Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Transpordipoliitika valge raamat: kodanikuühiskonna kaasamise ja osalemise suunas” (ettevalmistav arvamus)

2012/C 299/31

Raportöör: Stefan BACK

11. jaanuaril 2012 otsustas komisjon konsulteerida vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Transpordipoliitika valge raamat: kodanikuühiskonna kaasamise ja osalemise suunas”

(ettevalmistav arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 25. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 140, vastuhääli oli 3, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee algatusel tuleks luua selline raamistik, kus kodanikuühiskond, komisjon ja teised asjaomased osalised, näiteks eri tasandite riigiasutused, saaksid omavahel avatult ja läbipaistvalt valge raamatu rakendamise kohta arvamusi vahetada. Sel viisil saab kodanikuühiskonnas suurendada heakskiitu ja arusaamist ning anda kasulikku tagasisidet poliitikutele ja isikutele, kes vastutavad rakendamise eest.

1.2   Dialoog peaks olema mitmetasandiline ning hõlmama nii kodanikuühiskonna kui ka valitsuse riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Kodanikuühiskonda tuleb mõista laiemas tähenduses, mis hõlmab äriringkonda, tööandjaid, töötajaid, kasutajaid, valitsusväliseid organisatsioone ja akadeemilist ringkonda, kuid ei piirdu ainult nendega.

1.3   Dialoogiga tuleb tagada kahepoolne suhtlus. See peab andma Euroopa Komisjonile võimaluse tutvustada ettepanekuid ja poliitilisi meetmeid. Samal ajal peab see andma eeskätt kodanikuühiskonnale, aga ka piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele võimaluse võtta ühendust komisjoni, komitee ning muude asjaomaste asutustega, et esitada märkusi ja tõstatada ELi transpordipoliitika ja selle rakendamisega seotud probleeme ja küsimusi ning olla kindel, et neile vastatakse. Avatud ja sisukas dialoog on oluline selleks, et parandada poliitiliste meetmete, sealhulgas seadusandlike ettepanekute ja infrastruktuurikavade vastuvõetavust.

1.4   Peaks olema võimalik tõstatada konkreetseid probleeme, näiteks seoses puudega inimeste juurdepääsu, kohaliku transpordi kvaliteedi ning transpordipoliitika asjakohasusega teatud aspektides, näiteks transpordi ümbersuunamine või transport teatud vahemaast kaugemale.

1.5   Dialoog nende teemade üle võib parandada ELi transpordipoliitika eesmärkide ja kavandatud rakendusmeetmete mõistmist ja vastuvõetavust. See võib parandada ELi institutsioonide arusaamist tegelikust olukorrast ja vajadusest võtta arvesse erinevaid tingimusi ELi erinevates osades ning parandada võimalusi leida rahuldavaid lahendusi konkreetsetele probleemidele ja vastata tekkinud muredele.

1.6   Tõstatatud küsimuste järjepidevus ja jätkuv käsitlemine on eduka dialoogi olulised aspektid, nagu ka komisjonipoolne õigeaegne teavitamine enne kavandatavaid algatusi. Komisjoniga tuleb saavutada kokkulepe tema kaasatuse kohta tõhusa, avatud ja läbipaistva dialoogi tagamisse. Komitee mõistab, et komisjon peab eriti oluliseks dialoogi pidamist infrastruktuuriprojektide ja käitumise muutumist hõlmavate meetmete üle. Samuti leiab komitee, et dialoogi ulatus peaks olema laiem ning et see võiks enamikule algatustele anda lisaväärtust.

1.7   Noorte kaasamine on dialoogi oluline osa, et tekitada huvi ELi transpordipoliitika eesmärkide vastu ja muuta need vastuvõetavaks.

1.8   Dialoog peaks suuresti põhinema internetisuhtlusel. See peaks hõlmama temaatilist veebisaiti. Tuleks mõelda ka sotsiaalmeedia, näiteks Facebooki ja Twitteri kasutamisele. Tagamaks et süsteemid toimivad, on oluline internetidialoogi asjakohane juhtimine. Veebisaidi temaatilise dialoogi rubriik peaks olema suunatud noortele. Samuti peaks veebisaidil olema arvukalt asjakohaseid välislinke, näiteks komisjoni kodanikualgatuse veebisaidile.

