16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/8

ARUANNE

ühisettevõtte Clean Sky eelarveaasta 2010 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastustega

2011/C 368/02

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte Clean Sky loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky eesmärk on kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta (2). Ühisettevõtte koordineeritud teadusuuringud jaotatakse kuude tehnoloogiavaldkonda või integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda.

3.

Ühisettevõtte asutajad on Euroopa Liit, keda esindab komisjon, ja integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid kui tööstuspartnerid koos integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade toetajaliikmetega.

4.

ELi maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele katab jooksvad kulud ja teadusuuringute kulud ning selle suuruseks on 800 miljonit eurot, mis makstakse teadusuuringute ja teaduse arendamise seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Teiste ühisettevõtte liikmete eraldatavad ressursid, sh mitterahalised sissemaksed, peavad olema vähemalt võrdsed ELi toetusega.

5.

Ühisettevõte hakkas iseseisvalt tegutsema alates 16. novembrist 2009.

KINNITAV AVALDUS

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (7).

Direktori kohustused

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kontrollikoja kohustused

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmääruse sätetele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Punktides 16–25 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

TÄHELEPANEKUD EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

Eelarve täitmine

16.

2010. aasta eelarve struktuur ja esitluslaad ei olnud kooskõlas ühisettevõtte asutamist käsitleva nõukogu määrusega ega ühisettevõtte finantseeskirjadega (12).

17.

Lõplik eelarve sisaldas 168 miljoni euro väärtuses kulukohustuste assigneeringuid ning 129 miljoni euro väärtuses maksete assigneeringuid. Kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 96 %, maksete assigneeringute määr oli vaid 58 %. See annab tunnistust märkimisväärsetest viivitustest tegevuste rakendamisel võrreldes algse kavaga (13). Eelarve madal rakendusmäär kajastub kassajäägis, mis oli aasta lõpu seisuga 53 miljonit eurot (41 % 2010. aastal kasutatavatest maksete assigneeringutest).

Sisekontrollisüsteemid

18.

Ühisettevõte ei rakendanud 2010. aastal oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult. Eelkõige vajavad parandamist kulutaoluste valideerimiseks kasutatud eelkontrolli menetlused. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised elemendid.

19.

Kontrollikoda märkis, et neil juhtudel, kui liige või toetajaliige ei esitanud nõutavat kontrollitõendit, (14) ei võtnud ühisettevõte põhjendatult kulutaotlusi vastu. Neljal juhul ei võtnud aga ühisettevõte kulutaotluste kinnitamisel arvesse kontrollitõendites esitatud erandeid.

20.

IT-kontrollide piiratud läbivaatamine näitas, et ühisettevõtte IT-alane juhtimine ja kogemused on piisavad, arvestades ettevõtte suurust ja missiooni, kuid poliitika ja menetluste formaliseerimine on mõnes valdkonnas maha jäänud (15).

21.

Ühisettevõtte Clean Sky peaarvepidaja on kinnitanud finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP), kuid ei ole veel kinnitanud süsteemide aluseks olevaid tegevusprotsesse, mis annavad finantsteavet, eelkõige süsteemi, mis annab finantsteavet riigiasutuste esitatud kulutaotluste tõendamise ja väljamaksmise kohta.

22.

Oktoobris 2010 võttis ühisettevõte vastu tervikliku strateegilise siseauditi kava ajavahemikuks 2010–2012. Märgitakse aga, et mõne peamise protsessi (nagu kulutaotluste eelvalideerimine) kontrollimine plaanitakse võtta ette 2011. aastal ning et järelauditeid, mis on peamine kontrollivahend aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel, alustatakse alles 2011. aastal.

MUUD KÜSIMUSED

Intellektuaalomandi kaitse

23.

2010. aasta lõpu seisuga ei olnud ühisettevõte veel lõpule viinud menetlusi toetus- ja konsortsiumilepingutesse lisatud nende sätete kohaldamise järelevalveks, mis reguleerivad uurimistulemuste kaitset, kasutamist ja levitamist.

Siseauditi funktsioon ja komisjoni siseauditi talitus

24.

