile, et parimal viisil saavutada tõhusus ning vältida ülekompenseerimist.

4.6

Koostöö ja kauplemise soodustamisel pooldab komitee tuliselt suuremat energiaalast koostööd liikmesriikide vahel, tõeliselt ühist ELi energiapoliitikat – Euroopa energiaühendust. Samuti toetab komitee teatise selles peatükis tehtud ettepanekuid.

4.7

Komitee nõustub komisjoni märkustega taastuvate energiaallikate elektri siseturgu integreerimise vajaduse ning sellega seotud probleemide kohta. Turuhinnasignaalid, sealhulgas ka heitkogustega kauplemise süsteemi süsiniku hinna signaalid, peavad olema arusaadavad, et investeeringuid vajalikul määral ergutada. Komitee toetab põhimõtet, et kõik elektritootjad, sealhulgas taastuvenergia tootjad võtaksid ühesuguseid kohustusi, ka seoses tasakaalustamisega.

4.8

Probleemsed on valitsuse otsustatud nõutaval reservvõimsusel põhinevad nn võimsustasud, kuna need on õigustatud asjaoluga, et turusignaalid ei taga asjaomaste käitiste kulutõhusust. Kui vajalikuks osutub võimsuse turg, peaks see olema üle-euroopaline, esimeses etapis aga tõenäoliselt ELi-siseselt piirkondlik või vähemalt naaberriikide vahel kooskõlastatud.

4.9

Veel tuleb uurida ja kvantifitseerida elektri hulgimüügihindade probleemi, kuna nullilähedaste piirkuludega tuule- ja päikeseenergia üha kasvav osatähtsus on hulgihinna liiga madalaks surunud. Arvesse tuleks võtta heitkogustega kauplemise vastupidist mõju. Rohkem taastuvenergiat toob tõenäoliselt kaasa elektri hulgihindade palju ulatuslikumad kõikumised, mis põhjustab muid probleeme. Igal juhul ei tähenda elektri väikesed piirkulud tingimata väikest hinda elektritarbijale, kuna tarbija maksab ühel või teisel viisil kõigi investeeringute ja tootmise, sealjuures ka ülekandmise, tasakaalustamise ja tugiteenuste eest.

4.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendas heameelt energiataristu paketi üle ja koostas selle kohta arvamuse (COM(2011) 658), (3) ning rõhutab, et nüüd oleks vaja see vastu võtta ja seda rakendada. Kui aga seatud eesmärk on „toota tuule- ja päikeseenergiat seal, kus see on majanduslikult mõttekas, ning kaubelda sellega Euroopa sees”, võivad vajalikku taristusse tehtavate investeeringute kulud osutuda vastuvõetamatult suureks. Samuti võivad kulusid ja poliitilisi riske suurendada üldsuse heakskiidu saamisega seotud probleemid.

4.11

Rohkem rõhku tuleb panna detsentraliseeritud kohalike lahenduste arendamise ergutamisele. Need võivad lähtuda ja peaksidki lähtuma kohalikest hüvedest ning hõlmama lisaks tuule- ja päikeseenergiale erinevaid tehnoloogiaid, nagu biomass (sh jäägid) ja geotermiline energia, sõltuvalt kohalikest asjaoludest. Eeskirjad, toetusmeetmed ja juurdepääs võrgustikele peavad olema selged, lihtsad ja usaldusväärsed, et soodustada väikeste (oma tarbeks) tootjate osalust. Arukate võrkudega ühendatud ja ühise juhtimise alla koondatud kohalike hübriidenergiasüsteemide loomine võimaldab liikuda kohalikul tasandil energiasõltumatuse poole. Sellel lähenemisviisil on aga omad piirangud, kuna enamasti fossiilkütusel põhinevat tasakaalustavat elektrit on vaja, kuni saadaval ei ole reaalset ja taskukohast elektri salvestamise lahendust (viide: Friedrich Wagner, Max-Planck-Institut für Plasmaphysik: Features of an electricity supply system based on variable input).

4.12

On ütlematagi selge, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee energiateemalistes seisukohtades on kesksel kohal tarbijate huvid, ning seda on järjekindlalt rõhutatud paljudes varasemates arvamustes (4). Üks küsimus on siin kompromissi leidmine kõrgete energiahindade kui säästmisstiimulite ning kütteostuvõimetuse riski vahel. Komitee toetab komisjoni lähenemisviisi tarbijatele uute võimaluste loomisel – tarbijate aktiivse osaluseta ei saa saavutada häid tulemusi. Üks rohkem tähelepanu vääriv aspekt on tarbija valikuvabaduse tagamine praktikas.

4.12.1

Nagu komitee on mitmel puhul väitnud, on teadlikkuse tõstmine ja harimine tarbijatele uute võimaluste loomisel otsustava tähtsusega. Sellega seoses tuleks tarbijatele anda selget ja kergesti juurdepääsetavat teavet nende endi osa kohta taastuvenergia toetamisel, mida tavajuhul väljendatakse taastuvate energiaallikate toetuste riiklike kogukuludena inimese kohta. Ideaaljuhul võiks selle teabe kajastada elektriarvetel.

4.13

Taastuvenergia tehnoloogiad pakuvad suuri võimalusi, nagu ka muud kasvuhoonegaaside vähendamise tehnoloogiad: puhas söepõletus, elektri salvestamine, nõudlusele reageerimine, süsiniku kasutamine, tuumalõhustamine ja termotuumasüntees või muude kasvuhoonegaaside, nagu metaan, vähendamine jne. Paljudel juhtudel on arengud selgelt paljutõotavad ning neid tuleb piisavalt julgustada. Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on varem mitmel puhul tähelepanu juhtinud, on oluline töötada välja tehnoloogiate valmidusele vastavad rahastamisvahendid ja neid õigesti kasutada. Eelkõige tuleks toetada uute tehnoloogiate tutvustamist ja kiiret kasutuselevõttu. Sel eesmärgil tuleb Euroopa energiatehnoloogia strateegilisele kavale tagada vahendid. Tegutseda tuleb viivitamata – näib, et USA ettevõtlussektor on hiljuti suurendanud oma koguinvesteeringuid energiaalasesse teadus- ja arendustegevusse, millel võivad olla tagajärjed Euroopa konkurentsivõimele.

