15.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 44/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vahemere makropiirkonna strateegia väljatöötamine – kasu saarliikmesriikide jaoks” (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Küprose taotlusel)

2013/C 44/01

Raportöör: Dimitris DIMITRIADIS

22. mail 2012 esitas Küprose Vabariigi presidendi abiminister Euroopa asjade valdkonnas Andreas MAVROYIANNIS ELi nõukogu eesistujariigi Küprose nimel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada arvamus teemal

„Vahemere makropiirkonna strateegia väljatöötamine – kasu saarliikmesriikide jaoks”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 21. novembril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 485. istungjärgul 12.–13. detsembril 2012 (12. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 147, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1. Järeldused

1.1

Komitee on seisukohal, et hoolimata Vahemere piirkonnas valitsevast väga tundlikust ja endiselt ebamäärasest olukorrast on nüüd täidetud kõik tingimused (1) mitmetasandilise dialoogi alustamiseks Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, Euroopa ja Vahemere piirkonna koostöös osalevate riikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna vahel, et luua Vahemere makropiirkonna (kaheks osaks jagatud) strateegia, et leida lahendusi piirkonna praegustele vajadustele ja suurendada tema rahvusvahelist konkurentsivõimet.

1.2

Komitee tunnistab, et Vahemere piirkond on väga ulatuslik ala, millel on erinevaid majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja kultuurilisi iseärasusi ja kuhu kuuluvad riigid, mis on oma struktuurilt ja infrastruktuurilt samuti erinevad (ELi liikmesriigid, ELi mittekuuluvad riigid, millel on kandidaatriigi staatus, ELi mittekuuluvad riigid, mis osalevad ELi — Vahemere piirkonna partnerluses). Komitee teeb sellest tulenevalt ettepaneku koostada kaks allpiirkonna tegevuspoliitikat Vahemere ida- ja lääneosa jaoks, mis oleksid tänu koostööle seotud nii omavahel kui ka Joonia ja Aadria makropiirkonna strateegiaga.

1.3

Komitee võtab arvesse nõukogu otsuseid ja Euroopa Parlamendi samasuunalist seisukohta, leides, et makropiirkondlik strateegia ei tohi nõuda rohkem raha, seadusandlikku reguleerimist ega täiendavat haldusorganit (nn kolme ei põhimõte). Komitee peab siiski vajalikuks pakkuda tehnilise abi rahastamist, et koguda andmeid ja edendada vajalikke struktuuriprojekte.

1.4

Komitee leiab, et ELi juba heaks kiidetud märkimisväärsed ressursid, mille EL on olemasolevateks meetmeteks ja programmideks eraldanud struktuurifondide ja Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite kaudu, on piisavad vahendid, mida tuleb kasutada läbipaistvalt ja võimalikult paindlikult. Komitee toetab ka Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimispanga loomist Euroopa Investeerimispanga kaudu, samuti avatud poliitikat rahastamiseks mitmesugustest finantsasutustest (AFD, Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Maailmapank, Aafrika Arengupank ja Islami Arengupank).

1.5	Komitee leiab, et esmajoones tuleb tugevdada piirkonna tasandist madalama tasandi koostööd ning intensiivistada Vahemere lõunakalda riikide vastastikuseid kaubandus-, turismi- ja tööstussuhteid.

1.6	Komitee peab vajalikuks, et nõukogu võtaks vajalikud poliitilised otsused, et lahendada viivitamata praegused probleemid, nii et Vahemere Liit saaks makropiirkonna uue poliitika kavandamise ja rakendamise eest vastutavaks organiks.

1.7	Komitee leiab, et Aadria mere ja Joonia mere strateegia kohene heakskiitmine nõukogu poolt (vt nõukogu 24. juuni 2011. aasta järeldused) avaks tee Vahemere makropiirkonna strateegia elluviimisele.

1.8	Komitee on seisukohal, et Küprosel ja Maltal ning samuti kõigil Vahemere saartel on uues ELi strateegias eriti oluline roll. Nimelt on need saared väga keerulises olukorras seetõttu, et nende ühendus- ja teabevahetusvõimalused mandril asuvate ELi liikmesriikidega on puudulikud.

1.9	Komitee rõhutab, et põllumajandustootmise edendamine on väga oluline küsimus kogu Vahemere piirkonna jaoks laiemas tähenduses.

1.10	Komitee kinnitab, et tingimata tuleb parandada mere- ja lennuühendusi nii Vahemere piirkondade vahel kui ka laiemalt ülejäänud ELiga.

