Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 310/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„SZŐREGI RÓZSATŐ”

EÜ nr: HU-PGI-0005-0389-21.10.2004

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Klass:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Szőregi rózsatő”

4.2.   Kirjeldus:

Turustatava vääristatud paljasjuurse roosi osad on pookealus ja selle külge poogitud vääristatud kultivar. Pookealusena kasutatakse järgmisi sorte: Laxa, Polmeriana, Schmid’s Ideal, Inermis, Multiflora ja Superbe. Pookealus peab olema järgmiste omadustega: taluma temperatuuri – 30 °C, ilma et selle tõttu tekiks kahjustusi; olema haiguskindel (eelkõige roosteseene, tahmlaiksuse ja jahukaste suhtes); olema kuiva- ja niiskusekindel; olema kasvujõuline (taime areng peab olema jõuline, haigusvaba ja kiire); olema lupja taluv (v.a Multiflora); hõlpsasti paljundatav (oluline on, et seemned kiiresti idanevad ja seemikud ei lamandu).

„Szőregi rózsatő” roosi tootmiseks kasutatakse aia-, peenra-, teehübriid-, polüant-, floribund-, vään-, mini- ja pinnakatterooside kultivare. Nende rühmade pookoksi võib pookida ka nende oma peavarrele (v.a floribundroos). Pookoksa kõrgus võib olla vahemikus 40–140 cm.

Kaitstud geograafilise tähisega „Szőregi rózsatő” roosi omadused rühmitatakse kategooriasse A või B:

4.3.   Geograafiline piirkond:

Kaitstud geograafilise tähisega „Szőregi rózsatő” vääristatud paljasjuurset roosi toodetakse toimub Csongrádi maakonna järgmistes haldusüksustes: Szeged-Szőreg, Szeged-Mihálytelek, Szeged-Gyálarét, Algyő, Deszk, Újszentiván, Kübekháza ja Tiszasziget.

4.4.   Päritolutõend:

Tootja peab pädevate asutuste poolt kontrollitud ja sertifitseeritud ning ametlikele eeskirjadele vastavat registrit. Register sisaldab järgmist teavet: piirkonna topograafiline number, istutatud pookealuste arv, nende sort ja päritolu; istutusplaan; pookimise ajakava ja selle rakendamine; pookimiste arv sordi kohta; jaotatud lõpptoote kogus ja kvaliteet ning kogus müüdud sordi kaupa, toote saaja (või ostja), ostjaga sõlmitud lepingute arv, toote number ja taimekood. Kaubamärgiga „Szőregi rózsatő” vääristatud paljasjuurset roosi turustades kasutab ettevõtja Szõregi Virág-Dísznövény Áfész ühtset elektroonilist registreerimissüsteemi, mis tagab kvaliteedi järjepidevuse. Turule viiakse roosikasvatajatelt saadud vääristatud roosikultivarid, millel on ühine märgis, kujutis ja sordinimi.

4.5.   Tootmismeetod:

Tootmismenetlus algab pookealuse hankimise ja ettevalmistamisega. Kui roosikasvataja valib pookealuste kasvatamise, siis külvatakse seemned kas sügisel või kevadel, olenevalt sellest, kas külmtöötlemine toimub kunstlikult või looduslikult. Hilissügisel kaevatakse istikud maast välja. Pärast mullast väljavõtmist tuleb istikud sorteerida ja siduda kimpu vastavalt juurekaela paksusele. Roosikasvatajad, kes pookealuseid ise ei kasvata, saavad istikuid osta tootmisprotsessi selles etapis. Tootjate enda poolt kokku seotud või ostetud kimbud tuleb asetada vagudesse kaldu ja ettevaatlikult mullaga katta nii, et võrsed on ühtlaselt ja igast küljest kolmveerandi osas kaetud.

