18.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 390/88 |
Neljapäev, 23. juuni 2011
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamine *
P7_TA(2011)0288
Euroopa Parlamendi 23. juunil 2011. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (KOM(2010)0522 – C7-0396/2010 – 2010/0276(CNS)) (1)
2012/C 390 E/18
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
[ME 2]
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (2)
komisjoni ettepanekule
(1) Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0179/2011).
(2) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▐.
Neljapäev, 23. juuni 2011
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõike 14 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta (1),
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2),
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatule peaks liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ELis tähendama seda, et järgitakse stabiilsete hindade, riigi rahanduse ja rahanduslike tingimuste usaldusväärsuse ning tasakaalustatud maksebilansi juhtpõhimõtteid. |
(2) |
Stabiilsuse ja kasvu pakt koosnes algselt nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (3), nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusest (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (4) ning Euroopa Ülemkogu 17. juuni 1997. aasta resolutsioonist stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (5). Määrusi (EÜ) nr 1466/97 ja (EÜ) nr 1467/97 muudeti 2005. aastal vastavalt määrustega (EÜ) nr 1055/2005 ja (EÜ) nr 1056/2005. Lisaks võeti vastu nõukogu 20. märtsi 2005. aasta aruanne stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise tõhustamise kohta. |
(3) |
Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus , mis tagab hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu, mille aluseks on finantsstabiilsus. |
(4) |
Ühist majandusliku juhtimise raamistikku on vaja tõhustada , sealhulgas täiustada järelevalvet eelarve üle, arvestades ELi liikmesriikide majanduselu suurt integreeritust, seda eelkõige euroalal. |
(4a) |
Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada nõuetekohaselt ja tõrgeteta toimiva majandus- ja rahaliidu ühe osana. |
(4b) |
Parandatud majanduse juhtimise raamistiku aluseks peaks olema mitu üksteisega seotud ja sidusat püsiva majanduskasvu ja tööhõive poliitikavaldkonda, eelkõige ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu siseturu arengule ja tugevdamisele ning rahvusvahelise kaubanduse ja konkurentsivõime edendamisele, valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise tõhus raamistik (stabiilsuse ja kasvu pakt), makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise toimiv raamistik, liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuded, tõhusam finantsturgude reguleerimine ja järelevalve (sh Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostatav makrotasandi usaldatavusjärelevalve). |
(4c) |
Dünaamilise ühtse turu saavutamist ja säilitamist tuleks käsitada nõuetekohaselt ja tõrgeteta toimiva majandus- ja rahaliidu ühe osana. |
(4d) |
Stabiilsuse ja kasvu pakt ning terviklik majanduse juhtimise raamistik peaksid täiendama ja toetama ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat. Eri tegevusvaldkondade vaheliste seostega ei tohiks kaasneda erandite tegemine stabiilsuse ja kasvu pakti sätetest. |
(4e) |
Majanduse juhtimise tõhustamine peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide tihedamat ja õigeaegsemat kaasamist. Euroopa Parlament võib pakkuda asjaomasele liikmesriigile, kellele on esitatud aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohane nõukogu soovitus, aluslepingu artikli 126 lõike 9 kohane teade või aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohane otsus, võimalust osaleda arvamuste vahetuses. |
(4f) |
Majandus- ja rahaliidu esimesel kümnendil saadud kogemused ja tehtud vead näitavad, et liidu majanduse juhtimist on vaja parandada ning selle aluseks tuleks võtta suurem vastutus liikmesriikide ühiselt kokkulepitud eeskirjade ja poliitika eest ning liikmesriikide majanduspoliitika tugevam järelevalveraamistik liidu tasandil. |
(4g) |
Komisjonil peaks olema suurem roll tõhustatud järelevalves. See hõlmab eri liikmesriikide konkreetseid hindamisi, järelevalvet, sealhulgas kontrollkäike, soovitusi. |
