Komisjoni teatis – määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatav töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid

16. juulil 2008 võttis komisjon vastu säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava (1). Selles tegevuskavas kutsuti üles läbi vaatama ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS), mis on oluline vahend säästva tarbimise ja tootmise alaste eesmärkide saavutamisel.

Läbivaadatud EMASi määrus, 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009, (2) jõustus 10. jaanuaril 2010. EMASi eesmärk on soodustada organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevat täiustamist järgmisel viisil:

Muude uuenduste seas võetakse läbivaadatud määruses kasutusele sektorite võrdlusdokumentide mõiste, millega määratakse kindlaks parimad keskkonnajuhtimise tavad ja eri sektorite keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajad ning kui see on asjakohane, sätestatakse tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemed.

Kuigi sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamise esmane eesmärk on aidata ja juhendada konkreetse sektori EMASi ettevõtjaid ning laiendada ja ühtlustada EMASi määruse rakendamist, siis võidakse nimetatud dokumentide abi ja suuniseid kasutada kõnealuses sektoris keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks, sõltumata EMASis registreerumisest.

Samuti aitavad EMASi sektorite võrdlusdokumendid juurutada ressursitõhusust, määratledes konkreetsete sektorite tipptaseme võrdlusalused ja hea tulemuslikkuse näitajad.

Läbivaadatud EMASi määruses on sätestatud töökava koostamine, milles esitatakse soovituslik nimekiri prioriteetseks peetavatest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite võrdlusdokumendid.

Lisas esitatud soovituslik sektorite nimekiri koostati mitmete alusdokumentide ja andmeallikate põhjal, milles omakorda oli võetud arvesse mitmeid tegureid ja käsitlusi. Peamised arvessevõetud kriteeriumid olid järgmised:

Analüüsi üks aspekte oli võrrelda keskkonnamõju, mida tekitavad võrdlusdokumentides käsitletavad eri majandussektorid. Selleks kasutati andmeid, mida oli valideerinud loodusvarasid ja tooteid käsitlev keskkonnaandmete keskus (Eurostat). Tulemusena saadi nimekiri 20 kõige olulisemast sektorist, mis olid järjestatud nende üldise koondatud keskkonnamõju järgi, (3) mis arvutati nelja näitaja põhjal: globaalse soojenemise potentsiaal, hapestumise potentsiaal, osooni fotokeemilise tekitamise potentsiaal ja mere eutrofeerumise potentsiaal.

Samuti võeti arvesse tulemusi, mis esitati 2006. aasta mais valminud aruandes: „Environmental Impact of Products (EIPRO) — Analysis of the Life Cycle Environmental Impacts related to the final Consumption of the EU-25” (4) (e.k „Toodete keskkonnamõju – olelusringi keskkonnamõju analüüs seoses lõpptarbimisega EL 25 riikides”). Kõnealuse uuringu tulemused põhinevad Euroopa Liidus kodumajapidamiste ja avaliku sektori poolt tarbitavate toodete olelusringi hindamisel, kusjuures hinnati kaevandamise, transpordi, tootmise, kasutamise ja jäätmekäitluse olelusringietappe.

Samuti võeti arvesse Euroopa säästva tarbimise ja tootmise teemakeskuse (ETC/SCP) poolt Euroopa Keskkonnaametile esitatud aruannet „Key messages on material resource use and efficiency in Europe: Insights from environmental extended input-output analysis and material flow accounts” (5) (e.k „Olulised sõnumid Euroopa materjalide ressursikasutuse ja tõhususe kohta. Tähelepanekud laiendatud keskkonnalasest sisend-väljundanalüüsist ja materjalivoogude arvepidamisest.”). Aruandes kasutatakse materjalivoogude arvepidamist ja määratakse kindlaks lõpptoodete rühmad, millele kodumajapidamiste lõpptarbimise järgi kuulub kõige suurem osa kogu ressursikasutusest.

Kõnealusest hinnangust nähtus, et keskkonnamõju kriteerium oli eriti tähtis järgmiste konkreetsete sektorite puhul: põllumajandus, ehitus, toidu ja jookide tootmine, jäätmekäitlus ning elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine.

