4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/122

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) toetab kindlalt programmi „Kodanike Euroopa” jätkamist ja selle põhiolemust – julgustada ja toetada Euroopa kodaniku aktiivset osalemist Euroopa poliitilises ja avalikus elus, vastastikust solidaarsust ja koostööd ühiste väärtuste ja Euroopa identiteedi alusel.

1.2

Kodanikuaktiivsus iseloomustab nii üksiku kodaniku, kodanike rühma, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse (vertikaalne dialoog kodanikuühiskonna ja haldusasutuste vahel), kui ka koostöövõrgustikku (horisontaalne dialoog). Komitee tunneb heameelt, et käesolevas ettepanekus on toetatud mõlemat aspekti, kuigi horisontaalset mõõdet võiks täpsustada.

1.3

Komitee toetab Euroopa Komisjoni (EK) ettepaneku põhisuundi, Kuid leiab, et Euroopa Parlamenti, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Regioonide Komiteed ja struktureeritud dialoogi partnereid tuleb rohkem kaasata programmi kujundamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Käesolevas arvamuses on kokku võetud soovitused ja konkreetsed muudatused, mis võimaldavad programmi edaspidi täiendada, muuta seda kodanikele veel lähedasemaks ja nende vajadustele vastavamaks.

1.4

Praegu on Euroopa Liidu institutsioonidel tõsised legitiimsusprobleemid, seda tunnistab ka Euroopa Komisjon. Kodanike vähene usaldus, apaatia ja piiratud osalemine otsuste vastuvõtmisel kahjustab põhimõtteliselt ELi ideed, kahjustab vastu võetavate otsuste kvaliteeti ja ELi pikaajalist arengut (1). See kahjustab valitsemist kõigil tasanditel: kohalikul, riiklikul, piiriülesel ja ELi tasandil. Kavandatud programmi rahastamine on vajalike meetmete elluviimiseks ebapiisav, tuleb teha kõik, mis võimalik, et suurendada rahastamist.

1.5

Programm „Kodanike Euroopa” peab olema kooskõlas Lissaboni lepingus sätestatud demokraatlike normidega ja tugevdama Euroopat, eeskätt Euroopa Liidu lepingu artiklites 10 ja 11 ette nähtud osalemismehhanisme ja läbipaistvust. Siiski saab programm üksnes siis täisväärtuslikult toimida, kui ka ELi institutsioonid teevad ära oma kodutöö nimetatud artiklite elluviimiseks, sh rohelise raamatu koostamise teel. Samuti ei saa programm mingil moel täita ühegi EK peadirektoraadi funktsioone, pakkudes nende vahenditega varasemast enam avalikku osalemist, dialoogi ja partnerlust nende tegevusaladel.

1.6

Komitee on teadlik mitmete kodanikuühiskonna organisatsioonide murest selle üle, et iga-aastased tegevusprogrammid võivad liigselt nõrgestada programmi suunitlust pikaajalistele eesmärkidele või koguni täiesti varju jätta ja/või välistada ühiskonna võimaluse oma prioriteetide sõnastamiseks.

1.7

Programmi ajaloolise mälu alajaotis peab edendama ühist identiteeti ja väärtusi. Komitee toetab programmis pakutud täiendusi, kaasa arvatud natsistliku ja totalitaarkommunistliku režiimi, sealhulgas ka 1953. aasta järgsete ohvrite mälestamist ning ühiskonna rollile viitamist Euroopa taasühinemises pärast pikka eraldatuseperioodi.

1.8

Komitee rõhutab vajadust toetada ühiskonna pikaajalist, mõtestatud ja võimalikult struktureeritud osalemist kõigi tasandite otsuste vastuvõtmise igal etapil.

Selle kinnitamiseks täiendab komitee varem öeldut järgmiselt:

2.1

Programmi „Kodanike Euroopa” eesmärk on aidata taaselustada Lissaboni lepingus sätestatud demokraatlikke norme, eriti Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11. Euroopa kodanikualgatus on ainult üks lepingus ette nähtud osalusvõimalustest, teised peavad kiiresti järgnema. Ka see programm on edukas, kui EL vastab paremini poliitilistele nõuetele, mis on üksikasjalikult sätestatud teistes komitee arvamustes, sh vajadus luua rohelised raamatud kodanikuosalemise kohta.

