15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/65

1.1

Euroopal ei ole seni õnnestunud kriisist välja tulla, mille tulemusel suureneb Euroopa lõhenemine. Paljudes kriisist enim mõjutatud riikides on täheldatav töötuse massiline kasv, eriti noorte seas. Euroopa tööhõivepoliitika peab andma suurema panuse, et toetada liikmesriike probleemide lahendamisel. Tööhõivepoliitika roll lahenduste leidmisel peaks olema senisest suurem, et ohjata kriisi solidaarselt ühendatud jõududega ja olukorda Euroopas stabiliseerida.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab seetõttu keskseks asjaolu, et tööhõivepoliitikat kasutatakse Euroopa infrastruktuuri arengu ja kvalitatiivse kasvu toetamiseks. Tööhõivemõjusate investeeringute vajadus on märkimisväärne. Selleks tuleb jõuliselt mobiliseerida nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid ja viia ellu reforme.

1.3

Euroopa tööturgu on võimalik kujundada ja selle usaldusväärsust taastada solidaarse ja tõhusa tööhõivepoliitika abil. Selle üks võtmeelement on muu hulgas noortegarantii õigeaegne ja siduv rakendamine. Mõningatel kriisist enim mõjutatud riikidel on lisaks huvi duaalse koolitussüsteemi sisseviimise vastu. Komisjon peaks seda toetama, võimaldama stardirahastamist ja käivitama heade tavade vahetamise. Kui meil ei õnnestu eriti kriisist enim mõjutatud riikide noortele luua tulevikuväljavaateid, on karta „kadunud põlvkonna” pealekasvu, mis toob sotsiaalselt ja poliitiliselt kaasa äärmiselt plahvatusohtliku olukorra. Komitee toetab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taolisi solidaarseid lahendusi.

1.4

Noortegarantii vastav väljatöötamine on esimene tähtis samm, ent samuti tuleb viivitamatult tegeleda olemasolevate struktuursete probleemidega.

Arvukate uute töökohtade loomise jõupingutustes esile kerkivad piirangud on seotud:

1.5

Tööhõivepoliitika ei saa tasakaalustada makromajanduspoliitika juhtimisvigu, ent aitab teadmistepõhises ühiskonnas oluliselt kaasa konkurentsivõime suurendamisele seeläbi, et tugevdab innovatsioonisuutlikust ning seab kutseoskuste nõudluse ja pakkumise paremasse tasakaalu. Lisaks on hädavajalik parandada Euroopa ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsu riskikapitalile ning kaotada ebavajalik bürokraatia.

1.6

Tööhõivepoliitika väljakujundamisel ja rakendamisel tuleb põhimõtteliselt arvesse võtta sotsiaalpartnerite erilist rolli ning seda uue valitsemistava raames tugevdada.

2.1

18. aprillil 2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon teatise „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” ja üheksa sellega kaasnevat dokumenti. Teatis sisaldab ettepanekuid toetusmeetmete kohta, mille eesmärk on luua töökohti, reformida tööturgu ning tõhustada ELi valitsemistava.

2.2

Komisjoni üleskutse töövõimalusterohke majanduse taastamiseks esitati ajahetkel, mil mitmete kriiside (finantskriis, majanduskriis, sotsiaalkriis, eurokriis, võlakriis, usalduskriis) tagajärjel on leidnud paljudes riikides aset ulatuslik töökohtade kadumine, mis on raskendanud inimeste igapäevaelu, kuna nad on kaotanud töö, ei leia uut tööd või peavad leppima palgakärbete, sotsiaalhüvitiste vähendamise või nende kaotamisega.