Andmeid EMASi rakendamise kohta eri sektorites võeti prioriteetsete sektorite määramisel samuti ühe peamise elemendina arvesse. EMASi määruse 25. põhjenduse kohaselt tuleb sektorite võrdlusdokumendid koostada „käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamise tagamiseks”. On oluline, et sektorite võrdlusdokumendid hõlmaksid sektoreid, kus EMASi rakendamine on suurem, aidates seega kaasa määruse kiiremale ühtlustatud kohaldamisele. Prioriteetide seadmiseks määratleti suurema rakendamise piiriks enam kui 100 EMASis registreeritud organisatsiooni, kes aktiivselt tegutsevad ELi majandussektoris.

Enam kui 100 EMASis registreeritud ettevõtjat on järgmistes sektorites: ehitus, toidu ja jookide tootmine, avalik haldus, turism, jäätmekäitlus ja metalltoodete tootmine.

Väärtusahel viitab tavaliselt disaini ja toote või teenuse arendamisest, tootmisest, turustamisest ja müügist, müügijärgsest hooldusest, kõrvaldamisest ja ringlussevõtust tulenevate seotud tegevuste järjestusele.

EMAS on juba heaks aluseks olelusringist lähtuvale mõtteviisile, sest selles võetakse arvesse nii otseseid kui ka kaudseid aspekte, mis annab keskkonnajuhtimisele terviklikuma lähenemise potentsiaaliga uurida kogu väärtusahelat.

Seetõttu kaaluti selliste sektorite väljavalimist, millel on head võimalused teha keskkonnaalaseid parandusi kogu väärtusahelas, sest see aitab ka järgida säästvust laiemas mõttes, võttes arvese võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid eri sektorites.

Eelkõige on suured ettevõtted ja avaliku sektori asutused sellisel tugeval positsioonil, mis võimaldab mõjutada turgu väärtusahelas keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kaudu, mistõttu arvati käesoleva ülesande raames, et väärtusahelas on keskkonnategevuse parandamise suur potentsiaal järgmistel sektoritel: autode tootmine, telekommunikatsioon, hulgi- ja jaekaubandus, turism ja avalik haldus.

Selliste prioriteetsete sektorite väljavalimisel, mille jaoks koostatakse sektorite võrdlusdokumendid, arvestati peamiselt sektori keskkonnamõju, EMASi rakendamist sektoris ja väärtusahelas keskkonnategevuse parandamise potentsiaali.

Tulemuseks oli käesoleva dokumendi lisas esitatud väljavalitud soovituslike sektorite nimekiri, mille puhul sektorite võrdlusdokumendid annavad lisaväärtust, aitavad vähendada keskkonnamõju, tagada EMASi määruse rakendamine, edendada positiivset sünergiat olemasolevate vahendite ja poliitikasuundadega ning toimivad laiemas mõttes säästvuse suurendamise liikumapaneva jõuna.

Mõnda neist sektoritest iseloomustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) suur hulk ning selliste sektorite võrdlusdokumentide koostamisel võetakse arvesse mikro- ja väikeettevõtete struktuuri ja töömeetodeid, mis ei ole tavaliselt nii formaalsed ja dokumenteeritud kui suurtel ettevõtetel, selleks et aidata VKEdel EMASi rakendada vastavalt nende suurusele, finantssuutlikkusele ja organisatsioonikultuurile.

Käesolevas töökavas on esitatud sektorid, millele komisjon töötab järgmise viie aasta jooksul välja EMASi sektorite võrdlusdokumendid. Komisjon võib selle nimekirja igal ajal läbi vaadata nimekirja rakendamisega saadud kogemuste arvessevõtmiseks. Lisaks sellele ja kooskõlas nimetatud määruse artikli 46 lõikega 3 tehakse käesolev töökava üldsusele kättesaadavaks ja seda uuendatakse korrapäraselt.

(3) http://www.eu-smr.eu/infohub/documents/IH_2010-004_Reply_Environmental-pressure-by-NACE-Code_15112010.pdf

LISA

Soovituslik prioriteetsete sektorite nimekiri (1)

—	Hulgi- ja jaekaubandus;

—

turism;

—

ehitus;

—	avalik haldus;

—	põllumajandus – taime- ja loomakasvatus;

—	elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine;

—	autode tootmine;

—	metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed;

—	toidu ja jookide tootmine;

—	jäätmekäitlus;

—	telekommunikatsioon.

(1) Tuleb rõhutada, et nimekiri on soovituslik, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 46 lõikes 3. Komisjon võib käesoleva nimekirja igal ajal läbi vaadata.