1.9   Internet ei peaks aga olema ainuke suhtlusvahend. Internetidialoogi võiksid täiendada konverentsid või muud vastavalt vajadusele korraldatud kohtumised ning pakkuda võiks foorumit paari-kolme teema arutamiseks. Samamoodi peaksid komitee ning kodanikuühiskonna esindajad suhtlema alati otse, kui seda kasulikuks peetakse. Nimetatud viisidel tõstatatud küsimustele ja probleemidele tuleks juhtida ka komisjoni tähelepanu.

1.10   Asjakohasel juhul peaksid dialoogi käigus tõstatatud küsimused ja probleemid viima komitee omaalgatusliku resolutsiooni koostamiseni ning mõjutama komitee arvamusi seotud teemade kohta.

1.11   Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatust dialoogi, tuleb luua kontakt Regioonide Komiteega, et leida viis Regioonide Komitee (RK) kaasamiseks dialoogi ja selle juhtimisse, võttes nõuetekohaselt arvesse komitee ning RK rolli.

1.12   Komitees peaks dialoogi juhtima transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni kuuluv juhtkomitee – sektsiooni sekretariaadi toetusel ja pidevas koostöös RK ja komisjoniga.

1.13   Juhtimise ja internetidialoogi haldamise üksikasjade, vajalike ressursside ja eelarve küsimusi uurib põhjalikult töörühm, kes peab oma soovitused esitama 2012. aasta lõpuks. Püüelda tuleks väheste ja lihtsate juhtimis- ning halduslahenduste poole kasutada olevate vahendite piires nii palju, kui see on võimalik. Kaaluda võib ka võimalust jagada dialoogi juhtimisega kaasnevaid kulusid Regioonide Komiteega.

1.14   Dialoogi kavandatav alguskuupäev peaks olema 2013. aasta alguses.

2.   Sissejuhatus

2.1   Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (edaspidi „tegevuskava”) määratletakse kümme konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi eesmärki, mis toimivad kriteeriumidena, mida järgides saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamine 60 % võrra. Pikaajalistes eesmärkides sätestatakse üldeesmärgid 2050. aastaks, sellal kui muud eesmärgid on suunatud vahehindamistele 2020. või 2030. aastal. Samuti määratletakse valges raamatus strateegia, mis hõlmab 40 algatust, mille abil saavutada kõnealused eesmärgid järgmise kümne aasta jooksul.

2.2   Tegevuskavas ette nähtud 40 algatust tuleb ellu rakendada 2020. aastaks. Mõned neist on seadusandlikud algatused. Paljud aga tuginevad riiklikele või kohalikele algatustele või käitumise muutmise julgustamisele kas seetõttu, et ELi pädevus on piiratud, või seetõttu, et õigusaktid ei ole piisav vahend selliste käitumise muutuste esilekutsumiseks, mis on otsustavad konkreetse algatuse puhul edu saavutamiseks. Samuti on käitumise muutus oluline mitmete seadusandlike algatuste puhul.

2.3   Oma 11. jaanuari 2012. aasta kirjas soovis komisjon komitee seisukohta selle kohta, kuidas panna kodanikuühiskonda valge raamatu eesmärke omaks võtma ning andma oma panust, et viia ellu pikaajaline ettekujutus transpordist. Eelkõige rõhutatakse kirjas vajadust kooskõlastada TEN-T oluliste infrastruktuuriprojektidega seotud riiklikud ja Euroopa huvid ja seda, kuidas saada kodanikuühiskonnalt toetust valges raamatus sätestatud pikaajalistele eesmärkidele ja neile kaasaaitamisele.

2.4   Võrdluseks võib tuua komitee rolli strateegia „Euroopa 2020“ rakendamisel tänu uue horisontaalse strateegia „Euroopa 2020“ juhtkomitee loomisele, mis võimaldab tõhusamat suhtlust komitee tööorganite ning riigi tasandi sidusrühmade vahel, eesmärgiga määratleda ja kavandada liikmesriikides toimuva reformiprotsessi käigus teatud algatusi ja häid tavasid. 23. veebruaril 2011 avaldati aruanne kodanikuühiskonna hinnangu kohta riiklike reformikavade väljatöötamisele ja kodanikuühiskonna kaasamisele sellesse protsessi, et anda komisjonile teavet Euroopa Ülemkogu kevadiseks kohtumiseks.