Tootmismenetluse järgmine etapp on istutamiseks pinnase ettevalmistamine. Tisza-Marose piirkonna pinnas sobib ideaalselt rooside kasvatamiseks. Tuleb jälgida, et pookealused saaksid toitainerikkasse ja umbrohuvabasse mulda. Külvikord on roosikasvatuses kohustuslik. Eelkultuuridena tuleb kasvatada teravilja ja heintaimi. Pärast eelkultuuride koristamist tuleb teha taimekaitset ja sügisel ketas- või rootorkultivaatoriga sügavalt (30–40 cm) kobestada.

Istutatakse ajavahemikul veebruari keskpaigast märtsi alguseni. Pookealused istutatakse suuruse järjekorras – jämedamast peenemani. Pookealused tuleb istutamiseks ette valmistada: juured lõigatakse 17 cm ning võrsed 10 cm pikkuseks. Tavaliselt istutatakse käsitsi, aga seda võib teha ka masinaga. Istutusvagude vahe on 80–90 cm ja rooside vahe 12–14 cm. Pärast istutamist valmistatakse ette vaoharjad. Istutussügavus on väga oluline: hõlpsama pookimise jaoks peaks roosiistiku kael olema mullapinnast 2–3 cm kõrgemal.

Taimi peab kogu tootmistsükli jooksul hooldama ja kaitsma. Mullaharimisega tõrjutakse umbrohtu ja kahjureid. Kuna väetamisega tõhustatakse rooside vastupidavust, tuleks kasutada kunstväetist ja võimaluse korral orgaanilist väetist. Külvikord aitab vältida teatavate kahjurite levikut. Pookealuste vahel tuleb teha pidevalt umbrohutõrjet – käsitraktoriga kündes või käsitsi rohides. Sellega tagatakse ka pinnase korralik õhutamine. Umbrohutõrjet tuleb teha 4–6 korda aastas. Kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks tuleb taimi korrapäraselt pritsida. Kastmine on oluline, kuid see sõltub siiski ilmast.

Istutamisele järgnev pookimine kestab juuli teisest poolest kuni septembri alguseni. Rooside pookimisel tuleb kasutada uinunud pungaga silmastamist. Poogitakse kolmes etapis: pookealusesse sisselõike tegemine, pookimine ja mähkimine. Pungad saadakse vääristatud ja mõõdukalt õitseva roosikultivari eelmisel aastal poogitud oksalt.

Esimene ülesanne pärast pookimist on talvel seguväetise puistamine pookealuste vahele. Roosikasvatuse kevadtööd algavad teisel aastal roosiistikute tagasilõikamisega. Seejärel tehakse teravate oksakääridega pookealusesse sisselõige. Metsikud võrsed võsude vahel tuleb ära lõigata. Selleks, et roositaim oleks puhmjas, näpistatakse ära 5–10 cm pikkused võsud. Vääristatud rooside kasvatamise kevadised ja suvised tööd hõlmavad ka korrapärast rohimist, kõplamist ja pritsimist. Pookealuste pookimiseks tuleb suve jooksul vääristatud roositaimelt koguda vajalikke poogendeid.

Sügisel kaevatakse roositaimed maast välja. Rooside valimiseks on parim aeg oktoober. Enne üleskaevamist lõigatakse roosid tagasi 40 cm kõrgusele. Pärast roositaimede väljavalimist, välja kaevamist ja raputiga pööramist tuleb need lehtedest puhastada, metsikud võrsed ära lõigata ning klassifitseerida, kimpu siduda ja märgistada. Pärast sorteerimist ja kimpu sidumist tuleb roositaimed nii kiiresti kui võimalik vedada jahedasse hoiukohta ja kaitsta kuivamise eest. Ladustamiseks on sobivaimad jahedad hoiuruumid, milles nii suvel kui talvel püsib temperatuur vahemikus 0–2 °C.

Peamine pakendamismaterjal on turba ja puidulaastude segu (täpne suhe 50:50), mida hoiab koos polüester või paber. Taimi võib istutada koos paberisilindriga, mis pinnases laguneb. Pakendamine peab roosijuuri hoidma kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Sama kvaliteediklassi roosid seotakse 10 kaupa punti, millele seejärel kinnitatakse märgis. Kümnesed pundid seotakse omakorda viie kaupa kimpudeks.

