15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/83

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab igal aastal hinnangu komisjoni konkurentsipoliitika aruande kohta ning kasutab sellega seoses võimalust esitada mitmesuguseid kommentaare ja ettepanekuid. Komitee avaldab komisjonile tunnustust aruande uue, toimiva struktuuri eest, mida komitee on varasemates arvamustes juba soovitanud.

1.2

Komitee avaldab siiski kahetsust, et aruandes ei pöörata tähelepanu probleemidele, mille suhtes komitee on eelnevalt hoiatanud: piirdutakse teemadega, mida tavaliselt käsitleb konkurentsi peadirektoraat ja seega kujundatakse kitsas ja piiratud nägemus konkurentsipoliitika peamistest valdkondadest. Siinkohal mõeldakse ühinemiste ja koondumiste, monopoliseisundite, riigiabi ja tarbijaid silmas pidades konkurentsi edendamise mehhanismide problemaatikat.

1.3

Üks oluline prioriteet on võidelda ebaõiglase konkurentsiga, mida impordivad välismaised kaubanduspartnerid, kes põhiliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste nõuete ja õiguste rikkumisega haaravad endale turuosi ELi territooriumil.

1.4

Majanduskriisist tulenev poliitika taasriigistamine ja liikmesriikide võimalikud huvide konfliktid koos valitsuste protektsionistlike meetmetega kujutavad endast potentsiaalset ohtu, millel võib olla tõsiseid tagajärgi ühtsele turule ja konkurentsipoliitikale. Eelkõige praeguses majandusolukorras tuleb tagada, et turg toimiks ja et tegevuskeskkond looks tingimusi uueks majanduskasvuks. Konkurentsipoliitika peab olema seotud ja ühtima teiste poliitikameetmetega, nagu näiteks on seotud väliskaubanduspoliitika ja siseturupoliitika, et moodustada sidus tervik, mis kaitseb tõhusalt Euroopa tarbijate ja tootjate huve sotsiaalse turumajanduse raames, seades eesmärgiks majanduskasvu ja tööhõive. Konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tööstuspoliitika ja ühtse turu poliitika peavad tasakaalustama tarbijate ja ettevõtjate huve, tagades kõigile osalistele alati õiglased turutingimused.

1.5

Konkurentsipoliitika peaks peegeldama ELi terviklikku tööstuspoliitikat, sest ainus võimalus jätkusuutliku majanduskasvu ja ELi kodanike heaolu tagamiseks on tugev, mitmekülgne, konkurentsivõimeline ja töökohti loov tööstuslik alus.

1.6

Tänavune aruanne on järjekorras neljakümne esimene ning selles kirjeldatakse konkurentsipoliitika arengu tähtsamaid teetähiseid ja nende tähendust ELi eesmärkidele.

1.7

Komitee nõustub komisjoniga, et konkurentsieeskirjade kaitse ja järgimine aitab pikas perspektiivis kaasa laiematele eesmärkidele, nagu tarbijate heaolu kasv ning ELi majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime toetamine kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”.

1.8

Eriti suur tähtsus on komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste koostööl nii riigiabi järelevalve kui ka konkurentsi piiramisega seotud meetmete elluviimise mõjude ja kogu konkurentsipoliitika süsteemi usaldusväärsuse vallas. Asutuste koostöö peab olema sujuv ja teabevahetus aktiivne.

1.9

Komitee kutsub komisjoni avatud ja õiglaste turgude kaitsmisel üles aktiivsele koostööle konkurentsiasutustega, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Komitee toetab käimasolevat arutelu riigiabisüsteemide ajakohastamise üle, kuna EL peaks püüdma tagada, et konkurentsitingimused oleksid ülemaailmselt võimalikult ühesugused, nii et Euroopa Liidu ettevõtted ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes konkurentidega kolmandatest riikidest, kes ei ole kohustatud järgima rangeid ettekirjutusi ega täitma karme eeskirju ja piiranguid (nt toiduaineturul, energiamahukas tööstuses), kuid kellel siiski on vaba pääs ELi ja maailmaturule.

