7.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/3

1.1.

Komisjon võttis 20. oktoobril 2011 vastu neli eespool nimetatud ettepanekut, et asendada direktiivid 2004/39/EÜ (6) ja 2003/6/EÜ, (7) mille eesmärk on tagada finantsturgude tõhusus, terviklikkus, vastupanuvõime ja läbipaistvus. Nimelt on ettepandud MiFIDis ümber sõnastatud direktiiv 2004/39/EÜ, pidades silmas investeerimisühingute, reguleeritud turgude ja andmeteenuste osutajate tegevuse alustamist, nende üldjuhtimist ja nende üle teostatava järelevalve raamistikku, investeerimistegevuse elluviimist ning kolmandate riikide ühinguid, kes osutavad investeerimisteenuseid filiaali kaudu. Ettepandud MiFIR laiendab direktiivi 2004/39/EÜ veelgi ning sellega seatakse sisse uued nõuded, mis puudutavad kauplemisandmete avaldamist, tehinguaruandlust, tuletisinstrumentidega organiseeritud kohtades kauplemise kohustust, mittediskrimineerivat juurdepääsu arveldussüsteemidele, toodetesse sekkumist ja tuletisinstrumentide positsioonide juhtimist ning kolmandate riikide ühingute poolt ilma filiaali vahenduseta teenuste osutamist. Ettepandud MAR tunnistab kehtetuks ja asendab direktiivi 2003/6/EÜ. Ettepandud MAD, mille aluseks on lepingu artikli 83 lõige 2, kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama kõige tõsisemate turukuritarvituste eest määratavate kriminaalkaristuste miinimumtaseme.

1.2.

EKP toetab ettepandud meetmeid finantsturgude paremaks reguleerimiseks kui tähtsat sammu investorite kaitse tugevdamiseks ning kindlama ja turvalisema finantssüsteemi loomiseks Euroopa Liidus.

2.1.

Ettepandud raamistik viib õiguskindluse kasvuni, piirates liikmesriikide võimalusi ja kaalutlusõigust, ning vähendab turumoonutuste ohtu ja õigusnormide erinevuse ärakasutamise ohtu. Eeskätt on tervitatav ühtlustatuse suurendamine kahe vahetult kohaldatava määrusega ja kriminaalkaristusi käsitleva direktiiviga, sest nii tagatakse võrdsed võimalused ja ühesugused miinimumnõuded haldusaktide, sanktsioonide ja trahvide, sealhulgas kriminaalkaristuste osas.

2.2.

EKP toetab kindlalt ühtsete Euroopa eeskirjade väljatöötamist kõikide finantseerimisasutuste kohta, (8) sest sellega edendatakse liidu piires ühtse turu toimimist ja hõlbustatakse Euroopas tugevamat finantsintegratsiooni (9). Nagu varasemates arvamustes on osutatud, (10) soovitab EKP peale selle tagada, et tavapärases seadusandlikus menetluses jääksid otsustada ainult peamisi poliitilisi valikuid ja materiaalõiguslikke küsimusi kajastavad raampõhimõtted, tehnilised nõuded aga võetakse vastavalt vajadusele lepingu artiklite 290 ja 291 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides Euroopa järelevalveasutustes välja töötatud regulatiivsete või rakendusstandardite eelnõude kaudu (11). Selles suhtes, arvestades delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kui ühtsete Euroopa eeskirjade olulise osa tähtsust, eeldab EKP, et temaga konsulteeritakse seoses nende ettepandud liidu õigusaktidega vastavalt vajadusele õigeaegselt (12).

2.3.

Peale selle soovitab EKP tagada finantsteenuseid käsitlevate liidu õigusaktide ühetaolisuse eri sektorite vahel.

3.1.