2.3

Seetõttu tunneb komitee heameelt, et komisjon käsitleb kriisi tööhõivepoliitilisi tagajärgi ja nõuab töövõimalusterohke majanduse taastamist. Seda oleks olnud ammu juba vaja teha, kuna kriisi tagajärjed teravnevad muu hulgas seetõttu, et pea kõigis ELi liikmesriikides püüavad valitsused euroala majanduspoliitilise juhtimise uuesti kohandatud eeskirjade rakendamise käigus vähendada eelarvepuudujääki kohati valusate muudatustega, mis keskenduvad sotsiaalhüvitiste ja avalike teenuste kärpimisele. Selline poliitika piirab aga tööturuvõimalusi, iseäranis nende omi, kes juba niigi kuuluvad ebasoodsas olukorras rühmadesse (1). Säästumeetmed mõjutavad üldiselt kõige rängemini neid, kes sõltuvad riiklikest sotsiaalkindlustusmaksetest, sealhulgas ka ebakindlas töösuhtes inimesi ja teisi ebasoodsas olukorras rühmi tööturul. Seetõttu tuleb säilitada solidaarsusel põhinevate sotsiaalkaitsesüsteemide stabiliseeriv funktsioon ja seda tugevdada, et süsteemid jääksid tõhusaks ja jätkusuutlikuks, eriti just kõige enam mõjutatud ja tööturul kõige ebasoodsamas olukorras rühmade osas.

2.4

Komitee nõudis varakult spetsiaalseid jõupingutusi, et takistada töötuse suurenemist murettekitavas mahus – senine olukord ei tohi jätkuda.. Tööturupoliitika võiks toetada töökohtade loomise protsessi ja peaks seda ka tegema. Selle aluseks on stabiilne majandus. Komitee tervitas 2008. aastal vastuvõetud majanduse elavdamise kava, kritiseerides aga selle liiga nappi mahtu (2).

2.5

Praegused tööturunäitajad on murettekitavad – tööturu langus kriisist enim mõjutatud riikides jätkub. Euroopa Liidus oli töötuse määr augustis 10,5 % (euroalal 11,4 %), mis on kõrgem kui kunagi varem. Kahes kolmandikus liikmesriikidest võib täheldada töötuse suurenemist, iseäranis tugevalt on töötus kasvanud Hispaanias (25,1 %), Portugalis (15,9 %), ja Kreekas (24,2 %) (3). 25,46 miljonit inimest on töötud. Iseäranis negatiivne on asjaolu, et ka pikaajaline töötus on kasvanud ja see suundumus kinnistub tõenäoliselt veelgi. Üle 40 % kõigist töötutest on tööd otsinud juba üle aasta (4). Eriti murettekitav on see, et noorte tööpuudus on ELis jätkuvalt väga kõrge. See ületab 22 %. Ka siin on liikmesriikide vahel suuri erinevusi. Hispaanias ja Kreekas ületab noorte tööpuudus 50 %, mõnes liikmesriigis (Portugal, Slovakkia, Bulgaaria, Itaalia, Iirimaa) ulatub see 30 % ni. Ainult kolmes liikmesriigis (Saksamaa, Austria ja Madalmaad) jääb see alla 10 % (5).

2.6

Majanduskasvu- ja tööhõivepoliitikat ei saa vaadelda teineteisest lahus. Sel põhjusel on komitee korduvalt nõudnud Euroopa majanduse elavdamise kava, mis avaldaks ulatuslikku mõju tööturupoliitikale ja mille maht oleks 2 % SKPst. Ettevõtete loomist ja ettevõtlikku meelelaadi tuleks edendada kogu ühiskonnas, sealhulgas ka haridussüsteemi ja koolitusmehhanismide kaudu. Lisaks riiklikele lisainvesteeringutele, mida tuleb tööhõivepoliitilise mõju suurendamiseks rakendada kooskõlastatult, on vaja määratleda ka Euroopa tasandi investeerimisprojektid. Esimesed sellekohased sammud astuti 28.–29. juunil 2012 toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumise raames „Majanduskasvu ja tööhõive paktiga”. Neile sammudele tuleb nüüd anda sisu, et luua kogu Euroopas hädavajalik tegutsemisruum jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tööturu üleminekute kindlustamisele, eelkõige ümberstruktureerimisprotsesside käigus.

