Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 193/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BÉA DU ROUSSILLON”

EÜ nr: FR-PDO-0005-0548-30.03.2006

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotlejate rühm:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimi:

„Béa du Roussillon”

4.2.   Kirjeldus:

„Béa du Roussillon” on varajane kartul, mis koristatakse enne täielikku valmimist ja mida turustatakse värskena.

Seda saadakse üksnes sordist „Béa”.

Kartul „Béa du Roussillon” on pikliku, ovaalse, lameda ja korrapärase kujuga. Läikiv, sile, helekollase värvusega kartulikoor on õhuke, mistõttu näeb kartul välja õhukesekooreline, kuid mitte kooritud. Kartuli viljaliha on helekollane. Kartuli lõhn on varajastele köögiviljadele omaselt intensiivne. Maitse poolest iseloomustab seda kerge magusus, millele lisanduvad varajaste köögiviljade (artišokk, hernes, põlduba) intensiivsed nüansid. Viljaliha tekstuur on suussulav.

Kartuli „Béa du Roussillon” suurus on vahemikus 17–65 mm ja kuivainesisaldus pakendamisel jääb alla 20 %.

Kartuleid turustatakse kaitstud päritolunimetusega „Béa du Roussillon” alates 1. maist kuni nende koristamisele järgneva 31. juulini.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Kartulid idandatakse, kasvatatakse, pestakse, sorteeritakse ja pakendatakse geograafilises tootmispiirkonnas, mis hõlmab Roussilloni tasandiku (departemang Pyrénées-Orientales) järgmisi kommuune: Alénya, Argelès-sur-Mer, Baho, Bompas, Canet, Corneilla-la-Rivière, Elne, Latour-Bas-Elne, Le Soler, Ortaffa, Palau-del-Vidre, Perpignan, Pezilla-la-Rivière, Pia, Saint-Cyprien, Saint-Estève, Sainte-Marie, Saleilles, Théza, Torreilles, Villelongue-de-la-Salanque, Villeneuve-de-la-Rivière.

Geograafilist piirkonda iseloomustavad tüüpiline vahemereline kliima ning asukoht kvaternaariajastu alluviaalsetel terrassidel, millel on vett läbilaskev pinnas ja inimese kujundatud eripärane maastik.

Kartulid koristatakse geograafilises tootmispiirkonnas asuvatelt maatükkidelt või maatükiosadelt, nagu on heaks kiitnud riikliku päritolu ja kvaliteediinstituudi (Institut National de l'Origine et de la Qualité) riiklik toiduainete komitee oma 19. mai 2005. aasta istungil.

Tootmispiirkond katab KPNi „Béa du Roussillon” geograafilise piirkonna 22 kommuunist 5 500 hektarit.

Sellisel viisil piiritletud maatükid kantakse asjaomaste kommuunide omavalitsuses olevatele katastrikaartidele.

4.4.   Päritolutõend:

Kartuleid „Béa du Roussillon” jälgitakse ja kontrollitakse maatükilt kuni lõpptooteni välja.

Määratakse kindlaks kõik ettevõtjad (tootjad, pesemis-, sorteerimis- ja pakendamiskeskused) ning nende tootmisvahendid, mis mõjutavad KPNiga kartuli tootmist. Ettevõtjad peavad sõlmima vastava lepingu enne KPNiga hõlmatud kartuli esimese kasvatamisaasta 1. novembrit. Toote jälgitavus tagatakse registrite (raamatupidamine, kasvatusregister) ja deklaratsioonidega, kuhu märgitakse toote liikumine ja sooritatud toimingud.

Ettevõtjad, kes ei soovi, et päritolunimetus hõlmaks kõiki tootmisvahendeid või osa nendest, peavad sõlmima eellepingu selle kohta, et päritolunimetus ei hõlmaks nimetatud tootmisvahendeid ja esitama selle enne istutusaasta 1. maid tootjate rühmale.

Kõik tootjad koostavad igal aastal pärast kartulivõtuperioodi lõppu saagiaruande, mis tuleb esitada tootjate rühmale enne saagikoristusaasta 31. augustit. Ettevõtjad, kes koristavad, sorteerivad ja pakendavad kartuleid, peavad enne saagikoristusaasta 31. augustit esitama tootjate rühmale turustamist käsitleva üldaruande.