2.5   Ka ühtse turu aktiga nähakse ette „kodanikuühiskonna kaasamine ja hindamiskultuuri edendamine”. Ühtse turu akti kohaselt osutasid avaliku arutelu tulemused, et kodanikuühiskond soovib ühtse turu arendamisel varasemast aktiivsemalt osaleda. Seetõttu avaldab komisjon korrapäraselt loetelu 20 peamisest ootusest, mis kodanikel ja ettevõtetel on ühise turu suhtes. Loetelu esitatakse ühtse turu foorumile, kuhu turuosalised, st ettevõtted, sotsiaalpartnerid ning valitsusvälised organisatsioonid (vabaühendused) ja kodanike, eri tasandi riigiasutuste ja parlamentide esindajad, korrapäraselt kogunevad. Foorumil uuritakse ühtse turu olukorda ja vahetatakse häid tavasid. See annab oma panuse poliitika hindamise kultuuri arengusse ning mängib seega oma osa ühtse turu akti järelevalves ja aitab mõõta selle akti mõju rohujuure tasandil. Ka sotsiaalpartnerite rolli tuleks tugevdada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohti majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seonduvates küsimustes.

2.6   Loetelu uuringul põhinevatest esimestest ootustest avaldati 2011. aasta sügisel.

2.7   Komitee hindab praegu ka Euroopa energiaallikate foorumi ideevariante. Arutatakse ettepanekut luua alaline organ, millel on juhtkomitee ja alaline sekretariaat ning mis korraldab igal aastal konverentsi ja kuni kuus töörühma koosolekut aastas, pidades seejuures silmas selle organi rahastamist, institutsioonilisi küsimusi, asjakohasust ja õiguslikku alust. Kontseptsioon hõlmab ka riiklike foorumite võrgustikku.

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee on seisukohal, et käesolev ettevõtmine sarnaneb eespool osutatutega. Selles keskendutakse toetusele ja panusele, mida kodanikuühiskond saab anda seoses valges raamatus sätestatud pikaajaliste transpordieesmärkidega, ning infrastruktuuriprojektide heakskiitmisele. Samuti tundub, et komisjon püüab välja selgitada kodanikuühiskonna arvamust selle kohta, kas praegu komisjoni käsutuses olevate vahenditega on võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet 60 % võrra ja saavutada valges raamatus seatud asjaomased kümme eesmärki.

3.2   Komitee võtab teadmiseks, et Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigetes 1–3 sätestatakse sellise ettevõtmise ametlik alus. Nende sätete kohaselt on ELi institutsioonid kohustatud pidama sidusrühmade esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, korraldama laiaulatuslikke konsultatsioone äri- ja esindusühendustega ning andma kodanikele ja ühendustele võimaluse teha avalikult teatavaks ja vahetada oma seisukohti. Ühtlasi võtab komitee teadmiseks, et kõnealune artikkel moodustab ka kodanikualgatuse õigusliku aluse.

3.3   Komitee on seisukohal, et kümnest valges raamatus sätestatud eesmärgist tundub kodanikuühiskonna toetus oluline eelkõige järgmiste eesmärkide puhul: 1. (tunnustamine turul ja käitumise muutus), 3. (ettevõtjate, transpordiplaneerijate ja lastiomanike suhtumine), 4. (käitumise muutus), 5., 7. (infrastruktuuri ja liikluskorraldussüsteemide optimaalne kasutamine, piiriülese tõhusa planeerimise edendamine), 8., 10. (süsteemi õiglus), 9. eesmärk (ohutuse ja turvalisusega seotud käitumismallid).

3.4   Selgelt on oluline toetada tegevuskava eesmärke, et aidata luua selle rakendamiseks soodsat poliitilist keskkonda.

3.5   Komitee arvates on olulised üldküsimused, kus dialoog organiseeritud kodanikuühiskonnaga võib osutuda eriti kasulikuks, järgmised:

3.6   Nendes küsimustes on organiseeritud kodanikuühiskonna toetus oluline ja tõenäoliselt parim viis teabe edastamiseks ja toetuse kogumiseks, aga ka tagasiside hankimiseks probleemide ja takistuste kohta.

