Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” ”

20. septembril 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” ”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 14. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 146, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 4.

1.1 Komisjoni Euroopa 2020. aasta strateegias ja juhtalgatuses „Ressursitõhus Euroopa” on seatud eesmärgiks muuta Euroopa majandus paindlikumaks ja säästvamaks, kasutades tõhusamalt kõiki loodusvarasid. Komitee on juba varem avaldanud juhtalgatusele toetust ja väljendab heameelt komisjoni üksikasjalikuma „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” üle, milles on esitatud ülemineku vahe-eesmärgid ja pakutakse raamistik selle protsessi käivitamiseks vajalikele poliitikameetmetele.

1.2 Komitee innustab kõiki institutsioone, Euroopa juhte, Euroopa ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid ning Euroopa ühiskonda üldisemalt ühinema laiaulatuslikuks poliitiliseks ja ühiskondlikuks liikumiseks, et avaldada vajalikele muutustele toetust, kasutades tegevuskava pakutavat raamistikku edusammude suunamisel ja jälgimisel.

1.3 Komitee nõuab tugeva kõrgetasemelise koordineeriva struktuuri loomist komisjonis ja kõigis liikmesriikides, et jälgida ja stimuleerida edasiminekut tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimisel.

1.4 Liikmesriigi tasandil õhutab komitee võtma vastu terviklikke ressursitõhususe strateegiaid, mis hõlmavad fiskaalreforme, kohatute toetuste kaotamist, tootestandardite täpset reguleerimist, haridus- ja oskuste parandamise programme, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, tarbijate ja muude organisatsioonide ning kodanike täielikku kaasamist. Strateegiad peaksid sisaldama aktiivseid poliitikameetmeid, mis tagavad sotsiaalselt õiglase ülemineku, sh töötajate koolitamise ja kaasamise ettevõtete muutmisel uuteks ressursitõhusateks ettevõteteks.

1.5 Euroopa tasandil toetab komitee kõiki tegevuskavas pakutud meetmeid ja nõuab eritähelepanu pööramist järgmistele küsimustele.

1.6 Komitee kavatseb osaleda täiel rinnal sidusrühmade kaasamises ja järelevalves edusammude üle selles otsustavas küsimuses ning teeb selleks meelsasti koostööd teiste institutsioonidega.

2.1 2011. aasta jaanuaris avaldas komisjon ühena seitsmest uuest juhtalgatusest dokumendi „Ressursitõhus Euroopa”, mis moodustab osa Euroopa 2020. aasta strateegiast (1). Selle eesmärk oli käivitada suured muudatused materiaalsete ressursside kasutamise viisides kõigis Euroopa majanduse osades, kaotades seose majandusliku heaolu ja ressursside tarbimise vahel.

2.2 Eelmises arvamuses ressursitõhususe juhtalgatuse kohta avaldas komitee heameelt ressursitõhususe strateegia üldiste eesmärkide üle ja kutsus üles lisama selle strateegia kõikehõlmava ELi säästva arengu strateegia uude, ajakohastatud versiooni (2). Komitee nõudis, et komisjon esitaks üksikvaldkondade konkreetsete juhtalgatuste ja tegevuskava rakendamise käigus täpsemad üksikasjad.

2.3 2011. aastal käivitas komisjon mitu eraldiseisvat algatust (3) eesmärgiga edendada ressursitõhusust konkreetsetes sektorites. Komisjoni ressursitõhusa Euroopa tegevuskava võtab kogu selle tegevuse kokku. Selles esitatakse nägemus muutunud majandusest, mis tuleb saavutada 2050. aastaks, ja vahe-eesmärgid, milleni tuleb jõuda aastaks 2020, ning tuuakse ära valdkonnad, milles nii komisjon kui ka liikmesriigid peavad eesmärkide saavutamiseks täiendavalt tegutsema.

3.1 Komitee jagab komisjoni seisukohta, et Euroopa ja maailma jaoks on ülitähtis saavutada ressursside märgatavalt tõhusam kasutamine. Suuremal ressursitõhususel on tähtis osa, aitamaks viia omavahel kooskõlla pidev pürgimine majanduskasvu suunas ning vajadus tunnistada paljude maailma loodusvarade piiratust ja planeedi piiridest tulenevaid kitsendusi materiaalse tootmise ja tarbimise pidevale kasvule. Tähtis on see ka selleks, et piirata kasvuhoonegaaside heite suurenemist ja teisi saasteaineid, kaitsta biootilisi varusid ja ökosüsteemidest üldsusele tõusvat kasu. Ressursitõhususe parandamine peaks olema maailmamajanduse ja juhtivate ettevõtete haldamisel kesksel kohal.