(4h) |
Komisjon ja nõukogu peaksid käesoleva määruse nõuetekohasel rakendamisel arvestama kõiki asjakohaseid tegureid ning asjaomaste liikmesriikide majanduslikku ja eelarve olukorda. |
(5) |
Eelarvedistsipliini eeskirjad tuleks muuta rangemaks ning suuremat tähtsust tuleks omistada võla suurusele ja selle arengule ning üldisele jätkusuutlikkusele. Samuti tuleks tugevdada mehhanisme nende eeskirjade järgimise ja jõustamise tagamiseks. |
(5a) |
Komisjonil peaks eri liikmesriikide eripära arvestavate hindamiste, järelevalve, kontrollkäikude, soovituste ja hoiatuste osas olema tõhustatud järelevalves suurem roll. |
(6) |
Selleks et rakendada praegu kehtivat ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust puudujäägi- ja võlakriteeriumi alusel, on vaja konjunktuuritsükliga arvestavat võrdlusalust , millest lähtuvalt hinnata, kas valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb piisavalt ja kas kontrollväärtus saavutatakse rahuldava tempoga. Tuleks kehtestada üleminekuaeg, et võimaldada liikmesriikidel, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kohandada oma poliitikat vastavalt võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele. Üleminekuaeg peaks kehtima ka neile liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi kohandamiskava. |
(7) |
Mittevastavus võla vähendamise kohta kehtestatud võrdlusalusele ei tohiks olla piisav alus ülemäärase eelarvepuudujäägi kindlaksmääramiseks, vaid arvesse tuleks võtta kõiki ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid. Eelkõige võib hinnang sellele, milline on tsükli ning võlakoormuse ja eelarveseisundi suhte mõju võla arengule, olla piisav, et välistada ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kindlaksmääramine võlakriteeriumite alusel. |
(8) |
Kui ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu ja sellise olukorra tingivate asjaolude kindlaksmääramisel lähtutakse aga puudujäägikriteeriumist, tuleb kõiki aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes nimetatud asjakohaseid tegureid arvesse võtta juhul, kui valitsemissektori võla suhe SKPsse ei ületa kontrollväärtust. |
(8a) |
Kui asjakohaste tegurite seas võetakse arvesse terviklikke pensionireforme, tuleks eelkõige kaaluda, kas need parandavad kogu pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, ohustamata sealjuures keskpika perioodi eelarveseisundit. |
(9) |
Aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohases komisjoni aruandes tuleks asjakohaselt vaagida riigi eelarveraamistiku kvaliteeti, kuna selle osatähtsus eelarve konsolideerimise ja riigi jätkusuutliku rahanduse toetamisel on äärmiselt suur. Vaagimine peaks hõlmama miinimumkriteeriume, mis on sätestatud nõukogu direktiivis [liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta], ning ühtlasi muid soovitatavaid eelarvedistsipliini alaseid nõudeid, milles on kokku lepitud. |
(10) |
Selleks et toetada järelevalvet ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist käsitlevate nõukogu soovituste ja teatiste järgimise üle, on vaja kõnealustes soovitustes ja teatistes kindlaks määrata iga-aastased eelarve-eesmärgid, mille puhul võetakse arvesse eelarveseisundi parandamiseks vajalikku tsüklilist kohandamist, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Selles kontekstis tuleks iga-aastast võrdlusalust 0,5 % SKPst tõlgendada kui aastast keskmist alust. |
(11) |
Meetmete tõhususe hindamisel on abiks see, kui aluseks võetakse valitsemissektori kulude üldiste eesmärkide järgimine ja kavandatud konkreetsete tulumeetmete rakendamine. |
(12) |
Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja pikendamise vajaduse hindamisel tuleks eriti arvestada tõsiseid majandussurutisi euroalal ja kogu ELis, tingimusel et see ei ohusta eelarve jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis . |
(13) |
Asjakohane on tõhustada aluslepingu artikli 126 lõikes 11 kavandatud rahaliste sanktsioonide kohaldamist nii, et need ka tegelikult stimuleeriksid järgima artikli 126 lõike 9 aluses esitatud teatistes sätestatut. |
(14) |
Selle tagamiseks, et osalevad liikmesriigid järgiksid ELi eelarvejärelevalve raamistikku, tuleks aluslepingu artikli 136 alusel reguleerida eeskirjadega sanktsioonid, millega tagatakse stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade õiglane, õigeaegne ja tõhus täitmine. |
