15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/65

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee tervitab ökoinnovatsiooni tegevuskava esitamist. Komitee tõstab iseäranis esile tegevuskavas sisalduvat lähenemisviisi olemasolevate takistuste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning positiivseid arenguid soodustavate tegurite tugevdamiseks.

1.2

Ei ole võimalik esitada ökoinnovatsiooni mõiste universaalset määratlust, kuna ühiskonnas (ja erinevate kultuuride vahel) on väga erinevad arusaamad innovaatilisusest ja progressiivsusest. Seetõttu peaks komisjon võimalikult selgelt kindlaks määrama kvalitatiivsed või – võimaluse korral – isegi kvantitatiivsed toetuse eraldamise kriteeriumid erinevate valdkondade puhul, milles ta kavatseb hakata tegutsema.

1.3

Tulevasest tegevuskavast kasu saavatele ettevõtetele tuleks teha kohustuseks kirjeldada lühidalt väikeses täiendavas uuringus, milles nad ise näevad kõige suuremaid takistusi oma tehnoloogiate rakendamisel või turuleviimisel.

1.4

ELi toetatavad ökoinnovaatilised lahendused peavad kogu oma olelustsükli vältel säästma ressursse ning olema kooskõlas õiglase kaubanduse ja säästva arengu põhimõtetega. Ökoinnovatsiooni toetamine tuleb siduda ELi säästva arengu strateegia kriteeriumitega.

1.5

Erilist tähelepanu tuleks omistada nn väikestele, kohandatud keskkonnatehnoloogiatele. Komitee tõi oma arvamuses „Kohandatud keskkonnatehnoloogiate hetkeseis ja väljavaated liituvates riikides” (1) esile, et sageli on olemas alternatiivid suuremahulistele, tsentraliseeritud lahendustele või siis tuleks neid arendada. Kohandatud, detsentraliseeritud ja väiketehnoloogilised lahendused jäävad tihti ka teadusasutuste või investorite huviorbiidist välja, kuna nendega saab vaid vähe raha (kui üldse) teenida, sest nad on just odavad, ent siiski tõhusad lahendused. Komitee soovitab komisjonil kõnealuses arvamuses esitatud soovitused uude tegevuskavva kaasata.

1.6

Olemasolevad direktiivid ja määrused, ent ka struktuurifondide ja põllumajanduspoliitika abikõlblikkuskriteeriumid tuleb korrapäraselt läbi vaadata selle osas, kas neid oleks vaja kohandada uusimate keskkonnatehnoloogia alaste uuendustega.

1.7

Samuti tuleb komisjonil lõpuks koostada keskkonnale kahjulikku mõju avaldavate toetuste nimekiri ja kõnealused toetused järk-järgult kaotada. Praegu ei ole enam kohane toetada suurejooneliselt ökoinnovatsiooni ja aidata samas ebaõnnestunud toetuspoliitika näol kaasa keskkonna kahjustamisele.

2.1

Komisjoni praeguse poliitilise kavandamis- ja suunamisvahendi strateegia „Euroopa 2020” elluviimiseks ja konkretiseerimiseks käivitati teadaolevalt järgmised seitse juhtalgatust:

2.2

Juhtalgatust „Innovatiivne liit” soovitakse muu seas konkretiseerida „Ökoinnovatsiooni tegevuskava” abil, kuigi selles tegevuskavas käsitletakse ka teisi juhtalgatusi, nagu nt algatus „Ressursitõhus Euroopa” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

2.3

Tegevuskavas juhitakse tähelepanu sellele, et keskkonnakaitsetehnoloogia abil avatakse ühelt poolt väga kiiresti kasvavad turud ja teiselt poolt luuakse palju uusi töökohti.

2.4

Tegevuskava tugineb varasemale, 2004. aastal vastu võetud keskkonnatehnoloogia tegevuskavale. Ent tegevuskavas ei keskenduta enam üksnes traditsioonilistele teadusuuringutele või uute nn rohelise tehnika ja tehnoloogia arendamisele. Uut tegevuskava tuleb pigem käsitada ökoinnovatsiooni ulatusliku kontseptsiooni meetmete pakmena, milles uuritakse ka tegureid, mis takistavad või soodustavad uute tehnoloogiate rakendamist, ning võimalusi, kuidas esimesi vähendada ja viimaseid edendada.

2.5

Selleks kajastatakse komisjoni dokumendis huvitavaid küsitlustulemusi, milles kõnealuseid takistavaid või soodustavaid tegureid kirjeldatakse ja teatatud määral kvantifitseeritakse.