EKP toetab seda, et ettepandud raamistik tugevdab ja ühitab investeerimisühingute ja finantsinstrumentide turgude järelevalvet teostavate asutuste volitusi, aga ka nende asutuste uurimisvolituste kasutamist, (13) asetades erilist rõhku piiriülesele koostööle (14). Finantsinstrumentide turgude korrapäraseks toimimiseks on kriitiliselt tähtis, et pädevad asutused kogu liidus moodustaksid hästi varustatud ja piisavalt volitatud järelevalvevõrgu, mis suudaks tegelda turgudel soovimatute arengusuundade, tegevuste ja ohtudega. Selles suhtes toetab EKP Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA”) tugevat funktsiooni esildatud raamistikus, eriti seoses hõlbustava ja koordineeriva tegevusega ning tehniliste standardite väljatöötamisega. Pädevate riigiasutuste kohustus teha ESMAga koostööd ja anda talle kogu vajalik teave edendab ettepandud määruste järjepidevat kohaldamist ja võrdseid võimalusi Euroopa Liidus. Nagu varasemates arvamustes on osutatud, (15) soovitab EKP selles suhtes veelgi täiustada koostööd ja teabevahetust Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis ning järelevalveasutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankade, sealhulgas EKP vahel, kui teave on asjakohane seoses nende vastavate ülesannete täitmisega (16).

3.2.

Samuti on vaja – nagu ettepandud raamistikus on ette nähtud –, et pädevad asutused teeksid koostööd teiste ametiasutustega samas liikmesriigis (17). Makrotasandi usaldatavusjärelevalve perspektiivi asjakohase arvessevõtmise tagamiseks soovitab EKP lisaks sellele seada sisse piisavad koostöömenetlused makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustega juhtudeks, kui on vaja hinnata ohte finantssüsteemi stabiilsusele, ja neid menetlusi laiendada (18). See võib tähendada koostööd pädevate asutuste ja riigisiseste makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste vahel (19) või teistel juhtudel koostööd ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (edaspidi „ESRN”) vahel (20). Selles suhtes võib olla asjakohane näha ette selline koostöö määruse (EL) nr 1095/2010 läbivaatamisel (21).

3.3.

Ettepanek tugevdada haldussanktsioonide korda, määrates pädevatele asutustele haldusmeetmete, -sanktsioonide ja -trahvide miinimumtaseme, on asjakohane viis tagamaks liiduüleselt ühised standardid, jättes riigi seadusandjatele kaalutlusõiguse anda pädevatele asutustele lisavolitusi sanktsioonide määramiseks ja eelkõige näha ette suuremaid rahalisi haldussanktsioone (22). Liidus vastu võetud haldussanktsioonide läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid andma komisjonile ja ESMA-le teavet kohaldatavate riigisiseste nõuete ja nende muutmise kohta (23).

5.1.

EKP toetab ettepanekut laiendada kauplemiseelsete ja -järgsete läbipaistvusnõuete kohaldamisala aktsiainstrumentidelt ka reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud või kaubeldavatele võlakirjadele, struktureeritud toodetele ja tuletisinstrumentidele ning ka niisugustele tuletisinstrumentidele, mida peetakse keskse arveldamise kõlblikuks, sest see avardaks hindade kujunemist ja toetaks niisuguste instrumentide hindamist.

5.2.

Ettepandud MiFIDis (24) ja ettepandud MiFIRis (25) on lisatud ka sätted, mille eesmärk on edendada andmete koondamist läbipaistvusteabe tarvis. Nende sätete kohaselt koguvad „kauplemiskoondteabe pakkujad” heakskiidetud avaldamissüsteemide kaudu infot kauplemiskohtadest ja – väljaspool kauplemiskohti sooritatud tehingute kohta – investeerimisühingutelt. Komisjoni arvates määratakse ettepandud sätetega kindlaks tingimused kauplemiskoondteabe pakkujate väljakujunemiseks (26). Hoolimata nende kommertslahenduste võimalikust arengust on EKP seisukohal, et nõuetekohase läbipaistvuse saab asjakohaselt tagada üksnes nii, et nähakse ette üksainus kauplemiskoondteabe pakkuja. Selles suhtes märgib EKP, et komisjon esitab aruande kauplemiskoondteabe tegeliku toimimise kohta ja teeb – kui seda peetakse asjakohaseks – seadusandliku ettepaneku üheainsa kauplemisjärgset teavet koondava üksuse sisseseadmiseks (27). EKP on siiski seisukohal, et alates direktiivi 2004/39/EÜ ülevõtmisest on kogemused näidanud andmete koondamises turuhäiret, mis õigustaks nende küsimuste käsitlemist seadusandlikes ettepanekutes juba käesolevas etapis.

7.1.

Eespool nimetatud läbipaistvus- ja aruandlusraamistikus ei ole ette nähtud erandeid seoses tehingutega, mille üheks pooleks on EKPSi keskpank (29).