2.2

Praegu on ettepaneku ainus juriidiline alus selgelt väljendatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 352 (2). Komitee nõuab, et märgitaks ära, millistes aluslepingu artiklites sisalduvad programmi eesmärgid. Eriti olulised on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 10 ja 11, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 15 (3). Samuti on seletuskirjas viide põhiõiguste harta artiklile 39, mis näeb ette õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, kuid ei ole viidet teistele selle harta artiklitele, sealhulgas artiklile 11 (sõna- ja teabevabadus), artiklile 12 (kogunemis- ja ühinemisvabadus), artiklile 41 (õigus heale haldusele), artiklitele 20–26, mis näevad ette indiviidi ja igasuguste ühiskondlike rühmituste võrdsed õigused, kaitseõiguse jt (4). Siiski ei saa kõnealune programm olla ainus või peamine ülalnimetatud eesmärkide saavutamise vahend.

2.3

Komitee rõhutab, et osalemine ja kodanikuaktiivsus on universaalsed ja jagamatud väärtused ning kõik valitsustasandid – kohalik, riiklik, Euroopa Liidu tasand – on omavahel seotud. Paljusid Euroopa Liidu otsuseid mõjutavad oluliselt kohalik ja riiklik tasand. ELi otsused omakorda mõjutavad kohalikku ja riiklikku tasandit. Programm peab olema nende tingimustega kooskõlas ja omama vajalikke vahendeid, jättes prioriteediks Euroopa mõõtme, sõltumata sellest, kas projekti täideviija tegutseb riiklikul või ELi tasandil. Niisugused projektid peavad olema võimalikud ka ilma rahvusvaheliste partneriteta. Rahastamist laiendades on soovitav toetada ka kohalikul tasandil tegutsevaid projektide täideviijaid, kes on kaasatud ELi otsuse vastuvõtmisesse.

2.4

Komitee märgib, et kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusel on eriline tähendus eelkõige majanduskriisi ajal ning et kriis ja kasutatavate vahendite puudus mõjutavad nende tööd väga tugevalt, seepärast on eriti olulised pikaajalised administratiivtoetused, samuti struktureeritud dialoogi ja järelevalveorganisatsioonide ning aktuaalsete ELi teemade lahendamisel osalemise toetamine. Programm peab teiste seas toetama perioodi 2011–2013 ELi temaatiliste aastate meetmeid, saadud teadmisi ja tulemusi lisaks kodanikuühiskonna, muu hulgas sotsiaalpartnerite soovitustele.

2.5

Kodanikuaktiivsus ja osalemine on loogiliselt seotud tegevusega, mis soodustab teabe ja ideede vahetamist, samuti arutelusid ühise identiteedi, ühiste väärtuste ja ajaloo teemal. Komitee toetab programmis pakutud ajaloolise mälu alajaotise laiendamist, hõlmates ka natsistliku ja totalitaarkommunistliku režiimi, sealhulgas ka 1953. aasta järgsete ohvrite mälestamist. Tuleb toetada diskussiooni ühiskonnas, et edendada Euroopa ajaloo mõistmist ja omandada õppetunde tuleviku tarvis, rõhutades Euroopa taasühinemise tähtsust pärast pikaajalist eraldatust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte ajalooteadlikkusele, see on ELi ühise tuleviku, vabaduse ja heaolu alus.

2.6

Komitee rõhutab, et programmi „Kodanike Euroopa” projektid ja tegevused, eriti sõpruslinnade liikumine („Town twinning”), peavad kaasama ühiskonda laiemalt, mitte üksnes institutsioonide töötajaid ja ametiisikuid. Kui projekti taotleja on mõni avaliku sektori asutus, agentuur või muu organisatsioon, mille puhul peamiseks rahastamisallikaks on maksud, lõivud või muud sarnased maksed, tuleb ette näha kohustuslik partnerlus vähemalt ühe kodanikuühiskonna organisatsiooniga. Eriline toetus on ette nähtud uutele partneritele, näiteks ida-lääne partnerlusele.