3.2 Igasugustel ettevõtetel on alati olnud otsene stiimul tegutseda kõigi tootmisprotsessi kaasatud ressursside kasutamisel tõhusalt, et hoida kulud kontrolli all. Samas on nende motivatsioon toodangu väljalaske koha pealt olnud alati vastupidine: innustada tarbijaid oma tooteid võimalikult laialdaselt tarbima, et kasvatada müüki. Jättes ressursitõhususe tavapärase äritegevuse pärusmaaks, ei saa seega eeldada, et niiviisi saab esile kutsuda muutusi, mis on vajalikud tulemaks toime survega, mida avaldavad maailma kiirelt suurenev rahvastik, tarbimissoovide plahvatuslik kasv, eriti tärkava majandusega riikides, ning üha sagenevad ressursside ammendumise ja reostuse probleemid.

3.3 Valitsused ja ühiskond tervikuna peavad seepärast etendama olulisimat osa, et kutsuda esile sellise ulatuse ja kiirusega muutused, nagu on järgmise põlvkonna jooksul vaja. Valitsused peaksid tegutsema selle nimel, et

3.4 Nõutud ulatuses ja vajaliku kiirusega muutustel on märkimisväärne mõju tööturule. Ettevõtted, mis ei kasuta ressursse tõhusalt või mis toodavad tootmiskulukaid tooteid, satuvad kitsikusse ja peavad võib-olla töötajate arvu vähendama. Kui need ettevõtted, mis kasutavad ressursse tõhusalt ning toodavad tõhusaid tooteid ja teenuseid, puhkevad õitsele ja loovad majanduse taastudes uusi töökohti. Selles valdkonnas teedrajavad riigid saavad kõige edukamateks ja konkurentsivõimelisemateks uues, piiratud loodusvaradega maailmas ja nad saavutavad suurimat edu uute töökohtade loomisel rohelise majanduse tingimustes.

3.5 Tagamaks õiglasi muutusi, millega tõepoolest luuakse uued ja head töökohad ning aidatakse ümberõppes, on tõenäoliselt vaja aktiivseid koolitusprogramme ja pakkuda abi ümbersuunamisel (4). See ja muud sotsiaalse mõõtme aspektid on tegevuskavast puudu ja neid on vaja edasi arendada.

3.6 Parema ressursitõhususe saavutamine nõutud ulatuses on kogu Euroopale ning ühiskonna kõigile sektoritele suureks ja pakiliseks väljakutseks. Vaja on suurt poliitilist ja ühiskondlikku panust kõigil tasandeil, samuti ELi ja kõigi liikmesriikide ambitsioonikat ja kaugeleulatuvat algatuste ja tegevuste programmi.

3.7 Tegevuskava peaks pakkuma raamistikku sellele üleeuroopalise poliitilise hoo andmiseks ja innustavat nägemust selle kohta, mida on võimalik saavutada. Komitee avaldab toetust tegevuskava üldisele käsitlusele ja 2050. aastaks pakutud visioonile.

3.8 Rakendamine on otsustava tähtsusega. Tegevuskavas 2020. aastaks pakutud vahe-eesmärgid on kasulikud, pakkudes pikemaajalisele visioonile tugipunkte konkreetsemate ja koheste eesmärkide näol, mille poole tuleb püüdlema hakata kohe. Kuid teha on veel väga palju selleks, et teostada muutusi majanduspoliitikas, tööstusstrateegiates ja investeeringute voogudes, mida on vaja tegevuskava õnnestumiseks. Komisjon tunnistab ressursitõhususele ülemineku määravat tähtsust ja keskkonna nõukogu on seda osaliselt toetanud (Keskkonnaministrite nõukogu järeldused, 19. detsember 2011). Ent muutuste tõhusaks elluviimiseks on vaja kogu komisjoni ja kõigi liikmesriikide valitsuste täielikku pühendumust ja osalemist. Ressursitõhususe edendamine peab olema valitsusjuhtide ja Euroopa Ülemkogu kõigi koosseisude päevakorras palju tähtsamal kohal ning kõik sektorid peavad aktiivselt ja pidevalt toetama nii selle üldist visiooni kui ka saavutamiseks vajalikke samme, ning sihikindlalt tuleb saavutada paljud püstitatud vahe-eesmärgid.