7.2.

Selles suhtes märgib EKP, et samal ajal, kui keskpankade vastavaid seadusega ettenähtud eesmärke ja ülesandeid täites sooritatud tehingute avaldamine ei suurendaks läbipaistvust turul, võiks selliste tehingute kohta teabe avaldamine, olgu reaalajas või viivitusega, tõsiselt ohustada nende operatsioonide tõhusust, nimelt rahapoliitika või valuutatehingute valdkonnas, ja seega nende ülesannete täitmist keskpanga poolt, milles tuginetakse õigeaegsusele ja konfidentsiaalsusele. Pealegi võib teatavat liiki tehingute ja nende tehingute teatavaajalise suuruse läbipaistvus võimaldada turuosalistel peaaegu kohe EKPSi keskpankade tehingud sellistena ära tunda, isegi kui nime ei avaldata. Sellepärast soovitab EKP tungivalt vabastada EKPSi keskpankade tehingud läbipaistvusnõuetest (30).

7.3.

Aruandluskohustuste osas võib nõue tehingupooltele, sealhulgas EKPSi liikmetele, kõikide seotud üksikasjade teatamist pädevatele asutustele, häirida ka EKP ja riikide keskpankade konfidentsiaalsuskorra toimimist ning rikkuda EKP-le lepinguga antud immuniteetide eesmärki, eeskätt EKP arhiivide ja ametliku side puutumatust, (31) eriti kuna pädevatele asutustele aruannete esitamine võib kulgeda ka teiste üksuste, näiteks kauplemiskohtade, tunnustatud aruandlussüsteemide või kauplemisteabehoidlate kaudu. Nendel põhjustel peaksid tehingud, mille üks pool on EKPSi keskpank, samuti olema aruandluskohustustest vabastatud (32).

9.1.

Eurosüsteem on juba osutanud (35) kiireloomulisele vajadusele astuda samme selleks, et rakendada liidus G20 kohtumisel septembris 2009 võetud kohustus, mille kohaselt „kõik tehingud standarditud börsiväliste tuletisinstrumentidega tuleb sõlmida börsidel või asjakohastel juhtudel elektroonilises kauplemiskeskkonnas ning arveldada kesksete vastaspoolte kaudu hiljemalt 2012. aasta lõpuks”, et suurendada läbipaistvust börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel, leevendada süsteemseid riske ja pakkuda kaitset turu kuritarvitamise eest.

9.2.

Sellega seoses toetab EKP sätteid, (36) millele tugineb nõue, et selleks kõlblike börsiväliste tuletisinstrumentidega tuleb kaubelda reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides ja organiseeritud kauplemissüsteemides, ning millega tehakse ESMA-le ülesandeks määrata kindlaks sellise kauplemiskohustuse täpne kohaldamisala, võttes arvesse likviidsust (37). EKP märgib siiski, et selline lähenemisviis võib vajada täiendamist, arvestamaks finantsstabiilsuse nõukogu soovitust, mille kohaselt „ametiasutused peaksid välja arendama soodustused ja vajaduse korral eeskirjad, et suurendada standarditud toodete ja standarditud menetluse kasutamist” (38). Seda arvestades on EKP seisukohal, et kauplemist standardimata lepingutega väljaspool reguleeritud turge, mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja organiseeritud kauplemissüsteeme tuleks liidu tasandil regulaarselt jälgida.

10.1.

Algoritmkauplemine, sealhulgas välkkauplemine võib põhjustada riske seoses finantsturgude likviidsuse ja efektiivsusega, eriti pingeaegadel. Sellepärast toetab EKP direktiivi 2004/39/EÜ muudatusettepanekuid asjakohaste korralduslike kaitsemeetmete sisseseadmiseks kauplemiskohtadesse, nt seoses kaubandussuutlikkusega, kauplemispiirangute kehtestamisega, turulepääsu võimaldamisega välkkauplejatele ja investeerimisühingutele, kes pakuvad elektroonilist otsepääsu kauplemiskohtadesse. Ettepandud sätted hõlbustavad ka välkkauplemise ja algoritmkauplemise järelevalvet ja seiret pädevate asutuste poolt.

10.2.