3.1

Komitee nõustub seetõttu komisjoni analüüsiga, mille kohaselt sõltuvad tööhõive kasvu väljavaated otsustaval määral sellest, kas ELil õnnestub luua makromajandus-, tööstus- ja innovatsioonipoliitika abil majanduskasv ning täiendada seda tööhõivepoliitikaga, mille eesmärk on saavutada töövõimalusterohke majanduse taastumine. Komitee tunneb muret, et kui ELis jätkatakse senisel kujul säästupoliitikat, ei ole võimalik mitmeid tööhõivepaketi positiivseid ettepanekuid ellu viia. Lisaks kardab komitee, et ainuüksi väljapakutud meetmete abil ei ole ELi tööhõivestrateegias sõnastatud eesmärgid saavutatavad. Komitee tuletas juba 2012. aasta veebruaris meelde vajadust sotsiaalse investeerimispakti järele, mille eesmärk on kriiside jätkusuutlik ohjamine ja tulevikku investeerimine (6). Antud kontekstis tervitab komitee asjaolu, et komisjon tuletab tööhõivepaketiga meelde, et Euroopa Liit kohustub aluslepingu artikli 3 kohaselt järgima täieliku tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki.

4.1.1

2012. aasta mais hoiatab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon oma aruandes „Global Employment Trends for Youth 2012” (Ülemaailmsed noorte tööhõivesuundumused 2012) selle eest, et karta on „kadunud põlvkonna” pealekasvu. Valitsused peaksid seega seadma esmatähtsaks noortele suunatud aktiivse tööturu- ja tööhõivepoliitika. Komitee tunneb sellega seoses heameelt noortegarantii kavandatud konkretiseerimise üle. Seda ei ole siiski võimalik saavutada üksnes Euroopa Sotsiaalfondi seni kasutamata vahenditega. Seetõttu soovitab komitee toetada ajutiselt eriti suurtes raskustes riike, sest neil puuduvad sageli rahalised vahendid vajalikuks aktiivseks tööhõivepoliitikaks, eelkõige seoses noortegarantii siduva rakendamisega. Kui see ei ole saavutatav ainuüksi Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, tuleb rahastamiseks kasutada täiendavaid Euroopa Liidu vahendeid (noorte solidaarsusfond). Pankade jaoks oli võimalik kokku koguda miljardeid, mis tähendab, et peab olema võimalik mobiliseerida ka neid vahendeid, näiteks finantstehingute maksu kehtestamise kaudu, mida komitee juba pikemat aega toetab.

4.1.2

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) uuris noortegarantiide tugevaid ja nõrku külgi (7). Tegemist on oluliste, lühiajaliselt rakendatavate meetmetega, millega ennetataks noorte tõrjutust. Ent need ei sobi kuigi hästi spetsiifiliste sihtrühmade, näiteks „raskemini aidatavate” (hard-to-help) elanikkonnarühmade puhul. Samuti ei ole nende abil võimalik lahendada struktuurseid probleeme (nt puuduv kooli- või kutseharidussüsteem).

4.1.3

Lisaks on keskse tähtsusega sekkumise hetk. Komitee arvates on liiga hilja sekkuda kolme kuu möödudes. Kõige parem oleks kasutada noortegarantiid võimalikul varakult, st kohe, kui noor tööhõiveasutuses registreerub, sest ebaõnnestunud üleminek kahjustab rahvamajandust ja jätab jälje kogu eluks. Komitee soovitab kaasata noortegarantiidesse ka noored täiskasvanud vanuses 25–29 eluaastat. Riiklikes reformikavades tuleb sellega seoses sõnastada konkreetsed meetmed. Selleks on mitmes riigis vaja laiendada riiklike tööturuasutuste antavat spetsiaalset toetust, kusjuures suuremat tähelepanu tuleb pöörata ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

