22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/78

1.1

Ettepanek läbipaistvusdirektiivi muutmiseks on osa ulatuslikumast meetmete paketist, mis moodustavad komisjoni algatuse eesmärgiga parandada kapitalile ligipääsu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) jaoks. Samuti nähtub sellest soov taastada investorite usaldus ja tagada, et turule pakutakse asjakohase kvaliteediga teavet. Kõnealune ettepanek põhineb konsultatsiooniettevõtte Mazars koostatud sõltumatu aruande soovitustel, konsulteerimisel huvitatud isikutega ja nende märkustel, komisjoni 2010. aasta mai aruandel ja iga esitatud valikuvõimaluse mõjuhinnangul. Komitee nõustub sellest tulenevalt ettepaneku eesmärkide ja sisuga, ent tunneb vajadust tuua välja mõned arutamist vajavad küsimused.

1.2

Kavandatavad muudatused, mis peaksid muutma turu väikeste ja keskmise suurusega emitentide jaoks atraktiivsemaks, kehtivad üldiselt. Lihtsustamise kõige märkimisväärsem mõju ei avalduks seega mitte niivõrd tegelikule sihtrühmale, vaid pigem turul tegutsevatele suurtele ettevõtetele. Vähesed näevad läbipaistvusdirektiivi nõudeid takistusena väikeste ja keskmise suurusega emitentide turule sisenemisele, nii et ei ole tingimata kindel, et kõnealune lihtsustamine on määrav tegur nende otsuste langetamisel ja et sellel on märkimisväärne mõju turu VKEde jaoks atraktiivsemaks muutmisele. Ent kuna kõnealune lihtsustamine ei ohusta sidusrühmade hinnangul turu usaldusväärsust ega investorikaitset, on selle majanduslik mõju – ehkki tõenäoliselt tuntavam suuremate äriühingute puhul – lõppkokkuvõttes teatud määral tunda ka VKE puhul. Sellest tulenevalt on see oluline seda tüüpi äriühingute jaoks, mis on Euroopa ettevõtluse struktuuris kõige rohkem esindatud.

1.3

Juba alates 2004. aastast on kord kvartalis avaldatavad aruanded olnud tuline aruteluküsimus, millel on vastaseid ja mida komitee soovitas ettevaatlikult käsitleda. Avaldamise kohustuslikuks muutmise puudused, mida tookord esile tõsteti, on leidnud kinnitust (sealhulgas teabe kvantiteedi suurenemine, ent mitte kvaliteedi paranemine, suured finants- ja alternatiivkulud, lühiajalise lähenemisviisi rakendamine, mille tingis vajadus turul tulemusi saavutada, strateegilisema ja pikaajalise nägemuse asemel). Survet lühiajaliste tulemuste tagamiseks võib pidada üheks praeguse kriisi põhjustest, kuna finantssektoril lasub igas kvartalis surve avaldada tulemusi, mis ületavad alati varasemaid. Kuna nõutavat ja soovitavat läbipaistvust ei ohustata ning olulise teabe avaldamine tagatakse prospekti ja turu kuritarvitamise direktiivide järgimise kaudu, toetab komitee avaldamiskohustuse kaotamist. Sellega tagatakse, et turg otsustab ise, kui palju teavet on vaja.

1.4

Mõned on toonud välja aruannete jutustava osa keerulisuse kui põhilise teguri, mis tekitab alternatiivkulusid ja samuti teisi kulusid, mis tulenevad ettevõtteväliste ekspertide kasutamisest valdkonnas. Ehkki pole tagatud, et kulude vähendamise aspektist saadakse tänu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) koostatavatele mallidele märkimisväärset kasu, võiks algatus kaasa tuua teatud sääste VKEde jaoks, kes ei peaks enam aruannete sisu koostamiseks ettevõtteväliseid asutusi palkama. Samuti tasub rõhutada, et raske on koostada malle, mis vastaksid kõigile võimalikele olukordadele, mis omakorda võib kaasa tuua osa edastatava teabe lihtsustamise või koguni osa olulise teabe avaldamata jätmise, kuna see ei ole mallis hõlmatud.