1.11

Komitee taotleb käesoleva arvamusega arutelu käivitamist Vahemere makropiirkonna strateegia üle ja selle kesksete teemade esiletoomist. Komitee kinnitab, et jätkab tööd selle eriti olulise küsimusega, koostades uusi arvamusi, milles käsitletakse üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt käesolevas dokumendis kirjeldatud probleeme.

2. Sissejuhatus

2.1	2012. aasta teises pooles Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks saades oli Küprose üheks prioriteediks koostada arvamus teemal „Vahemere makropiirkonna strateegia”, milles peatähelepanu on koondatud küsimusele, mis võiks saareriikidel sellisest strateegiast kasu olla.

2.2	Valik usaldada selle küsimuse uurimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele tuleneb viimase rollist nõuandvate arvamuste koostamisel, mille käigus tuuakse välja ja esitatakse liikmesriikide kodanikuühiskonna eri organisatsioonide vaated, tugevdades sellega osalusdemokraatiat Euroopa Liidus.

2.3

Valitud teema on jätkuks edule, mis saavutati Läänemere piirkonna (2) makropiirkondliku lähenemise määratlemisel, ning samuti makropiirkondlike strateegiate väljatöötamisel Doonau piirkonna, Aadria mere ja Joonia mere piirkonna ning Atlandi ookeani piirkonna jaoks, võttes arvesse, et Vahemere piirkonnal on oma iseärasused ja nendest tulenevad vajadused.

2.4

Selle strateegia eesmärgiks on niisuguste tegevuspoliitikate loomine, mis aitaksid Vahemere piirkonna riikidel tugevdada omavahelisi majandus- ja sotsiaalsuhteid ning teha koostööd paljude ühiste probleemide lahendamisel, andes oma piirkonnale võimaluse muutuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, jõukaks, turvaliseks ja keskkonnasõbralikuks. Selline makropiirkonna strateegia koordineeriks ka kõiki ELi institutsioonide tegevuspoliitikaid, eesmärke ja meetmeid Vahemere piirkonna liikmesriikide, piirkondade, kohalike omavalitsuste, kohalike majandus- ja sotsiaalnõukogude ning kõigi sidusrühmade omadega, eelkõige Vahemere väikestes ja isoleeritud saarliikmesriikides.

2.5	Samuti loodetakse, et strateegia lahendab praeguse rahvusvahelise majanduskriisiga seotud probleemid ning hoogustab majanduskasvu tempot, loob tööhõivevõimalusi ja vähendab tööpuudust.

2.6

Sel otstarbel võetakse arvamusse üle komisjoni kasutatud makropiirkonna strateegia määratlus (3), mille kohaselt on makropiirkonna strateegiaga on tegu juhul, kui piirkonda kuuluvad eri riikide ja piirkondade territooriumid, millel on ühiseid alasid, näiteks ühine mereruum või muu ala, või millel on sarnaseid probleeme, näiteks arenguprobleemid, kliimamuutused, piiratud majandus- ja kultuurivahetus jne. Makropiirkonna strateegiad on lähenemisviisid, mille käigus rakendatakse juba olemasolevaid vahendeid, programme ja rahastamist makropiirkonna konkreetsete eesmärkide elluviimiseks. Siht on integreerida nende kavandamisse nii avaliku kui ka erasektori vahendid, et olemasolevad (Euroopa, riigi ja piirkondliku tasandi) rahastamisvahendid teeniksid ulatuslikuma poliitika huve. Lisaks hõlbustavad need strateegiad piirkondade ressursside ja eri liikmesriikide ressursside koondamist, kui rakendatakse kooskõlastatud „juhtimist” ja kõik osalised saavad „vastastikust kasu”.

2.7

Võttes arvesse muutlikke ja väga rahutuid poliitilisi ja sotsiaalseid tingimusi, mis hiljutiste ülestõusude järel Vahemere lõunakalda riikides valitsevad, on EL kehtestanud piirkonnale uue lähenemisviisi nimetusega „partnerlus demokraatia ja ühise heaolu nimel”. Sellest partnerlusest saavad kasu need riigid, mis teevad edusamme vajalike, konkreetsetel ja mõõdetavatel eesmärkidel põhinevate reformide rakendamisel (4).