Kontrollikoja eelmises aruandes juhiti tähelepanu sellele, et ühisettevõtte põhikirja sätet, mis käsitleb komisjoni siseaudiitori ülesandeid, tuleb selgitada. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole veel lisatud sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta, on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

Asukohalepingu puudumine

25.

Nagu kontrollikoda varem on märkinud, tuleks vastavalt ühisettevõtte asutamist käsitlevale nõukogu määrusele sõlmida ühisettevõtte ja Belgia vahel asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Igors LUDBORŽS, võttis käesoleva aruande vastu 25. oktoobri 2011. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega luuakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ühisettevõtte pädevusest, tegevusest ja vahenditest.

(3)  Seitsmes raamprogramm võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ ning see hõlmab kõiki teadustegevusega seotud ELi algatusi. Raamprogrammil on tähtis roll majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive eesmärkide saavutamisel ning see on ka Euroopa teadusruumi oluliseks sambaks.

(4)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse muu hulgas ülevaade assigneeringute kasutamise määrast koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutamise kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja lisa, kus on ära toodud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus ja muu selgitav teave.

(6)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(8)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 33 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).

(9)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(10)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ühisettevõtte finantsmäärusse integreeritud.

(11)  Rahvusvaheline Audiitorite Föderatsioon (IFAC) ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelised standardid (ISSAI).

(12)  Eelarvet ei esitatud eraldiseisva dokumendina, vaid osana aasta rakenduskavast, ning see ei sisaldanud kõiki nõutavaid osi (nagu näiteks ametikohtade loetelu).

(13)  2008. ja 2009. aasta kavandatud tegevused ei olnud 2009. aasta lõpu seisuga täielikult rakendatud ning seetõttu ulatus tagasinõuete summa 2010. aastal 4,9 miljoni euroni. 2010. aasta lõpus ei olnud ühisettevõte saanud oma 2010. aasta tegevuste kulutaotlusi. Abisaajad peavad need saatma pärast 1. märtsi 2011.

(14)  Kulutaotlustega peab toetuslepingute tegevussuuniste kohaselt olema kaasas sertifitseeritud audiitori sõltumatu aruanne.

(15)  a) ebatäielik strateegiline IT kavandamine ja järelevalvetsükkel, b) puuduv täielik ametlik julgeolukupoliitika ja eeskiri, c) ebatäielik IT riskijuhtimine ja d) puuduv talituspidevuse kava ning täielik ja testitud avariitaaste kava.

LISA

Ühisettevõte Clean Sky (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenev liidu pädevusvaldkond

(Väljavõtted Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 171 ja 172.)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb seitsmendat raamprogrammi, nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 171 tähenduses.

Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega luuakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

Ühisettevõtte pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008)

Eesmärgid

—

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” seitsmenda teema „Transport” (sealhulgas lennundus) rakendamisele.

—

Kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta.

—

Tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas.

—

Luua täielikult innovatiivne õhutranspordi-süsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonna müra ja gaasiliste heidete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel.

—

Kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Ülesanded

—

Ühendada mitu integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonda rõhuasetusega innovatiivsetel tehnoloogiatel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel.

—

Koondada jõupingutused integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade olulistele tulemustele, mis võivad aidata saavutada Euroopa keskkonna- ja konkurentsialaseid eesmärke.

—

Täiustada tehnoloogia kontrollimise protsessi tulevikus turu hõlvamist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

—

Ühendada kasutajate vajadused, et juhtida teadus- ja arendustegevuse investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni.

—

Viia ellu vajalikke teadus- ja arendustegevusi, määrates vajaduse korral toetusi projektikonkursside tulemusel.

—

Määrates toetusi liikmete ja projektikonkursside tulemusel valitud teiste isikute läbiviidavate teadusuuringute toetamiseks vastavalt juhatuse poolt kokkulepitavatele avatud kriteeriumidele.

—

Avaldada teavet projektide kohta, sealhulgas toetuse saajate nimed ja ühisettevõtte Clean Sky rahalise toetuse summa osaleja kohta.

—

Tagada teenus- ja tarnelepingute sõlmimine, korraldades vajaduse korral selleks hankekonkursse.

—

Mobiliseerida vajalikud avaliku ja erasektori vahendid.