4.1.4

Oluline on kaotada lõhe tööturu nõudmiste, hariduse ja noorte ootuste vahel. Üks võimalus selle saavutamiseks on luua stiimulid ja toetada kvaliteetsete praktikasüsteemide arendamist. Komitee peab tähtsaks, et liikmesriikide sotsiaalpartnerid oleksid tihedalt kaasatud nende süsteemide väljatöötamisse. Komitee toetab tõhusamat kogemustevahetust ning praktikasüsteemide toetamist Euroopa Sotsiaalfondist. Vajalik on heade tavade levitamise ja stardirahastamise edendamine ning duaalse koolituse kvaliteediraamistiku arendamine. Väljapakutud tööpraktika kvaliteediharta rakendamisega peaksid kaasnema stiimulid.

4.2.1

Vajalik on tasakaal lihtsate, erialaste ja akadeemiliste oskuste vahel, sest tööhõive jätkusuutlik ja positiivne areng ei saa tugineda ainuüksi akadeemilistele kolmanda taseme hariduse käigus omandatud teadmistele. Oluline on omandada ka kognitiivseid ja üldisi oskusi, mitte ainult ametlikku kõrgemat kvalifikatsiooni. Tulevikus nõutakse veelgi enam valdkondadevahelisi ja kommunikatiivseid oskusi. Komitee toetab kvalifikatsioonide parema tunnustamise jõupingutusi väljaspool formaalse hariduse asutusi omandatud oskuste valideerimise kaudu, pidades eelkõige silmas hiljuti esitatud nõukogu soovituse ettepanekut mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste valideerimiseks (8). Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamist riiklikul tasandil tuleb tugevdada.

4.3.1

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon tegeleb mitte ainult tööturu nõudluse poolega, vaid keskendub järjest enam ka pakkumise poolele. Euroopa ettevõtjad on tööturukriisi ohjamisel kesksel positsioonil. Iseäranis väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on möödunud aastatel värvanud palju uusi töötajaid. Seetõttu on oluline parandada keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ning vähendada ettevõtte loomise kulusid 25 %. Jätkuvalt tehakse jõupingutusi ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Euroopa Komisjoni arvates oleks sellel märkimisväärne mõju Euroopa Liidu majandusele: see tähendaks SKP kasvu ligikaudu 1,5 % ehk u 150 miljardit eurot, ilma et seejuures langeks töötajate kaitse tase. Ka sotsiaalettevõtjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad anda panuse tööhõive suurendamisse, nagu on korduvalt toonitatud muu hulgas komitee arvamustes (9). Lisaks viidati ühes tööstuse muutuste nõuandekomisjoni hiljutises arvamuses (10) sellele, et ühistud, eelkõige töötajate ühistud, tagavad ka kriisiaegadel rohkem töökohti, kuna nad vähendavad kasumit töökohtade kaitseks.

4.3.2

Teadmistepõhise majanduse jätkusuutlik konkurentsivõime eeldab vastavaid investeeringuid töötajate oskuste arendamisse. Nõudluse stimuleerimiseks võivad ka palgatoetused ja töötajatele ette nähtud lisahüvitised (in-work-benefits) olla teatud sihtrühmade jaoks (nt pikaajaliste töötute jaoks) mõistlikud meetmed.

4.3.3

Komitee tunneb heameelt ülemineku juhtimise ameteid käsitleva ettepaneku üle. Iseäranis pikaajaliste töötute kasvavat arvu silmas pidades ei tohi nende tegevus siiski piirduda värbamisteenuste pakkumisega. Vaja on pakkuda laia valikut teenuseid, et kaotada värbamistakistused ning võimaldada kiiresti (taas)siseneda tööturule, seda eelkõige kohalikul tasandil, pakkudes näiteks kutseõppe- ja täiendkoolitusvõimalusi. Aktiivse kaasamise strateegia, mille komisjon avaldas 2008. aasta oktoobris (11), on lisaks sissetulekute kindlustamisele ja kaasavate tööturgude edendamisele suunatud ka selliste teenuste kättesaadavusele, mis peavad tagama kvalitatiivselt sobiva nõustamise, et leida individuaalsetele eelistustele ja oskustele vastav töökoht. Üksikisikule suunatud tööturustrateegia tähenduses on seetõttu oluline siduda nimetatud teenused võrgustikuks ning luua integreeritud teenustepakett, mida tuleks toetada partnerluse põhimõtte tugevdamisega muu hulgas Euroopa Sotsiaalfondi raames.