3. Vahemere piirkonna ees seisvad probleemid

3.1

Tasub märkida, et seoses arvukate programmide ja algatustega, mis on juba välja töötatud nii üldise Vahemere piirkonna (Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlus, tuntud ka Barcelona protsessi nime all) kui ka konkreetsemate Vahemere piirkondade jaoks, nagu näiteks Joonia mere ja Aadria mere piirkonnad (territoriaalne koostöö Vahemere piirkonnas Aadria mere ja Joonia mere makropiirkonna kaudu), peaks see uus makropiirkonna strateegia hõlmama kogu Vahemere piirkonda, nimelt ELi liikmesriike (Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Sloveenia, Malta) ja kolmandaid riike (Horvaatia, Montenegro, Albaania, Türgi, Liibanon, Süüria, Palestiina alad, Jordaania, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Tuneesia ja Maroko).

3.2	Enne meetmete ja tegevuspoliitikate raamistiku koostamist tuleb siiski määratleda, millised on piirkonna väljakutsed.

3.2.1

Esiteks on Vahemere piirkonnal ja eriti selle idaosal suur ajalooline tähtsus ning sinna kuulub nii ELi liikmesriike kui ka ELi mittekuuluvaid riike, mis on erineval arengutasemel. Kuna Vahemere piirkonda on asustatud juba iidsetest aegadest alates ning see on olnud intensiivse kaupade, inimeste ja laevade liikumisega majanduskeskus, iseloomustavad seda väga märkimisväärsed inim- ja kaubandusvood. Piirkonna riikide majandussuhted jäävad siiski väga piiratuks, näiteks puuduvad otselennud Vahemere piirkonna idaosa riikide vahel. Need, kes näevad „Euroopa – Vahemere piirkonna koostööd” üksnes piiratud ulatusega koostööna Vahemere lõunaosa riikide ja ELi vahel või kahepoolsete suhetena nende riikide ja teatavate ELi liikmesriikide vahel, ei ole kahjuks tegelikkusest väga kaugel.

3.2.2

Teiseks valitseb piirkonnas majanduslik ebavõrdsus ning esinevad arengu ja jõukuse tasemete erinevused, ent sageli – ja eriti just praegu – ilmnevad ka pinged, mille tulemusel on inimeste liikumisest saanud pidev (seadusliku ja ebaseadusliku) majandusränne (5), millel on negatiivseid tagajärgi nii päritolu- kui ka sihtriikide jaoks. Poliitilist varjupaika otsivate isikute liikumine on selle probleemi eriti murettekitav osa.

3.2.3

Kolmandaks on Vahemere piirkond jätkuvalt soodne pinnas poliitilisele ebastabiilsusele ja relvastatud konfliktidele, millel on palju soovimatuid tagajärgi, nagu inimelude kaotus, omandi hävimine, ettevõtluse ja kaubavahetuse kahjustamine ning keskkonnakahjud. Lisaks on Araabia ülestõusude puhkemisest saadik ilmnenud vältimatu vajadus koostada uus strateegia majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tugevdamiseks piirkonna riikide vahel ELi algatuse kaudu, mis tuleb välja arendada jätkuvas demokraatlikus dialoogis riikide, aga ka kodanikuühiskonnaga (6), ning mis näitaks, et EL seisab vankumatult Vahemere piirkonna lõunaosa rahvaste kõrval (7).

3.2.4

Piirkond on rikas väärtuslike toorainevarude poolest, eelkõige energiavarud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas laiemalt. Uute maagaasimaardlate hiljutine avastamine on märkimisväärne sündmus, mis peaks ELi jaoks tähendama uusi, endisest stabiilsemaid energiavarusid. Sellegipoolest on vaja tagada ohutustingimuste täitmine ning parandada nii mere-, lennu- kui ka muud liiki ühendusi Vahemere piirkonna ja ülejäänud maailma vahel, asetades rõhu kaubalaevandusele, mis on terve piirkonna jaoks oluline majandustegevus.

3.2.5

Viiendaks on täheldatud, et piirkonna pikaajaline asustatus, põllumajandus, hiljutised korduvad põuaperioodid, ülepüük kalastamisel ja tihe mereliiklus on kaasa toonud piirkonna reostuse koos paljude kahjulike mõjudega mereelule ja rannikule, tuues kaasa negatiivseid tagajärgi ka turismile. Põllumajandustoodangukogused üha kahanevad ja kvaliteet halveneb, (8) samas on merevarudki järk-järgult vähenenud ning võib täheldada kalasaagi suurt langust.