1.10

Komitee on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele parandada tarbijaõiguste kaitse süsteemi. Seetõttu ta kahetseb, et õigusakti ettepanekut monopolidevastaste meetmete kohta ei võetud vastu 2011. aastal.

1.11

Oluline on, et komisjoni monopolidevastane tegevus ja reguleerivad meetmed täiendaksid üksteist, et saavutada finantsteenuste andmete ja krediidireitingu agentuuride valdkonnas turvalised, kindlad, ja tõhusad finantsturud, eelkõige ühtse euromaksete piirkonna tarbeks.

2.1

2011. aasta oli tormiline. Finantskriis läks mõnes euroala osas üle riigivõla kriisiks, ähvardades pangandussektorit ja Euroopa mitme riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Samuti vähendas see oluliselt krediidivooge reaalmajandusse.

2.2

Komisjoni aruanne on jagatud kolmeks osaks: konkurentsipoliitika praeguses majanduslikus olukorras, konkurentsipoliitika laiemas kontekstis ja konkurentsialane dialoog teiste institutsioonidega. Erilist tähelepanu pööratakse finantsteenustele ning toiduainete ja lennuliikluse sektorile. Uue struktuuri abil püütakse paremini selgitada, kuidas komisjon rakendab konkurentsipoliitikat ja kuidas konkurentsipoliitika panustab Euroopa majandusse ja ELi kodanike heaolu suurendamisse.

2.3

Komisjoni aruande uus struktuur, mida komitee on varasemates arvamustes soovitanud, töötab hästi. Aruandes keskendutakse oluliste teemade ja arengusuundade käsitlemisele. Selles antakse suurepärane ülevaade konkurentsipoliitika põhielementidest ja see sisaldab arvukalt kujukaid näiteid. Aruannet võiks laiendada, lisades kvantitatiivseid näitajaid, mille abil oleks lihtsam hinnata eri meetmete ja probleemide suhtelist tähtsust. Tuleb kasuks, et suur osa aruannet täiendavast lisateabest on kättesaadav komisjoni konkurentsi peadirektoraadi veebileheküljel.

2.4

Teatises kirjeldatakse, kuidas kasutas komisjon 2011. aastal konkurentsipoliitikat finants- ja riigivõlakriisi lahendamise vahendina ning kuidas konkurentsipoliitika ja aasta jooksul võetud jõustamismeetmetega panustati üldiselt strateegia „Euroopa 2020” laiemate poliitikaeesmärkide saavutamisse.

3.1.1

Praegusel ajal võib kostuda protektsionistlikke üleskutseid. See on mõistetav, võttes arvesse paljusid avalikkuse märgatud ebaõigluse ilminguid, eriti fakti, et Euroopa endiselt ei tegele selle probleemiga sel moel, nagu mõned meie rahvusvahelised partnerid. Kuigi kogemused on näidanud, et konkurentsieeskirjade jõustamist ja kaitsmist ei saa majanduskriisi ajal lõdvendada, võib Euroopa naiivne ühepoolne lähenemisviis – kinni pidada põhimõtetest, mida teised selles olulises valdkonnas ei järgi – viia konkurentsiraamistiku nõrgenemiseni ning veelgi rohkem kahjustada majanduskasvu keskpikas ja pikas perspektiivis.

3.1.2

Konkurentsipoliitika võib mängida tähtsat rolli kriisist eduka väljumise strateegias ning kujundada kriisijärgne keskkond, mis hoiaks ära võimalikud konkurentsimoonutused.

3.1.3

Finantskriisil on drastiliselt mõjutanud reaalmajandust: vähenenud on laenuandmine majapidamistele ja ettevõtjatele ning sellel on halb mõju investeeringutele ja tööhõivele. Mitmel liikmesriigil tuli selle asemel, et jätkata investeeringuid majanduse elavdamise meetmetesse, rakendada kokkuhoiumeetmeid ja teha kärpeid avaliku sektori kulutustes. Lõpuks on kriis mõjutanud ja mõjutab veelgi kõiki kodanikke, tarbijaid ja töötajaid, samuti ettevõtteid ja nende tegevustingimusi. Toimival, tõhusal ja tasakaalustatud konkurentsipoliitikal on suur mõju kõigi nende rühmade heaolule.