EKP arvates tuleks õigusraamistikus siiski selgitada, et kõiki kutseliselt algoritmkauplemisega tegelevaid üksusi tuleks pidada investeerimisühingu mõiste tähendussisusse ja seega ettepandud MiFIDi kohaldamisalasse kuuluvateks ning nende tegevus peaks alluma pädevate asutuste järelevalvele ja seirele (39). Kõikide kutseliselt välkkauplemise ja algoritmkauplemisega tegelevate üksuste üldine hõlmatus piiraks ettepandud nõuetest kõrvalehoidmise ohtu.

10.3.

EKP toetab ettepandud MiFIRi sätteid tehinguaruandluse üksikasjade kohta, mille hulka kuuluvad investeerimisotsuse eest ja tehingu sooritamise eest vastutava investeerimisühingu arvutialgoritmide identifitseerimisandmed (40). Selleks et hõlbustada eri turge hõlmavat järelevalvet ning hoida ära ja tuvastada turu kuritarvitamist, tuleks EKP arvates välja arendada sellised kordumatud tunnused igasuguse algoritmkauplemise käigus sooritatud tehingute identifitseerimiseks kauplemiskeskkondades ja nende vahel.

10.4.

Lõpuks peaksid ettepandud nõuded, (41) mille kohaselt reguleeritud turul peaksid olema sisse seatud efektiivsed süsteemid, menetlused ja lahendused, tagama, et algoritmkauplemise süsteemid ei saa tekitada turul ebakorrektseid kauplemistingimusi ega nendele kaasa aidata. Selles suhtes toetab EKP i) tingimuste kehtestamist, mille kohaselt tuleb kauplemine peatada, kui turu finantsdünaamikas esineb olulist hindade liikumist, ja ii) täitmata korralduste ja tehingute suhtarvu ülemmäära ja hinnasammu alammäära kehtestamist (42). Kuigi EKP arvates tuleks volitada komisjoni kehtestama täitmata korralduste ja tehingute suhtarvu ülemmäära, on EKP seisukohal, et täitmata korralduste ja tehingute suhtarvu alammäära ei ole vaja kehtestada (43).

11.1.

Ettepandud MiFIDi kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kaubatuletisinstrumente kauplemisele võtvad reguleeritud turud ning mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide korraldajad kohaldavad asjakohaseid piirmäärasid või samaväärse mõjuga lahendusi, et toetada likviidsust, hoida ära turu kuritarvitamist ja toetada korrakohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi füüsiliselt kohale toimetatavate kaupade osas (44). Ettepandud MiFIDi kohaselt võidakse selliseid piirmäärasid ühtlustada ühenduse delegeeritud õigusaktidega (45) ning pädevad asutused oleksid ka volitatud eelnevalt kehtestama kaubatuletisinstrumentide positsioonide piirmäärasid (46) teatava perioodi suhtes, samal ajal kui ESMA-le tehakse ülesandeks niisuguste meetmete koordineerimine ja antakse konkreetsed otsesed volitused selles valdkonnas (47). EKP toetab neid sätteid.

11.2.

Selles osas aga, mis puudutab kaubatuletisinstrumentide piirmäärasid, rõhutab EKP, et oluline on pöörata tähelepanu õigusnormide erinevuse ärakasutamise ja konkurentsi moonutamise ohule mitte üksnes kõikides liikmesriikides, vaid ka seoses muude suuremate finantskeskustega. Seetõttu on ülimalt tähtis jõuda selles valdkonnas ühise käsitlusviisini. Selle võib saavutada nii, et ESMA-le tehakse ülesandeks nii ühiste põhimõtete viimistlemine liidu tasandil kui ka riikide pädevate asutuste poolt võetavate meetmete koordineerimine.

11.3.

Kuigi EKP toetab positsioonide piirmäärade kehtestamist, (48) on veel aspekte, mis vajavad täpsemat selgitamist. Eeskätt on nendeks asjakohase väärtusläve määratlemine, nende piirmäärade kohaldamisperiood ja tuletislepingute kasutamine turuosaliste poolt (49). Peale selle vajab EKP arvates täpsemat selgitust argument, et positsioonide piirmäärad aitaksid kaasa turu likviidsuse suurendamisele.

11.4.