3.2.6

Kuuendaks on kõigi Vahemeremaade ühisjoon turismitööstuse tähtis roll töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. See on üks põhjus, miks peab piirkonna riikide turismikoostöö edendamine olema arengustrateegia põhielement, et lahendada ulatuslikke probleeme, eriti hooajalisust.

3.2.7

Seitsmendaks on täheldatud, et internetitehnoloogia ja -ühenduste kasutamine on piiratud, eelkõige Vahemere lõunakaldal, kus ei tehta jõupingutusi ei teadusuuringute ega innovatsiooni heaks, samas kui tegemist on kaasaegses majanduses elementaarsete valdkondadega. Vahemere riikide omavaheline ühendus on väga piiratud.

3.3

Tasub märkida, et eriti vähearenenud on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed suhted Põhja-Aafrika riikidega, nii et see, mida räägitakse Euroopa ja Vahemere piirkonna koostööst, on ellu viidud üksnes ELi koostöö puhul teatavate riikidega. Lisaks on poliitikal ja programmidel, mida EL on püüdnud piirkonnas rakendada, olnud vähe edu, mille põhjuseks on võimekate kohalike partnerite nappus, korruptsioon (9), samuti kohalike kommete, tavade ja sotsiaalsete vaadete ebapiisav mõistmine. 1995. aastal käivitatud Barcelona protsessi tulemused on olnud tagasihoidlikud, samas pole MEDA programm ega ka Vahemere Liit siiani saavutanud loodetud mõju ELi koostöö asjakohasel edendamisel Vahemere piirkonna riikidega.

4. Vahemere makropiirkonna strateegia eesmärgid

4.1	Võttes arvesse eelpool loetletud probleeme, tehakse ettepanek seada Vahemere makropiirkonna strateegiale järgmised peamised eesmärgid:

4.1.1

saavutada jätkusuutlik areng, tugevdades samas piirkonna riikide majanduse konkurentsivõimet, et seista vastu praegusele rahvusvahelisele majanduskriisile ning luua töövõimalusi ja vähendada töötust;

4.1.2

tugevdada Vahemere piirkonna riikide suhteid ja muuta need ühendavaks sillaks ELi ning Lähis-Ida ja Aafrika vahel, eesmärgiga edendada rahu, heaolu ja territoriaalset ühtekuuluvust;

4.1.3

kujundada ambitsioonikas energiapoliitika, mis teenib nii piirkonna riikide kui ka ELi huve, võttes arvesse, et EL peab mitmekesistama energiavarustuse kanaleid ja vähendama sõltuvust Venemaa energiaimpordist;

4.1.4

intensiivistada kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist ELi mittekuuluvate Vahemere piirkonna riikide vahel;

4.1.5

parandada ühendusvõrgustikku, et tagada kiire ja takistamatu juurdepääs kaupadele, inimestele ja teenustele, pidades eeskätt silmas energiavarude transpordi turvalisust;

4.1.6

tugevdada ELi kuuluvate väikeste Vahemere saarliikmesriikide – st Küprose ja Malta – rolli, käivitades konkreetseid algatusi suhete parandamiseks Vahemere piirkonna partneritega, parandades eriti elektroonilist ühendust piirkonna riikide ja ülejäänud maailma vahel;

4.1.7

edendada programme, mille eesmärk on luua täiendavaid töökohti erilist tähelepanu nõudvatele rahvastikurühmadele (naised (10) noored, erivajadustega inimesed jne).

4.2

Vahemere makropiirkonna strateegia, mis on jagatud Vahemere ida- ja lääneosa allpiirkonna strateegiateks, peab olema suunatud piirkonna muutmisele tõeliseks teerajajaks kaubanduse, turismi, kultuuri, ideede, innovatsiooni, teadusuuringute ja hariduse vallas, kujundades sellest rahu piirkonna, mis pakub võimalusi jätkusuutlikuks majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks ja heaoluks.

5. Strateegiline lähenemine Vahemere makropiirkonnale

5.1	Eespool esitatud analüüs võib aidata määratleda piirkonna strateegia põhilisi elemente, mis võiksid toetuda järgmisele kuuele, strateegiaga „Euroopa 2020” (11) kooskõlas olevale sambale.