4.3.4

Kriisi tõttu on nõudlus tööjõu järele endiselt väike, põhjustades pikaajalise töötuse kasvu. See omakorda tekitab suuri probleeme tööturule sisenemisega ning selle tagajärjeks on vaesuse kasv kontakti kadumise tõttu tööturuga. Komitee soovitab liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu kaasava ajutise tööturu loomisele, et avaliku sektori vahenditega luua asjakohane arv sobivaid töökohti, tagamaks, et pikaajalised töötud säilitavad kontakti töömaailmaga ning parandavad oma oskusi. Niimoodi takistatakse sellise vaesuse kasvamist, mille põhjuseks on kontakti kadumine tööturuga, ning neil töötajatel võimaldatakse kriisi lõppedes siseneda sujuvalt avatud tööturule.

4.3.5

Pikaajaline eesmärk on jätkuvalt Euroopa tööturu väljakujundamine. Komitee tervitab ettepanekuid, mille eesmärk on kaotada töötajate vaba liikumise takistused. Põhimõtteliselt tuleb parandada õiglase liikuvuse raamtingimusi (12). Ent liikuvus ei tohi kaasa tuua piirkondade rahvaarvu vähenemist. Pigem tuleks solidaarse riskijagamisega aidata vaesematel piirkondadel järele jõuda.

4.4.1

Komitee on juba korduvalt väljendanud oma arvamust turvalise paindlikkuse kohta. Ta tunneb heameelt, et kriisiga tegelemisest saadud kogemused on viinud turvalise paindlikkuse lähenemisviisi laiendamiseni. Sisemise paindlikkuse parandamisele ei ole turvalist paindlikkust käsitlevate arutelude raames seni piisavat tähelepanu pööratud. Tähtajaline ja ajutine võivad lühiajaliselt võimaldada üleminekuid ning olla kohati vajalikud, et lihtsustada eelkõige ebasoodsas olukorras rühmade üleminekut esmasele tööturule. Sellega seotud tööalane ebakindlus saab aga olla vaid ajutine ja töötaja peab olema sotsiaalselt kindlustatud. Komitee ei toeta teatises kaudselt mainitud ettepanekuid ühtse töölepingu kohta. Selle asemel soovitab ta otsustavamalt võidelda ebakindlate töösuhete vastu ja esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas töösuhted taas normaliseerida.

4.5.1

Majanduse kui terviku seisukohast tuleb tagada tasakaal nõudluse piisava suurenemise ja hindade konkurentsivõime säilitamise vahel (13). Neid teemasid käsitletakse juba makromajanduslikus dialoogis nii tehnilisel kui ka poliitilisel tasandil. Nagu komisjon leheküljel 25 märgib, peab see alati toimuma sotsiaalpartnerite autonoomiat kaitstes ja austades, järgides rangelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõiget 5. Komitee ei toeta ettepanekut luua Euroopa Liidus uus kolmepoolne palgakomitee. Selle asemel soovitab ta vajaduse korral reformida ja tugevdada olemasolevaid struktuure, mis hõlmavad kolmepoolset sotsiaaltippkohtumist ning makromajandusliku dialoogi ja sotsiaaldialoogi komiteed, et tagada sotsiaalpartnerite, tööhõive- ja sotsiaalministrite ning rahandus- ja majandusministrite tõhus ja tasakaalustatud kaasamine.