(14a) |
Kogutud trahvisummad tuleks eraldada nende liikmesriikide loodud stabiilsusmehhanismidele finantsabi andmiseks, kelle valuutaks on euro, et tagada stabiilsus kogu euroalal. |
(15) |
Määruses (EÜ) nr 1467/97 sisalduvates viidetes tuleks arvestada Euroopa Liidu toimimise lepingu uut artiklite numeratsiooni ning asjaolu, et nõukogu määrus (EÜ) nr 3605/93 asendati nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (6). |
(16) |
Määrust (EÜ) nr 1467/97 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1467/97 muudetakse järgmiselt:
1. |
artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 1. Käesolevas määruses sätestatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise ja selgitamise kord . Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse eesmärk on vältida valitsemissektori eelarve ülemäärast puudujääki ja sellise puudujäägi tekkimise korral soodustada selle viivitamatut korrigeerimist, ning selle menetluse käigus kontrollitakse valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kriteeriumi alusel eelarvedistsipliini järgimist. 2. Käesoleva määruse kohaldamisel on „osalevad liikmesriigid” need liikmesriigid, kelle valuuta on euro.”; |
2. |
artiklit 2 muudetakse järgmiselt.
|
2 a. |
lisatakse järgmine jagu: „1a Jagu MAJANDUSALANE DIALOOG Artikkel 2a 1. Selleks et tõhustada arutelu Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni presidendi ja vajaduse korral eurorühma esimehe parlamendikomisjoni arutama nõukogu soovitust, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ning teatist, mis on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 ning otsuseid, mis on tehtud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigetele 6 ja 11. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib pakkuda liikmesriigile, kellele soovitus, teatis ja otsused esitati, võimalust osaleda arvamuste vahetuses. 2. Euroopa Komisjon ja nõukogu teavitavad regulaarselt Euroopa Parlamenti käesoleva määruse kohaldamisest.”. |
3. |
artiklit 3 muudetakse järgmiselt.
|
4. |
artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
|
5. |
artiklit 5 muudetakse järgmiselt.
|
6. |
artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 1. Kui nõukogu vaeb, kas vastuseks tema teatisele, mis on tehtud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9, on võetud tõhusaid meetmeid, võtab ta otsuse tegemisel arvesse aruannet, mille asjaomase liikmesriik esitab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1a kohaselt, ja käesoleva määruse rakendamist ning asjaomase liikmesriigi valitsuse muid avalikult teada antud otsuseid. Vastavalt artiklile 10a korraldatud komisjoni kontrollkäigu tulemus võetakse arvesse. 2. Kui tingimused ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 kohaldamiseks on täidetud, kehtestab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 sanktsioonid. Iga selline otsus tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast nõukogu otsust, millega teatati asjaomasele osalevale liikmesriigile, et see võtaks meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 9.”. |
7. |
artikkel 7 asendatakse ▐ järgmisega: „Artikkel 7 Kui osalev liikmesriik ei järgi ELi toimimise lepingu artikli 126 lõigete 7 ja 9 kohaseid nõukogu järjestikuseid otsuseid, teeb nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11 ja üldjuhul 16 kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruande esitamise kuupäevast otsuse määrata trahvid . Käesoleva määruse artikli 3 lõike 5 või artikli 5 lõike 2 kohaldamisel muudetakse vastavalt ka kuueteistkuulist tähtaega. Sihilikult kavandatud eelarvepuudujäägi korral, mis nõukogu arvates on ülemäärane, kasutatakse kiirendatud menetlust.”. |
8. |
artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 11 kohase otsuse sanktsioonide karmistamise kohta hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast. Nõukogu teeb aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsuse kõikide oma otsuste või neist osa tühistamise kohta võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kahe kuu jooksul alates määruses (EÜ) nr 479/2009 sätestatud aruandluskuupäevast.”. |
9. |
artikli 9 kolmandas lõigus asendatakse viide artiklile 6 viitega artikli 6 lõikele 2; |
10. |
artiklit 10 muudetakse järgmiselt.