5.1.1

Esimene sammas on seotud majandusliku koostöö ja arenguga, mis on ühendatud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, sealhulgas kaugeleulatuv tegevus majanduse vallas, mis koosneb järgmistest elementidest:

—	stabiilse pikaajalise strateegia loomine ühise põllumajanduspoliitika raames jätkusuutliku põllumajandustegevuse tagamiseks, toetudes koolitusele, tehnoloogiale, innovatsioonile ja teadusuuringutele;

—	vesiviljeluse arendamisele suunatud meetmete elluviimine;

—	toetuse pakkumine VKEde, kes moodustavad kohaliku majandustegevuse selgroo;

—	kaubanduse liberaliseerimine piirkonna riikide vahel;

—	võitlus korruptsiooniga, mis lõhub majandus- ja sotsiaalseid struktuure ning vähendab konkurentsivõimet;

—	turismi ja kultuurilise arengu edendamine rõhuasetusega piiriülesel koostööl, välisinvestorite ligimeelitamisel, kruiisiturismi hoogustamisel erinevatesse sihtkohtadesse, ning suurema tähelepanu pööramine kultuuripärandile ja randade kvaliteediparandamisele.

5.1.2

Teine sammas on seotud keskkonnakaitsega ja võitlusega kliimamuutuste vastu, nimelt:

—	mereressursside kaitse kalavarude uuendamise ja kliimamuutustest tulenevate probleemide leevendamise abil;

—	täiendavate meetmete võtmine rannikupiirkonna kaitseks;

—	piirkonna riikide omavahelise koostöö tugevdamine veeressursside kaitsel ja õiglasel jaotamisel;

—	säästva arengu põhimõtete rakendamine meretranspordis, kasutades uusi laevandustehnoloogiaid, mis alandavad tegevuskulusid ja vähendavad CO2-heiteid.

5.1.3

Kolmas sammas on seotud transpordiga, eesmärgiga tagada nii lennu- ja meretranspordi ühendused kui ka kaupade ja inimeste transpordi turvalisus. See hõlmaks järgmiseid eesmärke:

—	kaubalaevanduse tugevdamine ja parandamine Vahemere piirkonna riikide omavahelise koostöö kaudu ning ohutute tingimuste tagamine rahvusvahelistel laeva-, ranniku- ja lennumarsruutidel;

—	lennu- ja laevaühenduste tugevdamine piirkonna riikide vahel ning Vahemere lääne- ja idaosa ning ülejäänud ELi vahel;

—	uute laevateede loomine või olemasolevate parandamine, tagades eeskätt kindlad ja konkurentsivõimelised ühendused saarliikmesriikidele.

5.1.4

Neljas sammas on energiakoostöö (12), mis puudutab süsivesinikke, maagaasi ja taastuvenergiat, samuti nende ohutut transporti tootjariikidest ELi ja mujale. Pika perspektiivi eesmärk – ELi – Vahemere piirkonna lõunaosa energiaühenduse loomine – on julge, kuid hädavajalik plaan. Selleks on vaja koostada Vahemere piirkonna mitmetasandiline energiapoliitika, mille eesmärgid oleksid järgmised:

—	hiljuti avastatud maagaasimaardlate ning taastuvate energiaallikate, nagu päikese- ja tuuleenergia kasutamine;

—	uute maagaasimaardlate uurimine ja kasutamine;

—	taastuvate energiaallikate arendamine selliste piirkondlike algatuste kaudu nagu Vahemere päikeseenergiakava, Dii- kontinente ühendav taastuvenergia või Medgrid;

—	Vahemere piirkonna lõunaosa riikide integreerimine ELi energia siseturuga.

5.1.5

Viies sammas on seotud innovatsiooni ja konkurentsivõimega. Strateegia peab kasutama ELi olemasolevate algatuste pakutavaid võimalusi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, seades eesmärgiks konkurentsivõime suurendamise, aidates nii kaasa inimeste heaolu parandamisele kogu Vahemere piirkonnas tänu järgmistele meetmetele:

—	haridusreformi läbiviimine ja haridussüsteemi kohandamine praegustele arengunõuetele, millega kaasneks tööjõu koolitamise poliitika;

—	luua tihedam koostöö ülikoolide, ettevõtete ning teadusinstituutide vahel teadusuuringute ja tehnoloogia valdkonnas;

—	edendada teadlaste ja üliõpilaste vahetusprogramme (Erasmus, Leonardo da Vinci jne);

—	tugevdada asjaomaste riikide koostööd, et parandada elektroonilisi ühendusi ja juurdepääsu Internetile.