3.9 Ressursitõhususe hädavajalikkuse mõistmine peab paremini ja laiemalt jõudma ettevõtete ja kõikvõimalike kodanikuühiskonnaorganisatsioonideni, aga ka üldsuse ja tarbijateni, ning seda tuleb kõikvõimalikul viisil aktiivselt toetada, mh struktureeritud dialoogi sisseseadmisega ülemineku hõlbustamiseks (5).

3.10 Tegevuskava kas jääb püsima või kukub läbi sõltuvalt oma võimest kindlustada suurem poliitiline otsustavus ja pühendumus, et saavutada suurem ressursitõhusus. See peab radikaalselt muutma majandusjuhtimise aluseid. Tsentraalselt kooskõlastatud järelevalvemehhanismi on vaja selleks, et aidata hoogustada iga tegevuskavas juba määratletud algatust, et suudetaks ületada kõik takistused, mis võivad nende ette kerkida, ja üles ehitada raamistik edasiste tegevuste jaoks, kui edu eesmärkide poole liikumisel kipub raugema.

4.1 Mitu Euroopa riiki on teinud edukalt algust, vähendades liigset sõltuvust fossiilkütuste piiratud varudest, arendades taastuvamaid energiaallikaid, vähendades jäätmeid, edendades ökonoomsemaid hooneid ja sõidukeid jne. Kuid edu on olnud heitlik ja on oht, et muutusi innustavate stiimulite enneaegse kaotamise tõttu hakatakse mõnes riigis praegusel olulisel hetkel piirama investeeringuid. Komitee soovitab süstemaatiliselt koguda ja levitada positiivseid kogemusi ja näiteid senitehtud edusammudest, et avaldada võimalikult kiiresti mõju riikidele ja sektoritele, kus ei ole siiani soovitud edu saavutatud. Sihikindlus ja püsivus on määrava tähtsusega.

4.2 Liikmesriigid peavad kinnitama püüde ressursitõhususe poole oma riigi majandusstrateegiate ja -programmide alustalaks ja edendama seda majanduse kõigis sektoreis. Komitee arvates tuleb igas liikmesriigis panna alus kõrgetasemelisele poliitilisele juhtimisele ja koordineerivale struktuurile, et tagada edasiminekule praegusest kiirema, kindlama ja pidevama hoo andmine.

4.3 Edukas võitlus ressursitõhususe nimel sõltub lõpuks ikkagi ühepalju nii üldsuse püüdluste ja tarbijate nõudluse kui tootmisviiside muutumisest.

4.4 Liikmesriigid peaksid algatama intensiivseid arutelusid arvamusekujundajatega, sh meediaga selle üle, kuidas üliolulisi teadmisi ressursitõhususest saaks kõige paremini edendada, et inimeste eelistused ja valikud muutuksid ajapikku iseenesest ressursitõhusamaid kaupu ja teenuseid soosivaks, jättes ebavajalikult ressursiintensiivsed ja tootmiskulukad tooted ebasoosingusse.

4.5 Ressursitõhusus tuleks seada oluliseks eesmärgiks nii kohalikul ja piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil. Liikmesriigid peaksid kaaluma, kuidas saaks seda eesmärki parimal viisil koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega edendada.

