15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/128

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab, jagab ja pooldab – ehkki mõnede märkustega, mis on tehtud arvamuses allpool – komisjoni ettepanekuid vähemalt kolmel põhjusel:

1.2

Komitee märgib siiski, et vaatamata algsele kavatsusele püüda saavutada eeldatavat ühtsust, jätab komisjoni paketis valitud meetod, mis seisneb regulatiivsete nõuete ja pehme õiguse (soft law) kombineeritult kasutamises, liikmesriikidele märkimisväärse tegutsemisvabaduse, raskendades ja aeglustades tehnoülevaatuste täielikku ühtlustamist, mis võimaldaks tunnustada ühes liikmesriigis tehtud tehnoülevaatust ja väljastatud vastavustunnistust automaatselt kõikides teistes liikmesriikides.

1.3

Ühtlasi tuleks komitee arvates selliselt käivitatud ühtlustamisprotsess loomulikult lõpule viia praeguste riikide vastavustunnistuste asemel Euroopa vastavustunnistuse loomisega, mis võimaldaks teha korralisi tehnoülevaatusi ükskõik millises liikmesriigis, ilma et oleks enam kohustust viia sõiduk tagasi liikmesriiki, kus see on registreeritud.

1.4

Komitee pooldab nii tehnoülevaatuse kohustuse laiendamist tehniliste ja tehnoloogiliste aparaatide suhtes kui ka tehtavate kontrollide loetelu täpsustamist. Komitee pooldab ülevaatuse rakendamist ka selliste seadmete suhtes, mis on seni kuulunud tootjate ainupädevusse, nagu blokeerimisvastane pidurisüsteem (ABS) ja elektroonilise stabiilsuskontrolli süsteem (ESC). Peale selle on õige tehtud valik eristada sõidukeid ka nende vanuse ja läbisõidu järgi, mis on erilise tähtsusega aspektid sõidukite hoolduse ja ohutustaseme seisukohast.

1.5

Komitee pooldab ka ettepanekut lisada teepealsetesse ülevaatuskontrollidesse niinimetatud kerged kaubaveokid (maksimaalne lubatud mass kuni 3,5 t). Komitee märgib siiski, et seda tüüpi sõidukeid on liikluses väga palju. Kavandatud kontrollimäär – igal aastal vähemalt 5 % – näib ausalt öeldes väga kõrge.

1.6

Sellega seoses palub komitee viia liikmesriikides läbi eraldi uuring mobiilsete ülevaatusüksuste pargi koosseisu kohta, et liikmesriigid näeksid õigeaegselt ette vajalikud täiendused.

1.7

Mis puutub veel kontrollitavate sõidukikategooriate laiendamisse, siis komitee nõustub täielikult, et nende hulka on vaja lisada ka mootorrattad. Komitee leiab siiski, et ülevaatuse ajakava (4 + 2 + 1) on liiga tihe nende sõidukite jaoks, mille läbisõit on aasta jooksul väga piiratud. Seda silmas pidades teeb komitee seega ettepaneku teha vähemalt esimeses etapis ülevaatusi harvem (4 + 2 + 2).

2.1

Mootorsõidukite tehnoülevaatus täidab väga olulist ülesannet liiklusohutuse tagamisel. Iga päev kaotab Euroopas sõiduki tehnilisest veast tingitud liiklusõnnetustes elu üle viie inimese. Arvutuslikult põhjustavad sellised vead vähemalt kaaspõhjusena 6 % autoõnnetustest ja 8 % mootorrattaõnnetustest.

2.2

Selle valdkonna Euroopa õigusaktid pärinevad 1977. aastast ja neisse on viimasel kümnendil tehtud vaid väiksemaid ajakohastusi seoses maanteeliikluse kolmekordistumisega ja sõidukite tehnoloogia põhjaliku edasiarenguga.

2.3

Liikmesriikides kehtivate korraliste sõiduki tehnoülevaatuse süsteemide võrdlev analüüs, mille tegi komisjon, tõi välja mitmeid puudusi nendes süsteemides, mis teevad hiljutiste Inglise ja Saksa uuringute järgi võimalikuks, et liikluses on umbes 10 % tehniliste vigadega sõiduautosid, mida asjakohasematel ja tänapäevasematel ülevaatustel läbi ei lastaks.