Seda korda täiendab pisteliselt teostatav analüütiline ja organoleptiline uuring, mis võimaldab tagada toote kvaliteedi ja tüübikohasuse. Nimetatud uuringu alla kuuluvad pakendatud või pakendamisvalmis varajase kartuli partiid.

4.5.   Tootmismeetod:

Kõik tootmise, pesemise, sorteerimise ja pakendamisega seonduvad toimingud peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Viljelustehnikate ja pesemise, sorteerimise ja pakendamisega seonduvate toimingutega tuleb püüda saavutada ja säilitada varajase kartuli iseloomulikke omadusi, st kartul peab näima õhukesekooreline, kuid mitte kooritud.

Sordist „Béa” sertifitseeritud taimede idandamist õhuavadega kastides, kasvuhoones või valgusküllastes ja õhutatud tunnelites alustatakse detsembri lõpus või jaanuari alguses ning see kestab 4–12 nädalat.

Kartulid pannakse kas katmata või õlgedega kaetud maapinda tehtud vagudesse ajavahemikul 25. jaanuarist 20. aprillini. Kartulid pannakse maha käsitsi.

Kartuleid suurusega 28–35 mm pannakse hektari kohta maha 60 000 kuni 78 000. Sellise suuruse puhul on vagude vahe 70–80 cm ja taimede vahe 17–20 cm.

Kartuleid suurusega üle 35 mm pannakse hektari kohta maha 42 000 kuni 53 000 kartulit. Sellise suuruse puhul on istutusvagude vahe 70–80 cm ja taimede vahe 25–32 cm.

Kartulikasvatus kasvuhoones või tunnelis on keelatud. On lubatud üksnes taimede ajutine katmine külma- ja tuulekaitseks.

Kastmine jugadena, vihmutusena või lokaliseeritult on lubatud kuni kaheksanda koristuseelse päevani siis, kui 100 % taimedest on üles tõusnud. Liiga kuiva maapinda võib kasta ka saagikoristuspäeval või sellele eelneval õhtul.

Mineraal- või orgaaniliste väetiste piserdamine on keelatud.

Keemiline umbrohutõrje on lubatud (õlgedega kaetud maapinnal tuleb kasutada ettenähtud kogusest pool).

Tootmistsükkel kestab kuni 100 päeva. Kartulivarte keemiline hävitamine enne saagikoristust on keelatud. On lubatud üksnes varte purustamine saagikoristuspäeval. Kartulivõttu alustatakse ühelt maatükilt siis, kui 70 % mugulatest on 28–55 mm suurused. Saaki koristatakse käsitsi või täpselt määratletud kriteeriumidele vastavate vahenditega, mis peavad kartuli maast tervena üles võtma, vältides sisselõikeid ja kukkumisi. Kartulid pannakse käsitsi kuni 30 kg mahutavatesse kastidesse ning viiakse saagikoristuspäeval kogumis-, pesemis-, sorteerimis- ja pakendamiskeskustesse.

Suurim lubatud saagikus on 30 tonni hektari kohta.

Pesemine, sorteerimine ja pakendamine peavad toimuma kartuli „Béa du Roussillon” tootmispiirkonnas, et säilitada selle värske ning löökide ja valguse suhtes õrna (päikesepõletus, kiire roheliseks tõmbumine) köögivilja kvaliteet ja omadused. Selleks et säilitada kartuli „Béa du Roussillon” õhukesekooreline, kuid mitte kooritud väljanägemine, tuleb see pakendada saagikoristusele järgneva 24 tunni jooksul. Sellest tulenevalt on kartulite eelnevaks pesemiseks ja sorteerimiseks ettenähtud aeg piiratud. Mugulate pesemine põllu ääres on keelatud. Pesemisel, sorteerimisel ja pakendamisel kasutatakse kohalikku oskusteavet, st nimetatud tootmiseks sobivaid masinaid (pesemine, sorteerimine ja pakendamine), mis peavad ära hoidma võimalikke lööke. Seega ei kuku mugulad kogu protsessi jooksul kordagi kõrgemalt kui 50 cm. Kui kartuleid lastakse kukkuda kõrgemalt kui 30 cm, kukuvad need mööda linti või langevad pehmele matile.