3.2.1

Kriisi algusest alates kuni 31. detsembrini 2011 on Euroopa pankade päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antud 1,6 miljardi euro ulatuses riigiabi. Komisjon on teinud 39 ümberkorraldamist käsitlevat otsust ja jälgib nendega seotud ümberkorralduskavade tõhusat rakendamist. Ulatuslikest toetusmeetmetest hoolimata on kriis järk-järgult süvenenud.

3.2.2

Kõigi majandus- ja sotsiaalpartnerite seisukohast on oluline tagada turgude toimimine olukorras, kus riike ja nende pangandussüsteeme (ehk panku) tugevasti toetatakse. See on ka üldsuse huvides, et pankade toetustel oleks korralik järelevalve.

3.2.3

Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) toimimine on tihedasti seotud sellega, mil määral on eri riikide pangandussüsteemid arenenud, ja erinevused on märkimisväärsed. Paljudes riikides on väljakutseks arendada maksesüsteeme nõnda, et oleks võimalik kasutada SEPA eeliseid. Pangandussektorilt eeldab see kliendikesksust ja soovi eriti väikesi ettevõtteid ettevalmistuste tegemisel abistada. Paljudes riikides, muuhulgas Soomes, on SEPA kasutuselevõtmine sujunud peaaegu probleemideta. Üks laialdast avalikustamist leidnud probleem oli see, et pangateenuste hinnad mitmekordistusid, kui kaotati varem üksnes pangakaartidena kasutatud kaardid (deebetkaardid).

3.2.4

Üks komisjoni esiletoodud teemadest oli e-maksete standardimine. Elektroonilised makseteenused pakuvad märkimisväärset mastaabisäästu, mis tähendab, et sellele sektorile on loomuomane turukontsentratsioon. Tõhus maksesüsteem on silmnähtavalt kasulik kogu majandusele, seepärast on oluline, et komisjon oleks tähelepanelik elektrooniliste makseteenuste kui majandussektori suhtes. Põhimõtteliselt tuleks tagada kõigile võrdsed konkurentsitingimused. On siiski põhjust märkida, et makseteenuste ning krediit- ja maksekaartide turg on suuremalt jaolt vaid üksikute ettevõtjate käes.

3.2.5

Finantsturud toimivad tõhusamalt, kui need on läbipaistvad, avatud, konkurentsivõimelised ja reguleeritud viisil, mis võimaldab neil täita oma ülesannet reaalmajanduse rahastamisel. Just seda püüab komisjon saavutada monopolidevastaste uurimiste abil börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel, makseteenuste sektoris ning turgudele kauplemis- ja finantsteabe jagamise valdkonnas. Aruanne võiks siiski sisaldada mõningaid arve, mis näitavad börsiväliste tuletisinstrumentide probleemi ulatust. Tuletisinstrumentide turgudel tuleks rakendada rangemat reguleerimise ja järelevalve korda.

3.2.6

Peale selle ei tohiks pangalaenude andmine karmistunud reguleerimise tõttu praegu ja lähitulevikus väheneda, sest see piirab ettevõtete investeeringuid ja raskendab käibekapitali hankimist.

3.2.7

Komitee kutsub komisjoni üles jätkama reitinguagentuuride turul valitseva konkurentsiolukorra jälgimist, arvestades reitinguagentuuride toimimisviisi ja klientidega tekkida võivaid huvide konflikte, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi.

4.1.1

Suur osa komisjoni konkurentsipoliitika ja selle jõustamise alasest tegevusest 2011. aastal oli seotud kriisi mõjuga finantsturgudel. Konkurentsipoliitika jõustamise ja kaitsmise kaudu taotletakse ka laiemaid pikaajalisi eesmärke, nagu tarbijate heaolu suurendamine, ELi majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime toetamine kooskõlas arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva strateegiaga „Euroopa 2020”.