4.5.2

Komitee tervitab asjaolu, et komisjon käsitleb miinimumpalga ja/või töö inimväärse kvaliteedi küsimust. Miinimumpalgal on väga tähtis roll palgadumpingu ärahoidmisel eelkõige seal, kus puuduvad kollektiivlepingutega kokkulepitud palga alammäärad. Samas on komitee vastu miinimumpalga samastamisele inimväärse palgaga. Mitte iga miinimumpalk ei ole iseenesest inimväärne palk ning vaid korralik miinimumpalk tagab ka vastava pensioni. Põhimõtteliselt tuleb arvesse võtta erinevate riiklike palgakujundussüsteemide keerukust.

4.5.3

Komitee avaldas juba mõne aja eest toetust sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise maksubaasi laiendamisele. Sellega seoses on rõõm täheldada, et komisjon käsitleb tööhõivepaketis üleminekut keskkonna, tarbimise või omandi maksustamisele – sealhulgas ümberjaotamismõju jälgimist –, mis võimaldaks eelarvet mõjutamata töö maksustamist vähendada. Eelarve konsolideerimiseks ning ühiskonna ja majanduse kestlikkuse toetamiseks vastava tööhõive- ja kvalifitseerimispoliitika abil ei tohi suunata tähelepanu ainult kuludele, vaid tuleb parandada ka tulusid ja neid tulemuslikumalt kasutada.

4.6.1

Teatise keskmes on uut valitsemistava käsitlevad soovitused. Seejuures pannakse teatises rõhku olulistele uutele aspektidele ning tehakse ettepanekuid, kuidas saab anda tööhõivepoliitikale Euroopa poolaasta raames suuremat tähendust ja hoogu. Komitee tunneb selle üle suurt heameelt, kuna tööhõivepoliitika tähtsus on juba Lissaboni strateegia vahehindamise, 2020. aasta eesmärkide ja uue valitsemistavaga Euroopa poolaasta raames vähenenud. Seetõttu nõuab komitee Euroopa poolaasta ajakohast hindamist ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna tihedamat kaasamist varasemas etapis.

4.6.2

Samal ajal kui Euroopa poolaasta hõlmab lühikest ajavahemikku, on tööhõivepoliitilised eesmärgid seatud keskpikas perspektiivis. 21. oktoobril 2010. aastal otsustas nõukogu jätta tööhõivepoliitika suunised 2014. aastani muutmata. 2011. aastal kritiseeris komitee asjaolu, et 2010. aasta suunised

4.6.3

Komitee tervitab võrdlussüsteemi ja riiklike tööhõivekavade tulemustabelit käsitlevaid ettepanekuid. Euroopa sotsiaalpartnerid tuleks kaasata võrdlussüsteemi ja tulemustabeli kriteeriumide väljatöötamisse. Nendega tuleks lisaks varakult konsulteerida iga-aastase majanduskasvu aruande ettevalmistamise raames, pidades silmas tööhõivepoliitika peamiste strateegiliste prioriteetide ning tööhõivepoliitika suuniste sõnastamist, rakendamist ja hindamist. Võttes arvesse eelkirjeldatud vajadust integreeritud ja üksikisikule suunatud teenuste järele, oleks soovitav, kui näitajad hõlmaksid nii sihtrühmade aspekti kui ka piirkondliku konteksti arvestamist.

4.6.4

Komitee nõuab lisaks tööhõivepoliitiliste võrdlusaluste ja makromajanduse liigsete tasakaalunihete tulemustabeli juurde kuuluva menetluse õiglast kooskõlastamist.

4.6.5

Komitee toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on muuta tööhõivepaketi abil tööhõivepoliitika praegused väljakutsed, eesmärgid ja edusammud jälle nähtavamaks, siduvamaks ja arusaadavamaks ning saavutada parem tasakaal majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika vahel. Lisaks sellele tuleb meetmed kujundada nii, et need toetavad ELi võrdõiguslikkuse poliitika eesmärke. Kriitiliselt tuleb märkida, et tööhõivepaktis ei kajastata piisavalt naiste tööhõive edendamist ei ning komisjoni poolt muidu nõutud soolist mõõdet ei ole kohaselt integreeritud.