2.6

Kahe põhitõkkena tuuakse välja ebakindlus turunõudluse ja investeeringutasuvuse osas ning peamised soodustavad tegurid, milleks on kõrged energia- ja materjalihinnad, uued eeskirjad ja standardid ning juurdepääs teadmistele.

2.7

Dokumendis kirjeldatakse, et „[v]äljaspool energia- ja kliimapoliitika kaudu edendatavat taastuvenergiavaldkonda on ökoinnovatsioon seni suhteliselt aeglaselt turule jõudnud. Põhjuseks on muu hulgas olnud asjaolu, et turuhinnad ei kajasta täpselt keskkonnakulu ega -kasu, aga ka jäigad majandusstruktuurid, taristu ja käitumistavad ning kahjulikud stiimulid ja toetused.” Selle põhjal järeldatakse, et ökoinnovatsiooni tugevdamiseks tuleb keskkonda kahjustavad toetused kaotada.

2.8

Tegevuskava eesmärk on kiirendada ökoinnovatsiooni tervikuna, st kõigis majandussektorites, rakendades selleks sihipäraseid meetmeid. Suurema ja püsivama turunõudluse loomiseks ökoinnovatsiooni järele kavatsetakse tulevikus teha ettepanekuid õigusnormidega loodavaid stiimuleid, erasektori ja riigihankeid ning standardeid ja tulemuseesmärke käsitlevate meetmete kohta. Tuleb toetada VKEsid, et suurendada investeerimisvalmidust ning parandada koostöövõrgustike loomise võimalusi.

2.9

Ökoinnovatsiooni tegevuskava meetmed hõlmavad seega pakkumist ja nõudlust, teadusasutusi ja tööstust ning poliitilisi ja rahastamisvahendeid. Rõhutatakse keskkonnaõiguse põhjapanevat tähtsust ökoinnovatsiooni soodustava tegurina ning nähakse ette asjaomaste õigusaktide ja normide läbivaatamine juhuks, kui need peaksid osutuma takistuseks.

2.10

Samuti tõstetakse esile ökoinnovatsiooni rahvusvahelist mõõdet ja senisest tõhusamat poliitilist koordineerimist rahvusvaheliste partneritega.

2.11

Kokku on tegevuskava jaoks loetletud seitse tegevusvaldkonda ja kirjeldatud neid iseloomustavaid teetähiseid:

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tegevuskava, mis näib olevat loogiliselt struktureeritud ja läbimõeldud.

3.2

Ökoinnovatsioon on üks olulisi ülesandeid – kui mitte kõige olulisem ülesanne –, mis tuleb lahendada, et säilitada püsivalt konkurentsivõime ja saavutada säästva arengu eesmärgid, ent ka selleks, et pakkuda seni vähemarenenud piirkondadele võimalusi, kuidas tagada majanduslik areng ja heaolu suurendamine keskkonda koormamata.

3.3

Ent oluline küsimus on, mida ökoinnovatsiooni all mõistetakse. See, mida konkreetne inimene peab või mida teatud kultuuriruumis peetakse innovaatiliseks ja progressiivseks, võib teistes inimestes või kultuuriruumides tekitada vastuseisu. Seda illustreerib kõige erksamalt nt geenitehnoloogia või tuumaenergia kasutamine. Juba siit selgub, et ei ole olemas ökoinnovatsiooni universaalset määratlust.

3.4

Kuid komisjon püüab oma tegevuskavas – ja igati õigusega – mõistet kuidagi määratleda. Komisjoni hinnangul on ökoinnovatsioon „mis tahes liiki innovatsioon, mille tulemus või eesmärk on säästva arengu märkimisväärne ja nähtav edendamine, vähendades keskkonnamõju, suurendades vastupanuvõimet keskkonnakoormusele või tagades loodusvarade tõhusama ja vastutustundlikuma kasutamise”. Ent seejuures jääb ebaselgeks, mida keskkonnamõju vähendades toimuva märkimisväärse ja nähtava edendamise all mõeldakse. Seetõttu soovitab komitee komisjonil kirjeldada hiljem avaldatavas rakenduskavas üksikuid prioriteetseid valdkondi üksikasjalikumalt ja tagada, et ökoinnovatsioonile ette nähtud ELi rahastamine suunatakse projektidesse, mis aitavad kõige tõhusamalt saavutada iga asjaomase sektori keskkonnaalaseid eesmärke.

3.5

Lisaks soovitab komitee komisjonil kaaluda tegevuskava raames eelistatult toetatavate prioriteetsete valdkondade määratlemist. Nendeks võiksid kujuneda sellised keskkonnapoliitika valdkonnad, milles a) ELis on pikki aastaid vaid äärmiselt vähe edusamme tehtud, b) võib prognoosida, et teatavate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine kujuneb raskeks või milles c) asjaomane tehnika on jätkuvalt kallis.