—

Tagada ühisettevõtte tehnikavaldkonna seotus siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevustega, eelkõige ühisettevõtte SESAR tegevustega.

—

Teavitada korrapäraste koosolekute teel riikide esindajate rühma ja kaasata ACARE.

—

Teavitada ühisettevõttega Clean Sky toetuslepingu sõlminud juriidilisi isikuid Euroopa Investeerimispangast, eelkõige seitsmenda raamprogrammi raames loodud riskijagamisrahastust laenu saamise võimalustest.

Juhtimine

1 –   Haldusnõukogu

Juhatus on ühisettevõtte Clean Sky juhtorgan.

2 –   Direktor

Tegevdirektor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3 –   Integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhtkomiteed

Juhatus asutab kõigi kuue integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna jaoks integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhtkomiteed. Moodustatakse järgmised integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnad:

—

intelligentsed jäigatiivalised õhusõidukid;

—

keskkonnasäästlikud piirkondlikud õhusõidukid;

—

keskkonnasäästlikud tiivikõhusõidukid;

—

süsteemid keskkonnasäästlike operatsioonide jaoks;

—

keskkonnasäästlik mootor;

—

keskkonnasäästlik projekteerimine.

Kogu ühisettevõtte Clean Sky tegutsemise ajaks luuakse sõltumatu tehnoloogia hindamisvahend.

4 –   Riikide esindajate rühm

Riikide esindajate rühm koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja igast teisest raamprogrammiga assotsieerunud riigist. Esimees valitakse liikmete hulgast.

5 –   Üldkoosolek

Üldkoosolek on ühisettevõtte Clean Sky nõuandev organ. Üldkoosolekul osalevad

—

ühisettevõtte Clean Sky iga liikme üks esindaja;

—

iga partner.

6 –   Nõuandekogu

Teaduslik ja tehnoloogiline nõuandekogu on juhatuse nõuandev organ, mis koosneb tunnustatud teadlastest ja inseneridest. Nõuandekogu eesmärk on ühisettevõtte Clean Sky eri tahkude teaduslik ja tehniline analüüs: keskkonnaalane mõju, technoloogia ja teadusprognoos; ühiskondlikud aspektid, majandus.

7 –   Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

8 –   Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2010. aastal ühisettevõtte käsutusse antud ressursid

Eelarve

168 553 053 eurot

Personali suurus seisuga 31. detsember 2010

24 ametikohta ametikohtade loetelus (ajutised ja lepingulised töötajad), millest 20 oli täidetud

Muu personal:

—

lähetuses viibivad riiklikud eksperdid: 0

—

lepingulised töötajad 3

—

alalised töötajad: 0

—

kogu personal: 20

Personali jaotus tegevuste kaupa:

—

põhitegevus: 8

—

haldusülesanded: 9

—

mitmesugused ülesanded: 3

2010. aastal pakutud tooted ja teenused

Intelligentne jäigatiivaline õhusõiduk

Laminaartiiva projekti aerodünaamiline definitsioon. Läbitud on vastassuunas pöörleva avatud rootoriga mootori paigaldamise teostatavuse etapp ja vastassuunas pöörleva avatud rootori katselava katsetamine, sealhulgas numbriline simulatsioon ja skaala maapealne testimine. Suurekiiruselise katseeksemplari automaatlennu katseartiklite projekteerimise ja ehitamise alustamine on saanud heakskiidu. Edukalt on valmistatud esimene laminaartiiva maapealne katseeksemplar (tiiva ülemine paneel).

Keskkonnasäästlik piirkondlik õhusõiduk

Kolmes tegevusvaldkonnas – madala kaaluga konfiguratsioon (LWC), madala müratasemega konfiguratsioon (LNC) ja elektrilennukid (AEA) – jõuti 2010. aastal oluliste verstapostideni, sealhulgas esitati naturaalse laminaartiiva 3D-mudeli esialgne määratlus ja elektrilennuki kontseptsiooni ülesehitus, katsetati intelligentset strukturaalse olukorra hindajat tiivapaneeli skaalal ning parandati komposiitmaterjalide omadusi (positiivsed katsetulemused laboratooriumis rahe mõju kohta). Need valdkonnad aitavad kaasa katselendudele, mis praegu kavatsetakse läbi viia ATR lennukiga.