3.1

Komitee tunneb heameelt esialgse ettepaneku paranduste üle, mis soodustavad „Kodanike Euroopa” paremat koostööd ja koordineerimist teiste, eriti naabruspoliitika programmidega. Vastavalt ettepaneku artiklile 11 on strateegia „Euroopa2020” eesmärkide saavutamiseks vajalik hea koordineerimine ka INTERREGi, meedia- ja noorteprogrammidega.

3.2

Komitee kutsub üles viivitamatult alustama tööd teabe jagamisega ELi programmide kohta, et igal kodanikul oleks võimalik oma võimaluste kohta ühest kohast teavet saada. Nagu on näha komisjoni läbi viidud ühiskondlikest aruteludest (5), ei ole kodanikel alati selget arusaamist sellest, millised tegevused on eeskätt toetatud ja milliste programmide raames. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele.

3.3

Nagu juba varem komitee arvamuses öeldud, innustatakse oluliselt parandama koordineeritust, luues näiteks püsivaid institutsioonidevahelisi üksusi kodanikuaktiivsuse ja osalemise küsimustes, mis ühendaksid mitmete Euroopa Komisjoni peadirektoraatide ja teiste ELi institutsioonide esindajaid (6).

3.4

Programmi rahastamine on täiesti ebapiisav. Komitee on teadlik, et praeguses kriisiolukorras on programmi „Kodanike Euroopa” eelarve suurendamine rahanduslik ja poliitiline probleem, kuid rõhutab siiski selle programmi absoluutselt elulist tähtsust ja viitab sellele, et programmi rahastamist tuleb mitmekordselt suurendada. Praegune tase ei ole piisav, et saavutada reaalseid tulemusi Euroopa tasandil (7) ega vasta potentsiaalsete projektitaotlejate ootustele. Praegune rahastamismaht seab kahtluse alla üldsuse osalemise osatähtsuse otsuste vastuvõtmisel ja otsuse vastuvõtjate valmisoleku täita Lissaboni lepingut.

3.5

Kutsume üles uurima, kuidas leida programmile „Kodanike Euroopa” täiendavaid vahendeid, eelkõige niisuguseid, mida programmi ajal ei kasutata teistes programmides.

3.6

Et tagada laiaulatuslik programmis osalemine ja mitte diskrimineerida väikseid ega tagasihoidlikumate finantsvõimalustega organisatsioone, tõsta programmi tõhusust ja märgatavust Euroopas, kutsub komitee toetama ka Euroopa mastaabis väikeseid projekte. Eriti kodanikuühiskonna projekte – praeguse programmiga võrreldes peab vähendama projekti eelarve miinimumkünnist ja kaasfinantseerimise mahtu, suurendama eelfinantseerimise mahtu ja tunnistama kehtetuks välispartneri kaasamise nõude, vähendama halduskoormust, säilitades samal ajal järelevalve seal, kus see on vajalik. Uuel programmitöö perioodil tuleb kodanikele ja kodanike organisatsioonidele kindlustada võimalus esitada väikesemahulisi toetusetaotlusi. Organisatsioonil ei ole enam vaja investeerida kümmet tuhandet eurot kaasfinantseerimiseks. Praegune keskmine projektimaht, – 80 000 eurot – teeb muret. Programmi kavandades tuleb hoolikalt hinnata ja kontrollida ka muid aspekte, millega seoses programmi tingimused võivad diskrimineerida mõningaid projektitaotlejaid või sihtrühmi.

3.7

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma võimalust toetada eriti või luua eraldi väike projektikategooria liikmesriikidele, kellel on eriti ebasoodsad võimalused kodanikuühiskonna tegevusprogrammi eesmärkide täitmise alal või kus osalus on madal.

3.8

Uuel programmitöö perioodil tuleb leida võimalus vabatahtliku töö arvestamiseks abikõlbliku kaasfinantseerimisena (8).