2.4

Nendest ja teistest uuringutest tuli välja, et

2.5

Eespool öeldut arvestades jagab ja toetab komitee Euroopa Komisjoni algatust, millega saab tehnoülevaatuste kohaldamisala laiendades ja ajakohastades aidata saavutada eesmärki vähendada surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi 2020. aastaks 50 %, nagu ka vähendada – suuremate ja sagedasemate heitekontrollide abil – maanteeliikluse keskkonnamõju, eriti CO2 osas.

—

määrus (COM(2012) 380 final), milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ;

—

teine määrus (COM(2012) 382 final), milles käsitletakse liidus liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ;

—

direktiiv (COM(2012) 381 final), millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta.

3.1.1

Kohaldamisala. Kohaldamisala laiendatakse kahe- või rohkemarattalistele mootorratastele kogu ELis. Pealegi ei ole enam tehnoülevaatuse kohustusest vabastatud põllumajandustraktorid kiirusega üle 40 km/h (kategooria T5) ja kerghaagised massiga kuni 3,5 t (kategooriad O1 ja O2).

3.1.2

Ülevaatuste kuupäevad ja sagedus. Sõiduautodel (kategooria M1) (M-kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse reisijateveoks ning mis omakorda jagunevad istekohtade arvu ja maksimaalse massi järgi kolme klassi: M1 9 istekohta; M2 >9 istekohta ja < 5 t; M3 > 9 istekohta ja > 5 t. N-kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised sõidukid, mida kasutatakse kaubaveoks. Ka need jagunevad kolme klassi massi järgi: N1 < 3,5 t; N2 < 12 t; N3 > 12 t. O-kategooria tähistab haagisega sõidukeid ja T-kategooria ratastega traktoreid.) on esimene korraline tehnoülevaatus neli aastat pärast sõiduki registreerimist, teine kaks aastat hiljem ja seejärel igal aastal. Sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid (N1), mille läbisõit on esimese tehnoülevaatuse kuupäevaks üle 160 000 km, peavad läbima ülevaatuse igal aastal (skeemi 4-2-1 asemel 4-1-1) ja sama kehtib ka mootorrataste kohta. Liikmesriikidele, kes juba näevad ette rakendada tihedamaid ülevaatuste kuupäevi, jääb see võimalus alles. Lõpuks jäetakse liikmesriikide endi otsustada ülevaatuste sagedus ajaloolise väärtusega sõidukite puhul, kaasa arvatud mootorrataste puhul, mis kõik uue määruse alla siiski ei kuulu.

Kategooriate M2, M3, N2, N3, O3, O4 ja T5 sõidukite puhul tuleb esimene ülevaatus seevastu teha üks aasta pärast registreerimist. Sama kehtib M1-kategooria sõidukite kohta, mis on registreeritud takso või kiirabiautona.

3.1.3

Ülevaatuste sisu, puuduste hindamine ja vastavad sanktsioonid. Ülevaatusel tehtavate kontrollide nimekirja lisatakse turvakomponendid (ABS ja ESC) ja keskkonnakaitsekomponendid (heitekontrollisüsteem).

Ülevaatusel tuvastatud vead klassifitseeritakse – ühiste parameetrite alusel, mis on esitatud ettepaneku III lisas – kergeteks (ei kujuta ohtu ohutusele), rasketeks (võivad kahjustada sõiduki ja teiste liiklejate ohutust) ning ohtlikeks (tõsine ja vahetu oht, mille korral ei tohi sõidukiga liikluses liigelda). Kerged vead tuleb parandada, ilma seejärel katse läbimise kohustuseta. Raskete vigade puhul otsustab pädev asutus sõiduki kasutamise tingimused kuni vea parandamiseni, nähes ette järgmise ülevaatuse kuue nädala pärast. Ohtlike puuduste korral tunnistatakse sõiduki registreering kehtetuks kuni vigade kõrvaldamiseni ja seejärel uue vastavustunnistuse väljastamiseni.

3.1.4

Ülevaatusseadmestikud ja -aparatuur. Ülevaatuskeskustel on määruse rakendamise kuupäevast alates aega viis aastat oma seadmestike ja aparatuuri kohandamiseks määruses kehtestatud miinimumnõuetele.

3.1.5

Liikmesriikide koostöö. Kolm aastat pärast määruse jõustumist edastavad ülevaatuskeskused, ainult elektrooniliselt, oma kontrollide tulemused või vastavustunnistused oma riigi pädevale asutusele, kes määrab riikliku kontaktpunkti, mis vastutab määruse rakendamise alase teabevahetuse eest teiste liikmesriikide ja komisjoniga. Ühes liikmesriigis väljastatud tõendit sõiduki ülevaatuse läbimise kohta tunnustatakse ka teistes.