1.5

Nende finantsinstrumentide lai defineerimine, mille suhtes kehtib teatamise nõue, tõestab soovi uuendada turuinnovatsiooni eeskirju ja seega jälgida arenguid hoolikalt. See muudatus viib läbipaistvusdirektiivi vastavusse Ühendkuningriigis ja Portugalis juba vastuvõetud ning teistes ELi riikides ja mujal maailmas ettevalmistamisel olevate meetmetega. Ka Prantsusmaal tehti sellealase õigusakti algatus, ent see osutus ebapiisavaks. Ehkki hirm, et turg „ujutatakse üle” ebavajaliku teabega, võib olla teatud määral põhjendatud, on kogemus nendes riikides, kus eeskirjades juba sedalaadi teatamist nõutakse, selle hirmu ümber lükanud ning paljud sidusrühmad soovitavad võtta õppust Ühendkuningriigi kogemusest antud valdkonnas.

1.6

Euroopa teabemehhanismi loomisega seoses soovib komitee juhtida tähelepanu asjaolule, et olemasolevate riiklike andmebaaside integreerimine võib olla problemaatiline nende kasutavate tehnoloogiate ühildamatuse tõttu. Ehkki paljud huvitatud isikud toetavad selle mehhanismi loomist, eelkõige seoses investoritele ja analüütikutele suunatud teabega, on vaja hinnata mehhanismi käivitamise ja ülalpidamise kulude ja tulude suhet. Sellegipoolest on tegemist olulise meetmega, mis aitab ühtset turgu edasi arendada.

1.7

Mis puutub direktiivi artikli 6 uuesti sõnastamisse seoses nõudega avaldada teavet valitsustele tehtavatest maksetest, soovitab komitee selle sätte kohaldamisala laiendada. Mäetööstuses või ürgmetsade raietööstuses tegutsevate emitentide maksete avalikustamine on kahtlemata oluline, ent kõnealuse artikli sõnastus võiks olla jõulisem ja hõlmata eraõiguslikele ühingutele möönduste tegemist seoses üldist huvi pakkuvate tegevustega, näiteks transpordi, telekommunikatsiooni, energeetika ja hasartmänguvõrgustikega, kas lihtsalt kehtestades vastavaid möönduseid või luues avaliku ja erasektori partnerlusi. Mis tahes sedalaadi tehingud riigiasutustega tuleks avalikustada riigi- ja projektipõhiselt. Kuna meetme eesmärk on muuta valitsused oma kogutavate tulude kasutamise eest vastutavaks, ei tohi praeguses direktiivis hõlmatud maksete hulgas tähelepanuta jätta summasid, mida nende summade kõrval makstakse seoses riigi infrastruktuuri- ja ressursikasutust puudutava muu tegevusega.

1.8

Sanktsioonide osas on komitee seisukohal, et lisaks kavandatavatele sanktsioonidele ülempiiri kehtestamisele on vaja seada ka alampiirid tagamaks, et rikkujad ei jääks karistuseta ja et sanktsioonidel oleks pärssiv mõju ja need karistaksid tegelikult õigusvastast käitumist, samas ühtlustades eri liikmesriikide tavasid.

1.9

Praegust raamistikku arvestades on järsk nõudluse kasv ebatõenäoline, ent tasub lihtsalt märkida, et läbipaistvusdirektiivi eeskirjade lihtsustamise ettepanek koos teiste kavandatavate ettepanekutega turu atraktiivsemaks muutmiseks võib viia tehingute arvu suurenemiseni, mille mõju turu toimimisele ei ole veel arvesse võetud. Samal ajal võib VKEdele suurema tähelepanu pööramine ja turu investorite jaoks atraktiivsemaks muutmine tuua välja vajakajäämised praeguses tarbijahariduses, mis takistab neid kättesaadavat teavet mõistmast ja seega teadlikke otsuseid tegemast.

2.1

Kooskõlas läbipaistvusdirektiiviga (direktiiv 2004/109/EÜ) (1) esitas Euroopa Komisjon teabearuande direktiivi rakendamise kohta aastatel, mil see jõus oli. Aruande järeldustes rõhutatakse, et suurem osa huvitatud isikutest peab direktiivi nõudeid turu asjakohase ja tõhusa toimimise jaoks oluliseks.

