Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 185/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„TOLMINC”

EÜ nr: SL-PDO-0005-0422-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotluse esitaja:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Tolminc”

4.2.   Toote kirjeldus:

Toode „Tolminc” on kõva, täisrasvane juust. Toote „Tolminc” toormaterjal on lehma toor- või termiseeritud piim, mis on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas.

Toote kuju ja mõõdud: 3,5–5 kg kaaluv ümmargune ketas, mille läbimõõt on 23–27 cm ja kõrgus 8–9 cm.

Välimus: juustu koorik on sile ja õlgkollast värvi.

Ristlõige: juustu sisu on elastne, kollast värvi ning ebaühtlaselt jaotunud läätse- või herneterasuuruste aukudega.

Maitse ja lõhn: lõhn on tootele iseloomulik ja võõrlõhnadeta, maitse mahe ja pikantne.

Keemiline koostis: kuivainesisaldus on vähemalt 60 % ning kuivaine rasvasisaldus vähemalt 45 % (massiprotsentides).

Juust peab laagerduma vähemalt 60 päeva.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Piima tootmine ja toote „Tolminc” valmistamine toimub Zgornje Posočje piirkonnas, mis hõlmab Kobaridi, Tolmini and Boveci haldusüksusi.

Geograafiline piirkond piirneb läänes Itaalia piiriga ning Kamnost Log pod Mangartomini kulgeb ala piir piki järgnevalt loetletud asulate välispiire: Kamno, Volče, Čiginj, Volčanski Ruti, Sela pri Volčah, Gorenji Log, Tolminski Lom, Dolgi Laz, Kanalski Lom, Grudnica, Slap ob Idrijci, Dolenja Trebuša, Gorenja Trebuša, Stopnik, Daber, Gorski Vrh, Bukovski vrh, Grahovo ob Bači, Hudajužna, Porezen, Podbrdo, Petrovo Brdo, Bača pri Podbrdu, Kal, Stržišče, Rut, Grant, Knežke Ravne, Ljubinj, Tolminske Ravne, Čadrg, Krn, Soča, Trenta, Log pod Mangartom.

Eespool loetletud asulad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4.   Päritolutõend:

Toote „Tolminc” jälgitavuse tagamiseks on vajalikud järgmised menetlused või meetmed.

Piima tootmine. Piim peab olema toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Karja tõuraamatu pidamisega tagatakse karja koostise tõuline vastavus. Põllumajandusettevõtetes on olemas andmikud söödaratsiooni ning sööda või söödamaterjalide ostude kohta.

Piima kogumine. Juustu „Tolminc” tootmiseks ettenähtud piim peab olema muust piimast eraldi kogutud ja ladustatud. Põllumajandusettevõtete kaupa peetakse andmikke päevas ostetud piimakoguste kohta.

Piimatoodete tootminè. Juustu „Tolminc” tootjad peavad andmikke päevas töödeldud piima ja partiide lõikes päevas toodetud juustukoguste kohta. Partii on piima ühekordsest kalgendusest tehtud juustu kogus. Kui asjaomasel päeval toodeti ainult üks partii juustu, on juustu tootmiskuupäev ühtlasi partii määratlus.

Juustu küpsemine. Tootjad peavad andmikke juustu küpsemise kohta, et tagada iga juustupartii küpsemine vähemalt 60 päeva. Juustu tootmiskuupäev on ühtlasi juustu küpsemise alguskuupäev.

4.5.   Tootmismeetod:

Juustu „Tolminc” toodetakse lehma toor- või termiseeritud (57 °C–68 °C) piimast, mis on toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Juustu „Tolminc” tootmiseks peab vähemalt 80 % piimast olema saadud pruuni tõugu lehmadelt. Lehmi söödetakse määratletud geograafilisest piirkonnast saadud puistesöödaga (karjamaasööt, hein, silo), mis moodustab vähemalt 75 % igapäevase toidunormi kuivainest.

Juustu „Tolminc” tootmiseks kasutatakse hapendatud piima, millele võib enne kalgendumist lisada värsket piima. Piim hapneb vähemalt 12 tundi; selle aja jooksul kujuneb piimas autohtoonne mikrofloora, millega tagatakse piima happesuse vajalik tase. Kääritamise kiirendamiseks on lubatud kasutada omavalmistatud starterkultuure (väikese piimakoguse hapendamine küllaltki kõrgel temperatuuril vähemalt 12 tunni jooksul) või valitud kultuure. Laap lisatakse pärast piima 32 °C–34 °C juures 25–35 minuti jooksul kalgendumist. Kalgendi segamine kiirendab vadaku eraldumist ning võimaldab toota vajaliku suurusega sõmerat massi. Esimeses etapis lõigatakse kalgend kõigepealt suurteks ruutudeks. Seejärel murendatakse sõmer mass sarapuupähkli suurusteks tükkideks. Sõmera massi nõuetekohane konsistents saavutatakse soojendamise ja kuivatamisega. Sõmer mass soojendatakse temperatuurini 44–48 °C ning pidevalt segades kuivatatakse seejärel vajaliku konsistentsi saavutamiseni. Juustu moodustumine ja juustumassi vadakust eraldamine võib toimuda eri viisil olenevalt võimalustest ja erapiimatööstustes olemasolevast tehnilisest varustusest. Juustude vormimine nõuetekohaselt köetud tööruumides kestab 6–12 tundi. Juustu pööramisega vormimise käigus kiirendatakse vadaku eraldumist, soodustatakse juustus vee ühtlast jaotumist ning saadakse juustu ettenähtud kuju. Juustu „Tolminc” soolatakse soolvees 24–48 tundi.