4.6 Üleminekul on vaja kasutada kõiki valitsuste käsutuses olevaid poliitilisi vahendeid. Fiskaalpoliitika tuleb ümber kujundada, karistades ebatõhusat energia- ja muude ressursside kasutust ning kompenseerides tõhusamat kasutust. Fiskaalselt neutraalsetel reformidel, mille eesmärk on tõsta CO2-heitega kütuste (jt loodusressursside) maksustamistaset samal ajal tööhõivet ja sotsiaalkaitset edendades, on väga tähtis roll üleminekul vähese CO2-heitega ressursitõhusale majandusele (6) ja töökohtade loomisele (7). Järk-järgult tuleb kaotada kohatud toetused, mis innustavad või lubavad energia ebatõhusat kasutamist ja muude ressursside halba majandamist. Seda eesmärki kuulutatakse tihti, kuid ei edendata veel jõuliselt. Vaja on karme õiguslikke nõudeid, et viia ressursside tõhus kasutamine sisse olulistes sektorites, näiteks ehituses, transpordis ja põllumajanduses. Vaja on tugevat jäätmekäitluspoliitikat, et edendada jäätmete vähendamist veelgi, samuti taaskasutada või ringlusse võtta kasutusest kõrvaldatud materjale. Sõnumi sisu edasiandmiseks kõigile ühiskonnaliikmetele tuleb appi võtta haridus, avalikkuse teavitamise programmid, oskuste parandamine ja innovatsioon. Selle saavutamiseks on vaja liikmesriikide ja ELi vahel kooskõlastatud tegevusi paljudes valdkondades.

4.7 Liikmesriigid peaksid avalikult võtma kohustuse anda avalikult ja regulaarselt aru ressursitõhususe osas saavutatud edust ning sellestki, kuidas poliitika, aga ka avaliku ja erasektori investeeringud, seda üleminekut toetavad. Komisjon saaks sellele kaasa aidata, analüüsides eri liikmesriikides kasutatavaid mitmesuguseid meetodeid ressursitõhususe edendamiseks ja innustades parimate meetodite laiemat ja järjekindlamat kasutust.

5.1 ELil on tähtis roll ühelt poolt tegevuse innustamisel ja toetamisel liikmesriigi tasandil ja teiselt poolt selliste algatuste edendamisel Euroopa tasandil, mis toetavad üleminekut ressursside tõhusamale kasutamisele. Komitee toetab kõiki tegevuskavas käsitletud poliitikasuundi ja algatusi ja soovib esitada mõned märkused.

Protsessis tuleb määratleda konkreetsed näitajad ressursitõhususe erinevates aspektides saavutatud edu kohta ning tagada usaldusväärse, ühetaolise ja õigeaegse teabe kättesaadavaks tegemine nende näitajate kohta. Komitee arvates peaks järelevalve sisaldama ka aruandmist edusammude kohta järgmistes valdkondades:

5.3 Komitee avaldab toetust kavatsusele võtta üldise edu mõõtmiseks kasutusele uus põhinäitaja – ressursitootlikkus, mis kaotaks seose majandusliku heaolu ja materiaalsete ressursside tarbimise vahel, ning nõuab samaväärse tähelepanu pööramist lihtsate näitajate väljatöötamisele loodus- ja sotsiaalse kapitali ning loodusvarade kättesaadavuse ja seisundi kohta.

5.4 Komitee tõdeb, et keskkonnakahjulike toetuste, elurikkuse ja kolme peamise sektoriga (toit, hooned ja transport) seotud vahe-eesmärgid ei ole piisavalt täpselt sõnastatud ja neid on vaja täiendada. Näitajate väljatöötamise programmile tuleb suuremat tähtsust omistada ja eraldada asjakohased vahendid kiiremate tulemuste saavutamiseks.

5.5 Eelkõige on vaja paremat näitajat riigi majanduse toimetuleku kohta, mis osutaks, kuidas ressursitõhususe vallas saavutatud edu väljendab üldise heaolu tegelikku paranemist antud ühiskonnas ja maailma suuremat jätkusuutlikkust. Meie arvates tuleb lõpuks ellu viia pikaajalised uuringud SKP asemel paremate alternatiivide leidmiseks ja nende tulemused kasutusele võtta, et saaksime korralikult mõõta üldisi edusamme teel suurema ressursitõhususe poole, samuti sellega seotud paranemist heaolu ja jätkusuutlikkuse osas (8).

5.6 Integreerimine Euroopa 2020. aasta strateegiasse ja Euroopa poolaasta protsessi

Võttes arvesse ressursitõhususe algatuse valdkonnaülest olemust ja vajadust jätkuvalt omistada ressursitõhususele suurt poliitilist tähtsust, tuleb seda Euroopa tasandil toetada tõhusa, tsentraalselt koordineeritud ja piisavalt rahastatud rakendamise juhtimisstruktuuri abil, mis toimib avatult ja läbipaistavalt, kaasates sidusrühmi nii palju kui võimalik.