3.2.1

Selle ettepanekuga kavatsetakse kehtiva direktiivi kohaldamisala laiendada, keskendades igal juhul kontrollioperatsioonid suure riskiga ettevõtjatele ja vähendades kontrolle ettevõtjate suhtes, kes hooldavad oma sõidukit õigesti. Riskiprofiilid määratakse kindlaks (ettepaneku I lisa) spetsiaalsetes keskustes ja teel tehtud eelnevate tehnoülevaatuste tulemuste põhjal, võttes arvesse tuvastatud vigu.

3.2.2

Praegu tehakse ülevaatusi teel tarbesõidukitele massiga üle 3,5 t. Ettepanekus laiendatakse selliseid ülevaatusi väikestele tarbesõidukitele (N1) ja nende haagistele (O1 ja O2).

3.2.3

Iga liikmesriik peab täitma nõuet, et igal aastal tehakse teel ülevaatusi vähemalt 5 %-le nende territooriumil registreeritud sõidukitele.

3.2.4

Nagu eespool märgitud, määratakse iga ettevõtja varasemate ülevaatuste põhjal riigi tasemel kindlaks riskiprofiil (madal, keskmine ja kõrge). See profiil tehakse asjaomasele ettevõtjale teatavaks, teades, et teel tehtavate ülevaatuste prioriteet on suure riskiga äriühingud.

3.2.5

Katseid tehakse astmeliselt. Ette on nähtud algne ülevaatus sõiduki seisukorra ja dokumentatsiooni kontrollimiseks, samas kui vajaduse korral järgneb algsele ülevaatusele üksikasjalikum ülevaatus, milleks kasutatakse mobiilseid ülevaatusüksusi või lähimat ülevaatuskeskust.

3.2.6

Veel üks uuendus on see, et kontrollitakse koorma kinnitust (IV lisa), millest on komisjoni andmetel tingitud neljandik tarbesõidukitega juhtuvatest liiklusõnnetustest.

3.2.7

Pädev asutus edastab teel tehtavate ülevaatuste tulemused liikmesriigile, kus sõiduk on registreeritud.

3.3.1

Registreeritud sõidukite andmeid hoitakse riiklikes elektroonilistes registrites, kus registreeritakse korraliste tehnoülevaatuste tulemused.

3.3.2

Tehnilised andmed, mis on võimaldanud väljastada sõidukile tüübikinnituse ja mis ei ole kantud registreerimisdokumenti, tuleb teha ülevaatusinspektorile tehnoülevaatuste tegemiseks kättesaadavaks.

3.3.3

Liiklusohutuse tagamiseks määratakse täpsemalt kindlaks sõiduki registreeringu kehtetuks tunnistamise ja tühistamise juhud, nagu ka sõidukite uuesti registreerimine ja lammutamine.

4.1

Sageli juhtub, et kaubaveoettevõtjatele määratakse välisriigis teel tehtud ülevaatuse korral sanktsioonid puuduste eest, mille eest nende registreerimiskoha riigis ei sanktsioneeritaks. Seega näib õige kõnealuses ettepanekute paketis võetud komisjoni suund, millega kavatsetakse luua ka alused ülevaatuste Euroopa tasandil ühtlustamiseks. Selliselt algatatud protsess tuleks teises etapis lõpule viia nii, et kõik liikmesriigid tunnustaksid vastastikku vastavaid vastavustunnistusi ja et seejärel loodaks Euroopa tunnistus, mis võiks riiklikud tunnistused asendada.

4.2

Nimelt on kohustus viia sõiduk tunnistuse saamiseks tagasi liikmesriiki, kus see on registreeritud, jätkuvalt oluline koormav nõue nii sõiduautode kui ka tarbesõidukite puhul. Vastastikuse tunnustamisega peab olema võimalik lasta ülevaatust teha ükskõik millises liikmesriigis.

4.3

Üldisemalt märgib komitee, et komisjoni selles paketis valitud käsitusviis, mis seisneb regulatiivsete meetmete ja nn pehme õiguse (soft law) kombineeritud kasutamises, võib jätta liikmesriikidele märkimisväärse tegutsemisvabaduse, raskendades ja aeglustades ülevaatuste täielikku ühtlustamist ja standardimist, nii et oleks võimalik, et ühes liikmesriigis tehtud ülevaatusi ja väljastatud vastavustunnistusi tunnustataks automaatselt kõikides teistes liikmesriikides.