Pärast soolamist tähistatakse iga juustuketas juustu küpsemise alguskuupäeva või partii määratlemise kuupäevaga. Juust „Tolminc” küpseb vähemalt kaks kuud. Juustu küpsemise käigus on väga oluline, et juustu pööratakse, kuivatatakse ja puhastatakse.

4.6.   Seos piirkonnaga:

Juustuvalmistamise ajalugu ja traditsioon geograafilises piirkonnas

13. sajandist on pärit esimene dokument, milles juustu „Tolminc” nimetatakse tolleaegsele maaomanikule maksude maksmise vahendina. Juustu algne nimetus „Formaggio di Tolmino – Tolminski sir” (Tolmini juust) oli pandud kirja 1756. aasta Udine linna juustude hinnakirjas.

Juustu „Tolminc” kvaliteeti on aidanud tõsta mitmed juustumeistrid, kes Gorica põllumajandusühenduse egiidi all saabusid 19. sajandi lõpus Tolmini piirkonna ametivendadele appi juustuvalmistamist tõhustama. Kõnealune kõva juust valmistati 1886. aastal Razori mägikarjamaa piirkonnas Šveitsist pärit Thomas Hitzi juhendamisel. Juustu „Tolminc” tootmismeetodit on sajandite jooksul täiustatud ning sellest on saanud selliste inimeste traditsiooni ja kultuuri osa, kes on alati seda juustu valmistanud ja toodavad seda ka edaspidi.

Juustu „Tolminc” valmistamine on väga pikaajalise ja rikka traditsiooniga, mis on lahutamatult seotud kõrgmägede karjamaadel karjatamise algusega. Olenevalt aastaajast liiguvad karjad mägikarjamaadel oru ja kõrgmäestiku karjamaade vahel; see liikumine on loomade söötmismeetodi alus. See majandustsükkel algas igal aastal karja liikumisega orus asuvatest küladest madalamatele ehk heinamaanõlvadele. Juuni lõpus aeti kari kõrgmäestikku, kus lehmad sõid rohtu ning inimesed tegid juustu kuni septembri alguseni, kui algas karja laskumine madalamal asuvatele nõlvadele. Kari jäi sinna kuni esimese lumeni. Eespool nimetatud majandustsükkel on tänapäevani Zgornje Posočje karjakasvatajate üldine tava.

Looduslikud tingimused

Zgornje Posočje asub Vahemere ja Alpide kliima mõjusfääride kokkupuutepunktis. Seega on Zgornje Posočje piirkonnas täpselt sellised looduslikud tingimused, tänu millele on määratletud geograafilises piirkonnas toodetaval puistesöödal mõju piimale ning pärast töötlemist lõpptootele.

Zgornje Posočje on suurima sademete hulgaga piirkond Sloveenias. Sademete tekkepõhjus on Vahemerelt üle Sloveenia leviv niiske õhk, mille edasiliikumist läänes takistavad suhteliselt kõrged Julia Alpid. Soča jõeoru Vahemere suunalisest avatusest on tingitud veelgi suurem mereline mõju. Tolminis on aasta keskmine õhutemperatuur 11 °C, jaanuaris on keskmine temperatuur ligikaudu 1 °C ja juulis rohkem kui 18 °C.

Soojem lähisvahemereline kliima mõjutab oluliselt taimestiku koostist, mistõttu Posočje piirkonna Alpi taimestik on eripärane. Lähisvahemerelisest kliimast tingitud taimestiku eristatavad tunnused avalduvad sügavates Alpide kaljurünkades, mis erinevalt Gorenjska piirkonna pinnavormidest on kaetud väga omapärase ja lõhnava taimkattega. Zgornje Posočje piirkonna mägede ja lähisalpiinsete karjamaade taimestik on erakordselt liigirikas. Selle liigirikkuse põhjus on hiljutine geoloogiline minevik (asukoht jääaegse jääkatte lõunaserval), kivimite koostis (paekivi ja dolomiit, mõnikord segatud mergli, savi ja rändkiltkiviga) ning kliima (niiske, suhteliselt soe mäestikukliima). Piirkondliku taimestiku eristatav tunnus on sellele alale eriomased liigid. Zgornje Posočje rohumaadele (karjamaad, heinamaad, lähisalpiinsed ja Alpi aasad) on iseloomulikud mõned haruldased taimeliigid. Lähisvahemerelise kliima mõju tõttu on mõned parasvöötme liigid kohanenud ka kõrgmäestiku heinamaadel.

Juustu „Tolminc” tootmisel on oluline osa ka rikkal mikroflooral. Tänu toorpiima hapendamisele või omavalmistatud starterkultuuride kasutamisele on ka juust ainulaadne ning autohtoonne mikrofloora takistab kahjulike mikroorganismide arengut.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistus:

Spetsifikaadi nõuetele vastavad juustud on tähistatud tootja nimega, nimetusega „Tolminc” ja logoga (esitatud allpool), ELi vastava tähise ja riikliku kvaliteedimärgisega. Märgistuselt peab nähtuma, kas juust on valmistatud toorpiimast või termiseeritud piimast.

Tootjad võivad kasutada juustul lisamärgistust, kui toode on küpsenud kauem kui kaks kuud, kui lehmadele ei ole söödetud silo või kui juust on toodetud mägimeiereis.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.