5.7 Komitee avaldab poolehoidu kavatsusele kasutada Euroopa poolaasta protsessi, tagamaks, et ressursitõhususele omistatakse majanduspoliitika kujundamisel keskne koht nii Euroopa Ülemkogus kui ka liikmesriikidega peetavatel kõrgetasemelistel aruteludel. Leiame, et aruandlus peab tuginema üksikasjalikele ja täpselt määratletud järelevalvenõuetele, mis annavad õige ja ajakohase ülevaate ressursitõhususe alal saavutatud edust. Kui mingis küsimuses ei ole piisavat edu saavutatud, tuleb see kohe kindlaks teha ja rakendada parandusmeetmeid.

5.8 Komitee väljendab kahetsust, et programmiga hõlmatud riigid jäetakse ilmselt esialgu Euroopa poolaasta aruandeprotsessist kõrvale. Ehkki võib tõdeda, et neil esinevad majanduse kohandamisel praegu eriprobleemid, on komitee veendunud, et nad võiksid saada märkimisväärset kasu ressursitõhususe tugevast integreerimisest endi majanduse taaselustamise programmidesse ja et nad tuleks algusest peale täielikult kaasata Euroopa poolaasta protsessi sellesse aspekti.

5.9 Protsessile suurema avalikkuse tähelepanu ja poliitilise mõju andmiseks nõuab komitee, et Euroopa poolaasta läbivaatamisprotsessi aluseks olevaid riiklikke aruandeid tuleks käsitleda iga riigi erinevate sidusrühmadega peetavatel avalikel konsultatsioonidel ja aruteludel, samuti peaksid osalemiseks ja aruteludeks olema avatud iga riigi aruande üle ekspertidega toimuvad dialoogid. Komitee võiks Euroopa tasandil olla kasulikuks foorumiks sidusrühmadega peetavatel regulaarsetel aruteludel muutuste alal saavutatud edu ja õige kursi hoidmiseks vajalike võimalike sanktsioonide üle.

5.10 Komitee arvates ei peaks komisjon lootma ressursitõhususe tulemusliku rakendamise edendamisel üksnes Euroopa poolaasta protsessile. Kindlasti tuleks kaasata ka teised asjakohased programmid ja strateegiad.

Ressursitõhususe strateegiat ja Euroopa 2020. aasta strateegiat ennastki peab komisjon õigustatult olulisteks panustajateks säästva arengu kõikehõlmava eesmärgi elluviimisel. Ressursitõhusus ei sisalda endas kõiki jätkusuutlikkuse aspekte ja selle esiletõstmine ei tohiks põhjustada säästva arengu muude aspektide unarusse jätmist. Tänavusel aastal Rio de Janeiros toimuvat ÜRO säästva arengu konverentsi tuleks ära kasutada selleks, et seada ressursitõhususele üleminek kesksele kohale ülemaailmsetes püüdlustes rohelisema majanduse poole säästva arengu kõikehõlmavas raamistikus. Komitee arvates tuleks Euroopa kõikehõlmav säästva arengu strateegia läbi vaadata ja sellele uut hoogu anda osana Rio de Janeiro tippkohtumise järelmeetmetest; hõlmates sellesse riikliku integreeritud aruandluse säästva arengu ja ressursitõhususe üle, et jälgida edasiminekut kogu valdkonnas.

5.12 Komisjon andis teada, et sel aastal on kavas luua Euroopa seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm ja nõukogu on innustanud komisjoni tagama, et uus programm kujundatakse viisil, mis aitab saavutada, et tegevuskava keskkonnapoliitika ja -kavad täiendavad ressursitõhususe eesmärke. Kiiduväärt eesmärk, kuid sellele sisu andmiseks on vaja rohkem ära teha.

Komitee tegeleb aktiivselt omapoolsete märkuste esitamisega enamiku strateegias määratletud 20 algatuse kohta ning toetab tuliselt tegevuskavas visandatud jõupingutusi kõigi algatuste paralleelseks edendamiseks, et avaldada ressursitõhususe vallas maksimaalselt suurt mõju. Neid kõiki tuleks nii koos kui eraldi regulaarselt läbi vaadata, et oleks tagatud nende kõigi kavakohane kumulatiivne mõju.