4.6.   Seos piirkonnaga:

„Szőregi rózsatő” roosi eriline kvaliteet tuleneb kohaliku roosikasvatuse rohkem kui saja aasta pikkusest traditsioonist ning osaliselt piirkonna suurepärasest kliimast ja geograafilistest tingimustest.

Ajalooline seos. Szeged-Szőregi piirkonnas algas roosikasvatus ning vääristatud pookealuste ja lõikelillede müük 19. sajandi lõpus Új-Szegedis. Szőregi roosikasvatuse ajalugu on seotud Szegedi ja Új-Szegedi rooside kasvatustootmise traditsioonide ja aianduse arenguga. Szőregis asuvate Szegedi puukooli lõpetanud noored pookemeistrid tegelesid aiandusega iseseisvalt edasi oma väikestel 400–800 négyszögöl (1 440-2 880 m2) maalappidel. Noored aednikud rajasid oma istanduse ning samaaegselt oma tööandja, Szegedi puukooli tellimuste täitmisega tegelesid suuremalt jaolt vääristatud pookealuste müügiga. 1900. aastate alguses sai Szőregis hoo sisse uus majandusharu, mille algatajad olid peaaegu eranditult vaesed maata talunikud-rentnikud ja päevatöölised. Ajapikku täiustasid Szőregi väikeaednikud oma häid praktilisi oskusi ja käisid pookimas ka kodust kaugemates paikades, tehes oma hea tööga Szőregi nime kuulsaks ka võõrsil. Üks väike rühm aednikke tegeles tulevaste ametivendade koolitamisega. Szőregi roosikultuuri tipphetk oli 1927. aastal.

Väikeste istanduste omanikud olid üksteisest vastastikku sõltuvad. Kuna neil tekkisid konkreetsed raskused rooside müümisel, asutasid nad 1936. aastal oma esimese kooperatiivi. Szeged-Szőregi kolme istanduse kogupindala 1938. aastal oli 350 kh (2) ja nad valmistasid ette 1 250 000 poogendit. Kogu riigi ülejäänud istanduste pindala oli kokku 850 Ungari aakrit; neis istandustes toodeti 2 040 000 poogendit. Szeged-Szőregi istandustes alustati rooside ekspordiga 20. sajandi esimestel aastatel. Szeged-Szőregi istandused eksportisid ajavahemikul 1929–1931 keskmiselt 63,6 % riigi istanduste ekspordi kogumahust (st 587 000 poogendit), millest nähtub, et need väikesed istandused tootsid suurepäraseid poogendeid.

Ungaris toodetud roosidest 98 % on kasvatatud Ungari ainukeses peamises roosikasvatuspiirkonnas Szőregis ja selle ümbruskonnas. „Szőregi rózsatő” roosil on hea ja kõrge maine ka välismaal, millest annab tunnistust asjaolu, et eksporti läheb enamik (rohkem kui kolmveerand) igal aastal toodetud 4–5 miljonist vääristatud paljasjuursest roosist.

Looduslikud tegurid. Szőregi piirkonnas on lisaks viljelemise traditsioonidele olemas ka rooside kasvatamiseks soodsad keskkonnatingimused. Hea kvaliteediga, külmakindlate ja tugevate rooside tootmiseks on vaja kolme olulist keskkonnatingimust: hea kvaliteediga ja toitainerikas muld, piisav veega varustatus ja küllaldaselt päikesevalgust.