4.1.2

Komisjon soovib põhimõtteliselt edendada tarbijate heaolu ja ettevõtjate võrdseid võimalusi ka ühinemistealast poliitikat kohaldades, leides tasakaalu ühinemise majandusliku kasu ja selliste muude parameetrite vahel, nagu hind, valik, kvaliteet või uuenduslikkus. See lähenemisviis on osutunud suhteliselt tõhusaks telekommunikatsiooni sektoris ja seda tuleks laiendada võimalikult paljudele sektoritele. Kuid tuleb olla realistlik ja tunnistada, et viimastel aastakümnetel on esile kerkinud järjest suuremad kontsernid, kes vähendavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud ruumi mitmes sektoris ning on seega märkimisväärselt piiranud uute suure potentsiaaliga ettevõtete tekkimise võimalust, mis loomulikult pidurdab dünaamilisust ja innovatsiooni ning eelkõige loovust, millest saaks eri tasandeil kasu lõigata kogu ühiskond.

4.1.3

Komitee rõhutab, et konkurentsipoliitika on tihedasti seotud muude poliitikavaldkondadega, eelkõige parema õigusliku reguleerimise meetmete, tööstuspoliitika ja VKEde poliitikaga. Väikeettevõtete vajadusi ja tegutsemistingimusi arvestavad õigusaktid on turgude toimimise tagatis.

4.1.4

Komisjoni tänavuaastane väljaanne „Operational guidance for assessing impacts on sectoral competitiveness within the Commission impact assessment system” (Tegevussuunised valdkondlikule konkurentsivõimele avalduvate mõjude hindamiseks komisjoni mõjuhindamissüsteemis) oli positiivne samm. See on teretulnud abivahend mitte ainult konkurentsipoliitika seisukohast.

4.1.5

Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on komisjoni aktiivsus koostöö tegemisel EList väljaspool asuvate konkurentsiasutustega. See on konkurentsipoliitika tõhusa rakendamise põhiline eeltingimus ning tagab ka selle, et konkurentsitingimused oleksid maailma maastaabis võimalikult ühesugused.

4.1.6

Komitee kutsub komisjoni üles jätkuvalt täiustama avaliku teenuse osutamise kohustuse hüvitamist käsitlevaid õigusnorme, hõlmates sotsiaalseid vajadusi rahuldavaid teenuseid, nagu praegu tervishoid, pikaajaline hooldus, lastehoid, juurdepääs tööturule või sinna naasmine, sotsiaaleluasemed, haavatavate inimrühmade abistamine ja nende sotsiaalne integratsioon.

4.1.7

Komitee kutsub üles lisada konkurentsipoliitikasse koordineerimine teiste peadirektoraatidega, kelle töö mõjutab väga suurel määral konkurentsi olukorda kogu Euroopa Liidus. See annaks panuse WTO tegelikku ajakohastamisse. On tarvis mehhanisme erinevate olukordade tasakaalustamiseks ning sotsiaalsete, keskkondlike, tooteohutuse jne eeskirjade täitmise tagamiseks, koos meetmetega, mille abil tõhusalt (mitte kõigest teoreetiliselt) võidelda oma valitsevat positsiooni kuritarvitavate suurte jaemüügikettide vastu, kes järk-järgult hävitavad oma väiksemad võistlejad ja väiketarnijad; vaja on mehhanisme, et jälgida läbirääkimisi, kus sageli ei tehta muud, kui seatakse vaid tingimusi, ning mehhanisme valitseva positsiooni kuritarvitamise lõpetamiseks (ja karistamiseks) ükskõik millises sektoris. Tuleb luua mehhanismid võrdsustamaks moonutatud konkurentsitingimusi, mis on neil ettevõtjatel, kelle asukoht on peamistes tarbimiskeskustes, ja neil, kes asuvad äärealadel ja kelle lisakulusid ei tohi tähelepanuta jätta.