|
10a. |
lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 10a 1. Komisjon tagab liikmesriikide ametiasutustega pideva dialoogi vastavalt käesoleva määruse eesmärkidele. Komisjon korraldab sel eesmärgil kontrollkäike, et hinnata liikmesriigi tegelikku majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid. 2. Tõhustatud järelevalvet võidakse teha liikmesriigis, kellele on antud soovitusi ja teatiseid pärast vastavalt artikli 126 lõikele 8 tehtud otsust ning ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 11 raames tehtud otsuseid kohapeal läbiviidava kontrollimise eesmärgil. Asjaomased liikmesriigid annavad kogu vajaliku teabe kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. 3. Kui asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle valuutaks on euro või kes on ERM II liige, võib komisjon vajaduse korral kutsuda kontrollkäigule Euroopa Keskpanga esindajad. 4. Komisjon esitab nõukogule aruande teises lõikes nimetatud kontrollkäigu tulemuste kohta ning võib vajaduse korral otsustada tulemused avaldada. 5. Teises lõikes nimetatud kontrollkäike korraldades edastab komisjon esialgsed tähelepanekud asjaomasele liikmesriigile märkuste tegemiseks.”. |
11. |
artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Kui nõukogu otsustab osaleva liikmesriigi suhtes kohaldada meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11, nõutakse üldjuhul trahvi. Nõukogu võib teha otsuse täiendada kõnealust trahvi muude ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikes 11 sätestatud meetmetega.”. |
12. |
artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 1. Trahvisumma koosneb kindlaksmääratud osast, mis võrdub 0,2 %ga SKPst, ja muutuvast osast. Muutuva osa suurus on kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtuse erinevusest või, kui eelarvedistsipliini täitmata jätmise korral arvestatakse võlakriteeriumi, kuni üks kümnendik eelmise aasta puudujäägi (% SKPst) ja valitsemissektori sellise eelarvepositsiooni (% SKPst) erinevusest, mis samal aastal oleks tulnud saavutada vastavalt aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel väljaantud teatisele. 2. Igal järgneval aastal, kuni otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tühistatakse, hindab nõukogu, kas asjaomane osalev liikmesriik on võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohasele nõukogu edastatud teatisele. Kui asjaomane osalev liikmesriik ei ole nõukogu teatist järginud, otsustab nõukogu iga-aastase hindamise käigus sanktsioone karmistada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 11. Kui tehakse otsus täiendava trahvi kohta, arvutatakse see samamoodi nagu lõike 1 kohane muutuv trahviosa. 3. Ühegi lõigetes 1 ja 2 nimetatud trahvi ülemmäär ei ole suurem kui 0,5 % SKPst”. |
13. |
artikkel 13 tunnistatakse kehtetuks ja artiklis 15 asendatakse viide artiklile 13 viitega artiklile 12; |
14. |
artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Käesoleva määruse artiklis 12 osutatud trahvisummad arvatakse aluslepingu artiklis 311 osutatud muude tulude hulka ja eraldatakse Euroopa finantsstabiilsusvahendile . Alates hetkest, mil liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, on loonud mõne muu stabiilsusmehhanismi finantsabi andmiseks, et tagada stabiilsus kogu euroalal, eraldatakse trahvisummad sellele mehhanismile.”. |
14a. |
lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 17a 1. Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning iga viie aasta tagant avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Selles aruandes hinnatakse muuhulgas:
2. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.”; 3. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”. |
15. |
kogu määruses asendatakse viited artiklile 104 viidetega ELi toimimise lepingu artiklile 126. |
16. |
lisa punkti 2 I veerus asendatakse viide nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 4 lõigetele 2 ja 3 viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 3 lõigetele 2 ja 3. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C …
(2) ELT C 150, 20.5.2011, lk 1.
(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.
(4) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.