5.1.6

Kuues sammas on seotud rände ja liikuvusega (13), mille eesmärk on edendada seaduslikku ja reguleeritud rännet, tagada rahvusvahelise varjupaigaõiguse järgimine, vähendada ebaseaduslikku sisserännet, võidelda kuritegelike inimkaubanduse võrgustikega ning kaitsta piirikontrollide raames inimõigusi:

—	päritolu-, transiit- ja vastuvõtva riigi koostöö tugevdamine sisserände ja liikuvuse kontrolliks, kusjuures vastuvõtvad riigid on tavaliselt ELi liikmesriigid;

—

liikuvuse ja läbisõidu parandamine ja ELi uue üldise varjupaigapoliitika määratlemine, tuginedes

—	Euroopa ühise varjupaigasüsteemi prioriteetidele,

—	politseikoostöö parandamisele piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks.

6. Makropiirkondliku arengu strateegia eesmärkide saavutamise eeldused Vahemeremaades

6.1

Vahemere makropiirkonna uus strateegia, mis on jagatud kahe allpiirkonna vahel, tuleb ellu viia strateegia „Euroopa 2020”, olemasolevate ELi programmide ja juba kehtivate rahastamisvahendite (14) raames ning selle käigus tuleb kasutada lisaks ELi algatusi, nagu näiteks INTERACT, et pakkuda vajalikku tehnilist tuge ja koolitust (15). Siiski võib osutuda vajalikuks luua uus haldusmehhanism ja parandada halduslikku toimimist. Makropiirkonna strateegias tuleks visandada uued lähenemisviisid, millest asjaomased riigid kasu saaksid, kavandades praktilisi meetmeid või tegevuspoliitikaid, mida saab edukalt rakendada.

6.2

Vahemere piirkonna (Vahemere ida- ja lääneosa) strateegia koostamiseks tuleb kasutada kõiki olemasolevad meetmeid ja siduda need Vahemere lähenemisviisi välissuhete aspektidega. See oleks suunatud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide, piirkondade, kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmade meetmete ja tegevuspoliitikate tõhusamale koordineerimisele.

6.3

Vahemeremaade olulist rolli tunnistades otsustas EL 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumisel parandada viivitamata oma koostööpoliitikat, luues alalise mehhanismi – Vahemere Liidu (16). See mehhanism, mis käivitati Barcelonas ja millele pandi suured lootused, sai ülesandeks viia ellu konkreetseid projekte seoses merereostuse, meresõiduohutuse, energeetika ning kõigi Euroopa – Vahemere piirkonna partnerite majandussidemete arendamisega. Kahjuks on Vahemere Liit siiani näidanud vaid suurt pettumust valmistavaid tulemusi.

6.4

Makropiirkondadel puuduvad rangelt kindlaksmääratud piirid. Sellest tulenevalt peavad teemad, millega otsustatakse tegeleda, peegeldama kokkulepitud väljakutseid ja ühiseid nimetajaid, mis võimaldavad neid lahendada ja siduda teiste ELi määratletud makropiirkondade strateegiatega, kohaldades ka osalevate riikide valitud tegevuspoliitikaid ja meetmeid.

7. Uue strateegia rakendamiseks vajalikud meetmed

7.1	Eespool esitatud raamistikus peaks Vahemere makropiirkonna strateegia lähenemisviis hõlmama järgnevalt loetletud erimeetmeid.

7.1.1

Vaja on luua makropiirkonna strateegia rakendamiseks asjakohane koordineerimis- ja juhtimismehhanism, mille abil koordineeritaks paljusid ELi organeid ja osalevaid kohalikke toimijaid. Selleks teeb komitee järgmise ettepaneku.

—	Nõukogu peaks usaldama makropiirkonna strateegia kõigi meetmete koordineerimise komisjonile (regionaalpoliitika peadirektoraat koostöös Euroopa välisteenistusega), et muuta see ELi ametlikuks poliitikaks.

—

Vaja on kavandada Vahemere piirkonna jaoks kaks allpiirkonna strateegiat Vahemere ida- ja lääneosa jaoks tulenevalt nende geograafilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest iseärasustest. Need kaks allpiirkonna strateegiat koos Aadria mere ja Joonia mere strateegiaga hõlmaksid kogu Vahemere piirkonna.

—

Lisaks tehakse ettepanek võtta selle töö puhul eeskujuks struktuurid, mida kasutatakse Atlandi ookeani strateegia puhul (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat), nimelt:

Käivitada regionaalpoliitika peadirektoraadi algatuse kohta kaks Vahemere piirkonna (ida- ja lääneosa) foorumit, mis annavad aru kummagi piirkonna hetkeolukorrast ja pakuvad välja tegevuskavasid. Foorumid võiksid koosneda Euroopa institutsioonide (komisjon, parlament, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee), Vahemere piirkonna riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest.