4.2.1

Komitee loodab, et ühtne Euroopa patent saab teoks ja loodab, et komisjoni algatustega vähendataks oluliselt tehingukulusid, eriti leiutiste patentide jaoks (1). Euroopa patent asendaks praeguse süsteemi, mille puhul patendid tuleb registreerida eraldi igas ELi liikmesriigis. Komisjoni hinnangul võivad patendikulud tõusta kergesti 32 000 euroni, samas kui USAs on need kõigest 1 850 eurot.

4.2.2

Komitee arvab, et Euroopa standardimisprotsessi tuleks kiirendada, lihtsustada, ajakohastada ja kaasavamaks muuta (2). On tarvis korrapärasemalt hinnata, kas Euroopa standardimissüsteemi suudetakse piisavalt kohandada kiiresti areneva keskkonnaga ja anda panus Euroopa strateegilistesse sise- ja väliseesmärkidesse, eelkõige tööstuspoliitika, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu valdkonnas.

4.2.3

Toiduained on üks tarbijate igapäevaelu konkreetsemaid kulutusi ja sellepärast on väga oluline, et toiduainetesektoris oleks olemas tegelik konkurents. Tuleb siiski meeles pidada, et toiduainete hindu võivad mõjutada paljud tegurid, millest enamik jääb konkurentsipoliitika kohaldamisalast välja. Neist peamine on toorainete hinnatõus.

4.2.4

Samuti tuleb tähelepanu pöörata läbirääkimiste jõu ebaühtlusele toiduainete tarneahelas, kus esmased tootjad ja väikeettevõtted on kõige nõrgemal positsioonil. Seepärast ootab komitee huviga 2010. aastal asutatud ja toiduainete tarneahela toimimise parandamisele suunatud kõrgetasemelise foorumi tulemusi.

4.2.4.1

Samuti oleks kasulik, kui konkurentsiõigust ja asjaomaste turgude määratlust kohaldades kehtestataks ELi tasandil ühtlustatum lähenemisviis, võttes arvesse ühtset turgu.

4.2.5

Euroopa tootjad on kohustatud järgima üpris rangeid ettekirjutusi, samas kui teiste maailmajagude konkurendid kuuluvad palju leebemasse õigusraamistikku ja sellest hoolimata on neil vaba juurdepääs ELi turgudele. Tulemuseks on oluline konkurentsi moonutamine, sest tootmiskulud kolmandas maailmas on madalamad. Sama kehtib ka Euroopa energiamahukate tööstusharude puhul, mis peavad kinni pidama rangetest keskkonnaeeskirjadest ja energiatõhususe eesmärkidest, mis nõuavad tohutuid investeeringuid, samas kui nende konkurendid, tegutsedes samal maailmaturul, ei pea samasugust kulude koormat kandma. Seega on vaja riigiabisüsteemi ajakohastada, et luua üleilmsel tasandil võrdsed konkurentsitingimused, kooskõlastades selle reformi komisjoni poolt kaubanduspoliitiliste vahendite tasandil võetavate meetmetega (3).

4.2.6

Konkureerivad turud on kõige soodsamad, et esile saaksid kerkida ettevõtjad, kellel on vahendid pikaajaliseks eduks. Tugev konkurentsipoliitika on ühtse ja integreeritud poliitika põhikomponent, mille abil edendada Euroopa tööstusharude konkurentsivõimet. Ülemaailmse konkurentsi üks väljakutsetest on vajadus konkureerida riikidega, kus õigusraamistik on märksa leebem ning kus kulud, töötingimused ja sotsiaalkindlustuse alased õigussätted on teistsugused. Komitee märkis arvamuses CESE 1176/2011 (4), et laevaehitusele on õigustatud anda teatud riigiabi ja et näiteks keskkonnasäästlikud tehnoloogiad tuleks kaasata raamistikku. Komitee peab praegust algatust riigiabi kohta tähtsaks sammuks tööstuspoliitika uue dünaamika poole vastavuses strateegiaga „Euroopa 2020”. Seoses kasvuhoonegaaside vähendamisega, mis on üks strateegia viiest põhieesmärgist, toetab komitee Euroopa Komisjoni vastuvõetud suuniseid energiamahukate tööstuste, nt terase-, alumiiniumi-, keemia- ja paberitööstuse jaoks (5). Need riigiabimeetmed, mis on suunatud süsinikdioksiidi lekke ärahoidmisele, peaksid alates 2013. aastast kompenseerima Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) kasutuselevõtuga kaasnevat elektrihinna tõusu ja soodustama investeeringuid suure tõhususega elektrijaamadesse.

