16.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 368/1

1.

Brüsselis asuv ühisettevõte ARTEMIS loodi detsembris 2007 (1) kümneaastaseks perioodiks.

2.

Ühisettevõtte peamine eesmärk on määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri kohaldamisvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja sotsiaalsete rakenduste tekkimist (2).

3.

Ühisettevõtte ARTEMIS asutajaliikmed on Euroopa Liit, mida esindab komisjon, liikmesriigid Austria, Belgia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik ja ARTEMISIA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid uurimis- ja arendusorganisatsioone. 2009. aastal said ühisettevõtte liikmeteks ka Küpros, Tšehhi Vabariik, Läti ja Norra.

4.

Maksimaalne ELi toetus ühisettevõttele ARTEMIS jooksvate kulude ja teadustegevuse jaoks on 420 miljonit eurot, mis makstakse välja teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi eelarvest (3). Ühingu ARTEMISIA maksimaalne toetus on 30 miljonit eurot jooksvate kulude katteks. ARTEMISe liikmesriigid annavad jooksvate kulude katmiseks mitterahalist toetust (lihtsustades projektide rakendamist) ning maksavad rahalist toetust, mis on vähemalt 1,8 korda ELi toetusest suurem. Mitterahalist toetust annavad ka projektides osalevad teadusorganisatsioonid.

5.

Ühisettevõte alustas iseseisvalt töötamist 26. oktoobril 2009.

6.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teise lõigu sätetele kontrollis kontrollikoda ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

7.

Käesolev kinnitav avaldus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2 (7).

8.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ühisettevõtte finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (8). Direktor kehtestab (9) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (10) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

9.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal kinnitav avaldus ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

10.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFAC ja ISSAI (11) rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda järgima eetikanõudeid ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

11.

Kontrollikoja auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud menetlused sõltuvad kontrollikoja otsustusest, mis hõlmab ka võimalike raamatupidamise aastaaruandes esinevate pettusest või vigadest tingitud oluliste väärkajastamiste ja ebaseaduslike või ebakorrektsete tehingute riski hindamist. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võetakse arvesse asutuse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamisega seonduvat sisekontrollisüsteemi. Kontrollikoja audit hõlmab ka hinnangu andmist kasutatud arvestusmeetodite asjakohasusele ja juhtkonna esitatud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitluslaadi hindamist.

12.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

13.

Kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte ARTEMIS raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes apsektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2010. aasta seisuga ning ühisettevõtte majandustulemustest ja rahavoogudest lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjade sätetele.

14.

Kontrollikoja hinnangul on ühisettevõtte 2010. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

15.

Punktides 16–26 esitatud tähelepanekud ei sea kontrollikoja arvamusi kahtluse alla.

16.

Vastupidiselt ühisettevõtte finantseeskirjade artiklitele 29–31 ei võetud 2010. aasta eelarvet vastu enne eelneva aasta lõppu (võeti vastu 28. jaanuaril 2010). Eelarve struktuur ja esitluslaad ei olnud kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

17.

Lõplik eelarve sisaldas maksete assigneeringuid summas 27 miljonit eurot. Kasutusmäär oli 37,7 %. Aasta lõpus oli pangakontodel hoiuseid kokku 16,6 miljonit eurot (60 % 2010. aasta kasutatavate maksete assigneeringutest). Ühisettevõtte kohaselt on maksete assigneeringute madal täitmismäär põhjustatud viivitustest liikmesriikide tasandil riiklike toetuslepingute allakirjutamisel (12).

18.

Ühisettevõte ei rakendanud 2010. aastal oma sisekontrolli- ja finantsteabesüsteeme täielikult. Eelkõige vajab parandamist kulutaotluste operatiivkontrollimine, riiklike ametiasutuste sertifikaatide alusel saadav kindlus ja järelauditite strateegia. Need on ühisettevõtte sisekontrollisüsteemi olulised elemendid.

19.

Eelkontrollimisel usaldati täielikult riiklike ametiasutuste väljastatud sertifikaate ning ei tehtud muid kontrolle, et veenduda abisaajate deklareeritud kulude seaduslikkuses ja korrektsuses.

20.

Projektidega seotud kulutaotluste järelaudit on täielikult delegeeritud liikmesriikidele ja ühisettevõte seda ei kontrolli (13). Seetõttu on ühisettevõttel keeruline tagada i) liikmete finantshuvide piisavat kaitset, mida nõuab nõukogu määrus, (14) ja ii) aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

21.

IT-kontrollide piiratud läbivaatamine näitas, et ühisettevõtte IT-alane juhtimine ja kogemused on piisavad, arvestades ettevõtte suurust ja missiooni, kuid poliitika ja menetluste formaliseerimine on mõnes valdkonnas mahajäänud (15).

22.

Ühisettevõtte peaarvepidaja on kinnitanud finants- ja arvestussüsteemid (ABAC ja SAP), kuid ei ole veel kinnitanud süsteemide aluseks olevaid tegevusprotsesse, mis annavad finantsteavet, eelkõige protsessi, mis annab finantsteavet riigiasutuste esitatud kulutaotluste tõendamise ja väljamaksmise kohta.

23.

Vastupidiselt oma finantseeskirjade artiklile 103 ei ole ühisettevõte veel rakendanud sisemenetlust eelmaksetest saadud intresside mahaarvamiseks makse saajale võlgnetavast summast.

24.

Ühisettevõtte ARTEMISe loomist käsitleva nõukogu määruse artikli 6 lõige 2 sätestab, et ühisettevõttel peab olema siseauditi talitus. 2010. aasta lõpuks aga ei olnud seda olulist sisekontrollisüsteemi osa veel loodud.

25.

Eelmise aasta aruandes märkis kontrollikoda, et ühisettevõtte põhikirjas olevat praegust sätet komisjoni siseaudiitori rolli kohta peaks selgitama. Kuigi ühisettevõtte finantseeskirjadesse ei ole sätet komisjoni siseaudiitori volituste kohta veel lisatud, on komisjon ja ühisettevõte võtnud meetmeid, et tagada komisjoni siseauditi talituse ja ühisettevõtte siseauditi talituse vastavate ülesannete selge määratlus.

26.

Nagu kontrollikoda on varem märkinud, tuleks ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele antavat muud toetust. 2010. aasta lõpuks sellist lepingut aga sõlmitud ei olnud.