3.7   Parimal juhul võib selliseid suhtluskanaleid kasutada ka võrdlusuuringuteks ja teabevahetuseks.

3.8   Algatuste loetelu annab aimu ka sellest, kus kodanikuühiskonna toetus on oluline pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Et saada parem ülevaade valges raamatus 2020. aastaks sätestatud 40 algatusest koosneva tegevuskava aspektidest, mille tarvis kodanikuühiskonna toetus on eriti oluline, juhib komitee tähelepanu järgmistele küsimustele.

4.2   Euroopa ühtne transpordipiirkond

4.2.1   Kvaliteetsete töökohtade ja töötingimuste loomise edendamiseks kavandatud algatused nõuavad aktiivset toetust tööturu osapooltelt, kes võivad samuti anda kasuliku panuse edasise sotsiaaldialoogi raames korraldatavasse tegevusse (ELi toimimise lepingu artiklid 9, 152, 153). Seoses ühiskondlike konfliktide vältimise ja võimalike meetmete võtmisega võrdsete tasustamisvõimaluste loomiseks tuletatakse meelde, et kõnealused valdkonnad on ELi pädevusest sõnaselgelt välja jäetud (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõige 5) ning on seetõttu hõlmatud normide vastuolu lahendamisega, nagu teenuste direktiivis või töötajate lähetamise direktiivis, mille praktilised aspektid võivad transpordi valdkonnas tekitada eri probleeme.

4.2.2   Transpordi turvalisus ja transpordi ohutus, samuti puuetega inimeste ja eakate reisijate vaba liikumine, mis on otseselt seotud juurdepääsuga kogu transporditurule, ei ole üksnes reguleerimise, vaid ka transpordiettevõtte poliitika ja inimteguri küsimus.

4.2.3   Samamoodi sõltub avanenud võimaluste tegelik ärakasutamine iseäranis seoses Euroopa raudteepiirkonna ja sinise vööndiga, sealhulgas intelligentsete transpordisüsteemide optimaalne kasutamine ja turulepääs sadamates, ettevõtjate ja teiste asjaomaste poolte tegevusest, sellal kui Euroopa ühtne taevas, ühtne Euroopa raudteepiirkond ja nn sinine vöönd sõltuvad eelkõige reguleerivatest meetmetest ja haldustoimingutest.

4.2.4   Transporditeenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse küsimused puudutavad nii kauba- kui ka reisijatevedu. Eelkõige kaubavedude puhul on edu saavutamiseks oluline asjaomaste ettevõtjate tegevus. Ka reisijateveo puhul nõuab peamiselt reisijate õigusi käsitleva õigusraamistiku tõhususe ning transpordiinfrastruktuuri kvaliteedi hindamine puuetega ja eakate reisijate seisukohast organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist.

4.3   Kohaliku tasandi algatuste edendamine ja integreerimine

4.3.1   Transpordipoliitika valges raamatus sisaldunud ressursitõhususe, kohanemise ja jätkusuutlikkuse sõnumi tulemusena on juba alustatud kodanike tegevuskavade koostamist – nii maal kui ka linnas üle kogu Euroopa. Seda tehakse mitmel innovaatilisel viisil. Näiteks vähendab ühisautode organiseeritud kasutamine eraautode omamist ning kohalik (eeskätt nõudmisel toimiv) kogukonnatransport parandab ebasoodsamas olukorras olevate ning eraldatud elanikkonnarühmade juurdepääsu ja liikuvust. Kogukonna valmisolekukavades, milles sageli pannakse rõhku energiakasutuse vähendamisele, on kesksete elementidena tuvastatud ressursisäästlik transport ja sobivad asukohad. Sellistes praktilistes kavades ei pakuta välja üksnes uusi transpordiviise, vaid – kuna need arendatakse välja rohujuure tasandil – need kaasavad tõhusalt ka üldsust ja pakuvad osalejatele teavet. See laiendab üldsuse teadmistebaasi ja aitab paremini mõista vajadust muuta suhtumist transporti.