4.2.7

Raamatute kirjastamise sektor läbib parajasti ajakohastamisprotsessi, mille põhjuseks on eelkõige digitaliseerimine. See sektor on äärmiselt tähis mitte ainult Euroopa kultuuri õitsenguks, vaid ka innovatsiooni seisukohalt. Praegu läheb sektor üle digitaalsele meediale ja selle protsessi tagajärjed on märkimisväärsed. E-raamatute pakkumine kasvab ja seega on täiesti asjakohane, et komisjon reageerib püüdlustele piirata konkurentsi ja arengut.

4.2.8

Energiavajaduste rahuldamiseks jätkusuutlikest allikatest on üha kasvav nõudlus. Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on ajakohastada ja edasi arendada Euroopa energiainfrastruktuuri, sest see on ELi kindla, stabiilse ja jätkusuutliku energiavarustuse eeldus.

4.2.9

Tulevikus tuleb energiat transportida pikkade vahemaade taha sagedamini ja suuremates kogustes, kui praegu. Alles üleeuroopalise energiataristu olemasolu korral saavad kõik ELi liikmesriigid kasutada ära oma asukohaeeliseid riiklike energiaallikate kasutamisel. See puudutab vee-, tuule- ja päikeseenergia taolisi taastuvenergiaallikaid. Selle infrastruktuuri kaudu peaks olema võimalik optimeerida ka fossiilsete energiaallikate, näiteks nafta, gaasi ja söe kasutamist (6).

4.2.10

Komitee toetab vajadust standarditud ELi õigusraamistiku järele kogu lennundussektori jaoks, mis hoiab ära kontrollimatud toetustavad ja tagab võrdsed tingimused kõigile turuosalistele ka kohalikul tasandil (7). Komitee soovitab, et riigiabi investeeringuteks lennujaamade infrastruktuuri ja stardiabi lennuliinidele peaks olema võimalik ainuüksi rangelt määratletud juhtudel ning nende kestus ja ulatus peavad olema piiratud; Komitee kutsub üles ka pikaajalisele poliitikale piirkondlike lennujaamade arendamisel ning arvab, et lennundussuuniseid saab edukalt jõustada üksnes siis, kui on heaks kiidetud piirkondlike lennujaamade arendamise selged poliitilised prioriteedid. Piirkondlike lennujaamade hooldamine on ettevõtluspoliitika oluline küsimus. Komitee viitab arvamusele lennujaamade töö tõhustamise paketi kohta, milles käsitletakse teenindusaegade määramist ja maapealse käitluse teenuseid ELi lennujaamades.

4.2.11

Komitee on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele usaldusväärselt parandada tarbijaõiguste kaitse süsteemi. Seetõttu kahetseb komitee, et õigusakti ettepanekut ELi konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohta ei võetud 2011. aastal vastu ja et tõenäoliselt ei võeta seda vastu isegi enne 2012. aasta lõppu.

4.2.12

Komitee tervitab konkurentsiõiguse rakendamise institutsioonilise raamistiku konsolideerimist. Selles raamistikus võtavad haldusasutused, nagu Euroopa Komisjon, vastu täielikule kohtulikule läbivaatusele alluvaid otsuseid, tagades neist otsustest puudutatud isikute põhiõiguste sobiva kaitse.

5.1

Ehkki komisjonil on ainupädevus ELi konkurentsiõiguse jõustamise alal ELi kohtute kontrolli all, osalevad konkurentsivolinik ja tema talitused pidevas struktureeritud konkurentsialases dialoogis Euroopa Parlamendiga. Komisjon hoiab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed kursis peamiste poliitikaalgatustega ning osaleb töörühmades ja sektsioonide koosolekutel. Komitee avaldab rahulolu, et koostööd komiteega on aruandes eraldi nimetatud.