3.6

Komitee peab tähtsaks märkida, et erilist tähelepanu väärivad muu hulgas iseäranis nn väikesed, kohandatud keskkonnatehnoloogiad. Komitee tõi juba oma arvamuses „Kohandatud keskkonnatehnoloogiate hetkeseis ja väljavaated liituvates riikides” (NAT/203, 31. märts 2004) esile, et sageli on olemas alternatiivid suuremahulistele, tsentraliseeritud lahendustele või siis tuleks neid arendada. Kohandatud, detsentraliseeritud ja väiketehnoloogilised lahendused jäävad tihti ka teadusasutuste või investorite huviorbiidist välja, kuna nendega saab vaid vähe raha (kui üldse) teenida, sest nad on just odavad, ent siiski tõhusad lahendused. Komitee soovitab komisjonil kõnealuses arvamuses esitatud soovitused uude tegevuskavva kaasata.

3.7

Ökoinnovatsioon hõlmab lisaks uutele, edukalt turustatavatele tehnoloogiatele ka ideid ja kontseptsioone, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi investeeringuid, ent mille arendamisega tegeldakse just sellepärast vähemal määral ettevõtetes, mis peavad kaitsma oma turupositsiooni või tahavad avada uusi turge.

3.8

Selliste kohandatud lahenduste arendamist muu hulgas maapiirkondade või vähemarenenud piirkondade/riikide jaoks tuleks seetõttu edendada vähemalt sama jõuliselt kui ettevõtete teadus- ja arendusprojekte.

3.9

Komitee toetab tegevuskava tervikuna, kiites iseäranis heaks kavatsuse pöörata erilist tähelepanu takistuste väljaselgitamisele.

4.1

Siiski jääb ebaselgeks, kuidas võiks eespool mainitud takistuste kõrvaldamine tegelikkuses välja nägema hakata. Sest kõigepealt tuleb välja selgitada innovatsiooni takistavad (tehnilist ja mittetehnilist laadi) tegurid. See on oluline ülesanne.

4.2

Selle kohta võib tuua konkreetse näite: teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames toetas EL teise põlvkonna taimeõli käsitlenud projekti. Ülesandeks oli projekti raames välja uurida, kas detsentraliseeritult toodetud rafineerimata taimeõlid sobivad kütuseks põllumajanduslikele ratastraktoritele, mis samas vastavad ELi keskkonna- ja kliimakaitsenõuetele. Tulemusena leiti, et praegused kõrgtehnoloogilised mootorid on selleks tõepoolest võimelised, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkogusid kuni 60 %. See number ületab koguni taastuvenergiat käsitlevas direktiivis seatud alammäärasid!

4.3

Ent kõnealust, kahtlemata ökoinnovatsioonina käsitatavat tehnoloogiat ei ole ELis võimalik juurutada seni, kui kehtivad fossiilsele diislikütusele kehtestatud maksusoodustused, kuni energia kavandatud maksustamisel võetakse süsinikdioksiidi heitkoguseid arvesse nii vähesel määral kui kavandatud või kuni taimeõlide kasutamine on lihtsalt seadustega keelatud.

4.4

Seetõttu peaks komisjon kaaluma nõuet teha kõigile toetatavatele projektidele kohustuseks viia läbi väike täiendav uuring, milles pööratakse asjakohaselt tähelepanu võimalikele või tegelikele takistustele. Tegemist ei peaks olema mitte tipptasemel teadusuurimustega, vaid lihtsalt tähelepanekutega, millega juhitakse poliitiliste otsustajate tähelepanu küsimustele, mis nõuavad täiendavat tegutsemist.

4.5

Samas on vaja, et komisjon vaataks korrapäraselt läbi kõik olemasolevad direktiivid ja määrused, ent ka struktuurifondide ja ühise põllumajanduspoliitika abikõlblikkuskriteeriumid sellest aspektist, kas neid tuleks kohandada värskemate keskkonnatehnoloogia alaste uuendustega.

4.6

Lõpetuseks märgib komitee, et ka kõnealuses tegevuskavas – nagu paljudes teistes dokumentides – viidatakse õigustatult sellele, et keskkonnale kahjulikku mõju avaldavad toetused tuleb kaotada. Komitee peab seda kahetsusväärsemaks tõika, et komisjon vaatamata talle mitmekordselt esitatud üleskutsele ei ole seni esitanud vastavat kahjulikku mõju avaldavate toetuste loetelu, kuigi ta seda lubab juba rohkem kui viis aastat. Kui avalduste ja tegude vahel valitsevad sellised suured erinevused, siis on põhjust kahelda komisjoni kavatsuste tõsiduses.