2.2

Praegune ettepanek direktiivi muutmiseks esitatakse viisil, milles võetakse arvesse komisjoni poliitilist prioriteeti parandada õigusraamistikku väikeste ja keskmise suurusega emitentide jaoks ja nende ligipääsu kapitalile. Samuti soovitakse sellega muuta noteeringu saanud VKEdele kehtestatud kohustused proportsionaalsemaks ja tagada investorikaitse samal tasemel. Veel peaks läbipaistvusdirektiivi läbivaatamisega tagatama äriühingutes oluliste majanduslike omandamiste läbipaistvus, investorite kindlustunne ja suurem keskendumine pikaajalistele tulemustele, tagades seeläbi finantsstabiilsuse. Jõupingutused korraldatud teabele juurdepääsu parandamiseks liidu tasandil peaks ka suurendama Euroopa väärtpaberiturgude funktsionaalset integreeritust ja muutma väikesed ja keskmise suurusega noteeritud äriühingud piiriüleselt paremini nähtavaks.

2.3

Tasub märkida, et kõnealune muutmise ettepanek põhineb konsultatsiooniettevõtte Mazars läbiviidud sõltumatul uuringul, mille eesmärk oli pakkuda kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõendeid komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruande toetuseks, mis on koostatud kooskõlas seda käsitleva direktiivi artikliga 33. Samuti on arvesse võetud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja Euroopa väärtpaberiturgude eksperdirühma (ESME) avaldatud aruandeid.

2.4

Välja tuuakse kaks parandamist nõudvat valdkonda: kuna direktiivi lähenemisviis põhineb minimaalsel ühtlustamisel, võimaldab see liikmesriikidel võtta vastu piiravamaid meetmeid, mis muudavad rakendamise keerulisemaks ja suurendavad kulusid; samuti ei kavandata VKEde jaoks leebemaid meetmeid. Meie hinnangul pärsiksid need tegurid VKEde soovi turule tulla. Vaja on täpsustada mõnda direktiivis sisalduvat definitsiooni ning samuti kasutada sidusamalt ja selgitada teatud termineid, millel on sarnane tähendus. Veel rõhutatakse aruandes, et vaja on parandada teavitamise eeskirju.

2.5

Hinnati välja pakutud eri valikuvõimaluste mõju ning jõuti järgmiste otsusteni.

2.6

Peamised kavandatud muudatused, mille eesmärk on kas lihtsustada VKEde ligipääsu turule või selgitada direktiivi teksti, on järgmised.

3.1

Läbipaistvuse direktiivi muutmise üks eesmärk on aidata muuta reguleeritud turud väikeste ja keskmise suurusega emitentidele atraktiivsemaks, mis on määrava tähtsusega turu arengu ja kasvu jaoks. Läbipaistvusdirektiivi kavandatud muudatused kujutavad endast seega positiivset algatust, mis võimaldab lihtsustada teatud menetlusi, seadmata samas ohtu sellise teabe kvaliteeti, mis on oluline investorite otsuste ja turuanalüütikute hinnangute jaoks. Need lihtsustused avaldavad kahtlemata positiivset mõju kõigi noteeritud äriühingute kuludele, ent nende mõju VKEdele võiks olla suurem.

3.2

Vaatamata lihtsustamisele on sellele sektorile praegu ja edaspidi iseloomulik, et selle eeskirju ja keelekasutust on tarbijatel raske mõista. Ehkki üldsusele on keeruline selles valdkonnas ulatuslikku koolitust pakkuda, on tarbijakaitse äärmiselt oluline, kuna see aitab ennetada tarbijate eksitusse viimist tehnilisest keelekasutusest, seda tänu järelevalveasutuste ja valitsuste pakutavale haridusele ja teabele. Sellest tulenevalt peaks see olema üks valdkond, mida tulevastes meetmetes kaaluda.

3.3

Teabe tõlgendamise lihtsustamiseks ja teabe võrreldavamaks muutmiseks võivad ettepanekus esitatud jutustava osa mallid olla kasulikud. Ehkki mallide koostamine on keeruline küsimus ning on oht, et sisu lihtsustatakse liigselt ja et mallid ei kata kõiki olukordi, võib nende kasutamine aidata kulusid vähendada, eelkõige VKEde jaoks. Mallid võivad koguni aidata tarbijatel andmeid tõlgendada.