„Szőregi rózsatő” roosi tootmispiirkond on Tisza ja Marose jõe liitumiskoha endine tulvaveeala. Selles piirkonnas kujunenud suure huumusesisaldusega, hästi kuivendatavad keskmise tihedusega liivsavimullad ja möllisegune lammimuld tagavad tihedalt hargneva pookealuse, millel on rohkem juurenarmaid kui muud tüüpi muldadel kasvanud vääristatud paljasjuursetel roosidel. Heade kuivendamisomaduste tõttu ei kogune vesi mullas ühte kohta; kobeda ja õhurikka struktuuriga pinnases on juurte heaks arenemiseks olemas vajalik hapnik. Tihedalt hargneval pookealusel on parem toitainete omastamise võime; vääristatud osa kasvab paremini, areneb jõuliselt ning kasvatab rohkem võrseid, võsusid ja õisi kui muude omadustega muldadel kasvanud taimed. Turustamiseks ettenähtud vääristatud paljasjuurne roos on seetõttu haigus- ja külmakindlam ning seega võib kindel olla, et taime kvaliteet säilib ka muud tüüpi muldadel. Tisza ja Marose jõe lähedus tagab roosikasvatuse jaoks optimaalse suhtelise niiskuse ja taimede kastmise võimaluse.

Keskkonnatingimustest on roosikasvatuse jaoks kõige olulisem valgus, kuna see tagab fotosünteesi jaoks vajaliku energia. „Szőregi rózsatő” roosi kvaliteedile avaldavad suurt mõju ka päikesepaisteliste tundide arv, päeva pikkus, valgustugevus ja energia. Szőregi roosikasvatuspiirkonnas on kõige soojemad suved ning rohkem päikesepaistet kui riigi mis tahes muus piirkonnas. Aasta keskmine temperatuur on 11,5 °C, kasvuperioodil 18 °C. Päikesepaisteliste tundide arv piirkonnas on 2 100, mis ületab põhjapoolsemate piirkondade sama keskmise näitaja. Kasvuperiood algab varakevadel ja kestab sügisel pikemalt – seega saavad taimed suurema hulga päikesevalgust ja soojust kui põhjapoolsemates piirkondades. Need tingimused tagavad taimede jõulise kasvu. Vääristatud paljasjuursed roosid taluvad hästi sügist, moodustades hästi arenenud, tervete pungadega tugevad, puitunud võrsed. Tugevate võrsete rikkalikud toitainete varud võimaldavad sügisel koristatud roosikultivare pikka aega ladustada ning seetõttu on järgmistel aastatel hõlpsam ka istutusjärgne juurdumine. Külmakindlust suurendab asjaolu, et Szőregi piirkonnas järgnevad soojadele suvedele sageli karmid talved, mille jooksul taimed karastuvad piisavalt kogu ülejäänud elu jaoks. „Szőregi rózsatő” roosi istutusjärgne juurdumine on tagatud.

Inimtegurid, ekspertteadmised. „Szőregi rózsatő” roosi tootmine on kogu riigis ainulaadse, rohkem kui sajandipikkuse traditsiooniga. Vääristatud paljasjuurse roosi töömahukas ja oskustõhus kasvatamine toimub tavaliselt mitut põlvkonda hõlmavates väikestes pereettevõtetes. Piirkonnas arendatud teadmised ja oskused antakse edasi põlvest põlve. Need oskused hõlmavad kasvatustraditsioonide edasiandmist, käsitsi pookimise tehnilisi võtteid ja osavust.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kontinentaalse kliima, toitainerikka kobeda struktuuri ja ideaalselt kuivendatav liivsavise lammimulla ning rohke päikesepaistega Tisza-Marose piirkond on sobiv „Szőregi rózsatő” roosi kasvatamiseks. Erakordsed looduslikud tingimused, isalt pojale edasiantavad oskusteadmised ja kogemused tagavad „Szőregi rózsatő” roosi ainulaadsete omaduste säilimise mis tahes klimaatilistes tingimustes.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistamine:

Märgisel on sõnastus „Szőregi rózsatő” ja selle juures kujutis:

Pärast ühenduse registrisse kandmist peab olema nähtaval kohal ka kaitstud geograafilise tähise märgis ja ühenduse sümbol.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  Mõõtühiku arhailine termin katastri aaker on 1 600négyszögöl'i, st 0,5755 ha või 5 755m2.