4.7.1

Teatisele lisatud dokumentide kohaselt loob nn keskkonnahoidlik majandus erilisi tööhõive suurendamise võimalusi. Nimetatud potentsiaal sõltub siiski tugevalt eri liikmesriikide nendest õigusaktidest, milles käsitletakse keskkonnakäitumise juhtimist. Vastupidiselt teistele majanduskasvu valdkondadele, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ei mõjuta keskkonnahoidliku majanduse kasvu selle valdkonna investeeringute pika tasuvusaja tõttu mitte niivõrd puhtmajanduslikud, kuivõrd ka poliitilised huvid. Seega on vaja selgeid keskkonnapoliitilisi stiimuleid. Lisaks sellele peaksid sellised stiimulite struktuurid võimaldama pikaajalist kavandamist ning vähendama ebakindlust seoses keskkonnapoliitika eeskirjade võimaliku muutmisega. Tulemusliku rakendamise jaoks on vajalik keskkonna- ja majanduspoliitika tihe koostöö ja kooskõlastamine. Kõnealune koostöö ei tohi siiski eesmärkidest kaugeneda. Iseäranis kriitiliselt tuleb sellega seoses suhtuda mõiste „rohelised töökohad” laiendamisse rohelistest maksudest rahastatud töösuhetele (15). Sellise määratluse alusel jääb tähelepanuta tegevuse sisu kui roheliste töökohtade otsustav kriteerium, hoolimata sellest, kui lai on määratlus (16).

4.7.2

Tööhõivevõimalusi keskkonnahoidlikus majanduses mõjutavad lisaks konjunktuurikõikumised; asjaomased sektorid ei ole stabiilsed. Seejuures toob üleminek keskkonnahoidlikule majandusele esialgu kaasa töökohtade kadumise tavapärastes tööstusharudes. Selle mõju tuleb sotsiaalselt vastuvõetaval viisil pehmendada ning töötajate töövõimet tuleb toetada ümberõppe kaudu. Majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine võib ärgitada nõudlust kõrget, keskmist ja madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade järele, nagu osundatakse Euroopa Komisjon dokumendis „Keskkonnasäästlik majanduskasv” (17). See toob kokkuvõttes kaasa asendusefekti, mistõttu komitee kahtleb, kas tööhõivesaldo on tegelikult nii positiivne, nagu komisjon eeldab. Lisaks sellele on rohelise tehnoloogia valdkondi, mis võivad lühiajaliselt järsult kasvada (nt ehitus), samas kui pikaajalisi töökohti on pigem oodata kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel tegevusaladel. Ka need töötajad vajavad nõuetekohast sotsiaalkaitset ning üleminekud tööturul peavad olema jätkusuutlikud.

4.7.3

Keskkonnahoidliku majanduse tööhõivepotentsiaali jätkusuutlikkust mõjutab tugevalt ka kvalifikatsioonistruktuurid. ELi üheksas liikmesriigis korraldatud kvalifikatsioonistruktuuride uuringust (18) nähtus, et tööhõive kasvu selles valdkonnas on kõige tõenäolisemalt oodata kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatel tegevusaladel. Samal ajal on kõnealuse valdkonna koolituspakkumine seni veel tugevalt killustunud. Rohelistele töökohtadele suunatud haridusstruktuuride optimeerimiseks on vajalik sotsiaalpartnerite ja koolituspakkujate tegevuse korrapärane kooskõlastamine. Keskkonnapoliitilised eesmärgid on väga tähtsad ka keskkonnahoidliku majanduse hariduspoliitilisest aspektist, kuna need mõjutavad kutseoskuste nõudlust. Euroopas puudub teadus- ja arendustegevus oskuste ja riskikapitali koondamiseks ning endiselt ei ole siin õnnestunud luua oma Silicon Valleyt. Tööstuse töökohad sõltuvad aga rakenduste loomisest. Kokkuvõttes jäetakse komisjoni teatises tähelepanuta teadus- ja arendustegevus kui arengu liikumapanev jõud. Üks valdkond, kus peituvad tõelised võimalused töötleva tööstuse ning ka erateenuste ja üldhuviteenuste jaoks, on aktiivne vananemine kõige laiemas mõistes – kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, et jääda aktiivseks, teadlikuks, liikuvaks, kaasatuks ja terveks ning abi saada (meie ühiskonnas puudutab sea peagi 30 % inimestest) (19). Kaaluda tuleks Aasia (Hiina, Jaapan) näidet. Kasutajate õiguste kiire tunnustamine ja nende õiguste kaitse aitaks säästa aega ja suurendada tööhõivemäära.