3.9

Kodanikuaktiivsuse ja kodanikuväärtuste tugevdamine Euroopa uue põlvkonna hulgas on ELi otsustav tulevikuülesanne ja kohustus. Komitee kutsub teiste hulgas Euroopa Komisjoni kaaluma võimalust lülitada programmi rohkem noorteprojekte, mis ei kuulu uue programmis “Erasmus kõigi jaoks” alla, eriti noorsooinitsiatiivi projekte. Veel üks temaatiline uuendus võiks olla ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamise projekt.

3.10

Tuleks detsentraliseerida programmide haldus, eriti punktis 3.6 mainitud väikeste projektide puhul. Juba praegu otsustas komisjon programmi populariseerimisse maksimaalselt kaasata komisjoni esindusi liikmesriikides (9), kuid siiski tuleb rõhutada võimalust laiendada esinduse või muu riikliku tasandi struktuuri kasutamist ka programmi haldamisel. Ühiskonna teavitamine ja programmi haldamine on teineteist täiendavad tegevused. Alternatiivne lahendus oleks tagada võimalus rohkemate väikeste projektide elluviimiseks, kasutades üldisi toetusi.

3.11

Programmi haldus peab olema maksimaalselt avatud ja läbipaistev. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni konsultatsioone, mis programmi raames juba toimuvad. Siiski, kui teadvustada endale programmi spetsiifilist olemust, peab tekkima võimalus kaasata programmi juhtkomitee töösse Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning struktureeritud dialoogi partnerite esindajad, andes neile eksperdi, täieõigusliku liikme, vaatleja, aktiivse vaatleja või sellelaadse staatuse ja/või luues formaalse või mitteformaalse institutsioonidevahelise töörühma iga-aastase programmi koostamiseks. See vormib partnerluse ideed ja võimaldab tagada tõhusa teabevahetuse juba otsuse vastuvõtmise varajases staadiumis. Just need esindajad peavad olema tihedalt seotud programmi hindamise ja väljatöötamisega (10).

3.12

Kodanikuühiskonnas on kindlaks tehtud riskid seoses programmi iga-aastaste prioriteetide, lähiaja tegevuste ja kampaaniasündmustega. Need ei tohi varjutada ega kitsendada programmi eesmärke. Kodanikuühiskond peab saama võimaluse valida ise enda jaoks aktuaalsed projektiteemad, mis on vastavuses programmi peamiste eesmärkidega.

3.13

Komitee nõuab kaheastmelise projekti hindamise süsteemi rakendamist. Ebapiisava rahastamise tõttu tagasi lükatud taotluste arv on aukartustäratav, praegu toetatakse ainult ühte umbes iga 20 taotletud projekti kohta. Programm ei tohi asjatult kulutada taotlevate organisatsioonide ressursse, kuna see oleks neile kahjulik ja vastuolus programmi peamiste eesmärkidega. Peale selle tuleb projekti esitamiseks ette näha mitu erinevat tähtaega.

3.14

Kavandades programmi halduskulusid, mis on umbes 11 % kogu programmile ette nähtud eelarvest, kutsub komitee arvesse võtma tulude-kulude analüüsi (11) ja käesolevas arvamuses välja pakutud lahendusi kulude vähendamiseks, sh üldised toetused, kaheastmeline hindamissüsteem jne.

3.15

Komitee kutsub viivitamatult looma programmi „Kodanike Euroopa” kontaktpunkte sellest programmist osa võtvates riikides, kus neid veel ei ole, samuti suurendama nende aktiivsust ja nähtavust.

3.16

Nagu tõdevad nii Euroopa Komisjon kui ka väga paljud vaadeldud kodanikuühiskonna esindajad (12), peab programm tulevikus olema tihedalt seotud reaalse otsuste vastuvõtmise protsessiga ja ka Euroopa poliitilise tegevuskavaga. Komitee tervitab asjaolu, et uues programmis on ühe kriteeriumina ette nähtud toetatavatest tegevustest alguse saanud poliitiliste algatuste arv ja kvaliteet. Nii saab programm edendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 elluviimist. Komitee tunnustab samuti komisjoni nõuet heade tavade vahetamiseks ja ideede kogumiseks kodanikuaktiivsuse alal (13).