Ettepandud MiFID (50) näeb ette eri liiki kauplejate positsioonide avaldamise. Lisaks nõuab see, et reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, kus kaubeldakse kauba- või heitetuletisinstrumentidega, avaldaksid selliste positsioonide kohta igal nädalal aruande. Selleks et hinnata turuosaliste käitumist, eriti seoses turuosaliste positsioonide koondumise jälgimisega, piisaks andmetest lühikeste ja pikkade positsioonide, aga ka avatud positsioonide kohta.

12.1.

EKP toetab ESMA-le volituste andmist teatavate finantsinstrumentide turustamise või müügi või teatavat laadi finantstegevuse ajutiseks keelamiseks või piiramiseks (51). Selles suhtes, kuna ESMA tegutsemine võib olla suunatud ohule, mis ähvardab finantsturgude korrakohast toimimist või kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, (52) soovitab EKP tagada nendes aspektides nõuetekohane kooskõlastamine ESRNiga (53).

12.2.

Seoses jaeinvestoritele eri finantstoodete turustamisega, mis rahuldavad ühelaadseid investorite vajadusi ja millest tekib ühelaadseid investorite kaitsega seotud küsimusi, on õigusloomes vaja järjepidevat käsitlusviisi (54). Seda arvestades märgib EKP, et ettepandud MiFIDiga laiendatakse nõudeid, eriti äritegevust ja huvide konflikte käsitlevaid nõudeid krediidiasutustele, kes müüvad struktureeritud hoiuseid või pakuvad nendega seoses nõustamist. Selles suhtes rõhutab EKP, et on vaja: i) selgitada mõiste „struktureeritud hoiused” määratlust; ii) määrata kindlaks kõnealuste finantstoodete suhtes kohaldatav tarbijakaitse kord; ja iii) tagada nendes aspektides järjepidev käsitlusviis liidu eri seadusandlikes algatustes, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) (55) läbivaatamisel ning jätkuvas töös seoses jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodetega. Lisaks rõhutab EKP, et kõikides finantsteenuste sektorites ühetaolise käsitlusviisi tagamiseks on oluline kavandada ja rakendada võimalikult tihedas koostöös Euroopa järelevalveasutustega õigus- ja järelevalveraamistikud seoses investorite kaitsega näiteks ristmüügitegevuse valdkonnas (56).

12.3.

Samuti toetab EKP komisjoni ettepanekuid investeerimisalase nõustamise kohta. See on samm õiges suunas, kuid EKP julgustab komisjoni kaaluma teisigi meetmeid jaeinvestorite kaitse tugevdamiseks, näiteks finantsharituse laiendamist (57).

12.4.

Ettepandud MiFID (58) annab liikmesriikidele õiguse võtta vastu erikriteeriume selliste kohalike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste asutuste asjatundlikkuse ja teadmiste hindamiseks, kes taotlevad kohtlemist kutselise kliendina. Selle käsitlusviisi puhul on arvestatud, et nende üksuste võime hinnata finantskohustuste võtmise tagajärgi varieerub Euroopas märkimisväärselt. Avalik-õiguslik üksuste otsustusvead võivad tõsiselt mõjutada liikmesriikide avaliku sektori rahandust ja see võib avaldada kahjulikku mõju finantsstabiilsusele Euroopa tasandil. Peale selle võib olla asjakohane paluda liikmesriikidel kehtestada kriteeriume selgitamaks, mis liiki üksusi saab kohelda kui kutselisi kliente. Ka ESMA-le võiks teha ettepaneku anda selles valdkonnas suuniseid.

13.1.

EKP toetab kindlalt ettepanekut kehtestada ühtlustatud raamistik teenustele, mida osutavad liidus kolmandate riikide ettevõtted, ja seda, et ühes liikmesriigis filiaali asutanud ettevõttel lubatakse osutada teenuseid teistes liikmesriikides ilma uusi filiaale asutamata. Ühtlustatud turulepääsu kord kolmandate riikide ettevõtetele vähendab killustatust, laiendab liikmesriigiti võimaluste võrdsust ning suurendab õiguskindlust kõikide turuosaliste jaoks, sest turulepääsu tingimused muutuvad ettearvatavamaks. EKP märgib, et võrdsel tasemel investorite kaitse ja samaväärsete regulatiivsete standardite tagamine kolmandate riikide ettevõtete tegevuse suhtes võrreldes Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna ettevõtete omaga on kriitiliselt oluline ja vajalik turumoonutuste ärahoidmiseks.