4.7.4

Komitee viitas oma arvamuses (20) juba sellele, et juhul kui taastuvenergiale seatud 20 % eesmärk aastaks 2020 saavutatakse, on taastuvenergia netomõjuks eeldatavalt ligikaudu 410 000 uut töökohta ja täiendav majanduskasvu suurenemine 0,24 % võrreldes aastaga 2005.

4.7.5

Komisjon peab tööhõive seisukohalt kasvavaks valdkonnaks ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. See haru on väga mitmekülgne ja ulatub puhttehnilisest programmeerimisest klientide nõustamise ja teenuste pakkumiseni. Oma tehnilise suuna ja kiire innovatsioonitempo tõttu on see valdkond eriti teadmistemahukas ning esitab seega kõrgeid nõudmisi töötajatele. Sel põhjusel, aga ka teadmiste lühikese poolestusaja tõttu on hariduspoliitikal, ettevõtetes pakutaval väljaõppel ja isiklikul õppimisvalmidusel ka selles valdkonnas suur tähendus. Töö nõuab töötajatelt üldiselt suurt paindlikkust ajas ja ruumis. Seetõttu on eluetappidele suunatud personalipoliitika strateegiad vajalikud selleks, et töötajaid pikaajaliselt ettevõttes hoida. Selle valdkonna töötajaid ohustavad sageli psüühilised pinged ja haigused.

4.7.6

Eelkõige nn hõbedase majanduse tervishoiu- ja hooldussektoris on nõudlus elanikkonna vananemise tõttu suhteliselt selgelt prognoositav. Hõbedaste töökohtade loomise all peetakse silmas uute töövõimaluste loomist tootmisstruktuuride kohandamise teel vananeva elanikkonna vajadustele. Olulisimad hõbedasi töökohti loovad sektorid on tervishoid ja pikaajaline hooldus, mis on tööjõumahukad ja millele järele valitseb eakate hulgas suur nõudlus. Praegu väheneb aga noorte ja kvalifitseeritud töötajate pakkumine. Kuigi tervishoiu ja hoolduse valdkonnad on rahvamajanduses lisandväärtuse loomise kesksed allikad, ei ole mitmed töökohad tähtajalisuse ja madala palga tõttu piisavalt atraktiivsed – eelkõige puudutab see tööd isikupõhiste teenuste valdkonnas. Lisaprobleemiks on suur psüühiline töökoormus, mille tõttu tõmbuvad paljud enneaegselt tööelust kõrvale. Kvaliteetseid tooteid ja teenuseid saab pikaajaliselt tagada siiski vaid vastavate kvaliteetsete töötingimustega. Tervishoiuvaldkonna ning hoolekande- ja sotsiaalhooldussüsteemide (pikaajaline hooldus), eelkõige koduhooldussüsteemide parandamise meetmetega oleks võimalik luua arvukalt töökohti. Ka siin võiks investeeringute edendamine avada hulgaliselt võimalusi, mis toetaksid selles sektoris kaasavate ettevõtete ja sotsiaalettevõtete arengut.