3.17

Kõik programmi toetavad tegevused peavad tingimata andma praktiliselt kasutatavaid, stabiilseid, pikaajalisi ja maksimaalselt märgatavaid tulemusi. Üks viis selle tagamiseks on kasutada kõiki võimalusi aruteludeks, lühikesteks avalikeks koosolekuteks ja vastastikuste kontaktide loomiseks. Näiteks võiks eesistujariigi töö olla suunatud arutelufoorumite loomisele kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahel.

3.18

Komitee kutsub suurendama tegevustoetuse ligipääsetavust, pöörates erilist tähelepanu ELi ja ka riigi tasandile, kuna need toetused võimaldavad organisatsioonil arendada üldist kompetentsi, võimet osaleda poliitika kujundamisel ja reageerida operatiivselt uutele probleemidele (14). Seevastu projektitoetus keskendub sageli spetsiifilistele tegevustele ja seetõttu on nende toetuste abil sageli raske tagada pikaajalisust, institutsionaalset mälu ja tegevuse kvaliteeti. Tuleb üle kontrollida käesoleva ettepaneku lisas ette nähtud summa, projektide arv ja teisi näitajad. Nende kaudu ei tohi ei finants- ega administratiivsest aspektist diskrimineerida väiksemaid organisatsioone, kehtestades kõrge kaasfinantseerimise künnise või muid nõudeid. Kohaseim oleks mitte määrata minimaalset summat või määrata see toetuste mahtudega võrreldes madalamale tasemele, suurendades nii saajate arvu ja/või pikendades toetamise aega.

3.19

Soovitatav on kasutada laialdaselt pikaajalist struktuurset toetust usaldusväärsete partnerite jaoks. Samuti on soovitatav pikendada ülejäänud projektide maksimaalset kestust, kui seda nõuab konkreetse projekti olemus.

4.1

Komitee kutsub täiendama või ettepanekust välja jätma põhjenduse 4, näidates seega, et „Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne võimalus, tänu millele saavad kodanikud otseselt mõjutada ELi õigusnormide kujundamist” (15), kuna see võib tekitada kahtlusi teiste Lissaboni lepingu sätete rakendamise suhtes.

4.2

Komitee kutsub asendama põhjenduses 4 sõnu „nii riikidevahelisel kui ka ELi tasandil” sõnadega „on vaja mitmesuguseid meetmeid ja kooskõlastatud jõupingutusi nii riikidevahelisel kui ka ELi tasandil, samuti, arvestades Euroopa mõõdet, liikmesriikide tasandil” vastavalt käesoleva arvamuse punktidele 2.3 ja 3.6.

4.3

Kutsume põhjenduses 10 asendama sõna „riikidevaheline” sõnaga „programmi” vastavalt käesoleva arvamuse punktidele 2.3 ja 3.6.

4.4

Kutsume täiendama põhjendust 14 järgmiselt: „koostöös komisjoni, liikmesriikide, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, struktureeritud dialoogi esindajate, samuti Euroopa kodanikuühiskondade individuaalsete esindajatega”.

4.5

Kutsume põhjenduses 16 asendama sõnu „seotud ELi poliitikaga” sõnadega „seotud poliitikatega ELi küsimustes”, sõnu „ELi poliitilise päevakorra kujundamises” sõnadega „poliitilise päevakorra kujundamises ELi küsimustes”.

4.6

Saavutamaks käesoleva arvamuse punktis 3.13 mainitut, kutsume täiendama põhjendust 16 teist lauset sõnadega „samuti kaheastmelist projektitaotluste valikut”.

4.7

Ettepaneku artiklit 1 kutsume muutma järgmiselt: üldine eesmärk – „edendada Euroopa väärtusi ja identiteeti”; mõiste „Euroopa väärtused ja identiteet” on laiem ja kaasavam. Need muudatused tuleb sisse viia ka mujal ettepaneku tekstis.

4.8

Kutsume artiklis 1 asendama sõnu „Euroopa Liidu tasandil” sõnadega „Euroopa Liidu asjus või küsimustes”, vastavalt varem öeldule, mille kohaselt kodanikuosalus on jagamatu ja ELi asju ei otsustata sugugi mitte ainult ELi tasandil.

