Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 289/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„VADEHAVSSTUDE”

EÜ nr: DK-PGI-0005-0770-25.03.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Vadehavsstude”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Taani

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Vadehavsstude” on värske liha, mis on saadud määratletud geograafilises piirkonnas kasvatatud noorveistelt. Veised on taani mustavalgekirju tõugu, mis on tuntud ka taani holsteini tõuna, või taani holsteini ja belgia sinise ristandid. „Vadehavsstude”-liha saadakse üksnes kastreeritud pullidelt, kes on sündinud määratletud geograafilises piirkonnas.

Värvuse ja rasvasuse skaala vastab lihatöötlemisettevõtte Danish Crown poolt veiseliha suhtes esitatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele.

3.3.   Tooraine:

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Talvel peab vähemalt 50 % loomasöödast olema toodetud määratletud piirkonnas.

Talvekuudel on söödaks rohu- ja maisisilo.

Loomi peab vähemalt neli ja pool kuud aastas karjatama määratletud geograafilise piirkonna sooldunud niitudel.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kõik veised peavad olema sündinud ja kasvatatud määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Kõik tapetud loomad on märgistatud logoga „Vadehav Marsk og Mad”.

4.   Geograagifilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond on Waddeni mere piirkond Edela-Taanis. Waddeni mere piirkond hõlmab kolme saart – Romø, Mandø ja Fanø – ning mandriosa, kus Waddeni mere piirkond piirneb lõunas Saksa piiriga. Põhjapiiriks on Waddeni mere rahvuspargi põhjapiir. Idapiiriks on A11 kiirtee.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Ribe linn asutati 710. aasta paiku kauplemiskohana ja arheoloogilised väljakaevamised on aidanud välja selgitada, millega seal kaubeldi. Juba ammusest ajast olid turul üheks pakutavaks tooteks veised. Veised pärinesid Waddeni mereäärsete külade sooldunud niitudelt ning kohalikud talupojad kasvatasid neid juba rauaajal. Veiseid müüdi Ribe linnas ka keskajal ning mitu sajandit olid Waddeni mere piirkonnast pärit veised kõige tähtsamaks ekspordiartikliks kaubanduslinnas Ribes.

„Vadehavsstude”-liha tootmine põhineb Waddeni mere piirkonna pikaajalisel veisekasvatuse traditsioonil. Talupoegade elu selles piirkonnas oli sageli raske. Igal aastal tabasid piirkonda äkktulvad, mis ujutasid karjamaa üle. Vee kahanedes jäi üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis soodustas lopsakate niitude tekkimist, kus karjatati suvel loomi ja varuti talvesööta.

1968. aastal uuris Lorens Hansen taimekasvatusajakirjas „Tidsskrift for planteavl” ilmunud artiklis „Jordbundsundersøgelser i marsken” (sooldunud niitude põllumajandusuuringud) üksnes sooldunud niitudelt võetud mullaproove. Artiklis jõuti järeldusele, et sooldunud niitude muld on tänu suurele savisisaldusele ja oma tekkeloole looduslikult väga kaaliumirikas. Tavalisel põllumaal määratakse naatriumi sisaldust harva, sest see on väga madal ega mõjuta mullastruktuuri. Seevastu sooldunud niitude puhul on naatriumisisaldus sageli väga kõrge tänu meresoolale, mis ladestus niidu tekkimisel.

Sooldunud niitudele sobilikud heintaimed on rikkad toitainete poolest ning samal ajal vastupidavad igasugustele ilmastikutingimustele. Just Waddeni mere karm kliima ja soolasus teevad karjatamise selles piirkonnas ainulaadseks. Maa üleujutamisel mereveega ladestuvad sool ja mineraalid maapinda. Rannikualal kasvavad järgmised rohu- ja heintaimed:

5.2.   Toote eripära:

Veiseliha pimedegustatsiooni tulemusel selgus, et „Vadehavsstude”-liha on võrreldes tavalise veiselihaga

Tavaline veiseliha sai Waddeni mere piirkonnas kasvatatud lihast kõrgemaid punkte vaid rasvasuse ja värvi eest.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Karmid loodusolud nõuavad Waddeni mere piirkonna veisekasvatajatelt suurt vastupidavust. Ühes vanas kirjelduses on olustiku kohta öeldud järgmist: „Sellele piirkonnale on iseloomulikud suured niidud, kus kasvab palju rohtu, millest saavad söönuks loomad ja millest tehakse talvesööta. Sooldunud niitude rohi on eriti tervislik, sest meri ujutab seda mitu korda aastas üle, rikastades seda loodusliku soola ja mineraalidega. Paljusid sisemaa taludes sündinud vasikaid karjatati sooldunud niitudel, et neid seejärel nuumatult Husumi või Hamburgi turul maha müüa. Suured vasikad olid niitudele tulles sageli nõrgad või haiged, kuid pärast lopsakatel niitudel veedetud suve said neist terved ja hästi söödetud veised”.

Waddeni mere piirkonnas toodetud veiseliha on juba sajandeid tuntud hea ja kvaliteetse lihana, millel on eriline soolakas maitse tänu piirkonna vastavatele kasvatustingimustele. Maa üleujutamisel tõusuveega ladestuvad sool ja mineraalid maapinda. Loomi karjatatakse sooldunud niitudel, kus kõrge kaaliumi- ja naatriumisisaldusega rohi mõjutab liha maitset ja annab „Vadehavsstude”-lihale erilise kvaliteedi ja omapärase soolase maitse.

„Vadehavsstude”-liha müüakse eritootena Waddeni mere rahvuspargis ning seda nime kasutavad nii kohalikud tootjad kui ka lihakaupmehed.

Waddeni mere piirkonna ja Waddeni mere rahvuspargi turismibrošüürides on „Vadehavsstude”-liha tootmine esitatud piirkonda iseloomustava tunnusena.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

http://www.foedevarestyrelsen.dk/SiteCollectionDocuments/25_PDF_word_filer%20til%20download/06kontor/Maerkning/Oprindelsesmaerkning_af_foedevarer/Varespecifikation%20for%20Vadehavsstude.pdf

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.