13.2.

Ettepandud diferentseerivas käsitlusviisis eristatakse kohustuslikku filiaali asutamist, kui investeerimisteenuseid või -tegevust osutatakse jaeklientidele, ning võimalust osutada teistel juhtudel selliseid teenuseid ilma filiaali asutamata. See kajastab jaeklientide kaitstuse taseme tõstmise vajadust, mille lahendamiseks on ettepandud MiFIDis ette nähtud eelkõige järgmisega: i) komisjoni otsus kolmanda riigi usaldatavusnõuete raamistiku vastavuse kohta; ii) filiaalile teatavate kohustuste panemine ettepandud MiFIDis; ja iii) järelevalve pädeva asutuse poolt liikmesriigis, kus filiaalile on luba antud (59). EKP märgib siiski, et samaväärse kaitse tagamiseks jaeinvestoritele tuleks koostöölepetes kolmandate riikidega tagada, et piisava algkapitali nõue kaitseks investoreid tulemuslikult, arvestades, et üksnes kolmanda riigi ettevõte, mitte filiaal, on õiguste ja kohustuste kandja ning lõplik investorite ees vastutaja. Väärib veel märkimist, et investoritele võib olla kahjulik, kui vaidlusi tuleb lahendada kolmanda riigi õigusnormide alusel ja kolmanda riigi kohtualluvuses.

14.1.

Turu kuritarvitamise vastase korra kohaldamisala (60) laiendatakse, hõlmates uusi turge, millest väärivad märkimist uued kauplemiskohad nagu mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, ja börsiväliseid finantsinstrumente, sealhulgas tuletisinstrumente. Peale selle on hõlmatud ka igasugune käitumine või igasugused tehingud seoses ettepandud MARi kohaldamisalasse kuuluvate finantsinstrumentidega, isegi kui selline käitumine või tehing leiab aset väljaspool reguleeritud turgu. EKP toetab komisjoni ettepanekut laiendada turu kuritarvitamist puudutavat raamistikku niivõrd, kui see edendab turu kuritarvitamise vastase korra efektiivsust, kohandades seda finantsvaldkonna uuenduste ja tehnoloogia arenguga.

14.2.

Keelud ja nõuded ettepandud MARis hakkavad kohalduma ka liiduvälise tegevuse suhtes, (61) et takistada nendest kõrvalehoidmist tegevuse liidust välja viimise kaudu. Niisuguse tegevuse tulemuslikku kontrollimist ja sellega seotud sanktsioone silmas pidades peab EKP koostöökokkuleppeid kolmandate riikidega hädavajalikuks. Selles suhtes toetab EKP selle küsimuse käsitlemist ettepandud MARis ja kavatsust teha ESMA-le ülesandeks selle menetluse koordineerimine ja hõlbustamine näidiskokkulepete kaudu (62). Seda arvestades soovitab EKP laiendada väljajätmise korda ka teatavale rahandusalasele ja avaliku sektori võla haldamist puudutavale tegevusele väljaspool liitu.

14.3.

EKP toetab seda, et ettepandud MAR toob näiteid konkreetsete turuga manipuleerimise juhtumite kohta, (63) viidates uutele kauplemisviisidele, nagu algoritmkauplemine, sealhulgas välkkauplemine. Nagu eespool on mainitud, ehkki algoritmkauplemisel võivad olla õiguspärased eesmärgid, võib see põhjustada ka olulist riski, kuna see võib häirida turu tavapärast toimimist ja suurendada volatiilsust, mis ei teeniks üldisi huve. Sellepärast toetab EKP selliste kauplemisviiside ranget jälgimist, et kaitsta turu korrakohast toimimist ja üldisi huve.

14.4.

Ettepandud MAR (64) annab mõista, et kauplemine turu sulgemisel on turuga manipuleerimine või katse turuga manipuleerida. Paljudel turgudel aga on kauplemismahud suuremad just tööpäeva alguses ja lõpus, kui positsioonid realiseeruvad, töödeldakse öösel saabunud infot ja turgudele saab saata konkreetseid uudiseid. Selles suhtes soovitaks EKP üksikasjalikumat analüüsi või niisuguse turuga manipuleerimise määratluse parandamist.

16.1.