4.9

Ettepaneku artikli 2 punktis 2 kutsume asendama sõnu „demokraatlikku kodanikuosalust” sõnadega „demokraatliku kodanikuosaluse asjus või küsimustes”, samuti muutma lauseosa „suurendades kodanike arusaamist ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessidest” järgmiselt: „suurendades kodanike arusaamist poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ELi küsimustes ja nende võimalustest osaleda selles protsessis”.

4.10

Ettepaneku artikli 3 punkti 2 kutsume täiendama ja muutma järgmiselt:

4.11

Seoses ettepaneku artikliga 4 rõhutab komitee, et komisjon peaks nii palju kui võimalik keelduma riigihankelepingutest, mille tulemusena kõige sagedamini korraldatakse ambitsioonikaid ja kulukaid, aga kodanike jaoks kaugeid avalike suhete kampaaniaid. Kogu tegevus peab olema maksimaalselt avalik kõigi programmis osalejate jaoks.

4.12

Artiklit 6 kutsume täiendama vastavalt käesolevale arvamusele, sh punktile 2.6.

4.13

Kaaluda võimalust välja jätta artiklis 8 tingimus, et igal aastal tuleb programmile määrata uued prioriteedid, või leevendada selle sõnastust.

4.14

Kutsume täiendama artiklit 9 järgmiselt: „3. Tuleb luua võimalus programmi juhtiva komitee töös aktiivselt kaasata Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja teiste struktureeritud dialoogi partnerite esindajaid – andes neile eksperdi, täieõigusliku liikme, vaatleja, aktiivse vaatleja või sellelähedase staatuse või luues formaalse või mitteformaalse institutsioonidevahelise töörühma, kes koostab iga-aastase programmi”.

4.15

Artiklit 10 kutsume täiendama järgmiselt: „Ettepaneku artiklis 9 mainitud osapooled peavad olema tihedalt seotud kõigi programmi hindamise ja edasiste programmi väljatöötamise etappidega”.

4.16

Kutsume täiendama ettepaneku artikli 14 lõiget 2 järgmiselt: „annab Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele korrapäraselt aru”. Artikli 14 lõikes 3 alguses kutsume üles lisama sõna „muu hulgas”.

4.17

Kutsume täiendama lisa teist alajaotist „Programmitöö haldamine”, viidates sellele, et on kasulik ja soovitav kaasata üksikute programmi osade haldamisesse Euroopa Komisjoni esindusi liikmesriikides või teisi riikliku tasandi struktuure, mida komisjon tunnistab sobivaks.

4.18

Seoses lisas mainitud väärtuskriteeriumidega rõhutab ja toetab komitee eriti seda, et tuleb suurendada investeerimist riikidesse ja piirkondadesse, kus programmi eesmärkide saavutamiseks mõeldud vahendid on piiratud või ei ole ligipääsetavad või kus on madalad osalusnäitajad.

4.19

Komitee lükkab kategooriliselt tagasi ja nõuab lisa „Legislative Financial Statement for Proposals” punktis 2.2.1 sätestatu väljajätmist, mille kohaselt väikeste ja keskmiste organisatsioonide osalus programmis suurendab selle haldamise riski. Komitee märgib kooskõlas eelnevate märkustega, et vastavalt need organisatsioonid eriti sobivad kodanike kaasamiseks ja nende osalemist programmis tuleb õhutada igal võimalikul viisil, sealhulgas lihtsustades projekti taotlemist, haldamist, vähendades projekti eelarvelävendit, lubades mitte täita välismaiste partnerite kaasamise nõuet, kui selleks puudub objektiivne vajadus, samuti vähendada kaasfinantseerimise mahtu.

4.20

Komitee kutsub läbi vaatama lisas määratud projektide arvu eri tegevuste lõikes ja projektide rahastamise määrasid, võttes arvesse ülalmainitud nõuet teha menetlused lihtsamaks väikestele ja keskmise suurusega organisatsioonidele ja/või rakendada eriti väikeste projektide kategooriat, et parandada tegevustoetuste ligipääsetavust, pikendada tähtaegu jne.