4.3.2   Siiski ei ole paljud kohalikud Euroopa eri paigus aset leidvad algatused piisavalt koordineeritud ega struktureeritud, et olla vastavuses tulevaste probleemide hulga ning eelkõige eesmärgiga transpordi ajal eralduvat CO2-heidet järsult vähendada. Valges raamatus loetletud eesmärkide saavutamiseks on vaja jõupingutusi märgatavalt suurendada, kasutades näiteks järgmisi meetmeid:

4.4   Innovatsioon tulevikus – tehnika ja käitumine

4.4.1   Euroopa transpordialane teadus-, innovatsiooni- ja arendusstrateegia ei ole üksnes teaduse, teadustöö rahastamise, arukate liikuvussüsteemide haldamise ja rakendamise küsimus. Nagu tegevuskavas näidatud, tuleb seda toetada reguleeriva raamistiku tingimuste kaudu. Kuid olulised tegurid on ka tunnustamine turul ja turuosa kasvatamine ning siinkohal võib oma roll olla ka organiseeritud kodanikuühiskonnal.

4.4.2   Õieti on see tihedalt seotud innovaatiliste liikuvusvõimalustega, mille puhul on otsustav tähtsus ettevõtjate, lastiomanike ning reisijateveo puhul üldsuse suhtumisel.

4.4.3   Nii on see ka kaubaveo puhul, millega seoses on samavõrd oluline nii valmisolek kasutada tehnilisi uuendusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kui näiteks valmisolek teha koostööd läbilaskevõime optimeerimiseks.

4.4.4   Ka linnatranspordi puhul oleneb palju kodanikuühiskonna toetusest, tagamaks alternatiivsete jõuseadmete turuletoomine, teekonna lõppetapi tõhus korraldamine ning üksikisikute ja kaubaveo säästev kavandamine.

4.5   Tänapäevane infrastruktuur ning arukas hinnakujundus ja rahastamine

4.5.1   Euroopa liikuvusvõrgu puhul nõuab turuosaliste heakskiitu peamiselt IT-vahendite ning kaubavedude jälgimis- ja jälitamissüsteemide optimaalne kasutamine ning sõiduplaanide ja liiklusvoogude optimeerimine (e-kaubavedu). Heakskiitu on vaja selleks, et vahendite kasutuselevõtt TEN-T ühendustes tasuks end ära. Küsimus puudutab nii optimaalsete tulemuste saavutamist kui ka investeeringute tasuvust.

4.5.2   Lähenemisviisi raames, mis põhineb TEN-T koridoride kasutamisel põhivõrgu rakendamise vahendina, tuleb infrastruktuuriprojekte arendada niisugusel moel, mis võimaldab kodanikel, kodanikuühiskonnal ja asjaomastel ametivõimudel võtta isevastutuse või samastuda vastavate projektidega. See peaks hõlmama selliseid meetmeid nagu varajane kaasamine (alates kavandamise etapist), parimate tavade vahetamine kogu ELis, nüüdisaegseimal tasemel kavandamis- ja rakendusmeetodite kasutamine või pidev ja läbipaistev teabevahetus. Selles kontekstis võib kodanikuühiskonna toetus aidata luua õhkkonda, mis soodustab sidusate piiriüleste infrastruktuuride kavandamist.

4.5.3   Mis puutub rahastamisse, siis avaliku ja erasektori partnerlus on eelkõige rahastamise küsimus, mis sõltub peamiselt õiguslikest ja tehnilistest aspektidest. Ent arvestades seda, kui oluline on kaasata kodanikuühiskond infrastruktuuriprojektidesse ja selliste teenuste puhul, kus on võimalik kasutada avaliku ja erasektori partnerlust, on kodanikuühiskonnal põhjendatud huvi osaleda avaliku ja erasektori partnerluste kavandamisel ja ellurakendamisel.

4.5.4   Hinnakujundus ja moonutuste vältimine on eelkõige reguleerimise küsimus. Sellegipoolest võivad kontaktid kodanikuühiskonnaga osutuda kasulikuks nende meetmete heakskiitmiseks soodsa õhkkonna loomise aspektist. Sellised kontaktid võivad anda teavet ka võimalike sotsiaalsete probleemide kohta, mis tulenevad kulude tõsisest mõjust hõredalt asustatud piirkondades, või siis majanduslikult või füüsiliselt haavatavate elanikkonnarühmade elukvaliteedi kohta. Heakskiidu saavutamiseks on oluline, et kõik hinnakujundussüsteemid oleksid mõistlikud ja õiglased, ning ka siinkohal võib kasu olla kodanikuühiskonna toetusest.