4.14

Tundub, et komisjon peab innovatsiooni ja seega ka töökohtade loomise sobivaks ergutusviisiks piisavat ühist rahastamist ja siduvaid eesmärke. Need üksi aga ei taga tõhusaid tulemusi. Lisaks avatud turgudele on vaja ka toimivat konkurentsi, kuna konkurents õhutab ettevõtteid uuendama ja uuenema.

4.15

Kogu energiasüsteemi säästvus on vajalik eesmärk. See kehtib süsteemi kõigi osade, mitte üksnes bioenergia kohta. Eri taastuvate energiaallikate kasutamisega seonduv keskkonnaalane ja ruumiline mõju on erinev. Taastuvatele energiaallikatele on vaja kehtestada säästvuse kriteeriumid ning ELi fondidest rahalise toetuse saamise tingimuseks peaks olema energia hankimine sellistele kriteeriumidele vastavatest taastuvatest energiaallikatest. Komitee toetab teatise ideid bioenergia säästvuse kohta, lisades, et mis tahes uute ettepanekutega ei tohiks suurendada tootjate ja tarbijate halduskoormust. Nõuded peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema olemasolevatele seonduvatele järelevalve- ja aruandlussüsteemidele, nagu paljudes liikmesriikides kohaldatavad säästva metsamajandamise süsteemid.

4.16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks alustada taastuvenergiapoliitika ettevalmistamist 2020. aastale järgnevaks perioodiks, nagu märgiti punktis 2.4.

4.17

Oma mõjuhinnangus (mis iseenesest ei ole laitmatu, puudu on tabeleid jne) esitab komisjon esimese valikuna praeguste suundumuste jätkumise, mille komitee aga tagasi lükkab. Tulevase poliitikaraamistiku kolme muu valiku puhul on komitee praegu mures järgmiste punktide pärast.

4.17.1

Tundub, et valik vähendada süsinikuheidet ilma taastuvate energiaallikate eesmärgita 2020. aastale järgnevaks ajaks ei taga taastuvenergia tehnoloogiate kasutamise teatavat suurenemist. See valik sobib aga kõige paremini avatud energiaturule ning annaks kõige kulutõhusamaid tulemusi. See võiks tugevdada ka heitkogustega kauplemise süsteemi. Selle valiku puhul tundub olevat kindel, et taastuvenergia tehnoloogiate kasutamise areng on positiivne, arvestades taastuvenergia tehnoloogiate senist arengut, praegusi ja kasvavaid tulevasi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning muid investeeringuid, siduvaid kliimaeesmärke ja komisjoni visandatud tulevast poliitikat.

4.17.2

Praegune riiklike siduvate eesmärkide süsteem oleks tõhus ja kasulik vähemalt osale taastuvenergiasektorist. Ent see ei tagaks CO2-heite vähendamise kulutõhusust. Selle valiku puhul ohustaksid kindlaksmääratud hinnad tõsiselt heitkogustega kauplemise süsteemi. Vastavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid taas hakkama välja töötama oma poliitikat, mis aga takistaks energia siseturu toimimist, vaatamata kõigile pingutustele tõhustada koostööd ja kauplemist. Siduvad eesmärgid on edukalt aidanud anda hoogu taastuvate energiaallikate kasutamise tehnoloogia arengule ELis, aga see ei pruugi edaspidi olla tugev argument.

4.17.3

Ambitsioonikas juhtimine ja selged sihid ELi tasandil pakuvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates palju tugevaid eeliseid, mis vastavad Euroopa energiaühenduse kontseptsioonile (5). Seni kuni ei ole kehtestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste pikaajalise vähendamise vajadusele vastavaid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke, tuleks eelistada seda võimalust. Komisjoni esile toodud riskid – suuremad kulud ja probleemid üldsuse heakskiidu saamisega – tunduvad aga asjakohased. Samuti tekib ilmselt vajadus luua uus suur haldusstruktuur.

4.18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab komisjonil edaspidi keskenduda 2020. aastale järgneva perioodi poliitikasuundumuste väljatöötamisel peamiselt esimesele valikule. CO2-heite vähendamise poliitika ei tugineks ühelegi taastuvenergia eesmärgile, vaid konkreetselt kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgile ning süsiniku hinnale, mis peaks olema piisavalt kõrge, et hoogustada paremaid tõhususmeetmeid ning aidata kaasa asjaomaste osaliste teadus- ja arendustegevusele ning investeerimistegevustele, kuid mitte liiga kõrge tarbijatele ja tööstuse konkurentsivõimele. Lisaks on vaja suunatud meetmeid, et hoogustada taastuvenergia tehnoloogiate väljatöötamist ja neisse investeerimist – need toovad lõpuks tõesti kaasa muutuse. Ideaaljuhul on need meetmed kogu ELis ühised ning kohandatud igale tehnoloogiale.

4.19

Juba lähitulevikus on vaja astuda samme praeguse taastuvenergiaraamistiku toimimise täiustamiseks. Komitee tervitab komisjoni kavatsusi. Tarbetu viivituseta tuleks võtta meetmeid taastuvenergia integreerimiseks energiaturgudesse, sealhulgas seoses võrguühenduste, tasakaalustamise ja võrgutasude küsimustega.