Keskkonnasäästlik tiivikõhusõiduk

(vaid olulisemad punktid …) Uuritud ja hinnatud on Friendcopter’i aktiivse väändemomendi kontseptsiooni. Välja on töötatud meetodid, mis on vajalikud labade konstruktsiooni optimeerimiseks, ajamisüsteemi integreerimiseks, sensoorsete andmete edastamiseks ning jõuülekandeks ja juhtimisalgoritmideks. Koostatud on nii modelleerimise kui ka tuuletunnelis katsetamise määratlus. Novembris käivitati partnerlus elektrilise sabatiiviku küsimuses, mis on GRC3 puhul oluline verstapost. Algatatud on diiselmootorit ja käivitatava helikopteri optimeerimist käsitlev uuring. Alustatud on helikopteri lendava katseeksemplari tegevuskava integreerimist ning samas kohandatakse helikopteri spetsifikatsioone aeronautilisest diiselmootorist lähtuvalt ja muudetakse turbiinmootoriga kerghelikopterit. Pärast HC-lendude suhtes kohaldatavate kehtivate eeskirjade läbivaatamist on välja töötatud keskkonnasäästlike lennutrajektooride ja madala mürataseme tagamise menetluste spetsifikatsioonid. Märkimisväärseid jõupingutusi tehti testplatvormi PHOENIX (Platform Hosting Operational & Environmental Investigations for Rotorcraft) rakendamiseks.

Keskkonnasäästlikud mootorid (muu hulgas …)

Avatud rootoriga tuuletunneli katsetamise käigus saadud andmeid on edasi analüüsitud ning üle on vaadatud müra modelleerimise vahendid, et võtta arvesse katsestendi abil saadud teavet. Läbi on viidud otseülekandega ja ajamiga avatud rootorite võrdlusuuring.

—

Ringikujulise täiteava kontseptsiooni valiku ekspertiis.

—

Ringikujulise täiteava materjali ja tootmisprotsessi ekspertiis.

—

Korpuse komposiitmaterjali ja tootmisprotsessi ekspertiis.

—

Esialgsete moodulite ja mootorisse tehtavate muudatuste kontseptsiooni projekti ekspertiis.

—

Esialgse kõrgsurvekompressori kontseptsiooni projekti ekspertiis.

—

Esialgse suurekiiruselise madalsurveturbiini kontseptsiooni projekti ekspertiis.

Viidi läbi põhiuuringu ja kogu mootorit hõlmava uuringu projekti ekspertiis. Ekspertiisi pääses palju tehnoloogiaid ning valiti katseeksemplar.

Süsteemid keskkonnasäästlike operatsioonide jaoks

Analüüsitud on nii suurte õhusõidukite kui ka piirkondlike õhusõidukite liike käsitlevaid nõudeid. Selleks et hinnata erinevaid ülesehitusi õhusõiduki tasandil, on edasi arendatud simulatsioonivahendeid. Lisaks on täpsustatud elektrisüsteemide ülesehitust.

Täiendatud on erinevate koostisosade, näiteks jäätõrjesüsteemide, elektrigeneraatorite ja energiamuundurite, elektriliste keskkonnakontrollisüsteemide, turbiinisüsteemide elektrimootorite tehnoloogiat.

Põhjalikumalt on uuritud MTM võimalikke funktsioone ning praegu otsustati järgnevate kasuks:

—

keskkonnasäästlik stardi- ja kõrgusevõtmise funktsioon;

—

keskkonnasäästlik lennufunktsioon (astmeline ja pidev kõrgusevõtmine);

—

keskkonnasäästlik lähenemise funktsioon.

Keskkonnasäästlik projekteerimine

Raalmodelleerimisplatvormi (MCP) kasutuselevõtt: süsteeminõuded ja valideerimiskava anti välja 2010. aasta novembris.

2010. aasta oktoobris valiti elektrivõrgu analüüsimudeli (Electrical Network Analysis Model, ENAM) (SABER) jaoks välja simulatsioonivahend ning avaldati vastavad spetsifikatsioonid/dokumendid.

SABERi ümberarvestustarkvara väljatöötamine: 2010. aasta septembris algas projekt SMART konkursikutsete avaldamisega.