Sorteerimisel on kartul „Béa du Roussillon” järgmiste omadustega:

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas aitab lisaks toote kvaliteedi ja omaduste säilitamisele kaasa ka toote tõhusamale jälgitavusele.

Pakendamine. Kartulid „Béa du Roussillon” tuleb pakendada kuni 15 kg mahutavatesse jäikadesse pakenditesse. Toote jälgitavust hõlbustab muu hulgas ka igale pakendi kinnitamine kinnisega, mis lõhutakse, kui toode lõpptarbimiseks müüki pannakse. Kartulid pakendatakse vastavalt järgmistele suurustele:

Turustamine. Kaitstud päritolunimetusega kartul „Béa du Roussillon” pannakse müüki saagikoristusaasta 1. maist kuni 31. juulini.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Tänu visigootide rajatud niisutussüsteemile ning tiikide puhastamisele ja kuivendamisele, mida tegid maurid, kujunesid aiad (Hortas) Roussillonis väga varakult.

Kartulit hakati kasvatama 18. sajandil ja 1855. aastal võttis see enda alla 500 hektarit.

Tänu poolkuivale vahemerelisele kliimale varajaste köögiviljade kasvatamiseks sobivas piirkonnas valitseb siin kartulisort „Béa ” alates selle kandmisest kataloogi 1954. aastal. Praegu on nimetatud org (Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias) ainus piirkond, kus seda varajase kartuli sorti kasvatatakse.

Kartuli „Béa du Roussillon” kasvatamiseks sobiv pinnas on kergesti äratuntav. Tegemist on kivistel terrassidel asetsevate lammimuldadega. Need on vähearenenud, sügavad, vett läbilaskvad, mudase või liivase tekstuuriga, väga pehmed ja urbsed. Mullas ei ole kive ega kruusa ning see võimaldab mugulatel korrapäraselt areneda.

Pinnas ja kliimatingimused annavad kartulile „Béa du Roussillon” selle iseloomulikud välised omadused, kartul on piklik, lame, sile, helekollane ja läikiv. On kindlaks tehtud, et teistsuguse struktuuriga pinnases on kartuli omadused väga erinevad (krobeline, ümarama kujuga).

Kartul „Béa du Roussillon” kasvab puhtalt vahemerelises, poolkuivas kliimas, mille juurde kuulub märkimisväärne kuiv periood. Keskmine õhutemperatuur jääb vahemikku 15–16 °C, suved on väga kuumad ja päike paistab keskmiselt 2 530 tundi aastas. Sademeid on üldjuhul napilt, vahemikus 550–650 mm, kuid see on aastate lõikes väga erinev ning sademed on sageli äikeselised.

Looduslikud tingimused, nagu erakordne päikeserohkus, mahe talv ja kuum suvi, mida tasakaalustab mere lähedus, võimaldavad taimedel harmooniliselt kasvada, mis omakorda soodustab mugulate korrapärast arengut.

Iga kolme päeva tagant sageli tugevasti puhuv põhjatuul (tramontana) oleks võinud olla negatiivne tegur, kuid selle asemel on see viljelusele hästi mõjunud, kuna pärsib kartuli „Béa du Roussillon” ühtset kuju ja korrapärasust kahjustavate seenhaiguste arengut. Lisaks on inimeste oskusteabega osatud tuule mõjusid piirata: selleks et võidelda tuule otsese mõju vastu (varte murdumine), suurendatakse istutustihedust, et tekitada massiefekti, ja killustatud maatükkide vahele on tuulekaitseks istutatud hekke. Vaatamata sellele, et nimetatud sort on oma jämedate varte ja hõõrdumiskindlama lehestikuga tuulele suhteliselt vastupidav, kui taim on korralikult juurdunud, on idud kasvamise algetapis väga õrnad.

Maastik on väga omapärane ja seda iseloomustavad väikesed põllulapid, kõrged hekid ning iidne vee juurde- ja äravoolukanalite süsteem. Nimetatud maastik on küll muutuv, kuid areneb väga vähe ja ettevaatlikult. Selle struktuuri muutumine tooks kaasa kartuli „Béa du Roussillon” kasvatamise kadumise.