5.14 Komitee jagab komisjoni arvamust, et kolm määratletud sektorit (toit, hooned ja transport) on ressursitõhususe edendamise seisukohalt eriti olulised valdkonnad, ning on veendunud, et vee- ja maakasutust tuleks samuti käsitada väga oluliste valdkondadena. Ressursitõhususe üldiste edusammude üle järelevalvet teostavad üksused peavad kindlasti pöörama regulaarselt tähelepanu kõigile neile sektoreile, tagamaks, et nad tõepoolest annavad kohase panuse ressursitõhususe vallas tehtavatesse muutustesse.

Varem ei võtnud struktuurifondid ega muud ELi rahastamisprogrammid alati piisavalt arvesse ressursitõhususe edendamise eesmärki. Iga kord, kui neid programme läbi vaadatakse, tuleks kasutada võimalust ja kaasata ressursitõhusus kindlamalt nende prioriteetide ja kriteeriumide hulka. Komiteel on hea meel märkida, et komisjoni hiljutistes ettepanekutes eelarve kohta on pööratud suuremat tähelepanu ressursitõhususele ja teistele Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Oluline on tagada, et seda ettepanekut võetakse arvesse üksikasjalikes aruteludes eelarve üle.

5.16 Eelkõige vajab suuremat rõhuasetust ja proaktiivset tegutsemist kohatute stiimulite käsitlemine, rahastamise ja innovatsiooni tagamine looduskapitali väärtustamise valdkonnas ning fiskaalmeetmete väljatöötamine väliskulude arvessevõtmiseks ja ühiskonna tegelike kulude määramiseks. Konkreetsed meetmed puudutavad paljusid neist 20 algatusest ning on samuti asjakohased ühtekuuluvuspoliitika ja teiste peamiste poliitikavaldkondade kujundamisel.

5.17 Samuti saaksid riigihankeprogrammid nii Euroopa kui ka liikmesriigi tasandil olla võimsaks vahendiks, mille abil innustada ressursitõhusust, nõudes tõhusaid norme kõigi ostetavate kaupade ja teenuste puhul ning seades selle prioriteediks kogu tarneahelas. Komisjon peaks selle valdkonna poliitikaalgatustele uut hoogu andma, seades ressursitõhususe nõude kõigi riigihangete tingimustes kesksele kohale.

Tegevuskavas väljapakutud üleminek ressursitõhususele on maailma ja Euroopa jaoks otsustava tähtsusega. Seda ei saavutata pelgalt tehniliste meetmetega. Kogu ühiskond peab sügavalt mõistma vajadust muutuste järele, mille elluviimiseks on vaja ühiseid jõupingutusi, ning need heaks kiitma.

5.19 Komitee rõhutab, kuivõrd oluline on edendada tarbijate seas teadlikkust ressursitõhususe tähtsusest. Komitee nõuab, et komisjon uuriks täiendavalt, kuidas parimal viisil integreerida näiteks sellise algatuse nagu 2008. aasta säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava (9) järelmeetmed uude töösse ressursitõhususe alal, eriti aga seda, kuidas tarbijate teadlikkuse tõstmist säästvuse ja ressursitõhususe küsimustes saaks Euroopa tasandil veelgi ambitsioonikamalt edasi viia.

5.20 Komitee kavatseb täie entusiasmiga osaleda sidusrühmade kaasamisel, et liikuda suurema ressursitõhususe poole, ning teostab järelevalvet edusammude üle selles otsustavas küsimuses ja teeb selleks meelsasti koostööd teiste institutsioonidega.

Brüssel, 28. märts 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(2) EMSK arvamus teemal „Ressursitõhus Euroopa – Euroopa 2020. aasta strateegia kohane juhtalgatus”, ELT C 376, 22.12.2011, lk 97.

(4) EMSK arvamus teemal „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, ELT C 44, 11.2.2011, lk 110.

(5) EMSK arvamus teemal „Säästva majanduse ülesehitamine tarbimismudeli muutmise kaudu”, ELT C 44, 11.2.2011, lk 57.

(6) EMSK arvamus teemal „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava”, vt punkt 3.15, ELT C 376, 22.12.2011, lk 110.

(7) EMSK arvamus teemal on „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas”, vt punkt 4.15, ELT C 376, 22.12.2011, lk 102.

(8) EMSK arvamus teemal „SKT näitajast kaugemale vaatamine: säästva arengu näitajad”, ELT C 100, 30.4.2009, lk 53, ja arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ”, ELT C 18, 19.1.2011, lk 64.