3.4

Tasub rõhutada vajadust kaotada kord kvartalis aruannete avaldamise kohustus. Turul valitseva lühiajalise lähenemisviisi vastu võitlemine, mis on suures osas kõnealuse meetme ülesanne, on turu jätkusuutliku arengu jaoks määrava tähtsusega. Ainult pikaajaline lähenemisviis võib toetada innovatsiooni, mis on jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu – mis on mõlemad strateegia „Euroopa 2020” prioriteedid – põhitegur.

3.5

Selliste instrumentide definitsiooni laiendamine, mille suhtes kehtib teatamise nõue, on läbipaistvusdirektiivi muudatuste keskne punkt. Finantssektori innovatsiooniga on kaasnenud uut tüüpi finantsinstrumentide loomine, mille jaoks tuleb luua läbipaistvust käsitlev raamistik. Loodetakse, et need muudatused aitavad kaotada lünki hääleõigusliku olulise osaluse ja aktsiakapitalis olulise osaluse avaldamise korras ja tagavad seega, et investorid ei loo vaikimisi seltsinguid ega teavita olulistest osalustest turule ilma eelneva hoiatuseta, nagu on juba juhtunud.

3.6

Eesmärk luua korraldatud teabe jaoks ühtne Euroopa teabe säilitamismehhanism ELi tasandil on kõrgelennuline ja selle poole tuleks püüelda. Tegemist oleks kahtlemata väärtusliku vahendiga ühtse turu süvendamiseks. Arvesse tuleks aga võtta seda tüüpi vahendi käivitamise ja ülalpidamise kulude ja tulude suhet.

3.7

Läbipaistvusdirektiiv hõlmab nüüd mäetööstuse emitentide makseid valitsustele riikides, kus nad tegutsevad. See komisjoni ettepanek on uuenduslik ja sellega püütakse näidata finantsmõju, mida äriühingu tegevus avaldab vastuvõtvale riigile, suurendades seega läbipaistvust. Komitee usub kindlalt, et direktiiv võiks olla veelgi jõulisem, kui laiendada seda avaldamiskohustust summadele, mida makstakse seoses üldist huvi pakkuvate tegevustega, mille puhul on eraõiguslikele ühingutele kehtestatud mööndus. Need summad võivad olla märkimisväärsed, eelkõige möönduste puhul transpordi, telekommunikatsiooni, energeetika ja isegi hasartmängu sektoris.

3.8

Ettepanekuga muudetakse ka sanktsioonide süsteemi, suurendades pädevate asutuste volitusi kasutada lisaks mitmeid vahendeid, nagu näiteks hääleõiguse peatamise ja sanktsioonide avaldamise õigus. Tasub rõhutada, et ehkki finantskaristustele on seatud ülempiirid, puuduvad neil alampiirid. Selliste piiride seadmisel võiks täiendavalt olla märkimisväärne hoiatav mõju.

3.9

Eeskirjade lihtsustamine ja sellest tulenevalt turu atraktiivsemaks muutmine – nagu on eesmärk – võiks viia tehingute arvu suurenemiseni, ent pole teada, milline võiks mõju olla tavatoimingutele näiteks väärtpaberibörsidel või reguleerivates asutustes, kes loodetavasti suudavad tehingute arvu järsu tõusuga toime tulla.

3.10

Ehkki see ei ole otseselt seotud läbipaistvusdirektiiviga, soovib komitee kasutada võimalust, et tõsta esile ühte peamist turu laiendamise takistust, milleks on väärtpaberibörside kehtestatud kõrged tasud. Nimelt näevad äriühingud mitte ainult äriühingu noteerimisega kaasnevaid, vaid ka turul püsimisega seotud iga-aastaseid kulusid – mis on mõlemad märkimisväärsed – noteerimise negatiivse stiimulina. Sellest tulenevalt oleksid meetmed selles valdkonnas äärmiselt kasulikud ettevõtetele, kes selle otsuse langetavad.