Viljelemise seisukohast on eelidandamine arvukate idude säilitamise ja arengu jaoks ülioluline, kuna käsitsi mahapandava kartuli istutustihedus sõltub idude arvukusest. Suur istutustihedus kaitseb tuule mõjude eest. Praegu veel kasutatav jugadena kastmine asendub veesäästlikuma vihmutusega.

Tootjate oskusteave avaldub ka saagi koristamisel. Nad on välja töötanud õrna sordi „Béa ” koristamiseks sobivad masinad, mis võtavad kartuli üles koos mullaga, erinevalt tavapärastest koristusmasinatest, mille eesmärk on mulda võimalikult palju eemaldada, arvestamata kartuli säilitamist.

Ümbritsev muld aitab seda üliõhukese koore tõttu õrna mugulat löökide eest kaitsta. Sellised koristusmasinad töötavad väga aeglaselt ja nende kasutamine eeldab märkimisväärset tööjõudu, kuna iga mugul pannakse kasti käsitsi.

Sama kehtib ka pesemise, sorteerimise ka pakendamise kohta. Kõigis nimetatud etappides kaitstakse mugulaid löökide eest kilest või kummist rennide või lintide abil, kui neid piiratud kõrguselt kukkuda lastakse. Et mugulad säiliksid tervetena, ei pakita kartuleid tavapärastesse kottidesse ega võrkudesse, vaid jäikadesse pakenditesse, mis mahutavad kuni 15 kg.

Kartuli „Béa du Roussillon” analüütilised, visuaalsed ja maitseomadused on seotud tootmispiirkonna ja tootjate oskusteabega. Nõnda on aastatel 1995–2004 teostatud organoleptilised analüüsid selgesti näidanud, et esiteks püsivad kartuli „Béa du Roussillon” iseloomulikud omadused aastate jooksul muutumatuna ja teiseks ei ole samal kartulisordil mujal toodetuna samu omadusi. Visuaalselt on need paksemad, ümaramad, krobelised ja tumekollasemat värvi. Varajasele köögiviljale omane aroom puudub või on oluliselt tagasihoidlikum, seevastu on maitse- ja lõhnabuketis valdavad suitsu- ja põlemise noodid.

Kartuli „Béa du Roussillon” maksimaalne kuivainesisaldus võib tunduda muude tootmispiirkondade kartulitega võrreldes suhteliselt suur, kuid see tuleneb mitmest tegurist: väheste sademetega vahemereline kliima, palju päikesepaistet (eriti kevadel, mis on mugula kasvuperiood, ja suvel, mil mugul küpseb), vihmahood (tüüpilised vihmahood on sageli märkimisväärsed kevadel), mis vahelduvad väga päikeselise ilmaga, kõrge õhutemperatuur ja tsükli kestus. Viljelusperioodi edenedes ja ligikaudu 100 päeva kestva tootmistsükli jooksul suureneb kuivainesisaldus peaaegu 20 %-ni, mõjutamata seejuures toote kvaliteeti.

Kui nimetatud tase ületatakse, muutub kartulikoor paksuks ja kartul kaotab oma varajasele köögiviljale iseloomulikud omadused. Organoleptilistest analüüsidest nähtub, et kartuli „Béa du Roussillon” iseloomulikud omadused (eelkõige suussulav tekstuur ja varajastele köögiviljadele omased aroomid) säilisid ja püsisid muutumatuna, kui kuivainesisaldus jäi alla 20 %.

Kartuli „Béa du Roussillon” mainele on kaasa aidanud nii pinnase ja kliima omadused kui ka inimeste oskusteave. Nimetatud kartul on tuntud nii asjatundjate kui ka tarbijate hulgas. Kartulit „Béa du Roussillon” oodatakse turule ja see asub saabudes kohe muude pakutavate kohalike varajaste kartulisortide ees juhtpositsioonile.

Alates 1950 ndatest kuni tänaseni viidatakse paljudes kohaliku, piirkondliku ja riikliku ajakirjanduse artiklites endiselt sellele tootele, mis on tihedasti seotud oma tootmispiirkonnaga.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus:

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele elementidele esitatakse päritolunimetust „Béa du Roussillon” kandvate varajaste kartulite märgistusel järgmised andmed:

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.