Tehnoloogia hindamine

Analüüsiti seotud välisprojektide (sealhulgas Sourdine II, OPTIMAL ja ERAT) ja nendega seotud pädevusvõrgustike tulemusi. Eesmärk oli uurida kasutatud mudelite, andmete ja hindamismenetluste abil saadud kogemusi, et teha kindlaks sünergia- ja koostöövõimalused.

Samuti on alustatud teabevahetust ühisettevõttega SESAR, kasutusele on võetud süsteemid keskkonnasäästlike operatsioonide jaoks ning läbi on viidud mõned erikoolitused. 2011. aastal saab võimalikuks üksikasjalikum koostöö tänu ühisettevõtete Clean Sky ja SESAR allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumile.

Allikas: ühisettevõtte Clean Sky edastatud teave.

ÜHISETTEVÕTTE CLEAN SKY VASTUS

Punkt 16

Ühisettevõtte on võtnud meetmeid 2011. aasta eelarve struktuuri ja esitluslaadi parandamiseks, et õigusraamistiku nõuded oleksid täidetud.

Punkt 17

Kontrollikoda teab rakenduse viivituse põhjuseid ning ühisettevõte on võtnud 2010. aasta jooksul meetmeid, et projekti kestel võimaluste piires vältida edasisi viivitusi ja sellest tulenevat eelarve vähest täitmist. Pärast 2010. aasta kulutaotluste laekumist on ühisettevõte märganud eelarve täitmise määra paranemist. Ühisettevõte püüab oma liikmete ja partneritega paranenud olukorda säilitada.

Punkt 18

Ühisettevõte võttis esimese eelarveaasta õppetunde arvesse ja on täiustanud 2011. aasta eelkontrolli menetlusi. 2011. aastal korraldati järjekindel ja põhjalik kontrollimine, mille käigus vaadati läbi ka 2008. ja 2009. aasta kulutaotlused.

Punkt 19

Nagu eespool öeldud, vaadati 2008. ja 2009. aasta kulutaotluste eelkontrollimiste revideerimisel uuesti läbi kontrollikoja esile tõstetud juhtumid ja rakendatakse järelmeetmeid, et lahendada olukord asjaomaste abisaajatega enne 2011. aasta lõppu.

Punkt 20

Ühisettevõte teeb tihedat koostööd teiste ühiste tehnoloogiaalgatustega, et töötada välja vajalik dokumentatsioon. Kõigi kontrollikoja märgitud probleemidega tegeldakse ja 2011. aasta jooksul need lahendatakse.

Punkt 21

Peaarvepidaja on võtnud teadmiseks nimetatud probleemi käsitlemiseks pakutud mitmesugused juhised ja rakendab neid ühisettevõttes alates 2011. aasta augustist.

Punkt 22

Pärast kontrollikoja tehtud märkusi ja tuginedes ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi eesmärgikohasele riskihindamisele andis ühisettevõtte siseaudiitor asjakohast nõu ja konsultatsioone kulutaotluste eelvalideerimise kohta 2010. ja 2011. aastal. Ta koordineeris ja juhtis 2011. aastal ka ühisettevõtte järelauditit. Objektiivsuse tagamiseks on kavas lasta teha audit ühisettevõtte 2012. aasta toetuste halduse finantsrakendamise kohta komisjoni siseauditi talitusel.

Punkt 23

Ühisettevõte võtab meetmeid, et viia lõpule sisemenetlused, mille alusel jälgitakse uurimistulemuste kaitse, kasutamise ja levitamise selliste sätete rakendamist, mis juba sisalduvad toetuste ja konsortsiumi lepingutes.

Punkt 24

Ühisettevõtetele kohaldatava komisjoni raamfinantsmääruse läbivaatamise ajal hindab ühisettevõte vajadust muuta ettevõtte Clean Sky finantseeskirju, arvestades komisjoni siseaudiitori rolli.

Punkt 25

Belgia valitsusele on esitatud heakskiitmiseks asukohariigi lepingu projekt. Mitteametlikult on dokument kinnitatud ja oodatakse ametlikku kinnitust. Juhatuses heakskiidetud dokument allkirjastatakse ühisettevõtte ja Belgia valitsuse poolt.