4.4

Üks näide püsima jäävate märkimisväärsete erinevuste kohta on nõue, et liikmesriigid võivad jätta kehtima sagedasemad ülevaatustähtajad (punkt 3.1.2). On mõistetav, et komisjon ei soovi kohustada ülevaatusnõuete taset alla laskma nende riikide puhul, kus on juba ammu kehtestatud sagedasemad ülevaatusintervallid. Samas on ka tõsi, et väga erinevate olukordade rõhutamine ei hõlbusta eeskirjade ühtsustamist, mis peaks olema nende ettepanekute eesmärk: ühesugune tehnoülevaatussagedus kogu ELis.

4.5

Eespool öeldut arvestades loodab komitee, et kuigi liikmesriikidele jääb vabadus valida sagedasemad ülevaatustähtajad, võtavad nad siiski endale kohustuseks tunnustada teises liikmesriikides tehtud ülevaatusi, mis vastavad määruses ette nähtud ajakavale ja miinimumtõenditele.

4.6

Ülevaatussageduste suhtes kahtleb komitee veel selles, kas on asjakohane näha L-kategooria sõidukite (mopeedid, mootorrattad, kolme- või neljarattalised mootorrattad) jaoks ette sama ajakava kui sõiduautode puhul.

4.6.1

Õige on, et ka L-kategooria sõidukite suhtes kehtestataks korralise ülevaatuse nõue, millega kõrvaldatakse ebanormaalne olukord paljudes liikmesriikides, kus ülevaatus ei olnud L-kategooria sõidukite puhul isegi ette nähtud.

4.6.2

Siiski peaksid ülevaatused selliste sõidukite puhul, mis on sageli piiratud maksumusega ja mida kasutatakse valdavalt linnas, jääma lihtsaks, et piirata investeeringuid spetsiaalsetesse katseseadmetesse, ja ülevaatussagedus peaks olema 4 + 2 + 1 asemel 4 + 2 + 2, sest nende keskmine aastane läbisõit on väike. L-kategooria sõidukite läbisõit on nimelt 2 800 – 5 300 km aastas võrreldes 15 000 km läbisõiduga sõiduautode puhul.

4.6.3

Ülevaatussageduse hindamisel võiks tulevikus võtta arvesse andmeid, mida kogutakse korralistel ülevaatustel lõpuks kogu Euroopa kohta, kusjuures ka sel juhul jääb liikmesriikidele vabadus teha jätkuvalt täiendavaid katseid ja rakendada juba kehtivaid sagedasemaid ülevaatusi.

4.7

Komitee loodab kokkuvõttes, et standarditud ja põhjalikemate ülevaatustega saab käivitada plaani, millega püütakse uutest õigusnormidest lähtudes muuta kõik kodanikud, eriti noored, teadlikumaks tähelepanelikust ja vastutustundlikust suhtumisest mootorsõidukite kasutamisse, et nad väldiksid eelkõige tehnilisi muudatusi, mis võiksid muuta ohutusnõudeid, eriti mootorratastel.

5.1

Komiteel, kes hindab kõrgelt komisjoni otsust näha ette korralise tehnoülevaatuse kord ka traktoritele kiirusega üle 40 km/h (T5), tekib küsimus, miks nende suhtes ei kehtestata selle asemel võimalikke ülevaatusi teel.

5.2

Ülevaatusi käsitlevas ettepanekus nähakse tehnilistes lisades ette miinimumnõuded, mida peavad täitma ülevaatuskeskused, aga ei ole selge, mil määral rakendatakse neid nõudeid ka liikuvate keskuste suhtes.

5.3

Teel kontrollitavate sõidukite määraks kehtestatud 5 % kogu liiklevast sõidukipargist (punkt 3.2.3) näib kõrge, arvestades liiklevate väikeste tarbesõidukite suurt arvu, mis lisandub keskmistele ja raskeveokitele, mida juba kontrollitakse. Piisab sellest, kui mõelda, et ainult kahe aastaga, 2010–2011, registreeriti üle kolme miljoni väikese tarbesõiduki võrreldes umbes 450 000 keskmise ja raskeveokiga ning et väikesed tarbesõidukid moodustavad liikluses olevate tarbesõidukite pargist üle 80 %.

Sellega seoses peab komitee asjakohaseks uuringuid liikuvate ülevaatusüksuste pargi koosseisu kohta ELis, et liikmesriigid näeksid õigeaegselt ette vajalikud täiendused.