Ettepandud MARi kohaselt peab finantsinstrumentide emitent andma temaga otseselt seotud siseteabe kohta võimalikult kiiresti teavet üldsusele (69). Samal ajal on ettepandud MARis alles jäetud direktiivi 2003/6/EÜ säte, mis lubab emitendil teabe avalikustamist edasi lükata, kui i) teabe avalikustamata jätmine ei eksita tõenäoliselt üldsust ja ii) teabe konfidentsiaalsuse saab tagada. Kui emitent kasutab seda võimalust avalikustamine edasi lükata, tuleb tal teavitada pädevat asutust viivitamata pärast avalikustamist, et võimaldada edasilükkamise konkreetseid põhjusi tagantjärele kontrollida (70). Peale selle on ettepandud MARis avaldamiskorra uue osana ette nähtud, et pädev asutus võib eelnevalt lubada, et emitent avalikustamise edasi lükkab, kui i) teave on süsteemi seisukohalt oluline, ii) selle avalikustamise edasilükkamine on üldsuse huvides ja iii) teabe konfidentsiaalsuse saab tagada (71).

16.2.

Nagu varasemas arvamuses (72) on märgitud, toetab EKP avalikustamise edasilükkamise õigusraamistiku laiendamist ettepandud MARis. Üldist huvi sellise avalikustamise vastu võib olla vaja tasakaalustada vajadusega säilitada vähemalt piiratud ajaks konfidentsiaalsus kas emitendi või üldsuse huvides. Avalikustamine võidakse edasi lükata kahes olukorras: kas i) emitendi huvides ja tema enda vastutusel (73) või ii) üldsuse huvides ja pärast pädevalt asutuselt loa saamist (74). EKP toetab seda üldsuse huvidega seotud erandit, mis on seostatud tingimusega, et teave peab olema süsteemi seisukohalt oluline, s.t võimaldatakse arvesse võtta finantsstabiilsusega seotud kaalutlusi, kuna need võivad muu hulgas tekkida juhul, kui emitent saab erakorralist likviidsusabi.

16.3.

Finantseerimisasutuste puhul tuleks seda, kas teave on süsteemi seisukohalt oluline ja kas avalikustamise edasilükkamine on üldsuse huvides, hinnata tihedas koostöös riigi keskpangaga ja riigi järelevalveasutusega ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusega, kui viimati nimetatu ei ole keskpank ega järelevalveasutus. Et tagada nende asutuste õigeaegne kaasamine, tuleks riigi tasandil kehtestada asjakohane ja tõhus kord, mis rajaneb liidu tasandil sisse seatud põhimõtetel. Kui olulisus süsteemi seisukohalt ja üldsuse huvid seda õigustavad, tuleks pädevat asutust volitada andma korraldust avalikustamise edasilükkamiseks. Muu hulgas võib olla vaja hoida konfidentsiaalsena teavet keskpanga antud laenude või muude likviidsusvahendite kohta, et aidata kaasa finantssüsteemi kui terviku stabiilsusele ja säilitada kriisi ajal üldsuse usaldus (75).

17.1.

EKP toetab ettepandud MADi sätteid, milles määratletakse miinimumnõuded kõige tõsisemate turu kuritarvitamisega seotud süütegude eest määratavate kriminaalkaristuste kohta. Need nõuded on hädavajalikud, et tagada õigusraamistiku efektiivsus ja edu ning seega liidu poliitika tõhus rakendamine võitluses turu kuritarvitamise vastu. Peale selle on finantskuritegude eest määratavate võrdväärsete, tugevate ja ennetavate karistuste režiim ja selle efektiivne rakendamine kriitiliselt olulised õigusriigi osad, kuivõrd need aitavad kaasa finantsstabiilsuse kaitsele.

17.2.

EKP toetab seda, et ettepandud MAD (76) käsitleb juriidiliste isikute vastutust, kuna selline vastutus juriidilise isiku tasandil võib tekitada õiged stiimulid rangemaks siseseireks ja -kontrolliks, seeläbi edendades äriühingute üldjuhtimist ja turudistsipliini. Nende sätete edukas rakendamine ja soovitud poliitilise tulemuse saavutamine aga eeldavad riigisiseste eripärade hoolikat kaalumist, kuna juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kontseptsioon ei kehti kõikides liikmesriikides.