2.	Foorumeid toetaksid kaks juhtkomiteed.

3.	Komisjon ja riikide valitsused hindaksid kahelt foorumilt saadud lõplikke ettepanekuid.

7.1.2

Ellu tuleb viia ELi heanaaberlike suhete poliitika. Seni on makropiirkondlike strateegiate puhul piirdutud ELi sisepoliitikate rakendamisega. Siiski on sellise mitmeid ELi mittekuuluvaid riike kaasava strateegia õnnestumiseks Vahemere piirkonnas vaja rakendada ka välispoliitika elemente, seades rõhuasetuse mõistagi ELi heanaaberlike suhete poliitikale.

7.1.3

Vaja on käivitada uusi tegevuspoliitikaid, et

7.1.3.1

pakkuda töötajatele haridust ja koolitust;

7.1.3.2

parandada internetiühendusi ja elektroonilise teabevahetuse süsteeme ning täiustada pidevalt e-valitsuse internetipõhiseid teenuseid;

7.1.3.3

koostada ühiseid teadusuuringute ja innovatsiooniprogramme, mille eesmärk on säästev areng ja ametialane koolitus;

7.1.3.4

tagada vaba meretransiit ning kaupade, inimeste ja energia ohutu liikumine, viies ellu turvalise ja taskukohase transpordi poliitikat ning luues uusi merekoridore ja parandades kaubalaevandust;

7.1.3.5

tagada tõhusad mere- ja lennuühendused Vahemere kõigi piirkondade ja muu maailma vahel;

7.1.3.6

laiendada kaubanduslikke ja poliitilisi suhteid, luues Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide olemasolevate lepingute alusel vabakaubanduspiirkondi ja kaotades imporditõkkeid koordineeritud tegevuse, näiteks õigusaktide lähendamise kaudu;

7.1.3.7

võtta meetmeid konkurentsi, riigihangete, investeeringute kaitse ning tervishoiu ja taimetervise valdkonnas.

7.1.4

Piiriüleseid ja piirkondadevahelisi koostööprojekte on võimalik rahastada olemasolevatest rahalistest vahenditest (17), nimelt ELi struktuurifondidest, liikmesriikide panustest, teiste doonorriikide (näiteks Norra ja Šveitsi) panustest, Euroopa Investeerimispangast (18) Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastu (FEMIP) (19) kaudu; Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast ning Vahemere Liidule eraldatud eelarvevahenditest, milles võivad osaleda ka kohalikud omavalitsused, erasektori sidusrühmad ja valitsusvälised organisatsioonid.

7.1.5

Uus makropiirkonna strateegia peab olema funktsionaalselt seotud ELi muude tegevuspoliitikatega, nagu näiteks strateegia „Euroopa 2020”, ühtekuuluvuspoliitika, uus ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika, Euroopa Ühendamise Rahastu ning üleeuroopalised transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrgud, programm „Horisont 2020”, digitaalne tegevuskava, ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programm (COSME) ning eelkõige integreeritud merenduspoliitika ja Euroopa ühine varjupaigasüsteem (20).

8. Saarte roll uues makropiirkonna strateegias

8.1

On vaieldamatu fakt, et seni pole ELi tasandil kehtestatud ühtki ulatuslikku ja püsivat strateegiat, et võtta arvesse erivajadusi, mis on ELi kahel saarliikmesriigil, Küprosel ja Maltal, mis seisavad silmitsi probleemidega transpordi ja energia valdkonnas. Halb ligipääsetavus takistab ühtse turu lõpuleviimist.

8.2	Uues Vahemere makropiirkonna strateegias määratletakse täpselt Küprose ja Malta ühendusviisid ning luuakse vajalikud eeltingimused ELi rahastamise kasutamiseks.

8.3	Küprosel (Vahemere idaosas) ja Maltal (Vahemere lääneosas) võiks olla väga konkreetne roll uue makropiirkonna strateegia rakendamisel ja juhtimisel piirkonnas loodavate või sinna üle viidavate haldusasutuste peakorterina.

9. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee potentsiaalne roll Vahemere makropiirkonna strateegias

9.1

Komitee on otsustanud koostöös Vahemere piirkonna liikmesriikide majandus- ja sotsiaalnõukogude, Põhja-Aafrika riikide samalaadsete organite (kui need on olemas) ning kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonidega korraldada Euroopa – Vahemere piirkonna majandus- ja sotsiaalnõukogude kohtumise, mis peaks toimuma lähiajal.

9.2	Komiteel on vajalikke kogemusi ja teadmisi, et osaleda loodavates Vahemere piirkonna foorumites.

9.3	Komitee kavatseb jätkuvalt koostada asjatundlikke omaalgatuslikke arvamusi, milles analüüsitakse üksikasjalikumalt Vahemere makropiirkonna strateegiat.

Brüssel, 12. detsember 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) Euroopa Parlamendi raport teemal „ELi makropiirkondade strateegiate areng: hetkeseis ja tulevikuväljavaated, eelkõige Vahemere piirkonnas” Regionaalarengukomisjon. Raportöör: F. Alfonsi (A7-0219/2012).

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2012. aasta resolutsioon „ELi makropiirkondlike strateegiate areng: hetkeseis ja tulevikuväljavaated, eelkõige Vahemere piirkonnas” (2011/2179(INI)).

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele”, ELT C 318, 23.12.2009, lk 6.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat, COM(2009) 248 final, ELT C 339, 14.12.2010, lk 29.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, mis käsitleb Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegiat, CΟΜ(2009) 248 final, 10.6.2009, ΕLT C 339, 14.12.2010.

(4) Ühisteatis Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” COM(2011) 200 final, 8.3.2011.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rändeteatis””, COM(2011) 248 final, ELT C 248, 25.8.2011, lk 135.

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Representatiivsete kodanikuühiskondade edendamine Euroopa – Vahemere piirkonna riikides”, ELT C 376, 22.12.2011, lk 32 ning

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Läänemere piirkond: organiseeritud kodanikuühiskonna roll piirkondliku koostöö parandamisel ja piirkondliku strateegia määratlemisel”, ELT C 277, 17.11.2009, lk 42.

(7) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele””, COM(2011) 303 final, ELT C 43, 15.2.2012, lk 89.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa Liidu roll rahutagajana välissuhetes: parimad tavad ja väljavaated”, ELT C 68, 6.3.2012, lk 21.

(8) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Põllumajandus Euroopa – Vahemere piirkonnas (sh naiste töö tähtsus põllumajandussektoris ja ühistute roll)”, ELT C 347, 18.12.2010, lk 41.

(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Majandus- ja sotsiaalpartnerite roll võitluses korruptsiooniga Vahemere lõunapiirkonna riikides”, ELT C 351, 15.11.2012, lk 27.

(10) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal «Naiste ettevõtluse edendamine Euroopa – Vahemere piirkonnas», ELT C 256, 27.10.2007, lk 144.

(11) http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Taastuvate energiaallikate edendamine ning Euroopa naabruspoliitika: Euroopa – Vahemere piirkond”, ELT C 376, 22.12.2011, lk 1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu energiapoliitika välismõõde”, ELT C 182, 4.8.2009, lk 8.

(13) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis”, ELT C 191, 29.6.2012, lk 134 ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused järgmiste ettepanekute kohta: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend”, COM(2011) 750 final – 2011/0365 (COD); „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond”, COM(2011) 751 final – 2011/0366 (COD); „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted”, COM(2011) 752 final – 2011/0367 (COD); „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted”, COM(2011) 752 final – 2011/0367 (COD) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend”, COM(2011) 753 final – 2011/0368 (COD), ELT C 299, 4.10.2012, lk 108.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EL) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta. ELT L 310, 9.11.2006.

(15)

—	http://www.interact-eu.net/about_us/about_interact/22/2911

—	http://www.interact-eu.net/ipvalencia/ipvalencia/117/619 (puudutab Valencias asuvat INTERACTi bürood).

(16) http://www.eeas.europa.eu/euromed/index_en.htm

(17) Kuni 2013. aasta lõpuni on ELi lõunanaabrite toetuseks Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi kaudu võimalik kasutada umbes 4 miljardit eurot.

(18) http://www.eib.europa.eu/projects/regions/med/index.htm?lang=fr&lang.en

(19) http://www.eib.europa.eu/infocentre/publications/all/femip-2011-annual-report.htm?lang=en

(20) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – „Varjupaigapoliitika kava: ühtne lähenemisviis kaitse andmisele Euroopa Liidus”, COM(2008) 360 final.